Vanapagan ja Suur Tõll Muiste elas Saaremaal Suur Tõll, keda rahvasuu Saaremaa valitsejaks kutsub. Suure Tõllu "küüntenärija" oli aga Vanapagan. Kord, kui Suur Tõll raskesti magas, tahtis Vanapagan Sõrve säärt Saaremaa küljest lahti kaevata ja siis Sõrvemaa koos sõrulastega merepõhja uputada. Aga sõrulased said Vanapagana kurjast nõust aru. Nad ruttasid Suurt Tõllu appi kutsuma. Kui Tõll seda lugu kuulis, kahmas ta silmapilk mesipuu sülle ja tormas Vanakurja otsima. Leidiski lõpuks Vanapagana ja viskas põõsast mesilased ta juurde. Suures töös ei pannud Vanapagan Tõllu tulekut tähelegi. Tunneb korraga, et teda igast küljest kangesti torgitakse. Vaatab - mesilased kallal. Küll tõrjub Vanapagan mesilasi eemale, küll lööb neid sadade kaupa surnuks, aga mis sa suurele perele ikka võid teha! Ei aita mehikesel viimaks muu nõu, kui paneb putkama. Aga ega vaenlased sellepärast maha jää. Need lendavad ...
Vanalinn Polina & Marta Vanalinn on imekaunis ja muinasjutuline koht. Iidsed müürid ning tornid võivad jutustada teile nii mõndagi huvitavat ja hirmuäratavat kummitustest, rüütlitest, munkadest, vanapaganast ja elusalt maetud neiudest. Raekoja plats asub vanalinna südames. Platsi tähtsaim maja, Raekoja hoone, sai praegusel kujul valmis aastaks 1404. Linnavõim töötas seal 1970 aastani. Suvel toimub Raekoja platsil palju kontserte, laatasid ja üritusi, kaasa arvatud vanalinnapäevad. Talviseks tähtsündmuseks on traditsiooniline jõuluturg. Vanasti seisis Raekoja platsil häbipost. Süüdlane kinnitati häbiposti
Teos on allegooriline, vaimukalt satiiriline ja mõningate fantastiliste motiividega. Vana külmetav kuningas sümboliseerib Euroopa iganenud poliitilisi süsteeme, millele on vastandina esitatud lihtsate talupoegade tarkus. Teost loetakse eesti poliitilise draama tippteoseks. Ühiskonnakriitiline on ka Tammsaare viimane romaan "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939), mille aine on võetud eesti tuntud muinasjutust Kaval-Antsust ja Vanapaganast. Tammasaare on oma romaani loomisel lähtunud sellest folkloori tegelaspaarist, kuid on vahetanud nende rollid. Tammsaarel esindab rikas peremees Kaval-Ants kurjust ning inimese tööjõu ekspluateerimist teise inimese poolt, lihtsameelne Vanapagan Jürka aga on esitatud ausa töömehena, kes Antsu alatustele vastu ei suuda seista ning on kaotanud oma peremeheseisundi. Romaani proloog kujutab Jumalat, kes on hakanud kahtlema, kas inimese loomine on ikka
I naaseb Vargamäel, aitab emal tema soovil surra. IV Tallinnas I, Karini abielu, teenijannaks Tiina kuid I ei saa aru, et see tema, abielu kriis, tuleneb erinevatest eluvaadetest, maj. kriis. I põhj. Kogemata Karini surma. V I Vargamäel üritab füüsilise tööga süütunnet leevendada. Kesk prob. kas mineviku vigu võimalik leevendada? Armastuse, kahetsuse abil on. Tiina tuleb Vargamäele, lahkuvad koos. ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" romaan muinaslugudel Kaval-Antsust, Vanapaganast. Jumal kahtleb, kas tema seadused liiga karmid, Vanapagan üritab tõestada, et ei minnes maale jumala reeglite järgi elama olles taluperemees Jürka kuid ärimees Kaval-Ants segab teda pettes talt tema maa välja., mida nad monoloogides pikalt seletavad, jutustamislaad rahulik, stiil tõsine, kuj. teg. hingeelu, käitumismotiive. ,,Juudit" näidend piiblilegendil vaprast, isekast, võimuahnest naisest Juuditist, ihkab armastust, kuid ole õnne, kes läheb vaenlase sissepiir. linnas
