Keemia (Amiinid,Aminohapped,Valgud) Amiinid Mõiste Amiinid kuuluvad lämmastiku sisaldavate orgaaniliste ainete hulka. Amiinis on funktsionaalseks rühmaks aminorühm NH2. Amiine leidub looduses. Nad tekivad nii loomsete kui ka taimsete organismide ainevahetus protsessides. Enamike amiine lõhnab ebameeldivalt, ka laibalõhna põhjuseks on valkude lagunemisel tekkivad amiinid. Fenoolidega sarnased ühendid on aromaatsed amiidid. Kui fefenoolid olid happeliste omadustega siis, aminorühma H2 olemasolust tingituna aluselised omadused. Molekuli ehitus. Tähtsaim aromaatne amiin on fenüülamiin ehk aniliin benseeni tuumas on asendatud üks vesinikuaatom aminorühmaga. Füüsikalised omadused Aniliin on värvitu, vees praktiliselt lahustumatu, õli taoline vedelik. Lahustub hästi orgaanilistes lahustites (etanool, eeter, benseen jne). Õhus oleva hapniku toimel oksüdeerub ta kergesti j...
Tasemetöö orgaanilises keemias. 1.Mis on orgaaniline keemia? Süsinikuühendite keemia, mis uuribki süsinikku ja tema ühendeid. 2. Mida nimetatakse funktsionaalseks rühmaks? Aatomeid või aatomite rühmitusi, millest on tingitud ühendite iseloomulikud omadused. Näiteks COOH karboksüülhape . 3. Tunda kõikide orgaaniliste ühendite funktsionaalseid rühmi ja osata määrata aineklassi. 4.Mis on atsükliline, tsükliline, hargnenud - või hargnemata ahelaga ühendid? · Atsükliline pole tsüklit · Tsükliline kinnine, korduv · Hargnenud peaahel ja kõrvalahel · Hargnemata ainult ühe ahelaga, peaahelaga 5. Alküülradikaalid Alkaani molekuli otsmise süsiniku juurest võetakse ära üks H 6. Osata anda orgaanilistele ühenditele nimetusi, teha valemeid ning graaflisi valemeid. 7. Osata kirjutada lihtsamaid orgaanilisi võrrandeid ja tasakaalustada neid. 8.Benseen valem, omadused, kasutamine. Iseloomuliku lõhna...
Toidulisandid 1.MIS ON TOIDULISANDID? Toidulisandid on spetsiaalselt tehtud ained nendele kes aktiivselt tegelevad spordiga. Need on ained mis on suunatud sellele, et suurendada vastupidavust, kehamassi, kiirust, jõudu, tervist või lihtsalt hoida ennast heas vormis, saledana ja ilusana. (Mango 2009) Tänapäeva tipsport ei oleks võimalik toidulisanditeta. Ükski sportlane ei saa jõuda kõrgele tasemele söödes ainult tavalist toitu. Just toidulisandid aitavad inimese kehale eelkõige taastuda peale raskeid treeninguid. (Mango 2009) Paljud arvavad, et toidulisandid on midagi maagilist, kahjuks see nii ei ole. Ainult toidulisandid ei anna inimesele jõudu, tervist ja ilu, kui neid valesti kasutada ei anna nad üldse mitte midagi. Toidulisandid on ainult abivahendid. Kui toituda valesti või teha valesti trenni, siis pole nendest mingit kasu. (Wolter, 2003) Sellised lisad võivad sisaldada vitamiine, min...
Väävel Mittemetall, kollane, tahke, rabe, kergestisüttiv. Looduses esineb puhtana ning ühenditena. Väävel on halb elektri-ja soojusjuht, vees ei lahustu. Kasutamine: Tikud, püssirohi, taimekaitsevahendid, väävelhape. Tähtsamad ühendid: divesiniksulfiid(H2S), väävelhape(H2SO4), vääveltrioksiid(SO3), Püriit(FeS2). Lämmastik Lihtainena õhu koostises, paljudes ühendites, valkude koostises. Saamine: Vedela õhu destillatsioon, NH4NO2 lahuse keetmisel. Omadused: Ei reageeri teiste ainetega, värvitu, lõhnatu, maitsetu, vees lahustuv, ei põle, lahjendab õhku. Ühendid: Ammoniaak(NH3), Tsiili salpeeter(NaNO3). Oksiidid: N2O(naerugaas), NO, NO2, N2O5, HNO3(lämmastikhape), HCN(vesiniktsüaniidhape). Fosfor Looduses esineb ühenditena fosforiitide ja apatiitide näol. Allotroobid: Valge ja punane fosfor. Valge: vahataoline, vees ei lahustu, helendab pimedas, peenestatult süttib toatemperatuuril, väga mürgine. Nahale sattudes põhjustab mürgistust, haavan...
Valkude tähtsus inimorganismile Valgud Valgud koosnevad aminohapetest. Aminohapped jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Valgud on kõige mitmekesisemad makromolekulid elusorganismides. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides. Valkude ülesanded organismis Struktuurne ehk ehitusmaterjali roll - toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks. Biokatalüütiline roll – ainevahetuse juhtimine. Regulatoorne roll – ainevahetuse reguleerimine valguliste hormoonide poolt, näiteks insuliin. Kontraktiivne roll - keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks, lihaste töö. Retseptoorne roll – info vahendamine. Energeetiline roll - valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel. Transpordifun...
