KALEVIPOEG 15, 16, 17 Kui Kalevipoeg kodu poole kõndis, kihutasid ta kannul Vanakurat koos 70 selliga. Vanakurat aias Kalevipoega taga, kuna ta tahtis, et Kalevipoeg oma võla tasuks. Seejärel kurat küsis, et kas Kalevipoeg on tema asju põrgust kaasa võtnud. Kalevipoeg sai aru, mis Vanakurat küsib ja vastas pilgates, et vist võttis need asjad kaasa. Lõpuks Kurat küsis, et kas Kalevipoeg tahab temaga tülli minna ja siis Kalevipoeg vastas pilgates jälle , et võib ka , ning järgmine kord tuleb ja teeb kuradi varakambreid tühjendama. Sellepeale tormas Vanatühi minema. Kui videvik jõudis kätte, Kalevipoeg oli väsinud, heitis lauakoorma seljast, istus murule, sõi ja jõi ning ning jäi magama. Uni aga ei tahtnud tulla, kuna tal keerlesid peas mitmed mõtted ja
KALEVIPOEG 1. Linda silmaveest tekkis a) Saadjärv b) Võrtsjärv c) Ülemiste järv 2. Linda röövis a) vanakurat b) Soome tuuslar c) Vanapagan 3. Mitu aastat valmistas sepp vana Kalevi mõõka? a) 6 b) 9 c) 7 4. Kuidas sai Kalevipojast kuningas? ............................................................................................................................................ ... 5. Kes oli Alevipoeg? ............................................................................................................................................ ... 6. Mõõk, mille sorts Kalevipojalt varastas, kukkus
Eno Raud "Kalevipoeg" 1. Linda silmaveest tekkis ... 10. Alevipoeg oli Kalevipoja ... a) Saadjärv a) vend b) Võrtsjärv b) sõber c) Ülemiste järv c) sugulane 2. Linda röövis ... 11. Kes varastas Kalevipojalt mõõga? a) Vanakurat a) vetevaim b) Soome tuuslar b) näkineid c) Vanapagan c) sarviktaat d) sorts 3. Sepp valmistas vana Kalevi mõõka ... a) 6 aastat 12. Kuhu kukkus Kalevipojalt b) 9 aastat varastatud mõõk?
Kalevipoeg Kalevipoeg........................................Martin Part(tenor) Soome tuuslar...............................Juhan Suusk(bariton) Soome sepp..................................Peeter Termomeeter(bass) Sepa pojad....................................Paul Pootsman, Tõnu Tegija, Kaspar Kaval(3 x tenor) Linda............................................Merike Mugav(sopran) Saarepiiga.....................................Tiina Tugev(mezzosopran) Vanakurat.....................................Kalev Kuri(bass) Olevipoeg......................................Olev Tulev(bariton) Sulevipoeg.....................................Tiit Toru(bariton) I Vaatus Soome tuuslar käib Lindat kimbutamas, aga Linda ei taha temaga kaasa minna ja muudetakse kiviks. Kalevipoeg on vihane ja tahab Soome minna. Tee peal satub saarele, kus kohtub Saarepiigaga, kellesse ära armub kuid Saarepiiga kukub ehmatusest merre.
.. Kajakas. 9. Miks sai Sirli koolis märkuse? Vaidles õpetajaga. Lõi kaaslast. Tal oli kaasas arvutusmasin. 10. Mida Moonika valetas oma vanaisa kohta? Vanaisa haugub koera moodi. Vanaisa oskab lennata. Vanaisa käib jalgpalli mängimas. 11. Kuidas lõppes Siimul isaga esimene kalalkäik? Autol sai bensiin otsa. Leidsid palju seeni. Said ämbritäis kalu. 12. Mida Sirli kirjutas härra Lambale? Trollibussi juhib vanakurat! Loomaaiast on põgenenud ninasarvik. Ettevaatust, vihmaveetorus on lohe! 13. Miks läks kardin põlema? Ema unustas põleva küünla aknale. Siim pani aknale küünla põlema. Sirli mängis tikkudega. 14. Kuhu viisid sanitarid kojamehe? Sanatooriumisse puhkama. Polikliinikusse arsti juurde. Hullumajja ravile. 15. Miks Siim üksi kaubamajas käis? Siim tahtis osta uusi kardinaid. Siim tahtis osta mänguasju.