“Elu ja armastus” – psühholoogiline romaan, keskealise mehe Rudolfi ja teenijanna Irma armastuslugu; kriitiline hoiak linnakodanluse suhtes 1935. “Ma armastasin sakslast” – esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ja valib pihtimusliku päevikuvormi. Keskmes on eesti üliõpilase Oskari ja baltisaksa neiu Erika armastuslugu 1939. “Põrgupõhja uus Vanapagan”- tugiteoseks populaarne rahvajuttude tsükkel Kaval-Antsust ja Vanapaganast; Põrguperemees Jürka on tulnud Põrgupõhja tallu eesmärgiga maa peal õndsaks saada. See tähendab seda, et ei tohi tegusid, mis viiksid pahuksisse kristliku moraaliga. Kui Jürkal õnnestub maapealse eluga õndsaks saada, siis on tal edaspidi õigus saada põrgusse kõigi nende inimeste hinged, kes pole samaga toime tulnud. Inimesekujutuses on senise psühholoogilise realismi asemele tulnud folklooripärane tinglikkus (st
nurka püsti. Mitu korda sa pahema jala kannaga temasse puudutad, setu kotti on sul mõõtmise juures enam, ja need võid sa ära müüa.” Ütles ja kadus kui tina tuhka. Rehepapp ei põlanud ka vanapagana nõu, vaid tegi kohe esimese mõõtmise juures proovi, ja ennäe! kolm kotti vilja jäi üle. Nüüd oli mees rõõmus; müüs igakordse ülejäägi ära, sai palju raha ja härra oli temaga ülirahul. Aga rehepapp ei saanud vanapaganast enam lahti. Iga õhtu istus ja tembutas ta kuni kuke lauluni rehes, ja seni ei saanud rehepapp silmagi kinni. Oli rehepeksmise öö, siis ei saanud vaene mees tervel ööl nahka silmadele. Pani rehepapp kartuleid või naereid ahju küpsema, siis koristas vanapagan kõik ära; tõi rehepapp kodust liha või muud sööki kaasa, sellegi jälle varastas vanapagan. Kord rääkis rehepapp oma ohtu kõrtsis seltsimeestele ja kurtis oma rahutut lugu.
,,Säh, siin on kott, pane ta teri täis ja sea rehealuse nurka püsti. Mitu korda sa pahema jala kannaga temasse puudutad, setu kotti on sul mõõtmise juures enam, ja need võid sa ära müüa." Ütles ja kadus kui tina tuhka. Rehepapp ei põlanud ka vanapagana nõu, vaid tegi kohe esimese mõõtmise juures proovi, ja ennäe! kolm kotti vilja jäi üle. Nüüd oli mees rõõmus; müüs igakordse ülejäägi ära, sai palju raha ja härra oli temaga ülirahul. Aga rehepapp ei saanud vanapaganast enam lahti. Iga õhtu istus ja tembutas ta kuni kuke lauluni rehes, ja seni ei saanud rehepapp silmagi kinni. Oli rehepeksmise öö, siis ei saanud vaene mees tervel ööl nahka silmadele. Pani rehepapp kartuleid või naereid ahju küpsema, siis koristas vanapagan kõik ära; tõi rehepapp kodust liha või muud sööki kaasa, sellegi jälle varastas vanapagan. Kord rääkis rehepapp oma ohtu kõrtsis seltsimeestele ja kurtis oma rahutut lugu.