SPORDIBIOKEEMIA EKSAMI PROGRAMM 2010 (Kontrolltöö I: punktid 1, 2, 3, 4, 5; kontrolltöö II: punktid 6, 7, 8, 9, 10; kontrolltöö III: punktid 11, 12) 1. Inimese organismi keemiline koostis. Mononukleotiidid, aminohapped, monosahhariidid, rasvhapped ja glütserool kui makromolekulide ehitusplokid. 2. Süsivesikud. Glükoos ja fruktoos - looduses enam levinud monosahhariidid. Monosahhariidide D- ja L- isomeerid. Glükogeeni molekuli ehitus, kahte tüüpi glükosiidside glükogeeni molekulis. Maks ja skeletilihased kui inimese organismi peamised glükogeenidepood. 3. Lipiidid. Looduslikud rasvad kui triglütseriidide segud. Steroidid: sapphapped, suguhormoonid, neerupealise koore hormoonid, D-vitamiin, kolesterool. 4. Valgud. Valkudesse kuuluvate aminohapete klassifikatsioon külgahela struktuuri ja omaduste alusel: mittepolaarse hüdrofoobse külgahelaga aminohapped, polaarse hüdrofiilse külgahelaga amino...
*KOOLI NIMI* TOIDULISANDID Uurimustöö kehalises kasvatuses Autor: ****** Juhendaja: ********* *Linn* 2012 SISSEJUHATUS Töös käsitletakse toidulisandeid sportlastele, selle omadusi ja selle mõju kehale. Uuritakse kuidas neid peaks kasutama. Käsitletakse mõndaid populaarsemaid lisandeid mida inimesed kasutavad. Räägitakse mida nad sisaldavad ja kuidas töötavad. Teema oli valitud autori huvide tõttu fitnessi vastu ning on väga aktuaalne seoses spordi populaarsuse kasvuga. Põhiliseks allikaks oli veebileht www.fitness.ee. Empiiriline osa koosneb ainult kirjanduse analüüsist. On võetud teemaks ,,Massi lisamine" ning selleks enim kasutataimad Eestis toidulisandid internet poest www.fitshop.fitness.ee ja räägitakse mis nad endas sisaldavad ja kuidas töötavad. 1.MIS ON TOIDULISANDID? Toidulisandid on spetsiaalselt tehtud ained nende...
VALGUD koostanud Railika Tamm, Kätlin Tobreluts, Sirja Loktev Mis? Miks? Kus kohast? Valgud on organismi peamine n-ö ehitusmaterjal. Kui me saame toiduga liiga vähe süsivesikuid ja rasvu, hakkab organism valke intensiivselt lagundama. Valgud koosnevad aminohapetest. Kasvaval organismil on valguvajadus suurem kui täiskasvanul. Valke on rohkesti piimas, juustus, kohupiimas, kalas ja munades. Lisa Erinevaid aminohappeid, mis kuuluvad valkude koostisesse, on 20. Valgud tagavad keha struktuuride tugevuse ja vastupidavuse. Valgud annavad meile liikumisvõime. Valgud toimivad ensüümidena. Punastes vererakkudes on hemoglobiini. Nälgimisel suureneb valkude kasutamine energiallikana. Lõpp tnx
1 SELGITA MÖISTED TOIDUAINE- inimese toiduks kasutatavad ained. Need jagunevad taimseteks ja loomseteks. Taimsed on teravili, aed- ja puuvili ja taimeöli. Loomsed on liha, kala, munad ja piim. TOITAINED- toidu koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mis annavad eluks vajalikku energiat. Need jagunevad makrotoitaineteks ja mikrotoitaineteks. Makrotoitained on vesi, süsivesikud, pasvad ja valgud. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalained. SEEDEKULGLA e. SEEDEELUNDKOD- körgemate organismide suust pärakuni kulgev ööneselundite süsteem, mida söödud toit läbib. SEEDIMINE- toitainete löhustamine seedekulglas väiksemateks koostisosadeks. 2 SEEDENÄÄRMED JA SELLE ÜLESANDED Seedenäärmed toodavad seedenöresid ja seedeensüüme selleks, et saaks seedida. - SÜLJENÄÄRMED (toodavad sülge) - MAONÄÄRMED (toodavad maomahla) - KÖHUNÄÄRE (p...
VALGUD e PROTEIINID POLÜPEPTIIDID Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid Aminohappeid on maailmas 20 tükki ja rohkem pole neid. (nt: AH5, AH17, AH3). Kui vigane valk satub kehasse siis see „tervneb“ alles siis kui uus valk satub kehasse. VALGUD Suured biomolekulid (biomakromolekulid) Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest. See tagab valkude rohkuse ja mitmekesisuse. Koosnevad keskmiselt 300-st aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Kõik valgud sisaldavad lämmastikku. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained. Täielikul oksüdeerumisel vabaneb 17kJ/g. Loomsed koed – 50% orgaanilisest ainest on valgud. Taimed: teraviljad kuni 15%, liblikõieliste seemned kuni 30%, sojaoad üle 40%. Ööpäevas lammutab organism umbes 400g kehavalke ja sama palju sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Valgud uuenevad ...
Väävel Aatomi ehitus Elektronskeem: S:+16|2)8)6) Elektronvalem: 1s22s22p63s23p4 Väliskihi ruutskeem: Leidumine looduses Väävlit leidub looduses nii ehedalt kui ka ühendite koostises ( FeS2 , PbS) Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid (H2S, SO2) võib eralduda vulkaanipurskel Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse Väävli füüsikalised omadused Väävel on kollase värvusega rabe kristallaine Vees praktiliselt ei lahustu Väävli allotroopsed teisendid Rombiline väävel (püsivaim) (a) Monokliinne väävel (b) Plastiline väävel (c, d) Väävli keemilised omadused Enamiku metallidega reageerib väävel alles kuumutamisel Käitub nii redutseerija kui ka oksüdeerijana Väävli reageerimisel metallidega tekivad sulfiidid : Al+S= ......... Zn+S= .......... Väävli keemilised omadused Reageerimisel vesinikuga tekib ..... ...
