pekuuliumid. Hooldus ja eestkoste. Eestkoste tasuta, eestkoste alaealise üle, naise üle, hooldus hullumeelse üle, hooldus pillajate üle. Asjaõigus Absoluutne õigus; omandiõigus ja õigused võõrale asjale. Asi res mancipi (maatükk, maja Itaalias, orjad, tööloomad) ja res nec mancipi (kõik muu). Res mancipi sai võõrandada ainult mancipatio ja hiljem in iure cessio teel. Res nec mancipi vormivabalt traditio teel. Hiljem liigitatakse kinnis- ja vallasasjadeks. Käibevälised asjad ei saanud müüa, nt õhk, voolav vesi, meri ja merekaldad, avalikud teed, jõe kaldad, pühad asjad kalmud jt. Ülejäänud käibelised asjad. Lisaks peremeheta asjad, mida võis hõivata. Kehalised asjad - käega katsutavad. Kehatud viljakasutusõigus. Asendatavad iga objekti antud liigist saab asendada teisega. Mitteasendatavad ei saa asendada, nt kunstiteos. Äratarvitatavad ja mitteäratarvitatavad. Jagatavad ja jagamatud. Lihtasjad ja koostatud asjad.
Nt maatükke eristatakse üksteisest piiride abil. Puisteaineid ei piiritleta esemetena, vaid kasutuses olevate mõõteühikutega(kg, t..) Valitsetavus tähendab, et as peab olema valitsetav(omandatav, hõivatav, kasutatav). Valitsetavusest lähtudes on palju diskusioone põhjustanud kirjanduses voolava veel lugemine asjaks. Suur osa asjaõiguse sätetest on sõnastatud mitte asjast vaid kinnis ja vallasasjast lähtudes. Kinnisasjaks on maapinna piieitletud osa ehk maatükk, vallasasjadeks aga kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad (vt TSÜS§50, lõiked1,2). Tuleb täpsustada seda et vallas asjad mis on muutunud kinnis asja oluliseks osaks ei ole enam vallas asjad. Vallas asjad on asendatavad või asendamatud. Asendatavad asju määratakse käibes arvu mõõdu või kaalu järgi ja neil puuduvad tunnused mis eristaklsid neid teistest sama liiki asjadest.(TSÜS§51,lõige1) asendatavad on nt rahaühikud, äriühingu
mõttes täidavad ruumi. Kehalised esemed võivad olla tahked, vedelad või gaasilised. Kehaline ese on haaratav, meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja teda on võimalik vallata st oma võimu all hoida. Loomad ei ole asjad, kuid nende suhtes kohaldatakse reeglina asjade suhtes käivaid sätteid. Jagatakse juriidilise tähenduse järgi Kõige olulisem on asjade liigitus on jaotumine kinnis- ja vallasasjadeks Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk) koos selle oluliste osadega. Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maa on tsiviilkäibes koos oma oluliste osadega, va mööduvaks otstarbeks maaga ühendatud asjad.
