LAPSEVANEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Referaat Viljandi, 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Vanemlus..........................................................................................................................................4 1.1. Vanemluse liigid........................................................................................................................4 1.2 Vanemlik vastutus Euroopa Liidus ...........................................................................................5 2. Lapsevanemate õigused ja kohustused.............................................................................................6 2.1 Vanemate kasvatuslikud ülesanded................................................................
Tallinn 2016 Sissejuhatus Lapsevanema roll kõige pikaajalisem roll kogu inimese elus üldse. Laste esmased abistajad on nende vanemad, sellepärast on väga oluline teada, missugused on lapsevanemate õigused ja kohustused lapse ees ning tulevikus neid mitte rikkuda. Meie töö eesmärgiks on uurida mis on vanemlus, millised on vanemluse liigid ning lapsevanemate õigused ja kohustused nii kooselus kui ka peale lahutust. Vanemlus Vanemluse liigid Oma elu jooksul inimene teeb 4 olulist ja isiklikku pereloomelist otsust. Esimene on otsus lahkuda vanemate kodust, teine on otsus alustada kellegagi kooselu, kolmas on otsus oma kooselu seadustada ja neljas on otsus saada laps. Kõik need otsused inimene teeb ise ja individuaalselt ning need mõjutavad kõige enam tema enda elu.
13. Kuidas kaitsta ennast STLH eest? 14. Kirjelda murdeeaga seotud probleeme peres ja kuidas nendega toime tulla. 15. Kuidas hoiduda soovimatu raseduse eest? 16. Defineeri prostitutsioon. Selgita, kuidas tunned ära seksuaalse ahistamise? 17. Mis on raputatud lapse sündroom? 18. Millised on abiellumisega seotud tavad ja kombed? 19. Millal lõpeb abielu? 20. Kuidas mõjub lahutus lastele? 21. Kirjelda lapsevanemaks olemises nelja erinevat vanemluse alaliiki. 1. Perekonna ülesanded: SOOJÄTKAMINE - ühiskonna uute liikmete tootmine, mis tagab rahvastiku püsivuse SEKSUAALFUNKTSIOON turvaline seksuaalsuhe MAJANDUSLIK TOIMETULEK - toidu muretsemine ja valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE - pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine
ilusa lapsepõlve võti. Seda ei peaks üheltki lapselt ära võtma. 5.Laps elab koos ema ja kasuisaga. Lapse enda isa elab teises linnas ja omavahel nad eriti läbi ei käi. Kasuisa aga veedab küllaltki palju aega samas linnas eksnaise juures elavate isiklike lastega. Laps suhtleb tihedasti oma vanaisaga, kellega koos ta veedab palju aega. Milliste vanemuse liike täidavad lapse jaoks ema, kasuisa, pärisisa ja vanaisa? Ema täidab bioloogilise, juriidilise ja sotsiaalse vanemluse liiki, kasuisa sotsiaalse vanemluse liiki, vanaisa täidab psühholoogilise vanemluse liiki ning pärisisa bioloogilise ja juriidilise vanemluse liiki, kuid ei suhtle oma lapsega. 6.Vanemad ütlevad 5- aastasele Indrekule, et on magamamineku aeg. Indrek soovib veel mängida. Kuidas käitub sellisel puhul a) vastutustundlik, kuidas b) sõprusvanem? Vastutustundlik vanem suunab lapse siiski magama selgitades talle, et see on vajalik. Sõprusvanem lubab lapsel edasi mängida. 7
ning tekib vastastikune mõistmine. o Esteetiline lähedus – ühine kaasaelamine muusikale, kunstile. o Füüsiline lähedus – avatus, ehe seksuaalne lähedus, pilkude ja puudutuste lähedus. o Vaimne lähedus – elu eesmärkide, elu mõtte, usu ja väärtuste kokkusobivus. Vanemlus (õ. lk. 127-133) Vanemluse liigid: 1. Bioloogiline vanemlus Kõige vaieldamatum vanemluse liik. Laps on oma vanemate otsene järglane. Lapse sünnitanud ema on lapse bioloogiline vanem ja samuti ka isa (kahtluse korral on isa võimalik tuvastada). 2. Juriidiline vanemlus Ametlikult lapse ema ja isana kirja pandud inimesed. Kui mees ja naine on abielus, siis on nad perekonda sündinud lapse juriidilised vanemad.