Aminohapped ja amiinid köögis AMINOHAPPED Kakskümmend peamist aminohapet moodustavad enamiku organismide valgud. Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses. Loomsed valgud (muna-, piima-, kala- ja lihavalgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimsetest valkudest rohkem. Kahjuks on paljud loomsete valkude allikad liiga rasvarikkad. Üsna hea aminohappelise koostisega on ka sojas, riisis, rukkis, pähklites ja seemnetes leiduvad valgud. Osades valkudes (nt teraviljavalgud) jääb vajaka mõnedest asendamatutest aminohapetest. Nende puuduse saab kompenseerida vähese koguse loomse valguga, näiteks valmistada mannapuder piimaga, makaronidele lisada juustu jne. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soov...
Sisukord: · Toiduvalgud · Toiduvalkude roll · Valkude asendamatud ülessanded · Amino hapete ülesanded · Täis ja vähe väärtuslik toiduvalik · Valkudevajadus · Tarbimise ohtlikus · preparaadis TOIDUVALGUD Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis. TOIDUVALKUDE ROLL ON MEIE ORGANISMI AMINOHAPETEGA VARUSTAMINE Valkude ainevahetus seostub lahutamatult aminohapete omaga. Lähtuvalt aminohapete sünteesist, jagunevad organismid prototroofideks ja auksotroofideks. Esimesed on võimelised ise sünteesima kõiki oma elutegevuseks vajalikke aminohappeid. Auksotroofid (ka meie) on evolutsiooni käigus minetanud teatud aminohapete sünteesivõime. Neid asendamatuid...
Evolutsiooniteooria kujunemine. 16. Füüsikaline evo-univ.füs. koosseisu ja 1. Evolutsioon-süsteemi pöördumatu struktuuri aerng kooskõlas ajalooline areng,mitmekesisemaks ja loodusseadustega,keem keerukamaks elem.mitmekesisuse muutumine.:füüsikaline,keemiline,bioloogi teke,galaktikate,tähtede ja line(seisneb elu arengus Maal,esimesest planeedisüsteemide areng. elusolendist tänapäeva 17. Keemiline evo-univ ja algse Maa eluvormideni.),sostiaalne. abiootilistes ting. Toimunud aatomite 2. Darwin pidas liikide muutumise põhjuseks ühinemine molekulideks ning lihtsatest looduslikku valikut ja põhiprots. Pidas anorgaanilistest ja orgaanilistest kohastumist erinevate ja muutuvate ...
Maris Kallus KKS 2010 Inimese organismi keemiline koostis 1. Elusa ja eluta looduse võrdlus: 1) Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2) Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3) Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4) Elusorganismid on võimelise paljunema. 2. Inimese keha ja maakoore atomaatse koostise võrdlus: Kui võtta 8 enamlevinud keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku – O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%); K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor : I O – 47%; II Si – 28%; III Al – 7,9%. Inimese keha : I H – 63%; II O – 25,5%; C – 9,5%. 3. H, O, C, N kui peamised keemilised elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik – osaleb oksüdatsiooniprot...
BIOMOLEKULID Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Makromolekulid väga suured molekulid (polüsahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid - pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Funktsionaalsed rühmad: Hüdroksüülrühm -OH (HO-) Karbonüülrühm C=O Karboksüülrühm -COOH Aminorühm -NH2 Sulfidrüülrühm -SH (HS-) Fosfaatrühm -PO4 SAHHARIIDID organismi ehitusmaterjalid ja kütus Monosahhariidid Glükoos (gly) C6H12O6 C=O (karbonüülrühm); -OH (hüdroksüülrühm) Põhiliseks rakkude...
Lämmastik ja fosfor VA rühma elemendid Tüüpilised mittemetallilised elemendid Väliskihil 5 elektroni Moodustavad ühendeid o.a III kuni V Saavad nii liita kui loovutada elektrone Elektronegatiivsemate elementidega (hapnikuga) on lämmastikul ja fosforil positiivne o.a Metalliliste elementidega (vesinikuga) on negatiivne o.a Lämmastik Nitrogenium N 2 stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15 O.a III kuni V N+7| 2) 5) 1s²2s²2p³ Mittemetall Lämmastik Aatommass on 14,0067 N2 Molekuli läbimõõt on 0,32 nanomeetrit Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta Sulamistemp on 210ºC Keemistemp on 196ºC Füüsikalised omadused Lõhnata, maitseta, värvuseta gaas 78% Maa atmosfäärist Oluline bioelement Kuulub valkude ja nukleiinhapete koostisesse Ammooniumnitriti lagndamisel NH4NO2 = N2 + 2H2O Keemilised omadused Toatemp mõne meta...
Kadrioru Saksa Gümnaasium GÜMNAASIUMIÕPILASTE TEADMISED VALKUDEST Uurimistöö Kelli Lepa 11a Juhendaja: Sirje Kaljula Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.KIRJANDUSE ÜLEVAADE....................................................................................... 5 1.1 Valgud ja nende ülesehitus............................................................................5 1.1.1.Valgud..................................................................................................... 5 1.1.2.Aminohapped ja peptiidside....................................................................5 1.1.3.Valkude strukt...
Sisejuhatus Mis on Lämmastik?.................................................................................................. 2 Aatomi ja molekuli ehitus........................................................................................ 2 Lämmastiku kasutamine......................................................................................... 2 Lämmastik looduses................................................................................................ 3 Füüsikalised omadused ja lämmastiku saamine......................................................3 Keemilised omadused.............................................................................................. 4 Reageerib lämmastik.............................................................................................. 4 Tähtsamad lämmastiku ühendid..............................................................................4 Viited.............
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut VALGUD Referaat Tallinn 2011 Valkude üldiseloomustus Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Biopolümeerideks nimetatakse valke seetõttu, et valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Valgud täidavad organismis nii ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorseid ülesandeid kui ka kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Valkainete klassifikatsioon Valkained jagatakse peamiselt lahustuvuse, sadestatavuse ja osalt ka keemiliste omaduste alusel kahte rühma: 1) proteiinideks ehk lihtvalkudeks 2) proteiidideks ehk liitvalkudeks. Lihtvalkude rühma kuuluvad valgud, mis hüdrolüüsimisel annavad ainult aminohappeid, teise rühma valgud, mis hüdrolüüsuvad lihtvalkudeks ja mõneks mittevalgulise loomuga ühendiks, mida har...
