2. Montesquieu, Voltaire, Rousseau: nende ettekujutlused ideaalsest riigikorrast. Montesquieu- Pidas parimaks parlamentaarset monarhiat ning kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Voltaire- Pidas parimaks valgustatud absolutismi s.o. riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh. Rousseau- Pidas parimaks rahvavõimu. Võim pidi olema koondatud ühe isiku kätte, et ellu viia rahva tahet. 3. Kuidas rakendati valgustusideid 18. sajandil Preisimaa, Austria ja Venemaa valitsemisel? Preisimaa- Valitseja oli tuttav valgustuskirjandusega. Friedrich II keelustas piinamised ning kuulutas välja usuvabaduse. Austria- Joseph II kohustas aadlit ja vaimulikke makse maksma ning ta kaotas pärisorjuse, et ebavõrdsusi tasandada. Ta püüdis kehtestada kogu riigis ühesuguseid seaduseid. Venemaa- 4. Peeter I reformide sisu ja nende reformide positiivsed ja negatiivsed küljed.
Kubermangude admistratiivparaadi kõrgeim juht, teostas järelvalvet kõigi tsiviil- politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Teda toetas valitsuse kantselei, mille kaudu suheldi kohalike seisuste ja organisatsioonidega. Oma territooriumi piires. Baltisaksased kuulsamad, vene impeeriumi teenistuses?Micheal Andreas Barclay de Tolly. Miks võeti talurahvaseadused Eesti ja Liivimaal tunduvalt varem vastu kui Venemaal.Sellepärast, et Venemaale ei jõudnud see nii kiirelt, valgustusideid ei lastud läbi ja Eesti ja Liivimaa olid pärisorjuse kaotamisest juba päris tükk aega enne huvitatud ja töötasid selle nimel. Samuti andi talurahvale rohkem õigusi ''Iggaüks''Kuidas tõusis eesti talupoja eneseteadvus läbi talurahvaseaduste.Eesti talupoja eneseteavdvust tõusis, sest nüüd nad teadsid, et nendest sõltub ka midagi. Talurahvaseadused panid neid teadma oma õigusi ja kohutsusi, kõik oli ära piiritletud ja selge. Talupojad koostasid kogukonnad. Tartu
sajandi Euroopa kultuurielus, mida iseloomustab mõistusekultuur ja progressiusk ning mis seisnes ilmaliku mõtte vabanemises usu dogmadest. Esiplaanile nihkusid mõistev leebus, õiglustunne, inimväärikus ja hüvelise kooselu probleemid. Esiplaanile tõusid konkreetsed elukorralduse küsimused ja poliitilised probleemid, mis Suure Prantsuse revolutsiooni eel ja ajal vallutasid kogu silmapiiri. Ajastu märksõnadeks said mõistus ja valgus. Kõige enam rakendasid valgustusideid kodanlased. Valgustus haaras praktiliselt kõiki Euroopa maid, kuid tema tuntumad ideoloogid olid enamjaolt pärit Inglismaalt, Prantsusmaalt või Saksamaalt. Tuntumad valgustusajastu filosoofid olid Voltaire, Rousseau, Montesquieu, Diderot, d'Holbach, Helvetius, d'Alembert, Buffon, Locke, Hobbes, Winkelmann, Lessing. Valgustusideed mõtestasid uudselt kõiki inimelu tähtsamaid dominante: suhtumist Jumalasse, riiki, ühiskonda, loodusesse ja inimesse endasse.
Voltaire (21. nov 1694 30. mai 1778 ) 18. sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks. Kuigi enamik valgustusideid sai alguse Inglismaalt, kujundasid Euroopa vaimseid suundi just prantsuse filosoofid (nt Voltaire ja Rousseau).Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Nad kuulutasid vabaduse ja võrdsuse ideid.Progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ning hariduse ja kultuuri levitamist rahva hulgas. Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Loomuliku inimese ideaal oli seotud kodanikutunde ja -vastutusega.
sajandi esimesel poolel Kultuuripilt jagunes kaheks: baltisaksa kõrgkultuuriks ja põlisrahva talupoja-kultuuriks. Riigipiirid suleti kindlalt kuna kardeti Prantsuse revolutsiooni siiakandumist(Paul I). Välismaale õppima ei lastud. 1802 taasavati Tartu ülikool, neli teaduskonda: arsti, juura, filosoofia, usu. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene lektor oli Parrot, kes oli keisriga hea sõber - ülikool sai raha ja autonoomiat. Välismaalt tulnud õppejõud tõid valgustusideid, mida Aleksander I vabameelsena toetas. Ülikoolile ehitati peahoone, tähetorn, anatoomikum, kliinik, raamatukogu. TÜ muus kiiresti Euroopas tuntud teaduskeskuseks, siin tegutsesid: Struve - astronoom; Jacobi - füüsik; von Baer - embrüoloogia. 1829-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut. 19 sajandi esimesest poolest on teada üksikuid TÜs õppinud eestlasi, needki saksas-tusid. Baltisaksa kultuurielu keskpunktiks kujunes TÜ, kunstielu keskpunktiks Raadi mõis. TÜ
Bruno Meder, 120636IAPB, Filosoofia kodutöö nr 1 27.10.2012/Neljapäev/10:00 ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Põhiidee: On vaid näiline, et abstraktne mõtlemine kujutab inimestele midagi liht-labaselt arusaadavat. Inimene on loomult uhke ja ei suuda teadmatusega leppida ning hoiab aukartlikult kõrvale millegi eest, mida ta ei suuda kontrollida. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Autor viitab, et abstraktsus on inimesele midagi kõrget , suurejoonelist, aukartust tekitav. · Abstraktsusest rääkimine ja selle mõistmine käib inimestele üle jõu (kuigi nad ei tunnista seda), sellepärast üritavad nad seda ka iga hinna eest vältida. · Abstraktne mõtlemine toob seltkonnas ainult negatiivset vastukaja; teema algataja üritab tähtsusetut seletades tähtsaks saada. · Kuna korralik ja endast lugupidav inimene ei räägi abstraktsusest, siis tekib küsimus...
