VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS SEADUSANDLIKU VÕIMU ÜLESEHITUS PARLAMENT on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Kujunes välja kodanlike revolutsioonide käigus. · Sümboliseerib üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. · Kuldajaks 20. sajandi keskpaik. · Esimene Inglismaal. · Seadusandja ülesanne. · Oluline osa täidesaatva võimu kokkupanemisel. · Ligi pooled parlamentidest on tänapäeval kahekojalised (nt. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa) · Ühekojalised parlamendid on iseloomulikud Skandinaaviale (v.a. Norra) ja Balti riikidele. Ülem- ja alamkojad: · On seaduse järgi võrdsed. · Riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. · Õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud (on erandeid). Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende: · Komplekteerimise viisis:
Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet. · Protseduurilised piirangud: Mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Valitsus võib võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament. Põhiseaduslikku valitsimist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Võimude lahusus ja vastastikune piiramine väldib võimu koondamist riigipea või väikese ringi tipp poliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvigruppidega. Presidentalismi ja parlamentalismi eritamisel lähtutakse: 1. millise võimuharuga( seadusandliku või täidesaatvaga) on riigipea rohkem seatud 2. kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest Presidentalism Enam levinud Lõuna Ameerikas, Põhja Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk Aasias. USA näitel:
3. Kirjelda parlamendi formaalõiguslikku ja poliitilist struktuuri. 4. Mis on parlamendi ülesanneteks (2!), mis on kuluaaripoliitika roll ja kuidas parlament valitsust kontrollib? 5. Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust? 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (tänane seis enne valimisi). 7. Kas Eesti praegune valitsus on: tooniandja või parlamendi käsutäitja?, peaminister koos alluvatega või kollegiaalne otsustuskogu?, poliitikute või ametnike valitsus? Põhjenda ja too näiteid. 8. Kuidas valitsust moodustatakse ja millised tegurid mõjutavad tema eluiga? 9. EV peaministrid 1990-2009 ja EV valitsuse praegune koosseis. 10. Bürokraatia tähendus ja funktsioonid. 11. Kuidas toimib kontroll ametnike üle Eesti riigis? 12. Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemid üksteisest? 13
tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata
Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.usas seadusandlik võim on congress-kahekojaline parlament. Senat- kongressi ülemkoda
riigieelarvet. Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Näiteks võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament. Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Presidentalism ja parlamentarism Nende kahe demokraatiavormi eristamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: · millise võimuharuga (kas seadusandliku või täidesaatvaga) on riigipea rohkem seotud; · kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteises a) Presidentalism Presidentalism on enam levinud Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Samas ei tähenda see sugugi, et kogu võim kuulub presidendile. Ka presidendi võimu piiratakse. Iga demokraatia saab alguse rahvast, valijaskonnast. Presidentaalse vormi puhul
........................................13 3.2Mis on lobism?.............................................................................................. 13 3.3Parlamendijärelevalve.................................................................................. 14 3.4Seaduseelnõu menetlemine.........................................................................15 4.Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis............................................17 4.1Valitsuse suhted riigipea, parlamendi ja erakondadega...............................17 4.2Kuidas valitsust moodustatakse?.................................................................18 4.3Valitsuste elueast......................................................................................... 19 5.Avalik haldus ja bürokraatia.............................................................................. 21 5.1Bürokraatia mõiste ja tegevuse põhjused....................................................21 5