Aine- ja energiavahetus AUTOTROOFID sünteesivad ise orgaanilisi aineid anorgaanilistest ainetest HETEROTROOFID kasutavad teiste organismide poolt valmistatud orgaanilisi ühendeid Energia saamise 3 viisi : a) valgusenergia b) anorgaanilistest ühenditest keemiline energia c) orgaanilistest ühenditest keemiline energia Tunnus Enamik autotroofe Mõningad heterotroofid autotroofid Energia allikas Valgusenergia Anorgaaniliste Orgaaniliste ühendite ühendite oksüdeerimine oksüdeerumine Süsiniku Anorg. ühendid, eluta Raua-, väävli-, Teiste poolt...
O-hapnik oksüdeerija suhteliselt väheaktiivne aatomitevaheline side väga tugev kuumutamisel aktiivsem atomaarne tugevam oksüdeerija väga ebapüsiv osoon terava lõhnaga, sinaka värvusega, mürgine ebapüsiv lagunedes eraldab atomaarset hapnikku saadakse laboris hapnikurikaste ainete kuumutamisel vesinikperoksiidi laguemisel katalüsaatori mõjul vee elektrolüüs kasutamine terasesulatuses, keevitustöödel, keemiatööstuses, põlemisprotsessides, meditsiinis S-väävel ei lahustu vees keeb 444 kraadi juures lihtainetes halvima elektrojuhtimisega ei märgu sulamistemp madal H2S väga mürgine värvuseta, õhust raskem ebameeldiv lõhn saamine laboris tahkele sulfiidile või lahusele tugeva happe lisamisel SO2 terava lõhnaga värvusetu gaas saadakse laboris sulfitite reageerimisel tugeva happega tööstused väävli põletamisel või sulfiidsete maakide põletamisel SO3 kergesti lenduv vedelik väga tugev oksüdeerija reageerib tormiliselt veega, eraldades palju sooj...
1. Valkude seedimise ja imendumise põhiaspektid Valkude seedimise bioloogilised põhiülesanded on: • lõhustada valgud imenduvateks aminohapeteks, • kaotada valkude antigeenne struktuur, • kindlustada vabade aminohapete fondi täienemist ja lämmastiku tasakaalustatud bilanssi. Valkude seedimist suuõõnes ei toimu. Seedimine hakkab maos soolhappe ja pepsiinide tõttu. Soolhape – maoseina venitus ja ärritus toidu poolt vallandavad närvilõpmetest atsetüülkoliini -> indutseerib gastriini vabanemise G rakkudest -> aktiveerib histidiini dekarboksülaasi -> muudab histidiini histamiiniks -> karboanhüdraasi aktivatsioon -> toodab süsihapet, mille üheks lõhustumisproduktiks on prootonid -> annavad sekretoorsetes kanalikes kloor-ioonidega soolhappe. Soolhappe biofunktsioonid on: toiduvalkude denaturatsioon, osalemine aktiivse pepsiini tekkes pepsinogeenist, sekretiini vallandumise initsieerimine. Pepsiinid – tekib pepsinogeenidest HCl toimel, nad o...
Biokeemia VALGUD Valgud (proteiinid) on kõige keerukama ehitusega ained organismis koosnedes ühest või mitmest polüpeptiidahelast (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid); elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Ei tunta ühtki elusrakku, mikroorganismi, taime ega looma, kes ei sisaldaks valke. Valgud on eluslooduse tingimatuks komponendiks. Kogu eluslooduse ammendamatu mitmekesisus tuleneb valkude mitmekesisusest. Valkude sisaldus ja jaotumine organismis: Inimorganismis on valke umbes 40-46 % kuivkaalust. Kudede (organite) valgusisaldus on erinev ja sõltub nende funktsioonidest: põrn, kopsud 82-84 % lihased 79-81 % neerud 69-71 % süda, nahk, maks ...
Kodune kontrolltöö nr. 2 – Bioloogia uurib elu ja rakud I Kas väide on tõene või väär? Vale väite korral lisa õige lause. 1. DNA koos valkudega RNA-ga moodustab kromosoomi. V 2. Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. T 3. Ainete aktiivtranspordiks vajatakse transportvalke ja täiendavat energiat. T 4. Lüsosoom varustab rakku energiaga tegeleb ainete lagundamisega. V 5. Membraanide koostisse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid ja valgud. T II Leia kõige õigem vastusevariant. 6. Inimese sugurakkude kromosoomistik koosneb: a) 23-st, b) 26-st, c) 46-st, d) 48-st kromosoomist. 7.Ribosoomide peamiseks ülesandeks on: a) DNA-süntees, b) valkude süntees, c) lipiidide süntees, d) sahhariidide süntees. 8. Hapnik ja teised gaasid pääsevad rakku: a) pinotsüteesiga, b) fagotsütoosiga, c) aktiivse transpordiga, d) difusiooniga. 9.Tsütoplasma koostises on kõige enam: a) vee molekule, b) RNA molekule, c) DNA molekule, d) lipiidide molekule. 10. Kõi...
Valgud e proteiinid Polüpeptiidid Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid. Monomeeideks valkudes on aminohapped (nt: AH3, AH5, AH17 jne). Kui valk on vigane, siis selle vigase valgu saab ,,terveks" kui peale süüa ning uuest toidust tuleb see puuduv aminohape. Kui ei tule, siis võime haigeks jääda. Valgud: suured biomolekulid, koosnevad aminohappejääkidest, koosnevad keskmiselt 300st aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Loomsed koed- 50% orgaaniliest ainest on valgud. Uuenevad pidevalt, liitspetsiifilised. Liitvalgud e proteiidid koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast Lihtvalgud e proteiinid koosnevad ainult aminohappe jääkidest Aminohapped valke moodutavad 20 aminohapet, 8 on sellised, mida inimorganism ise ei sünteesi ehk peab saama neid toiduga Valkude biofunktsioonid: ...