kasutamisel ning väljaspool seda piiri toimuvat tegevust ei saa kinnisasja omanik keelata. Käsutada saab üksnes kinnisasja, mis on kantud kinnisturaamatusse. Kinnisasjaga sarnasteks õiguse esemeteks loetakse korteriomandit, hoonestusõigust ja korterihoonestusõigust. Vallasasi on kõik muud kehalised esemed, mis ei ole kinnisasjad ega kinnisasja osad. Kui vallasasi ühendatakse püsivalt kinnisasjaga, muutub see kinnisasja osaks. Loomad liigituvad vallasasjadeks. Vallasasi jaguneb omakorda mitmeks eri liigiks. Nii on nt: asendatav asi on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused. Asendatavate asjade hulka võib lugeda põllumajandusloomi. Äratarvitatav asi on aga vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. -) Hüved Hüve on õiguse objekt kui subjektiivne õigus on tõepoolest kooskõlas
Asjaõigused on absoluutselt kehtivad kõigi isikute suhtes, kes selle (kinnis)asjaga mingisse õigussuhtesse astuvad. Asjaõigused on üldjuhul üleantavad (nagu ka võlaõigused) nt omand. Piiratud AÕ-d liiguvad aga ainult koos asjaga, need on siduvad igale kinnisasja omanikule. Teatud piiratud AÕ-si ei saa aga üle anda, nt isiklikud AÕsed. 1.1.2. Asja mõiste ja liigid Asjad on kehalised esemed. Asjad liigitatakse: 1) Kinnis- ja vallasasjadeks (asendatavad- sellised, mis määratakse liigi tunnuste järgi; asendamatud individuaalne tunnus; äratarvitatavad sihtotstarbelisel kasutamisel kaob või mis võõrandatakse ; mitteäratarvitatavad; Päraldis iseseisev vallasasi, mis on ühendatud peaasja ühise majandusliku eesmärgiga ja teenib peaasja; Peaasi Nii kinnis- kui ka vallasasi); 1.1.3. Asja osad Asja osad on kas olulised või mitteolulised; reaalosa või mõtteline osa. Asja oluline osa on
Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui kokkuleppele on antud ettenähtud vorm. - Eelleping on leping, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. 15. Asjaõiguse olemus ja põhimõtted - Asjade olulisim liigitusalus jaotab asjad kinnis- ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa maatükk koos tema oluliste osadega. Kõik ülejäänud asjad on aga vallasasjad, kuna nende asukoht ruumis võib muutuda. - Õiguste ehk kehatute esemete hulgast kuuluvad õigusobjektide hulka need, mida saab teistele isikutele üle anda. - Vara on tsiviilõiguse üldiste põhimõtete kohaselt isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum.
inimest kui nõrgemat osapoolt juhul, kui ta seda on (õiguse raske rikkumise korral või kui on tarvis autoriteetset ja sunniga tagatud õigusemõistmist). Ühtlasi kehtestab riik tingimused, kuidas ühiskond võib inimese monopoolset seisundit piirata. Immateriaalne vara Vastavalt AÕS § 30 (lg 1) moodustavad vara asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Vara on vallas- või kinnisvara vastavalt asjade liigitusele vallasasjadeks ja kinnisasjadeks (vt § 8) ning õiguste kuuluvusele (§ 31): asjaõigused kuuluvad vallas- või kinnisvara hulka selle järgi, kas nende esemeks on kinnis- või vallasasi (lg 1); võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused kuuluvad vallasvara hulka (lg 2). Asi seaduse tähenduses on kehaline ese. Seaduses nimetatud juhtudel kohaldatakse õigustele asjade suhtes kehtivaid sätteid (AÕS § 7 lg 1-2).
10. KOHUSTUSED TSIVIILÕIGUSES (ÕIGUSÕPETUS, LK. 120-124) Tsiviilõigused ja kohustused võivad tekkida seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, samuti ka õigusevastastest tegudest 11. ASI, VALDUS, OMAND (ÕIGUSÕPETUS, LK. 13-144) Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Asjade olulisim liigitus jagab asjad kinnisasjadeks ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk), kõik ülejäänud on vallasasjad ehk liikuvad asjad (nende asukohta saab ruumis muuta). Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks (nt maal ja selle raam). Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili
a) Eseme mõiste- esemed on asjad( kehalised-autod, mööbel, jne), õigused (intellektuaalsest varast tulenevad õigused, samuti nõuded, pangahoiused, jne) ja muud hüved (elekter, soojus), mis võivad olla õiguse objektiks. b) Asja mõiste- asi on kehaline ese. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid. Loomad ei ole asjad, kuid neile kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid (neid saab omada, müüa, rentidajne). Asjad e. kehalised esemed jagunevad omakorda kinnis- ja vallasasjadeks. 7. KINNIS-ja VALLASASI (III osa) Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk), mille kohta peetakse kinnistusraamatus reistriosa. Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja osaks ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga
minema või siirdatakse mõnele teisele isikule (siirdatavad organid). Eraldatud kehaosad võivad omandada asja kvaliteedi (äralõigatud juuksed paruka tegemisel, organite siirdamisel). Suur osa asjaõiguse sätetest on sõnastatud mitte asjadest, vaid kinnis- ja vallasasjadest lähtudes. Asju liigitatakse: 1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad Asjade jaotamisel kinnis- ja vallasasjadeks on lähtutud kinnisasja mõistest. Kinnisasi – maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasjad on kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad. Vallasasjad, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, ei ole enam vallasasjad. Asja sätete puhul TSÜS-is on piirdutud ühe vastandliku mõiste defineerimisega, jättes teise tuletatavaks. Vallasasjad on asendatavad või asendamatud. Asendatavad on näiteks käibivad rahatähed ja sama äriühingu väärtpaberid, seeriaviisiliselt toodetavad
tegevusi. 7. Esemed. Esemete liigitus. Asi. Kinnisasi. Vallasasi. Asja oluline osa. Kinnisasja oluline osa. Ehitise oluline osa. Asja mõtteline osa. Päraldis. Vili. Loodusvili ja õigusvili. Esemele tehtud kulutused. Vajalikud kulutused. Kasulikud kulutused. Toreduslikud kulutused. Eseme väärtus. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Asjade olulisim liigitus jagab asjad kinnisasjadeks ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk), kõik ülejäänud on vallasasjad ehk liikuvad asjad (nende asukohta saab ruumis muuta). Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks (nt maal ja selle raam). Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.