· Toetus mitte-eestlaste seas 84% (2010) · Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide ühendusse · Sotsiaalne turumajandus, astmeline tulumaks 2 Edgar Savisaar · 31. mai 1950 sündinud (Harku vanglas) · 1973 lõpetas TÜ ajaloolasena · 1982 dotsent · NLKP · 1987 IME · 1988 Rahvarinne · 1990-1992 peaminister · 1995 siseminister, lindiskandaal (Vilja Laanaru) · 2005-2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 2001-2004 ja 2007- Tallinna linnapea · 3 abielu ja 3 lahutust, 4 last Eesti Reformierakond · Asutatud 1994 · Erakonna esimehed: 1994-2004 S. Kallas (praegu auesimees), 2004 A. Ansip · Juhatuse liikmed veel: A. Aas, L. Jänes, U. Kruuse, T. Kõiv, R. Lang, J. Ligi, L. Luik, M. Mälberg, U. Paet, K. Pentus, H. Pevkur, V. Randpere, T. Rõivas, J
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe
sätestatud korda Valitsuse moodustamise üldine põhimõte: · Valitsuse loomisel osalevatel parteidel peab olema parlamendi enamuse toetus ja usaldus. · Vastasel juhul võivad parlamendis domineerivad opositsiooniparteid tõkestada valitsuse tegevust, nt valitsuse esitatud seaduseelnõusid maha hääletades või avaldades umbusaldust. Valitsused jagunevad. · Üheparteiline enamusvalitsus valimised võitnud partei saavutab parlamendis absoluutse enamuse ning võib valitsuse üksinda moodustada · Koalitsioonivalitsus: A)enamusvalitsus- kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti. b)vähemusvalitsus- valitsuse moodustanud parteidel puudub enamus parlamendis. Presidentaalne valitsemiskorraldus · President on keskne poliitiline figuur · Nii riigipea kui valitsusjuht · Võim on piiratud
Lk 63 ül 1 a) referendumid ehk rahvahääletused b) võimu teostavate esindajate valimine, volikogu või parlamendi valimine c) referendum Ühiskonna valitsemine Eesti riiklik korraldus 1. õpikust lug 95100 valitsemine & avalik haldus mõisted: avalik haldus konstitutsionalism demokraatlik valitsemiskord, põhiseaduse alusel, põhiseadus on teise sõnaga konstitututsioon administratsioon presidendi meeskond skeemid lk 97, 98, 99 millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud täidesaatev võim, iseseisev kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest eestis on president tasakaalustav võim eesti riigikorraldus. Arutle kirjalikult kas eestis oleks mõttekas kehtestada presidentaalne valitsemiskorraldus? Esimene küs lk 100 SEADUSANDLIKU VÕIMU ÜLESEHITUS Parlament parler rääkima 1919 tuli kokku Asutav Kogu võttis vastu eesti esimese põhiseaduse 1920 Riigikogu 1-kojaline 100 liiget
4.8 Presidentaalne ja parlamentaarne valitsemine Parlamentaalses riigis valib rahvas parlamenti ja presidentaalses riigis valib rahvas nii parlamenti kui presidenti. Presidentaalne: 1. Rahvas valib presidendi 2. President on valitsusjuht 3. Sõltub valitsuskoosseis presidendi valimistulemusest 4. Parlament saab umbusaldada valitsust *President nimetab ametisse peaministri Ühised: 1. Sagedased vabad valimised 2. Rahvas valib parlamendi 3. Poolpresidentaalses riigis määratakse ametisse peaminister, koos presidendiga juhib valitsust. 4. Valitsusjuht võib valitsuses muudatusi teha Parlamentaarne: 1. Valitsuse paneb kokku parlament. 2. Peaminister juhib valitsust. 2. Parlamendi ülemuslikkus 3.Sõltub valitsuskoosseis parlamendi valimistulemusest 4. Parlament ei saa umbusaldada valitsust(valitsus on iseseisev) Koosta 3 küsimust, millele vastamiseks peaks sinu kaaslane peaks sinu kaaslane mõtlema ja analüüsima. **Ajakirjandus on ühiskonnas neljas võim.(2 põhjendust, 2 näidet)
4. Teokraatlik teooria jumal lõi maailma, selle korralduse ja ka riigi. 5. Marksistlik teooria Valdav klass on võimul Riigivalitsemise vormid. Vabariik mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis vastandina pärilikule monarhiale. PARLAMENTAARNE parlamendi võimu ülimuslikkus, riigipeal esindusfunktsioon. Valitsus seatud ametisse parlamendi poolt ning parlamendi ees aruandekohustuslik. NT- Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa PRESIDENTAALNE President moodustab valitsuse. Riigipea on ühtlasi valitsuse juht ja enamasti otse rahva poolt valitud. Parlamendil on vaid seaduseloome funktsioon. Venemaa, USA, Prantsusmaa Monarhia Riigipea on päriliku võimuga monarh, kuningas, keiser sultan emiir vürst vms. KONSTITUTSIOONILINE Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, pigem esindusvõim. Riigi igapäevaelu juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. Nt. Rootsi, Norra, Taani, Hispaania, Suurbritannia.