Vanemlus Vanemlus on mitmepalgeline. Lapsevanemate tegevust jälgides ja analüüsides selgub, et vanemlus koosneb mitmest alaosast. Nii eristatakse lapsevanem-olemises järgmisi vanemluse alaliike: bioloogiline vanemlus, juriidiline vanemlus, sotsiaalne vanemlus, psühholoogiline vanemlus, mis jaguneb oma korda argi- ,emotsionaalseks, päritolu- ja vastutusvanemluseks. Kui mees ja naine on abielus, siis on nad perekonda sündinud lapse seaduslikud vanemad see on juriidiline vanemlus. Perekonnaseisust hoolimata tahab lapse ilmaletooja enamasti olla ka ametlikult oma lapse ema. Bioloogilisest isast, kes tunnistab oma isadust, saab ka juriidiliselt lapse isa
olukorda. Tuumperekond Statistika alusel on tuumperekond veel tänapäevalgi viljakas eas (25-44-aastaste) meeste ja naiste puhul kõige levinum leibkonnatüüp, sellises perekonnas elab ka Eesti lastest kõige suurem osa. Seega veedab enamik lasetes oma lapsepõlve kahe vanemaga perekonnas, ehkki teine vanematest võib olla kasuvanem. Laiendatud perekond Eestis on üsna haruldane laiendatud perekond, kus koos elab üle kahe põlvkonna inimestest. 1990. aastate alguse vanemluse uuring näitas, et umbes kolmandik imikute vanematest elas koos naise või mehe vanematega, mänguealiste peredest elas koos vanevanematega veel viiendik. Elamistingimustest rääkides kurdetigi ruumipuuduse üle. Praegseks on Eesti jõudnud tasemele kus rohkem kui kahe põlvkonnaga leibkondi on 4%. Seega eelistavad kesk- ja vanemaealised Kokkuvõte elada omaette, suheldes sageli aktiivselt laste ja lapselastega ning toetades neid vajaduse korral
isikutega uurimusi , teostab iseseisvalt ja koostöös teiste ühendustega huvikaitselist tegevust, mis on suunatud laste, perede heaolu toetamisele. Liikmeskond: Marika Ratnik – edendab peresid toetavaid tegevusi ja teenuseid, korraldab koolitusi, viib läbi supervisioone, on MTÜ juhatuse liige. Ellen Vimberg – tegeleb varase märkamise ja sekkumise ning vanemluse toetamisega seotud projektidega, on MTÜ juhatuse liige. Koostööpartnerid- Zookauplus Penner; Purina; Uuskasutuskeskus; Bramham; Loomaplaneet; Zookeskus Cato; Hendrik Aarna MTÜ Naerata ometi Naerata Ometi MTÜ abistab üle-Eestiliselt puudustes peresid ja erivajadusega lapsi. Abistame peresid ja lapsi, keda riik täna piisaval määral ei toeta ja kes on jäänud elu hammasrataste vahele. Eesmärgid:
keskkonna ootusi ja nõudeid, inimese personaalseid iseärasusi, maailmavaadet, suhtumisi ja soove- ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse (õnnelikkus) ja globaalse (elukvaliteet) aspekti. Lapse heaolu hindamise kolmnurk lisalehel. Vanemlus- protsess või eesmärgipärane tegevus, mis sisaldab endas interaktsioone ja tegevusi lapse kasvatamiseks ja harimiseks, ning, mille eesmärk on tagada lapse kasvamine ning arenemine, sealhulgas ka tervis. Vanemluse mõiste on laiem kui kasvatus, sest sisaldab ka harimist ja tervist. Vanemlust mõjutavad: *lapsevanema isiklikud psühholoogilised ressurssid (vanemlik kompetentsus, vanemlikud oskused) *lapse eripära (lapse arenguvajadused) *stressi- ja toetuse allikad (pere- ja keskkondlikud tegurid) Positiivne vanemlus (positive parenting)- vanemlik käitumine, mis on hoolitsev ja enesekindlust andev, vägivallavaba, tunnustav ja suunav, piire seadev ning arvestab igati lapse huvidega; selle
............ 43 4.2.2. Laste tagasiaitamine (bioloogilisse) perekonda ................................................................... 48 4.2.3. Laste väärtustamine ............................................................................................................. 50 4.2.4. Laste väärkohtlemise vältimine............................................................................................ 53 4.2.5. Perede ja vanemluse toetamine .......................................................................................... 55 4.3 Muude tegurite mõju ................................................................................................................... 57 5. LASTEKAITSESEADUSE POSITIIVSED MÕJUD ......................................................................................... 60 5.1. Lastekaitseseaduse positiivsed mõjud.................................................