Kui neid kehaosi ei kasutata isiku juures, kellelt need on võetud siis muutuvad need kehast eraldamisel asjadeks. Sõltumata sellest kas need visatakse minema või siirdatakse teisele isikule. Suur osa asjaõiguse sätetest on sõnastatud mitte asjadest vaid kinnisasjadest ja vallasasjadest lähtudes. Asju liigitatakse kinnis ja vallasasjad, asentatvad asjaks ja kolmandaks ära tarvitatavad asjad. Asjade jaotamisel kinnis ja vallasasjadeks on lähtutud kinnisasjade mõistest. Kinnisasjaks on maapinna piiritletud osa(maatükk), vallasasjaks aga kõik asjad, mis ei ole kinnisasjaks. Vallasjad mis on muutunud kinnisvara oluliseks osaks ei ole enam vallasasjad. On piirtutud ühe defineerimisega jäetud teine tuletatavaks. Vallasasjad on asentatavad või asendamatud. Asendatav on näiteks käibivad rahatähed ja äriühingu väärtpaber, seeriaviisilisel tootedavad asjad, teatud aasta veinid
6. Esemed. Esemete liigitus. Asi. Kinnisasi. Vallasasi. Asja oluline osa. Kinnisasja oluline osa. Ehitise oluline osa. Asja mõtteline osa. Päraldis. Vili. Loodusvili ja õigusvili. Esemele tehtud kulutused. Vajalikud kulutused. Kasulikud kulutused. Toreduslikud kulutused. Eseme väärtus. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Asjade olulisim liigitus jagab asjad kinnisasjadeks ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk), kõik ülejäänud on vallasasjad ehk liikuvad asjad (nende asukohta saab ruumis muuta). Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks (nt maal ja selle raam). Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asi ja selle olulisi osasid
kasutusõiguse alusel püstitatud ehitised), vaid vastava asjaõiguse oluline osa. · Ehitis ja tema osad. Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa sellest eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata (enamik tehnosüsteeme, aknad, uksed, seinte ja põrandate katted). Ehitise alaliikideks on hoone ja rajatis (EhS § 2). Kinnistamata maatükil olevad ehitised loetakse vallasasjadeks (AÕSRS § 13). · Päraldis- vallasasi, mis ei ole peaasja oluline osa, kuidmis teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Päraldis on iseseisev vallasasi. Ei ole asja osa. Päraldise seos peaasjaga eelkõige funktsionaalne ja ruumiline (lukk ja võti; ladu ja tõstuk), mitte aga vahetu püsiv ühendatus. Oluline on asjade vaheline alluvussuhe.