tegelikult oli mõisa vili? 10. Miks tulistas Jaan andresepäeval kirikuukse pihta? 1. Valvurid lasid rehepapi alati läbi, kui too tuli mõisa punaseid sõstraid korjama, sest tema ajas õilsat asja. Tema käest said hiljem sõstraid kõik huvilised ning talumeestel oli vanapaganaga kohtumiseks neid vaja. 2. Rehepapp päästis kiltri hinge kuradi käest söötes talle hernesuppi sisse. Vanapagan oli ootamas ning kui kilter lõpuks peeretas arvas vanakurat, et see on kiltri hing, võttis selle ning kadus. 3.Halltõbi püüdis Koera-Kaarli metsas oma võrku teda hüüdes. 4.Jumal ei teinud välja sulase Jaani palvetest, sest temagi oli kohaomanik ja jõukas mees, mis tal kehviku kurtmistest. 5.Imbi ja Ärni läksid läbi metsa mereranda pikk ohelik kaasas merilehma püüdma. Need on lehmad, kes elavad meres ja söövad vett ja lund ning annavad palju piima. Kui inimesel õnnestub lehma ümber üks ring kõndida, ei saa lehm enam vette tagasi.
kogu sisu tasakaalustada. Külarahva vaimne isa, kel alati mõni tarkusetera või kavalus lausa taskust võtta. Külma rahuga suutis ta kuradi Püha Jüri kutsikate piiramisrõngasse püüda, kus kuri ka otsa leidis. Oma meelerahu ja enesekindla käitumisega nõrgestas ta tontide ja kollide võimutsemist. Seda kõike inimeste kasuks, kes valetasid ja varastasid, sest teistmoodi elada oli ju mõeldamatu. Rehepappi ei kohutanud katk, tondid ega Vanakurat ise. Kogu külarahvast julgen võrrelda peata kanaga, kes absoluutselt ei mõelnud oma tegude tagajärgedele. Pidev teiste tagant näppamine, salatsemine inimesed pugesid varanduse nimel lausa nahast välja. Mõtlematult loodi uusi kratte oma soovide ja ihade täitmiseks. Vanakuradi petmine oli kaval, ent siiski kaevati sellega endale järjest sügavamat auku kuhu ise sisse kukkuda. Ahnus, mis sundis AidaOskarit hiigelsuurt kratti tegema oli veenev
Molière Peategelased: Peategelaseks raamatus ,,Don Juan" on kindlasti nimitegelane, Don Juan. Don Juan on seiklushimuline, kuid tema seiklushimu väljendub just armuseiklustena. Ta on abiellunud korduvalt ja väga erinevate naistega, olgu nendeks siis kõrgest soos daamid või preilid, pürjelitütred või külaplikad. Don Juani teenergi iseloomustab teda järgmiselt: püsimatut rändur, suurim lurjus, luuser, marukoer, vanakurat ise, türklane ja ketser. Don Juan usub vaid käegakatsutavasse, ning sellesse, mida saab faktidega tõestada, pidamata Piiblit millekski. Don Juan on valelik ja silmakirjalik ning ta ei usu, et tema teod võiks olla halvad või naistele kannatusi põhjustada. Samas on Don Juanil ka mitmeid häid omadusi, näiteks võime ette planeerida, sõnaosavus, hea väljanägemine. Ta on väga hea vehkleja. Don Juan on samuti suurepärane manipuleerija, suutes tihti
suhtes, ning kõige eitamist, mis rikub inimese elu, ta kutsus inimesi üles olema valvsad, et vagatsejad nende elu, rahu ja rikkust ei rikuks. 4. Järgmised satiirinooled olid suunatud meesvõrgutajate naeruvääristajatele. Põhilisteks olid meesvõrgutajad. Karakterid erinesid teistest kangelastest. Nad olid arenevad, sellist tüüpi võib nimetada ,,suurimaks lurjuseks, igaveseks marukoeraks. see tüüp on vanakurat ise, türklane ja ketser, kes ei karda taevast ega pühakuid. Jumalat, ega libahunti; see on mees, kes elab oma asjalikku elu nagu viimane lojus..." Selle tüübi suurimaks paheks oli püsimatu süda, ning seepärast vahetas pidevalt oma rolle, ta oli tuulepea, seelikukütt, kõik naised olid tema jaoks ilusad, igaüht tahtis ta omada, nagu liblikas lennates õielt õiele. Sellise karakteriga püüdis Moliere pilgata elu tallamist ja põletamist