Teos on allegooriline, vaimukalt satiiriline ja mõningate fantastiliste motiividega. Vana külmetav kuningas sümboliseerib Euroopa iganenud poliitilisi süsteeme, millele on vastandina esitatud lihtsate talupoegade tarkus. Teost loetakse eesti poliitilise draama tippteoseks. Ühiskonnakriitiline on ka Tammsaare viimane romaan "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939), mille aine on võetud eesti tuntud muinasjutust Kaval-Antsust ja Vanapaganast. Tammasaare on oma romaani loomisel lähtunud sellest folkloori tegelaspaarist, kuid on vahetanud nende rollid. Tammsaarel esindab rikas peremees Kaval-Ants kurjust ning inimese tööjõu ekspluateerimist teise inimese poolt, lihtsameelne Vanapagan Jürka aga on esitatud ausa töömehena, kes Antsu alatustele vastu ei suuda seista ning on kaotanud oma peremeheseisundi. Romaani proloog kujutab Jumalat, kes on hakanud kahtlema, kas inimese loomine on ikka
See viib traagilise lõpuni. Indrek põhjustab tahtmatult Karini surma. V osa. Selle põhiküsimus. Kas oma süüd on võimalik lunastada kahetsuse ja armastusega. Indrek naaseb Vargamäele, läheb tööd tegema, talle järgneb sinna Tiina (, kes oli juba IV osas Indreku ja Karini juures teenijanna, kuid Indrek ei tundnud teda ära). Lõpuks lahkub ta koos Tiinaga linna tagasi. Romaan ,,Põrgupõhja uus vanapagan" (1939) võtab aluseks rahvajutud Kaval-Antsust ja Vanapaganast. Teoses läheb Vanapagan inimesena maa peale, et näidata jumalale, et maa peal on võimalik Piibli seaduste järgi elada. Ta tahab, et inimesed jääksid Põrgusse, kes sinna juba sattunud olid. Maal on Vanapagan Põrgupõhja Jürka, teeb tööd, abiellub, kuid teda takistab Ants, kes üritab teiste arvelt rikastuda ja petab Jürkat pidevalt. Lõpuks maksab Jürka kätte, hakkab mässama. Lugu näitab rikka kihi üleolevat suhtumist vaesesse kihti.
· 1934. "Elu ja armastus" psühholoogiline romaan, keskealise mehe Rudolfi ja teenijanna Irma armastuslugu; kriitiline hoiak linnakodanluse suhtes · 1935. "Ma armastasin sakslast" esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ja valib pihtimusliku päevikuvormi. Keskmes on eesti üliõpilase Oskari ja baltisaksa neiu Erika armastuslugu · 1939. "Põrgupõhja uus Vanapagan"- tugiteoseks populaarne rahvajuttude tsükkel Kaval-Antsust ja Vanapaganast; Põrguperemees Jürka on tulnud Põrgupõhja tallu eesmärgiga maa peal õndsaks saada. See tähendab seda, et ei tohi tegusid, mis viiksid pahuksisse kristliku moraaliga. Kui Jürkal õnnestub maapealse eluga õndsaks saada, siis on tal edaspidi õigus saada põrgusse kõigi nende inimeste hinged, kes pole samaga toime tulnud. Inimesekujutuses on senise psühholoogilise realismi asemele tulnud folklooripärane tinglikkus (st Antsul ja
Vanapagana ülesanne on saada selles elus õndsaks, siis ta tõestab, et õndsaks saamine on võimalik ja tema Põrgukatelt saab jälle kütta. Vanapagan aga ei tunne elu maa peal ja ta ei tea täpselt , mida ta peaks tegema, et õndsaks saada. Olles uskumatult naiivne ja samal ajal omades ebainimlikku jõudu, muutub ta kergesti ärakasutatavaks Kaval Antsu jaoks. Teema on võetud rahvajuttude tsüklist Kaval Antsust ja Vanapaganast. Lõpp on lahtine ning iga üks võib ise otsustada, kas Jürka saab õndsaks või ei. Tegevus areneb pidevalt: Jürka võtab endale uue naise, Ants rikastub, elu muutub, lapsed sünnivad ja surevad, Jürka elab. Selgelt on näha Tõe ja Õiguse, Vana Andrese ja maaarmastuse motiive. Jürka enda jutt pole mitte kõige paremini sõnastatud. Preestri jaoks jääb seletamatuks Jürka paradoks usub, et on Vanapagan, aga tahab õndsaks saada, lunastusse ise uskumata