kõik mis ei ole kinnisasi on vallasasi. 2) vallasasjad (res mobiles). Peamine erinevus on omandamise vorm. Kinnisasja omanik on see, kes on kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna kirja pandud. Mõiste kinnistu ongi kinnistusraamatusse kantud maatükk. Tehingus kinnisasjadega toimuvad notariaalsed vormis. Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise liigutada, ilma et asi häviks või muutuks oma olemuselt ja omadustelt või välimuselt (autod, raamatud jne). Vallasasjadeks ei loeta väärtpabereid ja raha, neid käsitletakse asjastunud õigustena. B. vallasasjade puhul: § 51 peamine juriidiline liigitus on seoses täitmisega. Asendatav asi ja liigitunnusega asi ei ole alati 100% kattuv. Asendatav asi võib saada asendamatuks. a) asendamatud; mis ei lähe asendatavate alla on kõik asendamatud. b) asendatavad. liigitunnustega määratud asjad, arvu mõõdu või kaalu järgi. Üks paar kingi on asendatav teise paari kingadega. C. vallasasjade puhul:
2 Asjade liigid Asjade liigituse juures on oluline silmas pidada, et neid on väga erinevatel alustel võimalik liigitada. Meile on oluline liigituse alus. Liigitused, millel on õiguslik alus ja milline see on. NB!!! EKSAMIL ON VAJA TEADA LIIGITUSE ALUSEID!!!!!! Kõige tähtsam liigitus on jagamine: (vt tsüss pg 50 lg 3) · Kinnisajadeks see on maatükk koos selle oluliste osadega (ehk siis maatükiga püsivalt kinni olevad asjad). (tsüss pg 50 lg 1, pg 54 lg 1). · Vallasasjadeks kõik muu. Õiguslik tähendus õiguslik reziim on erinev. Eeelkõige kinnisasjade võõrandamine ja omandamine toimub läbi kannete tegemise kinnistusraamatusse. Vallasasjade võõrandamine ja omandamine toimub valduste üleandmise teel. Vallasasja omanikuks saab siis, kui antakse üle (enamasti, reeglina). Järgmine õiguslikku tähtsust omav liigitus: (ainult vallasasjad:)
Asjade liigituse juures on oluline silmas pidada, et neid on väga erinevatel alustel võimalik liigitada. Meile on oluline liigituse alus. Liigitused, millel on õiguslik alus ja milline see on. NB!!! EKSAMIL ON VAJA TEADA LIIGITUSE ALUSEID!!!!!! Kõige tähtsam liigitus on jagamine: (vt tsüss pg 50 lg 3) Kinnisajadeks see on maatükk koos selle oluliste osadega (ehk siis maatükiga püsivalt kinni olevad asjad). (tsüss pg 50 lg 1, pg 54 lg 1). Vallasasjadeks kõik muu. Õiguslik tähendus – õiguslik režiim on erinev. Eeelkõige – kinnisasjade võõrandamine ja omandamine toimub läbi kannete tegemise kinnistusraamatusse. Vallasasjade võõrandamine ja omandamine toimub valduste üleandmise teel. Vallasasja omanikuks saab siis, kui antakse üle (enamasti, reeglina). Järgmine õiguslikku tähtsust omav liigitus: (ainult vallasasjad:)
sellest, kas need visatakse minema või siirdatakse mõnele teisele isikule (siirdatavad organid). Eraldatud kehaosad võivad omandada asja kvaliteedi (äralõigatud juuksed paruka tegemisel, organite siirdamisel). Suur osa asjaõiguse sätetest on sõnastatud mitte asjadest, vaid kinnis- ja vallasasjadest lähtudes. Asju liigitatakse: 1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad Asjade jaotamisel kinnis- ja vallasasjadeks on lähtutud kinnisasja mõistest. Kinnisasi maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasjad on kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad. Vallasasjad, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, ei ole enam vallasasjad. Asja sätete puhul TSÜS-is on piirdutud ühe vastandliku mõiste defineerimisega, jättes teise tuletatavaks. Vallasasjad on asendatavad või asendamatud. Asendatavad on näiteks käibivad rahatähed ja sama äriühingu väärtpaberid, seeriaviisiliselt
(5) Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. 4.2.2. Asjade liik Asjade liigituse juures on oluline silmas pidada, et asju võib liigitada väga erinevatel alustel. Meile pakub huvi liigitus, millel on mingisugune õiguslik tähendus. NB! Eksami puhul kirjuta kindlasti, milline on liigituse õiguslik tähendus! Asjade liigitamine kinnisasjadeks ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega. Need olulised osad on temaga püsivalt ühendatud asjad (nt. ehitised, need millel on vundament, looduslikult ühendatud). Kõik muud on vallasasjad. Mis on õiguslik tähendus? Nende õiguslik reziim on erinev. Eelkõige väljendub see selles, et kinnisasjade omandamine ja võõrandamine toimub läbi kannete tegemise kinnisturaamatusse. Vallasasjade omadamine ja loovutamine toimuvad valduse üleandmise teel.