Presidendile kuulub vetoõigus Parlament kinnitab eelarve Parlament kontrollib kõrgemate riigiametnike nimetamist Poolpresidentalism (Prantsusmaa, Island, Portugal, Austria, Venemaa, Leedu) Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendi Presidendivalimised toovad kaasa valitsuse koosseisu muutumise Parlamendivalimised valitsuse koosseisu enamasti ei mõjuta President nimetab ametisse peaministri *peaminister koostab valitsuse, mis peab saama presideni heakskiidu Enamasti kuuluvad president ja peaminister ühte parteisse Valitsuse või üksikute ministrite tagandamine kuulub parlamendi pädevusse, kuid president saab selle õiguse ära võtta Valitsuse töö eest vastutab peaminister, kuid president osaleb valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste lahendamiseks Presidendil on õigus panna seaduseelnõudele veto Parlamentalism (Suurbritannia, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, Sveits, Iirimaa, Eesti) Kodanikud valivad parlamendi, presidendi valib parlament
Suurbritannias ja Madalmaades algas tööstuspööre enne raudteede väljaehitamist tänu arenenud veetranspordile. Raudteede väljaehitamine peegeldab riigi majanduslikku arengutaset. 1840. aastatel oli raudteede hulk USAs võrreldav Venemaaga, kuid oli kvalitatiivselt kõrgemal tasemel.); · monopoolsete õiguste asendumine vaba ettevõtluse ja konkurentsiga. Tööstuspöörde toimumine riikide kaupa oli alljärgnev. · Suurbritannia alates 1769 kuni 19. sajandi keskpaik. · Prantsusmaa 18. sajandi lõpust 1860. aastateni. · Saksamaa 19. sajandi algusest 1880. aastateni. · USA 19. sajandi algusest 1850. aastateni. Sel ajal oli lõunaosariikides veel orjus. USA eripära oli see, et tööstus ja põllumajandus olid eraldiseisvad nähtused. · Venemaa 1830. aastatest kuni 1920. aastate lõpuni. · Eesti alates 1820. aastatest.
ideoloogilise, etnilised jne. see mõõdab, kui suured on vahed erinevate gruppide ja kihtide vahel Tugev on selline ühiskond, kus on mitmeid erisusi, kuid ükski lõhe ei pääse domineerima - ühiskond on pluralistlik, aga samas ka stabiilne. Juhul kui toimub lõhede kumuleerumine kõik erisused koonduvad ühte kohta - võib toimuda sotsiaalne plahvatus, kriisiolukord. Augustis 2004 korraldas Vabariigi presidendi akadeemilise nõukogu juures tegutsev sise- ja rahvusliku julgeoleku komisjon ekspertküsitluse sotsiaalse turvalisuse ja sisejulgeoleku kohta Eestis. Küsitluse eesmärgiks oli selgitada, kuivõrd praegune sisejulgeoleku korraldus aitab ennetada ohte ja luua turvalist elukeskkonda. Enamik eksperte hindas sisejulgeoleku taset madalaks ja nimetas olulisemat ohtudena: A: Väga riskantsed ohuallikad Narkomaania, kohalik kuritegevus, liiklusohud B Kõrgendatud riskiga ohuallikad HIV/AIDS; Alkoholism C Arvestatava riskiga ohuallikad
Eesti Sageli määratakse konstitutsiooniliste normidega kindlaks ka kohaliku omavalitsuse alused. Määratakse kindlaks riigi valitsemise vorm, kas on tegemist vabariigi või monarhiaga ja mis konkreetse liigiga (parlamentaarne, presidentaalne v vahepealne). Määratakse kindlaks põhilised riigiorganid, nende moodustamise kord, omavahelised suhted ja pädevus. Peamine riigiorgan on parlament, riigipea, valitsus, kõrgemad kohtud. Kui riigis on konstitutsiooniline kohus, siis ka see, kui ombudsman, siis ka see. 3. Millal ja millega seoses võime kõnelda riigiõiguse kui õigusharu tekkest maailmas, samuti Eestis? Riigiõigus tänapäevases mõttes sai alguse 18 saj. lõpul seoses kodanlike revolutsioonidega, kui võeti vastu Prantsuse ja Ameerika Ühendriikide konstitutsioonid. Nendele tänapäevastele konstitutsioonidele järgnesid 19. saj
Põhiseadus: Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Põhiseaduslik võim on piiratud. (sisulised piirangud ja protseduurilised piirangud) Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustus. Võimude lahusus ja vastastikune piiramine takistab võimu monopoliseerimist riigipea või väikese ringi tipp- poliitikute kätte. Peaaegu kõiki põhiseaduslikke reziime iseloomustab otsustamisprotsessi aeglus, vastutuse hajumine, paigaltammumine poliitikas. Õigused: Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimeste vahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Eraõigus jaguneb: 1) Tsiviilõigus 2) Kaubandusõigus 3) Majandusõigus 4) Tööõigus.