mulgiga läbi saada ja kombestikuga kohaneda. Samas hoolimata kõigist negatiivsetest iseloomuomadustest, mis mulgile külge on poogitud, ei vaadata talle kunagi ülevalt alla, vaid ikka lugupidavalt, tuues esile tema kavalust ja nutikust. Seda on oma näidendites välja toonud ka August Kitzberg. 5.2. Rahvakombed ja pärimused Tõenäoliselt kõige rohkem on Mulgimaal säilinud muistendeid ja legende vanapaganast (kuradist). Just Mulgimaad ja mulke võib pidada ka sandimängimise / jooksmise traditsiooni algatajaks. Pärimustest on teada, et Mulgimaal liikusid hingedeajal ringi hingesandid (vallasandid, kehvikud, vaesem rahvas), kellele jäeti laudapealsele või lakka toidupoolist (nagu oleks jäetud koduskäivatele hingedele). Sellest kombest kasvas välja mardi- ja kadripäeval sandijooksmine ja andamite kogumine. Santi ei tohtinud tühja kotiga minema saata või ukse taha
Tänaseks on Elistvere loomapargist kujunenud Jõgevamaa suurim turismimagnet, pakkudes uudistamist nii lastele kui täiskasvanutele (RMK). Vooremaa maastikukaitseala pakub matkaradasid nagu Luua metsanduslik õpperada (4,6 km) (EAS Turismiarenduskeskus). Soitsjärvest kagu pool on muistne linnamägi, mida on rahvaluules nimetatud Kalevipoja sängiks. Palamuse on tuntud Oskar Lutsu “Kevade” tegevuspaigana. Paljud Vooremaa järved on seotud muistenditega Kalevipojast ja Vanapaganast. Näiteks Saadjärves, selle kaldal ja lähimas ümbruses on mitu muistendeis mainitud rändrahnu, sealhulgas Kalevipoja lingukivid (Estonica 2001b). Saadjärve äärde Äksi külla on rajatud jääaja teemapark. Külastajad saavad pildi, milline nägi Äksi kant välja jääajal, ligi 15 000 aastat tagasi. Sellestki, kuidas tekkis Vooremaa maastik ning loomade, lindude, taimede ja inimese areng jääajast tänapäevani (Mets 2011). 5.2 Inimmõju
fasistlike diktatuuride vastu. Tammsaare viimaseks romaaniks jäi "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939), mille aluseks on populaarne rahvajuttude tsükkel Kaval-Antsust ja Vanapaganast. 2.4. Tammsaare ajakirjanikuna Anton Hansen Tammsaare publitsistika, mis hõlmab umbes 300 artiklit, moodustab omaette peatüki kirjaniku pärandis. See sündis ilukirjandusliku loomingu kõrval enam kui kolme aastakümne jooksul. Kirjanikust
4. Keskonnainfo. (2012). Seire. [WWW] http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPa5djrkZK4rNe0u2f1kyQf3xf6s6CSv (01.12.2015) 5. KIK. (2015). Keskkonnainvesteeringute Keskus. [WWW] https://www.kik.ee/et/kes-me-oleme (17.12.2015) 6. Kõrvi tamm. (2010). Kaitstavad loodusobjektid. EELIS. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=4%3B1047347660%3Best%3Beelisand %3B%3B&comp=objresult%3Dala&obj_id=679 (8.12.2015) 7. Laugaste, H., Liiv, E. (1999). Tori. Muistendid Vanapaganast. Monumenta Estoniae Antiquae II. Hiiu- ja vägilasemuistendid. [WWW] http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/pagan/kihelkonnad/tori.html (08.12.2015) http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=7%3B2048547552%3Best%3Beelisand %3B%3B&comp=objresult%3Dala&obj_id=1209 8. Püha Jüri. (2015). Vikipeedia. [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Püha_Jüri (08.12.2015) 9. Tori. (2015a). Liikide levik. Loodusvaatluste andmebaas. [WWW] http://loodus.keskkonnainfo