Sissejuhatus Jõustamine on Eestis veel väga uudne, ka õigekeelsussõnaraamatust ei leia selle kohta vastet. Samas räägitakse jõustamisest juba kõikjal jõustatakse seadusi ja eeskirjasid, räägitakse vanemluse jõustamisest ja klientide jõustamisest sotsiaaltöös. Üpris palju võib kohata ka väljendeid meeskonnaliikmete jõustamine ja töötajate jõustamine. Jõustamise tähendus on olenevalt kontekstist tihti vägagi varieeruv, siiski on ka mingid ühised jooned, mis on sarnased olenemata olukorrast usk inimeste iseseisvusesse, vastutustundesse ja hoolivusse. Käesolevas töös antakse ülevaade mõningatest aspektidest töötajate jõustamise juures organisatsioonides. Jõustamise mõiste
või kui vanavanem kuulub leibkonda (näiteks teismealise raseduse korral), või kui vanavanem on ajutine hooldaja. Sageli täidab olulist rolli emapoolne vanaema, kuid ka vanaisad võivad olla olulised. Radin jt (1991) leidsid et vanaisadel võib olla otsene positiivne mõju teismealiste emade lastele, eriti meessoost lapselastele. Vanemluse tüübid · Ameerika psühholooh Diana Baumrind proovis mõtestada kome laiaulatuslikku vanemluse tõõpi, nendeks olid: o Autoritaarne vanemad, kellel on distsipliini ja käitumise kohta kindlad põhimõtted ja neid ei saa muuta. o Autoriteetne vanemad, kellel on käitumise ja distsipliini kohta omad põhimõtted, mida nad võivad lastega arutada ja, mida nad
alljärgnevate tegevussuundadega: · keskendutaks perepoliitikas rohkem peredele mõeldud teenuste arendamisele, · tasakaalustataks lapsehoolduspuhkuse erinevaid vorme töö- ja pereelu parema ühitamise tagamiseks, · koostataks tänapäevasem lastekaitseseadus, mis aitaks paremini tagada laste õigusi, · võetaks edukalt kasutusele tõenduspõhine vanemlusprogramm ja levitataks seeläbi arusaama positiivse vanemluse põhimõtetest. (Valitsemise...2013) Perepoliitika arendamisel ja täitmisel tuleb kindlasti käesoleval ajal arvestada haldusreformi käivitamisega. Kas haldusreformi tulemusel paraneb ka perepoliitika kvaliteet Eesti Vabariigi linnades ning maakondades on hetkel veel suure küsimärgiga. 11 KOKKUVÕTE Perepoliitika valdkond hõlmab nii haridus-,töö- ja tervishoiupoliitikat kui ka peretoetusi
Mida vanemaks laps saab, seda raskem on tema soove täita, tujusid rahuldada, seda raskem on ümber kasvatada, uut käitumismalli kujundada. Kahjuks on inimese tahtmises üsna vähe kaassündinut. Kogu tahtmine on piiritletud kolme mõõtmega: tegu, selle mõtestatud ja moraal. Lapse arendamine algab sünnist, murdeiga on rohkem juba viljade kogumise aeg. (Niiberg & Urva, 2009, 218-219.) Uskudes siiralt, et kõik lapsevanemad armastavad oma last, lihtsalt väljendus on erinev, on hea vanemluse ja kasvatuse eelduseks kasvatusalased teadmised. Iga lapsevanem peaks ennast kasvatuse valdkonnas harima. See, et vaid käskude ja keeldudega saab õpetada last, on väär. Laps peab mõistma, miks on teatud piirangud tema nõudmistel ja soovidel. Eelkõige tema enda turvalisuse huvides. Suur viga tehaksegi just seetõttu, et keelatakse, kuid ei selgitata, miks seda tehakse. Liigne järeleandlikus muudab lapse lõpuks manipuleerivaks. Õpetama peab seda, et igal teol on tagajärg