pärast surma ei minda mitte põrgussse, vaid saadakse pääse taevasse. Ka kuri ja patune inimene võib õigesti elades oma patud lunastada ja seeläbi saada armu, kui tal vaid sellesse usku on. 8. Õndsaks on võimalik saada eelkõige uskudes õndsaks saamisse. Tuleb elada tagasihidlikku , töökat elu Jumala käsuseadmise järgi. Õndsaks saamist takistas see, et Jürka siiski arvas, et ta on vanapagan ja kui sa usud õndsaks saamisesse, aga samas oled sisimas ikka vanakurat edasi, ei saagi õndsaks saada. Ühest küljest arvan, et Vanapagan ei saanud õndsaks, kuna veel teose lõpus sooritas ta kuritegusid ja oli ikkagi halb, kuid kui võtta arvesse seda, et vaid õndsad inimesed saavad taevasse, siis järelikult oli Jürkal õnnestunud õndsaks saada. Vastasel korral ei oleks ta mitte taevasse pääsenud, vaid otseteed põrgusse läinud. 9. Teose põhjal arvan, et enamus eestlasi on üsnagi ebausklikud ja ei usu Jumalasse ega ka Kuradisse
" Jõudnud lause vaevalt lõpetada, hakkas kostavale tulema linttraktori lintide kilinat ja peatselt oli näha, kuidas kaks laternat keeras hoovi. Mõne minuti möödudes astus purupurjus Jaan tuppa, viskas relva nurka ja istus söögilaud. Ema ja poeg vaatasid nõutult Jaani ja ema lõpuks küsis: ,,Leidsid sa, mida sa otsisid?" Jaan vaatas muigega eidele otsa ja vastas rahulolevalt: ,,Muidugi leidsin, saadana silmamuna oli juba poolel teel linna. Jooksis teine nagu vanakurat ise ajaks teda taga. Mind nähes proovis põllu peale joostes mind maha raputada, aga minu sõiduvahendiks olnud T-54 pole mingi papist poiss. Ajasin talle põllupeale järgi, kuni nägin et vennike enam ei suuda joosta ja tema viigipüksid hargivahelt värvi hakkasid muutma," irvitas Jaan, kes oli nüüdseks juba üpris lõbusas meeleolus ja jätkas, ,,jätsin truu ratsu seisma ja haarasin istme kõrvalt
eemale tõrjuda oli kõik võõrad asjad ära hävitada ja võitud koht välja raiuda ja tules põletada. Põlemise ajal tundis nõid hirmsat valu. Kurja põletamiseks pandi jaaniööseks maja nurkkade vahele õnnelilli. Tark peremees käis jaanilaupäeval tiiru ümber oma põldude ja pistis pihlaka oksa iga põllunurga sisse, siis ei saanud põllule midagi kurja juhtuda. Jaaniöö teeb eriliseks veel see, et siis on võimalus leida peidetud varandust. Tavaliselt pidi Vanakurat või Juudas just sel ööl rahapaja välja võtma ja hakkama raha kuivatama. Kaks kõige tuntumat viisi seda kohta üles leida olid: vaadata ümbruskonda katuse alt läbi unkaaugu või siis läbi kirstulauas oleva oksaaugu. ENNUSTAMINE Rahvusvaheliselt on levinud sõnajalaõie otsimine jaaniööl kui lillepärgade punumine. Sõnajalaõis on müstiline imekaunis õis, mis pidavat puhkema ainult jaaniööl mõneks hetkeks
