devon liivakivi (rauaühendid, punakas, fossiilid), savi, Pärnumaa. Eesti naaberriigid: läänest Läänemeri, Rootsi 150 km, põhjast Soome laht, Soome 60 km, Venemaa, Läti, rannajoon liigestatud lahtedest, saartest, poolsaartest merega 3800 km, mandril 1240 km, pindala 45227 km2, rahvaarv- 1,34 milojonit, tihedus 30 in/km2. Saared Saaremaa 2671, Hiiumaa 989, Muhu 198, Vormsi, Kassari (hiiuma kagu), Naissaar (tallinna üleval), Kihnu, Väike Pakri (taga), Suur Pakri (ees), Ruhnu, Osmussaar (loode eesti), Vilsandi ( lääne saaremaa), Piirissaar ( peipsis), piiriveekogud narva jõgi, veehoidla, peipsi, lämmi-, pihkvajärv, poolsaared noarootsi (vormsi paremal pool), pakri (paldiski), viimsi (tallinn), Juminda ( peale viimsi ps paremal), Pärispea ( juminda paremal pool), Sõrve ( Saaremaa alumine osa), Kõpu ( hiiumaa lääne
6-7 sünnikuup, 8-10-järjekorra nr, 11-kontrollnumber Etteantud rahvastikuandmete alusel otsustada, milline riik on arenenum, milline vähemarenenum-mida kõrgem iive seda vähem arenenud piirkond, mida kõrgem keskkida seda arenenum riik Eesti rahvastiku etnilise koosseisu võrdlemine diagrammide alusel, osata erinevusi põhjendada ajaloosündmustest lähtuvalt-Balti sakslased(üle eesti), Rannarootslased(saarema hiiuma ja natuke haapsalu, Vanausulised (ümber peipsi järve ülevalt poolt) millised külad on iseloomulikumad Eestile, millised saarte ja ranniku Eestile- maa-asulatest eestile kõige isel hajakülad, kesk-eestis ahel-hagu ja ridakülad, Peipsi ääres ja setumaal tänavkülad, Põhja-ja Lääne-Eestile ning saartele isel sumbkülad Eesti rahvastiku tihedust-30,9, külasid-327, linnade arvu-47 linnastumise %-EITEA
Kõrgustike ületamisel pilved koonduvad sademete hulk suureneb ja 3. Temperatuuri aastane amplituud on väga suur 30-50C.Sademete õhumass muutub kuivemaks. hulk väga väike 300mm. 16. Ranniku kliima on merelisem,sisemaa kliima aga mandrilisem 4. Temperatuuri aastane amplituud on väga väike 10-20C.sademete 17. Haanja ja Otepää kõrgustik ja sademete vaesed Saaremaa ja Hiiuma. hulk on väga suur 1000mm. 18. Tuulte roos näitab millisest suunast puhuvad tuuled.Linnade 5. Eesti kliimat kujundavad tegurid: plaanerimisel. · Suur geograafiline laius 57- Pl 19. Inimtegevus soodustab: · Merelise õhumassid · Kliima soojenemist
1. TUULEEROSIOON Mullaosakeste ümberpaigutamine tuule toimel. Tuuleerosiooni intensiivsuse ja ulatuse määravad põhiliselt ära tuule kiirus, mulla omadused ja maaharimisalane sesinud. Tuule kiirust mõjutab oluliselt maaaala reljeef ja metsasus. Lääne-eestis on tuuleerosiooni keskmiselt rohkem. Seal on enam liiv- ja turvasmuldi ning ilmad on tuulisemad. Eriti esineb seda mererannikutel(Häädemeeste, lääne- hiiuma). Põhjused: Liigne loomade karjatamine- loomad kurnavad mullaosakesed ära, muutes need peenemaks. See aga soodustab erosiooni teket. Elutegevus- Inimesed tahavad mullaomadusi parandada kuivendades, niisutades ja väetades muldi. See aga vähendab mulla vastupanuvõimet välismõjutustele. Mulla viljakus seeläbi kaob, ning seal ei kasva enam taimi, seega on tuuleerosiooni oht suur.
alistusid ka Harju-, Järva- ja Virumaa rüütelkonnad Liivi sõda - 1561.a Liivi ordu lakkas olemas Liivimaa läks Poolale - 1561.a liideti Saare-Lääne piiskopkond Taaniga otseselt - 1570-1571.a Taani ja Vene väed piiravad Tallinna, ei valluta - 1572-1573.a Vene väed vallutavad Karksi ja Paide, Koluveres saadi lüüa - 1575-1576.a Taani väed koos vene-tatari vägedega vallutavad terve eesti va Tallinna ja Hiiuma Liivi sõda - 1577.a vene väed piiravad Tallinna, ei valluta - 1579.a Poola väed võtavad tagasi Lõuna- Eesti - 1581.a Rootsi vallutab tagasi Põhja-Eesti - 1583.a Pljussa vaherahu, Põhja-Eesti ametlikult rootsile, Liivi sõja lõpp Põhjamaade seitsme aastane sõda Kuna? - 1563 1570 Kus? - Liivimaa Kes? - Rootsi, Poola, Taani, Lübeck Miks? - sooviti ülemvõimu Läänemerel Vene Rootsi sõda Kuna? - 1570 1595 Kus
Vana hea Rootsi aeg Rootsi aeg oli eestis aastatel 1561-1721. Esimesena läks Rootsi võimu alla Tallinn ja selle ümbrus, 1561. aasta juunis. Samal ajal käis Liivi sõda Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa vahel. Umbes 1570. aastal läks ka Hiiuma Rootsi koosseisu ning 1583. aastal, kui sõlmiti Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, läks Rootsi võimu alla Põhja- Eesti. 1583. aastal lõppes ka Liivi sõda ning Põhja- Eestit hakati kutsuma eestimaaks ja Lõuna- Eestit koos Saaremaaga kutsuti Liivimaaks. Altmargi vaherahuga Rootsi ja Poola- Leedu 1629. aastal vahel läks kogu mandri Eesti ja Põhja- Läti Rootsi võimu alla, 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahuga Rootsi ja Taani vahel läks ka Saaremaa Rootsile.