,,korrustel". Sotsioloogilises mõttes on vanemlus sotsiaalne institutsioon, mis toetub tavadele ja seadustele. - vanemaks olemine on kodanikukohus - vanemaks olemine on loodusseadus - vanemaks olemine on soolise identiteedi väljendus - vanemaks olemine on paarisuhte täiuslikumaks muutmine - vanemaks olemine on normaalne vaimne seisund Vastuolulised ootused LeMasters ja DeFrain (1983) on välja toonud ka vanemluse sotsiaalseid vastuolusid. Esiteks ei ole vanemaks olemisel ühemõttelisi, üldiselt aktsepteeritud eesmärke, ehkki vanematelt oodatakse üldiselt ,,head" vanemlust. Samas võib ühiskond halba vanemlusse üsnagi jõuliselt sekkuda. LeMasters ja DeFrain tõdevad oma teose lõpus, et vanemaks olemine on selles mõttes ,,kehv amet", et lapsi ei saa valida, samuti pole võimalik oma vanemlikest kohustustest auga loobuda.
käitumuslikke teraapiaid.MST-d pakutakse kodukeskkonnas, läbiviijaks on määratud terapeut ning sekkumiste kestuseks on ligikaudu neli kuud. Funktsionaalne pereteraapia Programmi on edukalt rakendatud väga paljudele probleemsetele noorukitele ja nende perekondadele eri kontekstides (maa-, linna- jne). Noored osalevad 12-l ühetunnisel seansil, mis jaotub kolme kuu peale. Üks terapeut tegeleb keskmiselt 12-16 perekonnaga. (Samas:19-21) Mittetoimivad programmid on vanemluse ja sotsiaalse toetuse parandamiseks mõeldud kodu-/ko- gukonnapõhised vanemate koolitusprogrammid ei osutunud efektiivseks, mõnel juhul ilmnes isegi kahjulikke mõjusid. Paljutõotavaks programmiks on osutunud kliiniku-/haiglapõhine vanemate ja laste koolitamine. Need on suunatud väärkäitumise ja käitumisprobleemidega laste vanematele, kätkedes koolitustvanemlike oskuste ja kasvatuspraktika parandamiseks ning laste koolitust sotsiaalsete oskuste parandamiseks, vihaga toimetulekuks jne
valmis korraldama argielu kodus, arvestades pereliikmete turvalisusr, vajadusi ja tervist Lapsevanemaks olemine ja selle komponendid: biloogiline, juriidiline, psühholoogiline, sotsiaalne. Vanemate roll ja vastutus lapse kasvatajana. Vanemate kasvatusstiilid. Pereplaneerimine ja seda mõjutavad tegurid. Planeerimata rasedus. Õpilane: 1. Mõistab lapsevanemaks olemise rolli kui isiksuse arenguvõimalust; 2. Jne. Vanemluse kontseptsioon Biloogiline vanem- päritoluvanem Perekonnapetus Juriidiline vanem: o Sündinud lapse abielus olevad vanemad o Isadust tunnistanud mees (olenemata abieluseisust) sünni registreerimisel, hiljem v erandkorras raseduse ajal, avaldus perekonnaseisuametile o Lapse lapsendanud vanemad o Lapsendamine Ainult alaealist üksnes lapse huvides
valmis korraldama argielu kodus, arvestades pereliikmete turvalisusr, vajadusi ja tervist Lapsevanemaks olemine ja selle komponendid: biloogiline, juriidiline, psühholoogiline, sotsiaalne. Vanemate roll ja vastutus lapse kasvatajana. Vanemate kasvatusstiilid. Pereplaneerimine ja seda mõjutavad tegurid. Planeerimata rasedus. Õpilane: 1. Mõistab lapsevanemaks olemise rolli kui isiksuse arenguvõimalust; 2. Jne. Vanemluse kontseptsioon Biloogiline vanem- päritoluvanem Perekonnapetus Juriidiline vanem: o Sündinud lapse abielus olevad vanemad o Isadust tunnistanud mees (olenemata abieluseisust) sünni registreerimisel, hiljem v erandkorras raseduse ajal, avaldus perekonnaseisuametile o Lapse lapsendanud vanemad o Lapsendamine Ainult alaealist üksnes lapse huvides