aastal tuldi lõunast juba ristiusuga, mida tuli sundkorras omaks võtta. Siiski oli nn vana usundi pooldajaid veel 1699. aastal, mil oldi valmis selle eest ka tuleriidale minema. Eks neid vana usundi austajaid olnud hiljemgi, aga siis ei tulnud selle eest enam hige heita. Mulle meeldib loodususundi sõltumatus. Näiteks seletab Eesti usund inmeste valukartlikust järgmiselt. Kord kui Jumal oli inimest loomas, pani ta inimese ennem ilusaks tegemist välja kuivama ja sel ajal tulnud vanakurat ja katsunud teda igalt poolt ning seetõttu jäänud inimese keha hellaks ja tundvatki nüüd igalt poolt pisematki valu. Selline usund on väga mänguline, aga samas ei tea keegi kindlalt väita, et sellelaadsetel lugudel tõepõhja all pole. Seega muudab maailma mõistmine läbi loodususundi elu ülimalt müstiliseks ja põnevaks. Mulle tundub, et loodus tekitab ja on alati tektanud inimestes midagi enneolematut. Mingisugust abitut tunnet, võimetust midagi muuta ja sarnast luua
"Varjuteater" on Viivi Luige 2010. aastal Eestis ilmunud autobiograafiline romaan. Luik keskendub romaanis eluperioodile Roomas (19982003), kuid peatub pikemalt ka Berliinis ja Helsingis veedetud ajal. Romaan on tõlgitud ka soome keelde. Autor räägib oma jõudmisest Rooma, Igavesse Linna, kuhu igatsus teda juba lapseeas kandis. Kuid samavõrra empaatilist lähivaadet pakub jutustus ka selle teekonna vahejaamadest, Helsingist ja taasühinenud Berliinist. Oma värvikuselt ja sugestiivsuselt ei jää teos alla rahvusvahelist tunnustust võitnud romaanile Seitsmes rahukevad. **** Vaesest ja piiratud ajast, paber-köites ,,Seitsmendast rahukevadest" on Viivi Luik jõudnud tsivilisatsiooni hälli ja sametköites ,,Varjuteatrini". ,,Varjuteater" pole ei reisikiri ega mälestusteraamat, kuigi räägib kirjaniku ajast Roomas. -- ,,Varjuteater" on roheliste sametkaante vahele, ,,Seitsmendast rahukevadest" palju luks...
"Jaanipäev". Koostanud M.Tamjärv. Tallinn, 1999. 5 Kurja põletamiseks pandi jaaniööseks maja nurkkade vahele õnnelilli. Tark peremees käis jaanilaipäeval tiiru ümber oma põldude ja pistis pihlaka oksa iga põllunurga sisse, siis ei saanud põllule midagi kuJaaniöö teeb eriliseks veel see, et siis on võimalus leida peidetud varandust. Tavaliselt pidi Vanakurat või Juudas just sel ööl rahapaja välja võtma ja hakkama raha kuivatama. Kaks kõige tuntumat viisi seda kohta üles leida olid: vaadata ümbruskonda katuse alt läbi unkaaugu või siis läbi kirstulauas oleva oksaaugu. Rahvusvaheliselt on levinud sõnajalaõie otsimine jaaniööl kui lillepärgade punumine. Sõnajalaõis on müstiline imekaunis õis, mis pidavat puhkema ainult jaaniööl mõneks hetkeks. Kes selle õie
Kõrvuti vägitegudega ilmneb Tõllu tegevuses ka rahvavanema jooni: ta võitleb võõrvallutajatega, künnab põldu, ehitab või püüab lõhkuda kirikuid. Tõllul oli naine Piret, vend Leiger ja poeg Noor Tõll. Vaata ,,Lisa 1".Aastal 1980 ilmus ,,Tallinfilmis" Eesti vägilasmuistendi ainetel animafilm "Suur Tõll". Filmi peakunstnik oli Jüri Arrak, käsikiri ja lavastus Rein Raamat. (Suur Tõll, 2014) Film ,,Suur Tõll" on 14 minutit pikk. See räägib sellest, kuidas Vanakurat lõhkus ära Tõllu maja samal ajal, kui too võitles vaenlastega. Maja alla jäi Tõllu naine Piret. Tõll naases koju, nägi surnud naist ja hakkas Vanapaganat kättemaksuks taga otsima. Väsinud otsimast, ta uinus, kuid ärkas, kui Vanapagan teda kimbutama hakkas. Tõll ajas Vanapagana laintesse, siis mattis naise ja läks taas sõjatandrile. Linn oli juba sõda kaotamas, kui Tõll saabus. Seekord oli rohkem vaenlasi ja üks vaenlane raius Tõllul pea maha. Peata Tõll suutis sellegipoolest