Seal asub 5 Kalevipoja lingukivi, järv olevat ulatunud vaid Kalevipoja pastlapaelteni. Soitsjärvest kagu pool on muistne linnamägi, mida on rahvaluules nimetatud Kalevipoja sängiks ning järve kaguosas olevat Veeriku talu juures tammepalkidest salatee (Kink & Erg). Vooremaa maastikupilti ilmestavad ka arvukad mõisahooned, kõrtsid, vesiveskid ja kihelkonnakirikud. Palamuse on tuntud Oskar Lutsu "Kevade" tegevuspaigana. Paljud Vooremaa järved on seotud muistenditega Kalevipojast ja Vanapaganast. Näiteks Saadjärves, selle kaldal ja lähimas ümbruses on mitu muistendeis mainitud rändrahnu, sealhulgas Kalevipoja lingukivid (Estonica 2001b). Vooremaal asub Vooremaa maastikukaitseala, milles paikneb 8 järve: Saadjärv, Kaiavere järv, Soitsjärv, Elistvere järv, Raigastvere järv, Pikkjärv, Prossa järv ja Ilmjärv. Saadjärve äärde Äksi külla rajatakse tuleval aastal jääaja teemapark. Ajastuhõngulise külastuskeskuse ehitus algab eeldatavalt juba 2012 aasta märtsikuus
See on selgelt väljamõeldis- jutustaja ei usu seda tegelikult. Toimumiskoht ja aeg on umbmäärane (Ükskord ammu ühes kuningriigis...). Seal juhtub midagi üleloomulikku, mille tagajärjel pahad saavad karistuse ja muinasjutt ilusa lõpu. ATU kataloogi jaotus (muinasjututüübid): - Loomamuinasjutud - Imemuinasjutud - Legendilased muinasjutud - Novellmuinasjutud - Jutud rumalast vanapaganast - Naljandid - Vormelmuinasjutud 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? ATU on muinasjutukataloog. ATU- Aarne-Thompson-Utheri klassifikatsioonisüsteem. 32. Kõrvuta (R. Järve artikli põhjal) muinasjuttu ja turismireisi. Too esile vähemalt kolm nende nähtuste sarnasust. - Muinasjutu kangelane/turist käitub teistmoodi kui tavaelus, satub tavapäratusse, piiripealsesse olukorda
See on selgelt väljamõeldis- jutustaja ei usu seda tegelikult. Toimumiskoht ja aeg on umbmäärane (Ükskord ammu ühes kuningriigis...). Seal juhtub midagi üleloomulikku, mille tagajärjel pahad saavad karistuse ja muinasjutt ilusa lõpu. ATU kataloogi jaotus (muinasjututüübid): - Loomamuinasjutud - Imemuinasjutud - Legendilased muinasjutud - Novellmuinasjutud - Jutud rumalast vanapaganast - Naljandid - Vormelmuinasjutud 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? ATU on muinasjutukataloog. ATU- Aarne-Thompson-Utheri klassifikatsioonisüsteem. 32. Kõrvuta (R. Järve artikli põhjal) muinasjuttu ja turismireisi. Too esile vähemalt kolm nende nähtuste sarnasust. - Muinasjutu kangelane/turist käitub teistmoodi kui tavaelus, satub tavapäratusse, piiripealsesse olukorda