Biomolekulid – elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid-pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Süsivesikud (suhkur, tärklis, tselluloos, glükogeen) Sahhariidid-organismi ehitusmaterjal ja kütus Monosahhariidid: Glükoos- põhiliseks rakkude toitaineks, monomeerideks di ja polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades (viinamarjad), sahharoosist vähem magus Fruktoos- mesi, puuviljad, magusam kui sahharoos Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiidsidemega, lahustuvad hästi vees, liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti Maltoos e linnasesuhkur-tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esinev tärklise hüdrolüüsi produktina Sahharoos e peedi või roosuhkur- levinud kõigia klorof...
Pärnu Koidula Gümnaasium Karl Kütt 10.c klass VALGUD Referaat Juhendaja õpetaja Sirje Miglai ja Marge Kanniste Pärnu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. VALGUD JA NENDE ÜLESEHITUS........................................................................... 4 1.1. Valgud.......................................................................................................................4 1.2. Aminohapped ja peptiidside..................................................................................... 4 2. VALKUDE STRUKTUURITASEMED.........................................................................5 2.1. Primaarstruktuur.........................................................
Kõigi elementide kohta üldiselt. 1. Ainete keemilised omadused (reaktsioonivõrrandid). Raskemad ja uuemad reaktsioonivõrrandid: ammooniumsool+leelis, ammooniumsoola lagunemine ja saamine, nitraadi lagunemine, ammoniaak+hapnik, metall + lämmastikhape, alus + hape = vesiniksool + vesi, ränidioksiid + leelis, silikaat + hape, silikaat+sool. 2. Ainete nimetamine, valemite kirjutamine, aineklassi määramine (sh ammooniumsoolad, silikaadid ja vesiniksoolad). 3. Elementide o-a (min, max) ja redoksomadused. Näide: Määra elemendi o-a ühendis. Kas selle aine koostises käitub element a)oksüdeerijana, b)redutseerijana, c)nii oksüdeerija kui ka redutseerijana? mittemetallidel Min o-a rühma nr 8 (alati negatiivne arv) REDUTSEERIJA Max o-a rühma nr OKSÜDEERIJA Kui on vahepealne o-a, siison nii oksüdeerija kui ka redutseerija. 4. Aine lahustumine vees, vesilahuse pH, kasutamine väetisena. Väetisena kasutatakse ain...
5.MITTEMETALLID 5.1 MITTEMETALLIDE MITMEKESISUS *Mittemetallid asuvad perioodilisussüsteemis perioodide lõpus ja suuremates rühmades. Mittemetallidel on viimasel kihil 4-8 elektroni. Lihtainena on nende seas 11 gaasilist: H2 , N2, O2, F2, Cl2 ; 6 väärisgaasi (He-Rn) 10 tahket: B, C, Si, P, As, S, Se, Te, I, At 1 vedel: Br2 *Mittemetallid on madala sulamistemperatuuriga, üsna pehmed ja kergesti peenestatavad. Mõned on väga kõrge sulamistemperatuuriga, kõvad kuid seejuures haprad. Väga erineva värvusega. Mittemetallide ühiseks omaduseks on see, et nad praktiliselt ei juhi elektrit, kuid süsinik allotroop grafiit on hea elektrijuht. Mittemetallide aatomid on metallide aatomitega võrreldes suhteliselt väiksemad. Välises elektronkihis on neil enamasti elektrone märgatavalt rohkem kui metallide aatomites. Tuumalaengu mõju väliskihi elektronidele on küllalt suur ja neid hoitakse aatomis suhteliselt tugevalt kinni, seega loovutavad väliskihi ...
Pärnu Koidula Gümnaasium Elvi Sobolev 10.c klass VALGUD Referaat Pärnu 2008 SISUKORD 1. VALKUDE KOOSTIS JA STRUKTUUR ...........................................................................4 1.1. Aminohapped ..................................................................................................................4 1.1.1. Valkude seotus aminohapetega ................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur ............................................................................................ 6 2. VALKUDE ÜLESANDED ................................................................................................... 8 2.1. Ensümaatiline funktsioon.................................................................................................8 2.2. Vitamiinid ...............................................
Lämmastiku leidumine looduses : Lihtainena õhus 78%, Ühenditena valkudes, aminohaetes. Füüsikalised omadused : Värvuseta, Lõhnata, maitseta, õhust kergem, vees lahustub halvasti, saab koguda läbi vee ja katseklaasi suue alla poole, ei põle. Tähtsus inimorganismis : Tähtis valkude ja nukleiinhapete koostises. Lämmastiku saamine : Laboris NH4NO3 = N2 +2H2O, Tööstuses õhu vedeldamisel. Keemilised omadused : molekulis on kolmikside, väheaktiivne ja inertne. Lämmastiku kasutamine : inertsuse pärast : metallurgias, keemiatööstuses, toidutööstuses Dilämmastik(Naerugaas) : Ebapüsiv, värvusetu, nõrgalt meeldiva lõhnaga, annab lõbsa meele olu, narkoos. Kasutatakse : meditsiinis narkoosina, autode tuunimine. Lämmastikoksiid : värvusetu, lõhnatu, mürgine gaas, kasutatakse lämmastik happe tootmiseks. Saadakse N2 + O2 = 2NO(Kõrge temp). Lämmastikdioksiid : Saamine 2NO +O2 =2NO2. Omadused : Pruuni värvusega, Terava lõhnaga, Mürgine, kasutatakse lämmas...