Krahv keeras rahulikult teisele küljele ja vastas: "Nad oodaku senikaua, kui ma olen saunast väljas!" Ilma mingi ruttamiseta pesi ta end siis edasi. Saunast väljunud, ligines ta vaenlastele ning võttes kaasa hariliku peapadja, sõnas seda avades: "Välja, välja, hobu ja mees!" Padjast võetud suled lendlasid tuules ning igaüks neist muutus ratsanikuks ühes hobusega. Niiviisi oli vaenlane peagi võidetud. Kuigi puudus krahvil jällegi sõjavägi. Kuna vanakurat oli krahvi liitlane, ronis see kirikukatusele ning hakkas säält laastusid maha kiskuma. Iga hoobi juures hüüdis vanakurat: "Hobu ja mees!" Mahakukkuvad laastud muutusid kõik ratsanikkudeks ning krahv võitis lahingu. Saadan aga nõudis säärase abi eest oma osa ning käis mitu korda vana sõjamehe hinge ära toomas. Krahv lamas aga voodis ning palus kurja sõpra, et see senikaua ootaks, kuni krahv on täielikult riietunud
" Vrd. Metsatöllu kodulehekülg: "Äio on unevägi. Uni on surma vend. Äio annab inimesele une puhkuseks päevastest muredest, laseb hinge vabaks ja lubab tal lennata. Uni teeb väsinud keha ja vaimu taas tugevaks." 32. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti: vana omatüvi *kura (nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend, kursask, kürassi, korat, vanakurat, ka liivi:kure), seostub Vasaku poolega (kura käsi) Märja, madala, mudase kohaga Füüsilise ebapuhtuse ja roojusega Seos hiidudega Kurat kardab kukke, hunti, pikset, kuradi tõrje pihlakase kepiga Seos surnutega, kurat kui kodukäija asendusolend, kui pooma ahvatleja Kurat kui Toonela/Manala isand 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad?
Näiteks jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita. Saunas võeti suvaliselt pihku vihalehti ning loeti üle: kui oli paarisarv, siis pidi mõeldud salasoov täide minema /3/ Jaaniööl tulevikku ennustades loodeti tavaliselt õnnelikku saatust välja tingida. Ainult ristteedel ja kirikuukse juures võis näha öösel kell12, kes järgmisel aastal surema pidid. Jaaniöö teeb eriliseks veel see, et siis on võimalus leida peidetud varandust. Tavaliselt pidi Vanakurat või Juudas just sel ööl rahapaja välja võtma ja hakkama raha kuivatama. Kaks kõige tuntumat viisi seda kohta üles leida olid: vaadata ümbruskonda katuse alt läbi unkaaugu või siis läbi kirstulauas oleva oksaaugu. /4/ 5 Mordvas usuti erilist väge olevat taimedel. Jaaniööl korjatud lilled kuivatati ja hoiti alal.
varastanud. (Vadjalastel - kui vihma sajab ja päike paistab, siis jumal pahandab vanakurjaga.) Siin otseselt pikset ei mainita, aga see oli vastaval slaidil pikse teemas ära toodud. Liivlastel - kurat koeranahas; vanade meeste õpetus, et pikse ajal ei tohi ühtegi koera enda ligi lasta kuna kurat võib selle nahka pugenud olla. Vadjalastel - uhke välimusega haldjas tuli pikse eest inimese ligi kuuse alla pakku. Haldjas = halb vaim, pikne = hea. Eestlastel - vanakurat musta härja kujul jälitatuna piksest. Kurat tahab tähed ja kuu varastada, selle pärast ajab pikne teda taga. Veel liivlastel - kurat õrritab jõevees olles pikset. Vanamehe kujul õpetab pikseisa ühte möödunud meest, kuidas kuradist lahti saada. Abinõu toimib ja peale seda kurat enam jõehaudades ei asu. 45. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta.