Psühholoogiline vanemlus Bioloogiline, sotsiaalne ja psühholoogiline vanem. Bioloogiline vanem on lapse kas sigitanud või sünnitanud. Sotsiaalset vanemlust võib vaadelda kui õiguslikku suhet lapsega: sotsiaalne vanem on see, kelle vanemaks olemine on seadusega määratud ja kelle peres laps elab. Psühholoogiline vanemlus tekib siis, kui laps hakkab pidma mõnda inimest oma isaks või emaks. Sisestatud vanemlus. Psühholoogilise vanemluse mõiste toetub ideele, et vanemaks olemine tähendab midagi enamat, kui bioloogilist või sotsiaalset vanemaks olemist. Arengupsühholoogid on palju arutlenud selle üle, kas lapsel võib üheaegselt või eri aegadel olla mitu psühholoogilist vanemat, juhul kui ta satub näiteks asendusperesse ning tema kiindumuse ja samastumise objekt vahetub. Rootsi uurijad on algatanud seda küsimust puudutava mõttevahetuse, rääkides sisestatud vanemlusest, mille järgi lapse sisemine suhe esialgsete
important to inform people of how to prevent the problem. Keywords: schoolbulling, Tartu Tamme Gymnasium, Estonia Kasutatud allikad Sullivan,K., Cleary, M., Sullivan, G. (2004) Kiusamine koolis: mis see on ja kuidas sellega toime tulla. Suurbritannia: Sage Publications of London, Thousand Oak and New Delhi Salla, J. (2010) Alaealiste vägivallakuritegevus. Kriminaalpoliitika osakond, Justiitministeerium Karu, M., Turk, P., Suvi, H., Biin H. (2012) Lapse õiguste ja vanemluse monitooring, justiitsmininsteerium Käesel, K. (n.d.) Külastatud aadressil http://psyhholoog.weebly.com/koolikiusamine.html (Vaadatud 09.03.2013) Lisa 1 Küsimustik Palun Teie abi oma kooli uurimustöö läbiviimisel. Antud küsimustiku eesmärk on uurida koolikiusamist ja sellega seotud küsimusi 9. ja 10. klassi õpilaste hulgas. Saadud andmeid kasutatakse teaduslikel eesmärkidel ja anonüümselt. Ette tänades Tartu Tamme Gümnaasiumi õpilane Kertu Kadastik 1
teatud fenotüübiga. Viimasel juhul on võimalik uurida DNA-markerite olemasolu haigetel isenditel ning 87 teha sel moel selgeks haiguse pärilik etioloogia ja ka pärandumise seaduspärasused. Sellist analüüsimeetodit nimetatakse fenotüüp-marker analüüsiks. Rakendades seejuures ka statistilist modelleerimist, on saavutatud suurt edu konkreetsete geenide tuvastamisel, mille talitlus mõjutab anomaalia väljakujunemist. 84. Loomade geneetiline identifitseerimine ja vanemluse tuvastamine – kuidas ja miks? EA polümorfismi kasutatakse loomade identifitseerimiseks ja pôlvnemise selgitamiseks. Eriti tôhus on see meetod liikidel, kellel on avastatud palju veregrupisüsteeme, kus on palju erinevaid alleele. See võimaldab kindlaks teha iga looma jaoks ainult temale omane veretüüp. Veregrupid - veregruppide eristamise aluseks on veres esinevad antigeenid ja antikehad. Veregruppide antigeenid on punalibledel, antikehad aga vereplasmas.