NIMETA 6 MAKROELEMENTI, MILLE KESKMINE SISALDUS RAKKUDES ON KÕIGE SUUREM. HAPNIK, SÜSINIK, VESINIK, LÄMMASTIK, FOSFOR, VÄÄVEL. MILLINE AINE MOODUSTAB ANORGAANILISTE AINETE PÕHIOSA? VESI. NIMETA ORGAANILISI AINEID. LIPIIDID , SAHHARIIDID, VALGUD, NUKLEIINHAPPED. MILLISED ON VEE MOLEKULI EHITUSE ISEÄRASUSED? DIPOOLNE, POLAARSE LAHUSTINA LAHUSTAB VESI HÄSTI ANORGAANILISI AINEID. MILLINE ON VEE TÄHTSUS ORGANISMIDES? KÕIK REAKTSIOONID ORGANISMIDES TOIMUVAD VESILAHUSTES; VESI ON PALJUDE REAKTSIOONIDE LÄHTEAINEKS JA SAADUSEKS; VESI AITAB HOIDA ORGANISMIDE TEMPERATUURI, SEST TAL ON SUUR SOOJUSMAHTUVUS. FE+2 HEMOGLOBIINI KESKNE OSA; CA+2 KASULIKUD LUUDELE; K+, NA+ HOIAVAD VERE PH PÜSIVANA; NH4 TEKIB, KUI ORGANISM LAGUNDAB VALKUSID; ON MÜRGINE, SELLEPÄRAST EI TOHI ORGANISMIS PALJU OLLA. I- - KASULIK KILPNÄÄRMEHORMOONIDE SÜNTEESIKS; CL- - KASULIK MAOHAPPE TOOTMISEKS. MILLISED ON BIOAKTIIVSED AINED? ENSÜÜMID (MUUDAVAD REAKTSIOON...
Kordamisküsimused Biokeemia osaeksamiks. Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse alus. Elavas organismis on umbes 70-90 elementi, millest hädavajalikud on 27. Elavates organismides on 6 keemilist elementi, mida kutsutakse põhibioelementideks, need on C ehk süsinik, O ehk hapnik, N ehk lämmastik, S ehk väävel, P ehk fosfor, H ehk vesinik. Need elemendid moodustavad 96-98% elusorganismide elementaarkoostisest. Inimorganismi põhibioelemendid: O ehk hapnik moodustab 62% põhibioelementide koguhulgast. Hapniku kasutab keha biomolekulide lõhustamiseks, mis võimaldab kasutada nende energiat. C ehk süsinik moodustab 25% põhibioelementide koguhulgast ja on elava keskne bioelement. Süsinik on orgaaniliste molekulide põhiskeleti aluseks. Suudab moodustada kuni 4 stabiilset sidet teiste aatomite molekulidega või süsiniku aatomitega. H ehk vesinik moodustab 10% põhibioelementide koguhulgast. Vesinik võimaldab vesiniksidemete te...
1. Valkude struktuurne ja funktsionaalne klassifikatsioon Lihtvalkud koosnevad ainult AH jääkidest ja liitvalkud Ahjääkid + teised mittevalgulised rühmad.(glükoproteiinid, fosfoproteiinid,lipoproteiinid,metalloproteiinid) Lihtvalgud jagunevad veel fibrillaarseteks ja glonulaarseteks. Fibriallaarsed valgud on niitjad, reglina vesilahustumatud, vastupidavad hapetele/alustele,seedensüümidele ja denaturatsioonile. Nad on kaitse ja tugifunktsiooniga( kollageeid,elastiinid,müosiinid,keratiinid,fibroiinid). Globulaarsed valgud on arvukaim valkude rühm(liit ja lihtensüümid,hormoonid). Lahustavad füsioloogilises lahuses. Põhirühmad albumiinid ja globumiinid. Ensüümid( pepsiin, trüpsiin) Transportvalgud ( hemoglobiin) Struktuurvalgud ( histoonid, kollageen, elastiin) Kontraktiilsed valgud ( aktiin, müosiin) Regulaatorvalgud ( insuliin, histoonid) Aktiivkaitse valgud (immuunglobuliinid, fibronogeen) Toite ja varuvalgud (piima kaseiin) 2. ...
1. Mis on seep? Mõiste ja valem. Seep rasvhapete sool, pindaktiivne aine, vanim detergent (pesemisvahend). Valem C3(CH2)16COONa 2. Mõiste sahhariidid ehk süsivesikud. Valem. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Kogu eluslooduses esinevast süsinikust on 70% süsivesikute koostises. Nt tärklis, suhkur, tselluloos. Sisaldavad mitut hüdroksüülrühma ja aldehüüdrühme või ketorühma. Valem - CnH2mOm 3. Sahhariidide klassifikatsioon SAHHARIIDID EHK SÜSIVESIKUD MONOSAHHARIIDID ehk monoosid POLÜSAHHARIIDID ehk polüoosid Aldoosid Ketoosid Oligosahhariid Kõrgmolekulaarsed polüsah. id Glükoos Fruktoos Sahharoos Tärklis, tselluloos 4. Kus kasutatakse glükoosi? Selgita. Kondiitritööstuses sahharoosi asemel, sest pole nii magus kui tavaline suhkur. Meditsiinis ras...
Pärnu Koidula Gümnaasium Frieda Kriisa 10.c klass Valgud Referaat Juhendajad Sirje Miglai ja Marge Kanniste Tõstamaa 2007 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Valgud.....................................................................................................................................5 1.1. Üldiseloomustus...............................................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur............................................................................................. 5 1.3. Valkude elementaarne koostis......................................................