Euroopas on väga populaarsed olnud lood erinevatest mütoloogilistest olenditest ja nõidadest, kes kipuvad ristimata väikelapsi varastama või vahetama. Eestis on see motiiv seostunud eelkõige kuradiga. Juttudel lapsi vahetavast vanapaganast on meil olnud väga elav usundiline sisu, veel tänapäevani mäletatakse erinevaid abinõusid, kuidas õnnetust ära hoida. Esiletõstmist väärib, et ikka kinnitatakse: oht ähvardab ristimata (ja nimetut) last. (Ibid) Vanakurat vahetab lapsi, kui ei saa kohe issameie palvet juurde loetud. Vaevased ja viletsad inimesed on vanakuradi vahetatud. Selle nimi oli piru, vahetatud laps. Last ei või üksi pidada, et vanapagan pidi vahetama. Kui jo jumalasõna üle käind, siis ei vaheta enam. Võib olla mõni inimene ongi vahetud, mõni on ju kole, nagu ei akka kõndima, ei akka rääkima. Neid on ka praegu. (Ibid) Kui ristimata laps üksi tuppa jäetakse, siis pidada talle nuga juurde panema, muidu võida
Jegorõtšev silmas liikurpraam, kahte puksiiri, nelja kaatrit ja traallaeva. Nende juures askeldasid punaarmeelased, kes laadisid trümmidesse lahingumoona, relvi ja toiduaineid. Merelt kostis vastu kallast purunevate lainete mühin-Riia lahel möllas torm. Raevukad tuuleiilid kihutasid kalda poole madalaid raskeid pilvi ja surusid maadligi peenemaid puutüvesid. Hakkas sadama. Varsti muutus sadu paduvihmaks, mis varjas tormitseva lahe. ,,On täna alles ilm! Paistab, et vanakurat ise peab pidu!'' põristas seersant Hodak bassihäälel. ,,Pöörab merel sul sisikonna suu kaudu välja ja keerab soolikad puntrasse.'' ,,Laevastikus öeldakse, et vesi ei karda meremeest. Peaasi on tööd teha. Kiiresti kummipaadid üle vaadata ja laevadele laadida!'' andis Jegorõtšev korralduse, seirates noori sapööre sooja pilguga. Sapöörid vaatasid kummipaadid üle ja upitasid laevadele. Et lained merel paate üle parda ei uhuks, kinnitas egorõtšev ise need trossiga.