arenguetappidest, elementaarsed suhtlemisoskused oma lapsega pluss ümbritseva keskkonnaga. Oluline oleks juba algusest peale pere juures olla ja anda juhiseid, mis aitaks hakkama saada. Eestis on aga väga levinud mentaliteet, et tuleb ise perekeskselt hakkama saada, mistõttu on kergemad tulema stress ja pinged, mis kanduvad lastele edasi ja elu mida elatakse ei ole pingevaba. Leian, et rohkem tuleb ka riigisiseselt suuremas plaanis liikuda vanemluse toetamise süsteemile lähemale ja tasuta nõustamistele, koolitamistele. Oluline oleks, et keegi ei peaks elama infosulus, toetavad organid ja asutused oleks kõigile teada ja kättesaadavad. Ei saa välja jätta kooli, kus lapsed ja noored veedavad enamuse oma ajast. Kui juhtub ka, et pere on mingil põhjusel võimetu probleemi märkama ja abi küsima, siis saab kool 14 sekkuda
minutiliste vahedega. Naine tunneb vajadust pressida ja survet pärasoolel. Tähtis on hingamine, lähedane isik annab turvatunnet. Kui laps on väljunud, kontrollitakse tema hingamist ja asetatakse seejärel ema rinnale. Nabanöör lõigatakse läbi, kui see enam ei tuksel. Päramisperiood: viimane etapp on platsenta sünnitamine. Paari minuti kuni tunni aja jooksul eemaldub platsenta, naine peab selleks pressima. 15. biol, sots, juriidiline ja psühholoogiline (psühh vanemluse 4 osa) vanemlus lk 127. osata kirjeldada, mida tähendavad. Biloogiline vanemlus:ühise lapse ilmaletoomine, vanemate otsene järglane. Juriidiline vanemlus: kui mees ja naine on abielus, siis on nad perekonda sündinud lapse seaduslikud vanemad- see on juriidiline vanemlus. See võib tuleneda ka lapse lapsendamisest, sest on juriidiliseslt kirja pandud laste vanemad. Kannavad vastutust lapse hooldamise ja kasvatamise eest. Sotsiaalne vanemlus: on seotud vanemateks
Mõisted Aktseleratsioon; Egotsentrism; Objekti jäävuse seadus; Prosotsiaalne käitumine; Retardatsioon; Seotussuhe; Tähelepanu; Altuism ja egoism; Primaarsed- ja Tingituse mobiil; Taju; Moraal; sekundaarsed Vanemluse tüübid- Mälu; Eetika. sootunnused; autoritaarne, autoriteetne, Mõtlemine. Kefalokaudaalne- peast sallivus. jalgadeni; Proksimodistaalne- tüvest välja; Diferentseerimine; Intregeerimine; Lapse arengufaasid. Uurimis- Vaatlus; Vaatlus; Kliiniline intervjuu- Erinevate situatsioonide
Saab kindlaks määrata sugu, liigi (kui vajalik teada, kes mida tegi). Kui loomal on kindel genotüüp, siis eemaldatakse ta karjast. Amelogeniini lookus on nt soospetsiifiline. Emasel on üks alleel (6bp deletsioon). Isasel kaks erinevat alleeli (heterosügoot). Praimer seondub mikrosatelliitregiooniga, saab üles paljundada ja agaroosgeelil produkti vaadata. 84. Loomade geneetiline identifitseerimine ja vanemluse tuvastamine – kuidas ja miks? kas on õige kutsikas? Tõuloomade, sperma ja embrüote müük. Põlvnemisandmete kontroll toimub välistamise meetodil (välistatakse, kes ei sobi vanemateks ja alles jäävad need, keda välistada ei saa). Täisperekonna analüüs – ema, isa, järglane. Osaline perekonnaanalüüs – 1 vanem ja järglane. Mono- ja disügootsete kaksikute eristamine. Valitakse varakult sobivaid loomi aretusse aretusväärtuse andmise teel