TREENINGU FÜSIOLOOGILISED ALUSED SPORTLIK TREENING -> Organismi süstemaatiline ja plaanipärane mõjutamine kehaliste harjutuste abil, eesmärgiga tõsta või säilitada sportlikku saavutusvõimet valitud alal. -> Treeningu mõju seisneb selles, et organism on võimeline kohanema erinevatele ärritajatele. Sportlik treening põhineb kolmel olulisel mehhanismil: 1. Üldise kohanemise sündroom 2. Superkompensatsiooniseadus + 3. Spetsiifilistetingitud reflekside ning nende süsteemide kujundamine 1. ORGANISMI KOHANEMINE - Spetsiifiline kohanemine vastavalt mõjuri iseärasustele (= kohanemine mingile kindlale ärritajale) - Mittespetsiifiline kohanemine e "kohanemine üldse" (= kohanemine üldistele ärritajatele) Spetsiifiline kohanemine = Muutused, mis võimaldavad avaldada vastupanu organismi normaalsest tasakaalust väljaviivatele teguritele. Nt: Higistamine kõrge temperatuuri puhul...
Vürtsid ja Ürdid Vürtse kasutatakse grillimisel nii eraldi maitsestamisel kui ka marinaadide või grillkastmete koostises. Paljud vürtsid annavad grill-lihale lisaks heale maitsele ka ilusa värvi ja apetiitse välimuse. Nii ürtide kui vürtside kasutamine vähendab soola kasutamise vajadust. Cayenne pipar: Ei ole tegelikult pipar vaid paprika liik. Eriti palju kasutatakse Idamaises, Aafrika ja Mehhiko köögis. Cayenne pipart kasutataksegi tihti erinevate grillimaitseainete ja -kastmete koostises kuna see annab lihale hea maitse ja ilusa värvuse. Eriti hästi sobib sea- ja linnulihaga ning kala ja mereandidega. Cayenne on terav vürts, seepärast piisab selle tarvitamisel suhteliselt väikesest kogusest. Kui selle maitsega liialdada, siis ei pääse toidu oma maitse või teised maitsevürtsid esile. Kui kasutad Cayenne pipart kastmetes või isetehtud marinaadides, siis lase need peale maitsestamist mõni minut seista ja all...
VÄÄVEL CASSANDRA LUIK TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM 11.B KLASS LIHTAINE OMADUSED • VÄRVUSELT KOLLANE • RABE • KRISTALNE • AKTIIVNE MITTEMTALL • EI JUHI ELEKTRIT • HALB SOOJUSJUHT • VEES HALVASTI LAHUSTUV • SULAMISTEMPERATUUR +119 C • KEEMISTEMPERATUUR +445 C • KEEMILINE SÜMBOL : S (SULFUR) • JÄRJENUMBER/AATOMNUMBER: 16 (TUUMAS16 PROOTONIT JA ELEKTRONKATTES16 ELEKTRONI) • ASUB 3. PERIOODIS (ELEKTRONKATTES 3 KIHTI) • ASUB VIA RÜHMAS (VÄLISELEKTRONE 6) • ELEKTRONSKEEM: S: +16|2)8)6) • VÄHESEL MÄÄRAL LAHUSTUB ORGAANILISTES LAHUSTITES NAGU BENSEEN JA ETANOOL • REAGEERIB NORMAALTINGIMUSTEL LEELISMETALLIDE , LEELISMULDMETALLIDE, ELAVHÕBEDA, VASE JA HÕBEDAGA. • SOOJENDAMISEL KULGEVAD REAKTSIOONID KA ALUMIINIUMI RAUA, TSINGI JA PLIIGA VÄÄVLI ÜHENDID JA KASUTUSALAD • VÄÄVELDIOKSIID SO2 – VÄRVUSETU TERAVA LÕHNAGA MÜRGINE GAAS, MIDA MÜRGISUSE TÕTTU KASUTATAKSE KELDRITE, LADUDE...
Kordamine kontrolltööks: Elutähtsad orgaanilised ühendid. 1. Selgitada mõisteid: sahhariid, valk, asendamatu aminohape, peptiid, invertsuhkur, proteiinid, rasv, küllastunud rasvhape, küllastumata rasvhape, polüpeptiid, polüsahhariid. Tuua iga mõiste juurde näide kas valemi või kasutusalaga. sahhariid - keemiline aine, mille molekul on biomolekul, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. valk - ehk proteiin (ka valkained) on biopolümeer, mille monomeerideks on aminohappejäägid. asendamatu aminohape - aminohape, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. peptiid - molekul, mis koosneb ridamisi peptiidisidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. invertsuhkur - lagunenud sahharoos glükoosiks ja fruktoosiks (tekib invertsuhkur). proteiinid - ehk on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. rasv - glütseriini...
Kordamisküsimused geneetikas loeng 9 kohta: 1. Defineeri mõiste transkriptsioon. Selle üldine toimumine eukarüoodil? Transkriptsioon on matriits DNAst lähtuv mRNA süntees. Toimub alati suunas 5'-3'. Protsess, mille käigus geneetilise koodi salvestatud informatsioon kantakse üle kindlale RNA tüübile. Eukarüoodil kontrollitakse iga geeni transkriptsiooni eraldi. Aktivatsioonil osalevad abistavate faktoritena organismi signaalmolekulid. I initsiatsioon kromatiini avamine CRC tegevuse tulemusena, TF seondumine promootorile. H sideme lõhkumisel osalevad teatud transkipstioonifaktori, RNA sünteesi viib läbi RNA polümeraas (I;II;III). Transkriptsiooni käivitamisel osalevad nii NH kui valgud (cis, trans) initsiatsioon-elongatsioon- terminatsioon 2. Kuidas, millest ja kus moodustub tuumake? Tuumakese funktsioon?. 3. Kuidas toimub eukarüoodil transkriptsiooni initsiatsioon? Millised faktorid on vajalikud? Vt eelmist...