(5) Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. 4.2.2. Asjade liik Asjade liigituse juures on oluline silmas pidada, et asju võib liigitada väga erinevatel alustel. Meile pakub huvi liigitus, millel on mingisugune õiguslik tähendus. NB! Eksami puhul kirjuta kindlasti, milline on liigituse õiguslik tähendus! Asjade liigitamine kinnisasjadeks ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega. Need olulised osad on temaga püsivalt ühendatud asjad (nt. ehitised, need millel on vundament, looduslikult ühendatud). Kõik muud on vallasasjad. Mis on õiguslik tähendus? Nende õiguslik režiim on erinev. Eelkõige väljendub see selles, et kinnisasjade omandamine ja võõrandamine toimub läbi kannete tegemise kinnisturaamatusse. Vallasasjade omadamine ja loovutamine toimuvad valduse üleandmise teel.
Üksikasi on asi, mis koosneb ,,ühest tükist" (nt kivi, viljatera). Kuid asi võib olla kokku pandud ka mitmest osast, mis on omavahel tugevamalt või nõrgemalt ühendatud (nt auto). Asjade kogumi korral saavad asjaõiguse esemeks olla vaid kogumi üksikasjad, millel võivad olla ka erinevad saatused. Seda, kas kokkupandud asjad moodustavad üksikasja või asjade kogumi, otsustatakse käibes valitseva arvamuse alusel. Vallas- ja kinnisasjad Oluline on asjade jaotus kinnis- ja vallasasjadeks (§ 8). Põhjus seisneb selles, et nende käivet reguleeritakse eraldi sätetega. Vallasasjade käibe jaoks on eelkõige määravad valduse ja vallasomandi sätted, piiratud vallasasjaõiguse korral ka isiklike servituutide ja vallaspandi sätted. Kinnisasjade käivet reguleerivad seevastu aga kinnistusraamatu ja kinnisomandi sätted ja kui kinnisasja koormatakse piiratud asjaõigusega, siis vastavad piiratud asjaõiguste sätted. Kinnisasjana käsitletakse AÕS-is piiridega märgistatud (s.t
Äratarvitatavad asjad. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asjade tsiviilkäibes olemisega tekib vajadus kindlaks määrata asja rahaline väärtus, hinnata asja. Mõiste „vara“ õigusliku tähenduse annab TSüS § 66: Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Varaks võib olla kas vallasvara või kinnisvara vastavalt asjade liigitusele vallasasjadeks ja kinnisasjadeks ning õiguste kuuluvusele. 164. Mis on valdus ja kuidas valdus tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (näiteks asja üleandmisega või leidmisega) või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu (näieks korteri võtmete üleandmisega). Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. 165. Mis on omand ja millised on omandi liigid?
järgi põhineb kasul, mida valdaja saab oma isikliku olukorra tõttu või asja eelistamisel valdaja poolt asja iseärasuste pärast või erilisel suhtel asjasse, arvestamata selle kasulikkust (isiklik väärtus, kunstiväärtus jne). Vara on tavakeeles sageli käsutatav mõiste. Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vara võib olla kas vallasvara või kinnisvara vastavalt asjade liigitusele vallasasjadeks ja kinnisasjadeks. 10.2. VALDUS JA OMAND Isiku õiguslikud ja faktilised võimalused asja suhtes sõltuvad sellest, kas ta on asja valdaja või omanik või puudub tal antud asjaga üldse õiguslik seos. Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib vallata ka rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu suhte alusel. Sellisel juhul on valdamine ajutine (vastavalt tehingule). Valdajaks ei ole aga isik, kes
annaabi.ee 