avalikustamine. (Ibid) Folkloristide tähelepanekute järgi on just siirderituaaliga seostuvaid rahvajutte rohkesti, sest need on inimese jaoks kriitilised ajad, mil teda ähvardavad mitmed üleloomulikud ohud. Euroopas on väga populaarsed olnud lood erinevatest mütoloogilistest olenditest ja nõidadest, kes kipuvad ristimata väikelapsi varastama või vahetama. Eestis on see motiiv seostunud eelkõige kuradiga. Juttudel lapsi vahetavast vanapaganast on meil olnud väga elav usundiline sisu, veel tänapäevani mäletatakse erinevaid abinõusid, kuidas õnnetust ära hoida. Esiletõstmist väärib, et ikka kinnitatakse: oht ähvardab ristimata (ja nimetut) last. (Ibid) Vanakurat vahetab lapsi, kui ei saa kohe issameie palvet juurde loetud. Vaevased ja viletsad inimesed on vanakuradi vahetatud. Selle nimi oli piru, vahetatud laps. Last ei või üksi pidada, et vanapagan pidi vahetama. Kui jo jumalasõna üle käind, siis ei vaheta enam
(lühend ATU) On olemas tüübikataloogid ja folklorismis vaadatakse muinasjutte nende tüüpide kaudu. Kõik muinasjuttude erinevad tüübid on neisse ka talletatud. Muinasjuttude jaotud ATU kataloogis 1. Loomamuinasjutud (1-299) 2. Imemuinasjutud (300-749) 3. Legendilised muinajutud (750-849) Pärismuinasjutud 4. Novellmuinajutud (850-999) 5. Jutud rumalast vanapaganast (1000-1199) 6. Najlandid (1200-1999) 7. Vormelmuinajutud (2000-2399) ,,Muinasjututüüp on tekstivariantide põhjal konstrueeritud samasüzeeliste tekstide koondkuju" (Järv 2009: 14) Liitumine e kontaminatsioon = eri jututppoide liitumine Tuntumad muinasjutusüzeed kaasajal (Dégh ja Vazsonyi 1993 järgi) Tuhkatriinu Lumivalguke Rapuntsel Abistaja nimi Uinuv kaunitar Vaeslaps ja peretütar Õide vendi otsimas
turismis, nt bänd Trad.Attack! ja tema looming. 3. Pärimuskultuuri ja folkloori kaitsmine. UNESCO programmid ja nimistud; vastuolu keskvalitsuse ja kohalike pärimusrühmade vahel. Nt Seto leelo, Kihnu kultuuriruum. 10. Too kolm tänapäevast näidet folkloori kasutamise kohta turismis, reklaamides ja meedias. Kirjelda esitatud näidetele toetudes, kuidas folkloori tähendus ja funktsioon uues kontekstis muutub. 1. TURISMIS. Näide Võrumaalt: Paganamaa, kus on väga palju legende vanapaganast, tema jalajälgedest ja järvede tekkimisest vanapagana tegevuse läbi. Folklooril on siin kontekstis meelelahutuslik tähendus. Varasemalt on olemas olnud tekkelood ja vanapaganaga seotud kohapärimus, aga praegu ei usuta enam sellesse, vaid antakse lugusid edasi pigem selle eesmärgiga, et mingit kohta atraktiivsemaks teha ja tutvustada inimestele, mida kunagi sealne rahvas mõtles ja uskus. 2. REKLAAMIS. Nõiad ja sensitiivid reklaamivad pidevalt enda valmistatud
· Kalevipoeg on eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane. Eeposes "Kalevipoeg" Eesti rahvapärimus sisaldab hulgaliselt muistendeid Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste, allikate ja kivide päritolu: orud võisid olla Kalevipoja künnivaod, piklikud linnamäed tema magamisasemed, rändrahnud tema lingukivid. Analoogilised muistendid on tuntud paljude rahvaste juures, Eestis on lähedase iseloomuga muistendeid Vanapaganast. Saaremaal kandis hiiumuistendite peategelane Suure Tõllu, Hiiumaal Leigeri nime. Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile aineseks eepose "Kalevipoeg" ettevalmistamisel ja kirjutamisel. "Kalevipoeg" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud kunsteepos, mida peetakse eesti rahvuseeposeks. 19. sajandil hakkasid eestlased arvama, et neil oleks vaja ka oma rahvuskangelast. 1839 tegi