AGROKLIIMA Eesti kliima kujunemist mõjutavad tegurid: · Läänemeri · Atlandi ookeani kiirdeosa · Suur Ida Euroopa tasandik Mereline kliima läheb üle kontinentaalseks eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab sügisel ja talvel. Intensiivne tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfi hoovus. Taimekasvu seisukohalt soojusreziimi näitajaid on effektiivsed temperatuurid, selle all mõistetakse üle 5°C ulatuvaid temperatuure. Üldiselt on meie taimedel bioloogiline temperatuur <+5°C effektiivsemateks temperatuuriks nim. Ööpäeva keskmist temperatuuri, milest lahutatud 5°C. Temperatuurid kokku liidetult saame effektiivsete temperatuuride summa. Agrometereoloogias kasutatakse ka aktiivset temperatuuri, milleks nimetatakse ööpäeva keskmisi temperatuure, mis ulatuvad 10°C, kusjuures mingit maaharvamist ei tehta. MULD Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond,...
AMINOHAPPED Lisaks karboksüülrühmale sisaldab ka aminorühma (NH2). Aminorühm koosneb ühest lämmastiku ja kahest vesiniku aatomist. Organismis leidub paarkümmend aminohapet ning neid nimetatakse alfa-aminohapeteks. Nende ühiseks tunnuseks on see, et aminorühm paikneb süsiniku küljes, mis asub karboksüülrühma kõrval. 1. Aminohapete füüsikalised omadused: · värvuseta · kristalsed · lahustuvad vees (kuid mitte org. lahustites, nt. alkohol, benseen) · võrreldes teiste org. ühenditega sama süsiniku aatomite arvuga, on aminohapetel suhteliselt kõrge sulamistemperatuur ning need ei lendu · mõned aminohapped lagunevad sulamistemperatuuril · maitse on erinev: nõrk magus/magus/kibe/puudub 3. Aminohapete keemilised omadused: · aminohapped sisaldavad aluselist aminorühma ja happelist karboksüülrühma ning see tingib aminohapete amfoteersed omadused (ühendid reageerivad nii aluste kui hapetega) ...
1. Mida kujutab endas elu ? Paljundatakse, taastoodetakse seda sama liiki. Liik toodab variatsiooniga indiviide ja alati rohkem kui vaja on ja kõik ei suuda selles keskkonnas hakkama saada. Liigiulatuses taastootmine, liigi sees variatiivsus. 2. Milles seisneb treenitus ? Treenitus on kohanemine uute tingimustega. Valgusünteesi käigus on parandatud lihasrakkude suutlikkust. Treenimise tulemusel lükkame normipiire edasi, lihased peavad mitu korda taastuma enne kui harjuvad uue treeninguga ära. Kohanemine normi piirides, sport lükkab normi piire edasi. 3. Millised kasulikud omadused on küllastumatutel lipiididel ? - energiaallikaks - rakumembraani ehituslik osa - on vajalikud osade vitamiinide imendumiseks ja transpordiks 4. Mida kujutab endast puhversüsteem ja kuidas on see seotud sportliku pingutusega? Puhversüsteem on homeostaasi vahend tagamaks organismis pH optimaalse taseme, et saaksid toimi...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hardi Roobas PK14-PE NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED JA NENDE PROTSESSIDE KIRJELDUS Referaat Juhendaja: Tiina Rühka Tallinn 2014 Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED 4 2.TEHNOLOOGILISED PROTSESSID 6 3.JAHUPARANDAJAD 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATU KIRJANDUS 9 2 Hardi Roobas ...
Miks on etanooli kasutamine ohtlik? Inimese organismis ei ole ühtki rakku ega organit, mida alkohol ei kahjustaks. Seega on etanooli liigtarvitamine äärmiselt ohtlik. Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis mitmesugusteks mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid vahereaktsioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Vaheastmena tekkiv etanaal on väga mürgine ja reaktsioonivõimeline ühend, mis reageerides valkude ainevahetusel moodustuvate aminohapetega tekitavad alkaloide. Antud töös annangi väikese ülevaate etanooli mõjust inimorganismile. Vajaliku materjali leidsin internetist aadressilt http://www.annaabi.com. Inimorganismi sattunud alkohol avaldab tugevat toimet kesknärvisüsteemile ja põhjustab mitmeid psüühikahäireid. Kõige rohkem avaldab etanool mõju paljudele elunditele: suu, mao ja soolte limaskestad, maks, neerud, sisenõristusnäärmed, kesknärvisüsteem. Kõige ena...
31. Aine- ja energiavahetus: üldiseloomustus, põhietapid, assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid on katabolismi ja anabolismi integratsioon. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist. Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensüümide toimel muunduvad/tekivad metaboliidid (biomolekulid). Metabolismi põhifunktsioonid on: · energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis · toitainete omastamine ja kasutamine organismispetsiifiliste biomolekulide sünteesiks · senestsentsete biomolekulide lammutamine · lõpp-produktide väljutamine · organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine Katabolismi staadiumid: 1. Makrotoitainete ja senestsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks 2. Monomeeride, ehitusüksuste muundamine metabolismi võtmeühenditeks 3. Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide ok...
1.Kirjelda rakku nakatamise etappe. Raku nakatamiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. T2 seostub bakteriga kinnitusfibrillide abil. Seejärel lagundavad sabandi koostises olevad valgud rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakteriraku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. 2.Viiruse ehitus. Genoom- DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku. 3.Kuidas tekkib immuunsus viirusnakkuse vastu? Inimorganismi sattunud võõrvalkude, nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. Viirushaigusest tervenemiseks on tingimata vajalikud antikehad. Need seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. Iga antikeha koosneb neljast peptiidahelast. Selle konstantsed o...
MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 I KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | 20/09/10 I VALKUDE STRUKTUUR 1. Aminohapped, aluselised ja happelised, hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed, polaarsed vs. mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid. Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Peptiidside, C ja N teminus, peptiidid ja valgud, dalton. Peptiidside on kovalentne side pep...
annaabi.ee 