Nüüd on paras aeg lasta ämmaemandal sünnituse käigust ka väike kokkuvõte teha. Lisaks kirjutab ämmaemand käesildid Sulle ja lapsele (nö. "sõbrapael" teie identifitseerimiseks). Ja ongi aeg kolida ümber sünnitusjärgsesse palatisse. Ämmaemand küsib kindlasti, kas soovite peretuba (enamasti eritasu eest) või piisab üldpalatist. Kõigis meie sünnitusmajades on võimalus ka üldpalatis olla koos lapsega. 7. VANEMLUS 7.1. Vanemluse liigid Bioloogiline vanemlus Juriidiline vanemlus Sotsiaalne vanemlus Psühholoogiline vanemlus, mis jaguneb omakorda argi-, emotsionaalseks, päritolu- ja vastutusvanemluseks. 8. VANEMATE KOHUSTUSED 8.1. Millised on vanemate kasvatuslikud ülesanded Tagada lapsele järgnevad kasvatusväärtused: Hoolimine, austus ja armastus Minuga on hea suhelda ja ma valmistan rõõmu endale ja teistele, kui ma olen
2. lähtudes väärkohtleja aktiivsusest- aktiivne või passiivne 3. lähtudes toimumiskohast- peresisene või pereväline Lapse väärkohtlemine viib arengulistele probeemidele: 1. Tagajärjed on pikaajalised 2. Ohvri ja ahistaja staatused on püsivad 3. Tegevusel on varjatud iseloom. Tihti esinevad erinevad lapse väärkohtlemise liigid koos. Lapse väärkohtlemist on raske defineerida, sest: 1. Ei laita konsensust selles, milliseid vanemluse vorme võib ühiskonnas aktsepteerida 2. Kas defineerida täiskasvanu käitumisest, mõjust lapsele või mõlemast 3. Kas kahju termin peab sisalduma def-is või ei 4. Käsitlemine kas teaduslikust, seadusandlikust või kliinilisest aspektist. Lapse väärkohtlemise liigitus: 1. Füüsiline 2. Seksuaalne 3. Emotsionaalne ehk psühholoogiline 4. Hooletusse jätmine. Psühholoogiline väärkohtlemine, selle def-se raskused: 1. Sellel pole käegakatsutavaid tagajärgi 2
välja töötatud ühtset, selget definitsiooni lapse väärkohtlemise Vaatamata sellele näitavad uurimistulemused ühelt poolt, kohta. et psühholoogilisel väärkohtlemisel on teiste väärkohtlemise Probleem on seotud sellega, et (1) pole sotsiaalset liikidega võrreldes tõsisemad ja kauakestvamad tagajärjed ohvrile konsensust selles osas, millised vanemluse vorme ühiskonnas ei ning teiselt poolt, et lapse psühholoogiline väärkohtlemine ning aktsepteerita; (2) ebaselgus selles osas, kas defineerida mõistet füüsiline ja seksuaalne väärkohtlemine kalduvad koos esinema. lähtudes täiskasvanu käitumisest või mõjust lapsele või hoopis ' Psühholoogilist väärkohtlemist pole kerge kindlaks lähtudes mõlemast; (3) vastuolu selle vahel, kas kahju termin peab määrata ja hinnata
annaabi.ee 