Nt USA, Argentiina, Mehhiko, Brasiilia, Saksamaa, Austria, India, Kanada, Sveits, Venemaa. Osariikidel on oma parlamendid ja valitsused, mõnikord ka oma kodakondsus. Konföderatsioon e riikide liit on ühendus, mille liikmed on säilitanud suveräänsuse, pole ühist riigipead või keskvalitsust. Nt SRÜ, NATO, Euroopa Liit Dominioon oli kunagi Briti impeeriumi koostisosa tavalisest veidi suuremate õigustega. Praegu on need riigid sõltumatud, kuigi nende riikide riigipea on Elizabeth II, keda kohapeal esindab kindralkuberner (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Bahama saared). ÕIGUSRIIK JA VÕIMUDE LAHUSUS Õigusriigi põhimõtted hakkasid kujunema juba keskaegses Euroopas, kui riiki hakati vaatlema institutsioonina, mille ülesandeks oli lahendada feodaalisandate omavahelisi konflikte õigluse vaimus. Mõiste "õigusriik" tähendab sellist riiklikku elukorraldust, mille eesmärgiks on korraldada kodanike elu, lähtudes õigusprintsiipidest
Poliitilise päevakorra kujunemise lähtemuutujad: Erakonnad- Ideoloogia; partei programm; partei juhttegelased Poliitilised muutused riigis (nt uus koalitsioon: parempoolsed asenduvad vasakpoolsetega, Hispaania näide Iraagist lahkumise kohta) Poliitlised liidrid- kõik teemad, mida tajutakse ühiskonnas olulisena ning mis kutsuvad esile avalikkuse huvi ning on nende pädevuses (president- ühiskondlik lepe, peaminister, ministrid, aktiivsed poliitikud Kriisid- põhimõtteliselt on probleem eksisteerinud pikemat aega, kuid mingi konkreetse sündmuse tulemusena hakatakse nn „tule kustutamisega“ (nt Võhma või Kehra juhtum) Huvigruppide surve (nt AÜ-d ja alampalk) Meedia surve ning avalik diskussioon (nt vanemapalk, Riigikogu hüvitised) Kohtusüsteemist tulenev muutus (nt valismisliitude keelustamine)
Võimet polise asjadega ehk poliitikaga kasvõi mõttes kaasa käia peeti normaalse kodaniku tunnuseks. Nii rahvakoosolekust kui rahvakohtust said osa võtta vaid täiskasvanud vabad meessoost kodanikud (10-25% elanikest), kelle peamisteks võitlusvahenditeks tollases avalikus elus olid mõjukas esinemine ja kõnekunsti valdamine. Seega võib öelda, et antiikdemokraatia omas demokraatiale vastavaid protseduurireegleid – ametiisikute ümbervalimine, võimude lahusus, enamusvalitsus, riigi kodanike võrdsus seaduste ees, eliidi tsirkulatsioon jne. Selline demokraatia pidas vastu ligi 200 aastat, s.o kuni Makedoonia kuningate ülemvõimu alguseni (330 eKr). II sajandil eKr sai Kreekast Rooma riigi osa. Roomas oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem kui Ateenas. Siiski oli seal enamik magistraate (ametnik, võimukandja) - konsulid, tribuunid, kvestorid jne - valitud. Et need olid aga palgata ametikohad, said neid pidada vaid jõukad isikud
tähtajaks valitav president. a. Orjanduslik aristokraatlik vabariik kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus b. Demokraatlik vabariik kuulus võim rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud. G. Sotsialistlik vabariik seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes tegutses otseste valimistega valitud rahvaesindus, mille kooseisus olid täidesaatva võimu organina täidesaatev komisjon. H. Nõukogude vabariik seda iseloomustas riigi kõikidel tasanditel rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. I. Rahvademokraatlik vabariik J. Presidentaalne vabariik kujutab endast riigivalitsemise vormi, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte (nt. USA) K. Parlamentaarne vabariik on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. (nt Eesti)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