mehed kui naised (valimised võidab see kes pooldas rahu ja lubas maad) o Eesti keelne asjaajamine kõik dokumendid eesti keelde, koosolekud eesti keelde jne. o Loodu rahvaväeosad: 1. Polk (rahvusväeosa kus in u 3000-5000) käsukeeleks Eestikeel 1917 sügis Eestis · Iseseisvuse idee: loodeti et kui Eesti on iseseisev, siis sõda eestisse ei jõua. · Oktoober: o Saaremaa ja hiiuma vallutamine o Enamlaste võimuletulek: paljud toetavad kuna lubati rahu ja maad (kumbagi ei saanud) · 15. November: o Maapäev kuulutas ennast kõrgeimaks võimuks Eestis · Loodi väissaatkond: juht Jaan Tõnisson, ülesanne oli euroopast leida liitlasi kes annaks nõu iseseisvumise ajal 1918a algus MAAPÄEV: vanemate kogupäästekommitee Päästekomiteese pääsesid: · K. Päts · K. Konik · J. Vlims 1.-14. Veebruar: seda arga polnud
tasandikulise pinnamoega. Saare loodust võib kõige rohkem võrrelda Hiiuma omaga. Saare aluspõhjaks on Balti kilbi lõunanõlva vulkaanilised moonde- kivimid,
Jüüti merelahing Keskriigid vallutasid Rumeenia Inglased võtavad ära sakslaste kolooniad Aa frikas, Aasias ja Okeaanias 1917 Usa astub sõtta Veebruari revolutsioon Saksamaa vallutas Riia, Saarema, Muhumaa, Hiiuma Oktoobri pööre Venemaal 1918 Caporetto lahing Saksamaa okupeeris Baltikumi ja suurema osa Ukrainast Wilsoni 14 punkti - USA rahukava Bresti rahu - NSV astus sõjast välja Märtsist juulini toimub neli suurt sakslaste pealetungi II Marne'i lahing Amiensi lahing September kuni november Saksamaa liitlased astuvad sõjast välja 11. november Compiegne'i vaherahu - sõjategevus saab läbi.
Ajalugu Eesti Vabariik 1920 – 1939 Haldusjaotus. 1922 oli Eesti Vabariigis 11 maakonda. 20 eksisteerimisaasta jooksul toimus haldusreform – ühelt poolt valdade liitmine, teiselt poolt ka lihtsalt vahetas nime. Ilmsel ei olnud ka tollel ajal väike vald eluvõimeline. Tänapäeval on eesis 15 maakonda, aga Petseri ning Narva jõe tagused alad ei ole enam meie riigil. Sisepoliitika käis põhiseaduse järgi. Põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu. Põhiseaduse järgi kuulus seadusandlik võim riigikogule, kuid riigikogul oli 100 liiget ja see valiti kolmeks aastaks. Esimesed valimised olid 1920 lõpus, kokku tuldi 1921. Senikaua oli seadusandlik võim Asutav Kogu, riigikogu kokku tulemisega läks Asutav Kogu laiali. I Põhiseaduse kohaselt puudus Eestis riigipea. Ühelt poolt peeti väga demokraatlikuks, teiselt poolt finantsi osas hea. Ametlikel puhkudel esindas eestit valitsuse juht, kes kandis nime riigivane...
Ümbritsetud 9 riigiga 21. Eesti rannikumere parameetrid (erinevus piirkonniti). Rannikumeri on madal, sellest tulenevalt suured erinevuse soojusreziimis. Läänemere soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe suunas. Eestis 67%. Jääkatte tekkimine kõigub väga suurtes piirides. Kõige varem Eesti rannikuvetes tekib esimene jää Lääne Eesti madalates lahesoppides nov. lõpp ja dets. algus. Narvas leiab see aset det II poolel ning Tallinna lahes ja Saaremaa ja Hiiuma läänerannikul alles jaan. algul. Suurima ulatuse saavutab jääkate veeb lõpul ja märtsi algul. Jääpäevade arv on suurim lääneranniku lahtedes, Soome lahe suus 4050 päeva ning Narva lahes 8090 päeva. Veetaseme kõikumised Läänemeres seonduvad püsivate tugevate tuultega, mida omakorda võimendavad sademetest tingitud kõrge veeseis. 22. Eesti veebilanss. Sademed 33km3 Auramine 20,3 km3 Juudevool naaberriikidest 0,1 km3 Äravool naaberriikidesse 0,4kkm3
annaabi.ee 