Siin on inimese ekspluateerimise teema viidud valdavale kohale; sellel on allutatud kõik teised teose ideelised ja sisulised liinid. Realistliku elukujutusega on ühendatud fantastilised motiivid, mis mitmekesistavad romaani kunstilist kudet. Ühtlasi nähtub siit, kuidas Tammsaare otsis pidevalt võimalusi kujutamislaadi uuendamiseks. Filosoofiline kandvus, kriitika erakordne teravus ja karakterite üldistusjõud on teinud ,,Põrgupõhja uuest Vanapaganast" ühe eesti kirjanduse menukaima romaani. Teised kirjanikud A.H.Tammsaarest A. H. Tammsaare tee ja töö. TEMA VIIEKÜMNE AASTA PUHUL. Tammsaare tähendust saab täielikumalt hinnata muidugi alles siis, kui ta oma elutöö on täitnud. Alles siis on võimalik aru anda ta pikaldase kirjandusliku arengu lõppjäreldustest. Veel ei tea meie ju oma tänavuse juubilari viimset sõna
Eeposes "Kalevipoeg" väidetakse, et kohati on teda tuntud ka nimega Sohni. Eesti rahvapärimus sisaldab hulgaliselt muistendeid Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste, allikate ja kivide päritolu: orud võisid olla Kalevipoja künnivaod, piklikud linnamäed tema magamisasemed, rändrahnud tema lingukivid. Analoogilised muistendid on tuntud paljude rahvaste juures, Eestis on lähedase iseloomuga muistendeid Vanapaganast. Saaremaal kandis hiiumuistendite peategelane Suure Tõllu, Hiiumaal Leigeri nime. Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile aineseks eepose "Kalevipoeg" ettevalmistamisel ja kirjutamisel. *Olevipoeg on eesti (kunst)mütoloogia tegelane, linnaehitaja. Eeposes "Kalevipoeg" sai Olevipoeg Kalevipoja järel maa valitsejaks. *Sorts on meessoost, kurjade kavatsustega võlur.
kahetsus, meeleheide, usk, ausus jt. motiiv teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. moto kirjandusteose alguses esinev juhtmõtteline lause, luuletus, aforism vm tekst, mis aitab avada teose peamõtet. Näiteks: Bernard Kangro romaani "Taeva võtmed" motoks on tsitaat A. H. Tammsaare "Põrgupõhja uuest Vanapaganast": "Inimese hing on ju südames, mitte peas, tohtrihärra, sest südames on veri ja vere sees hing". mudelsituatsioon tüüpolukord; tegelase sisemaailma põhjalikuma uurimise otstarbel rakendatav kirjanduslik võte. Tegelane asetatakse tõenäoliselt võimalikku, ent siiski kujutluslikku maailma. Mudelsituatsiooni puhul on alati tegemist üldistusega: inimene ajast või ruumist lähtuvas tüüpilises olukorras. Mudelsituatsioone on kasutanud näiteks Arvo Valton
· 1934. "Elu ja armastus" psühholoogiline romaan, keskealise mehe Rudolfi ja teenijanna Irma armastuslugu; kriitiline hoiak linnakodanluse suhtes · 1935. "Ma armastasin sakslast" esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ja valib pihtimusliku päevikuvormi. Keskmes on eesti üliõpilase Oskari ja baltisaksa neiu Erika armastuslugu · 1939. "Põrgupõhja uus Vanapagan"- tugiteoseks populaarne rahvajuttude tsükkel Kaval-Antsust ja Vanapaganast; Põrguperemees Jürka on tulnud Põrgupõhja tallu eesmärgiga maa peal õndsaks saada. See tähendab seda, et ei tohi tegusid, mis viiksid pahuksisse kristliku moraaliga. Kui Jürkal õnnestub maapealse eluga õndsaks saada, siis on tal edaspidi õigus saada põrgusse kõigi nende inimeste hinged, kes pole samaga toime tulnud. Inimesekujutuses on senise psühholoogilise realismi asemele tulnud folklooripärane tinglikkus (st Antsul ja Jürkal puuduvad võrreldes Andrese ja Pearuga
annaabi.ee 