waymu). Osutatud laialdane levik ei jäta kahtlust, et sõna on nii "hinge" kui "vaimu" tõlgitsemisel läänemeresoomlastel vanade juurtega, selgesti ristiusueelne. 13. Iseloomusta kristlikule kuradile iseloomulikke jooni, mis seostavad ta oletatava ristiusu-eelse prototüübiga (või prototüüpidega). Missugused arusaamad teispoolsuse kohta avalduvad regilauludes ja loitsudes? Nimetusest eesti: vana omatüvi *kura (nimetused kura, kuram, kuramus, kurask, kurassi, korat, vanakurat; ka liivi: kure) seostub -- vasaku poolega (kura käsi) -- märja, madala, mudase kohaga -- füüsilise ebapuhtuse ja roojusega soome-karjala: perkele (< balti Perkons/Perkunas), hitto (< hiisi), piru vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli, pahaa voima, pahennoz Mittekristlikud motiivid pärimuses -- seos vasaku poolega -- seos vee, kivide ja maapinnaga (regilauludes altmaa~altilma isand) -- seos hiidudega -- kurat kardab kukke, hunti, pikset; kuradi tõrje pihlakase kepiga
2. Ülevaade ühest Moliere näidendist ,,Don Juan" Molière Peategelased: Peategelaseks raamatus ,,Don Juan" on kindlasti nimitegelane, Don Juan. Don Juan on seiklushimuline, kuid tema seiklushimu väljendub just armuseiklustena. Ta on abiellunud korduvalt ja väga erinevate naistega, olgu nendeks siis kõrgest soos daamid või preilid, pürjelitütred või külaplikad. Don Juani teenergi iseloomustab teda järgmiselt: püsimatut rändur, suurim lurjus, luuser, marukoer, vanakurat ise, türklane ja ketser. Don Juan usub vaid käegakatsutavasse, ning sellesse, mida saab faktidega tõestada, pidamata Piiblit millekski. Don Juan on valelik ja silmakirjalik ning ta ei usu, et tema teod võiks olla halvad või naistele kannatusi põhjustada. Samas on Don Juanil ka mitmeid häid omadusi, näiteks võime ette planeerida, sõnaosavus, hea väljanägemine. Ta on väga hea vehkleja. Don Juan on samuti suurepärane manipuleerija, suutes tihti
Kuidas mu ema ja naine elavad?“ „Jah, Ott, ei ela nad sugugi,“ kostis rehepapp. „Vikatimees viis mõlemad juba viie aasta eest, puhaku nad rahus.“ (lk. 30). Ott oli ka ahne ning varga kommetega nagu enamus külaelanike „Miks sa siis sealt ära tulid, kui Vanapoiss sinuga nii päri oli?“ „ Jah, vaata, sellega on sihuke lugu, et ma läksin lodevaks ja jäin vargusega vahele,“ seletas Ott (lk. 33). Muna Ott oli kahepalgeline mees, ei austanud usku, hoolis vaid iseendast. „Vanakurat käskis küll, jah, igal hommikul enne tööle minekut risti peale sülitada …“ „Sülitasid?“ „No muidugi. Aga ega ma sellepärast vähem ristiinimene pole! Ega ma pole mingi purask! Kui kirikuõpetaja käsiks mul näiteks vanakuradi pildi peale sülitada – palun väga, kohe teeks! Peaasi, et teenistus oleks hea!“ (lk. 33) Kuid võla suhtes oli Ott aus mees. „Kuule, kõrtsmik! Ega ma sulle võlgu ei jäänud, mul pole enam meeles!“
Ta teind inimestele alati kurja ja pahandust. Kiskund külanaiste kaalid ülesse, aga ise põle neid jälle ää sööndki, loopind aga laiali. Ta oli mitu korda isa kääst peksta soand, aga see põle aidand ühtigi; ta teind jälle pahandust. Poisi isa süda soand täis ja ta hakand poissi kiruma: "Kura sind võtaks kõige oma hullu tükkidega!" Varsti tuldki kohe üks must tõld hooste ja kutsariga nende juure ja viidudki poiss ära seitsme oasta peale. Esti ei ole isa taht poega anda, aga vanakurat üteld, et kui sa lubasid, siis pead aga andma. Kui seitse oastat mööda läind, tuld poiss kodu. Isa hakand kohe pärima, et mis töö peale sa nüüd kua kuradi juures õppisid. "Õppisin vargaks," vastand poeg. Isa põle sest esti arugi soand, muudkui ehmatand ära. Pärast üteld pojale: "Mul põle sulle kua kedagi tööd anda, lähen õige mõisa ja reagin härrale, eks siis soa näha, mis tema ütleb."
OPHELIA: Mis on, mu prints? HAMLET: Ei midagi. OPHELIA: Te olete lõbus, mu prints. HAMLET: Kes, mina? OPHELIA: Jah, mu prints. HAMLET: Jumaluke, parim komödiant! Miks ei peaks inimene lõbus olema? Sest vaadake, kui rõõmus mu ema välja näeb ja mu isa suri kahe tunni eest. OPHELIA: Ei, kaks kord kahe kuu eest, mu prints. HAMLET: Nii ammu? No siis las vanakurat kannab musta, mina tõmban endale sooblinahad selga. Taevake, kaks kuud tagasi surnud ja pole ikka veel unustatud! Siis on lootust, et mälestus suurest mehest võib elada pool aastat kauem kui mees ise. Tuleb Polonius ja näitlejad. POLONIUS: Parimad näitlejad maailmas igal alal, olgu see tragöödia, komöödia, ajalookroonika, pastoraal, pastoraalne komöödia, ajalooline pastoraal, traagilis-ajalooline mäng või traagilis-komöödialik-
võtta. Kui raha liiga palju, siis see rikub inimesed ära. Peab oma tütart täielikus vaesuses ja näljas. Kõik, mis poest tuleb osta, toiduaine, mida ise teha ei saanud, olid viimse grammini välja arvutatud. Kõik, mis võimalik, tuli ise kodus kasvatada. Muutub varanudse himus väga jõhkraks, naine on selline hästi alandlik, ja lõpuks sureb. Oma ainsat tütart hoiab siis ka alalise hirmu all. Tema kaaslinlased kardavad teda nii nagu vanakurat välku. Kui on surivoodil, katoliiklane, üritab panna krutsifiksi suule lähemale, aga kuna üle kullatud, püüab huultega haarata. Linna tuleb sama perekonna kauge sugulane Charles, kena noormees. Mõne aja elab oma sugulaste majas ja loomulikult kui ühes tõelises kohutavas psüühiliselt pingelises olukorras kohtuvad kaks noort inimest, kes armuvad ja tõotavad igavest armastust. Charles 22-aastane, pankuri poeg, romantiline ja väga aldis tunnetele
niisama vihane kui tema sõduridki. «Kuulmatu! Tema Eminentsi kuus kaardiväelast areteerivad kuus Tema Majesteedi musketäri! Tuhat ja tuline! Ma olen otsustanud. Ma lähen otsekohe Louvre'isse; ma lahkun musketäride kapteni kohalt, palun end võtta leitnandiks kardinali kaardiväkke ja kui ta keeldub, siis -- tuhat ja tuline! -- hakkan ma preestriks.» Nende sõnade peale muutus sumin väljas tormiks. Kõikjalt kuuldus vandumist ja teotusi. Sõnad, nagu «kurat», «saatan», «vanakurat ja põrguhaud» lendlesid õhus. D'Artagnan otsis vaipa, mille taga varju otsida, ja tundis mõõtmatut iha laua alla pugeda. «Kuulake siis, kapten!» hüüdis Porthos enesevalitsust täiesti kaotades. «Meid oli tõepoolest kuus kuue vastu, aga nad ründasid reeturlikult ja enne kui me jõudsime haarata mõõgad, langes kaks meist surnutena ning raskesti haavatud Athos oli peaaegu samahea kui surnud. Te tunnete ju Athost. Kapten! Kaks korda püüdis ta tõusta ja kaks korda langes ta tagasi
» «Ainult üks tingimus!» lausus mees. «Tõestage mulle, et mina olen valetanud, teie aga õigust öelnud. Peitke mind kuhugi nurka, kust ma näha saaksin, kas tõesti see naine on seesama, kelle nime te mulle ütlesite.» «Oo, palun väga,» vastas Phoebus, «see on mulle ükskõik. Võtan püha Marthe'i toa. Seal kõrval asuvast koeraputkast võite pealt vahtida nii palju kui tahate.» «Lähme siis,» vastas vari. «Teie teenistuses,» ütles kapten. «Ma ei tea küll, kas te ehk pole vanakurat ise, aga ükskõik, täna õhtul oleme head sõbrad. Homme tasun teile kõik oma võlad, puutugu see rahasse või mõõgasse.» Nad hakkasid kiiresti minema. Mõne minuti järel kuulsid nad jõe kohinat: nad olid Saint- Micheli sillal, mis tol ajal maju täis oli ehitatud. «Ma viin teid kõigepealt sisse,» ütles Phoebus oma kaaslasele, «siis lähen ma ise plikat otsima, kes mind Petit-Chätelet' juures peab ootama.» Kaaslane ei lausunud midagi
annaabi.ee 