Suur prantsuse revolutsioon Põhjused: · Valgustusideede levik (see kritiseeris seisuslikku korda) · Ameerika ühendriikide iseseisvussõja mõju (võimude lahusus, ja värki kus oli valgustusideid ellu viidud) · Kriis majanduses (tingitud kolmest asbektist: 1. Inglise vabriku kaubad tungisid prantsuse turule ja prantsuse toodang ei suutnud nende kaupadega konkureerida. 2. 1788. Aastal oli toimunud ikaldus ja selle tagtjärjel jäi saaki väheseks ja see tõi kaasa leiva hinna tõusu (linnas elavaid keskklassi inimesi mõjutas kõige rohkem) 3. Prantsusmaa oli osalenud iseseisvussõjas ja see oli läinud kalliks.
mõjujõudu. Inglismaal toimus kodanlik pööre kõige varem: 16401660 toimunud Inglise kodanlik revolutsioon kukutas monarhia ja tõi võimule kodanluse ja kapitalismiga seotud maaomanikud. Tollane Inglise ühiskonnakorraldus ja kultuur sai eeskujuks muule progressi eest võitlevale Euroopale. 18. saj II poolel vabanesid Briti ülemvõimu alt Ameerika Ühendriigid (Iseseisvussõda 17751783). Kuigi enamik valgustusideid sai alguse Inglismaalt, kujundasid Euroopa vaimseid suundi just prantsuse filosoofid (nt Voltaire ja Rousseau). Seoses poliitilise tõusuga elavnes järk-järgult kultuur ka Venemaal 18. saj algul rajas Peeter I uue pealinna Peterburi (nn aken Euroopasse), võitis Põhjasõjas Rootsilt endale Läti ja Eesti, algatas ühiskonna reformise lääne eeskujul. Sajandi teisel poolel laskis Katariina II end välja paista "valgustajana". Vene õukonnas muutus suurmoeks rääkida prantsuse keelt.
sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Sajandi teisel poolel olukord muutus. Tasapisi kasvas ka eestlastest haritlaste ning ametnike arv. Õiguslikult olid aga eestlased teisejärgulised kodanikud. Linnades valitses saksa keel, kombed ja meelsus. 1802. aastal taasavati ülikool Tartus. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Enamik tööjõudu kutsuti teenistusse välismaalt, eelkõige Saksamaalt. Nad tõid kaasa valgustusideid. XIX sajandi esimesest poolest on teada vaid üksikuid Tartu Ülikoolis õppinud eestlasi, kes enamasti saksastusid. Baltisaksa kultuurielu keskendus suures osas samuti Tartu Ülikooli ümber. Nii rajati selle juurde joonistuskool. Eestis tegutses rohkem kui 50 erinevat baltisaksa seltsi, mis aitasid säilitada baltlaste identiteeti, aga ka majanduslikku ja poliitilist juhtpositsiooni. 19.sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis
kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ja loonud vabariigi, kaotati seisused, inimesed muutusid võrdseks, üks kaugeleulatuvamid tagajärgi on võimas rahvustunde tõus, miinused: vägivald, poliitliste vastaste massiline hävitamine, terror Kuidas mõjutas SPR eestalsi?- tänu revolutsiinolie tõusis eestlaste rahvustunde tõus, mis pani paljuski aluse eestlaste-lätlaste rahvuslikule liikumisele 19 saj., see levitas ka eestisse valgustusideid, eestisse jõudsid üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest
*Piirati mõisniku õigust talupoega karistada. *Liivimaal loodi vallakohtud, talurahva seast valitud kohtumehed. *Talupoegade omavalitsuste kujunemine. Valgustus Pietismi ja hernhuutluse järel jõudis alates 18. sajandi keskpaigast uue vaimse vooluna Eesti aladele valgustus. Balti provintsidesse vahendas valgustusideid absolutismilt tuge lootev saksa valgustusliikumine, mille kandvaid sambaid oli ka protestantlik kirik. Valgustus muutus peagi ulatuslikuks sotsiokultuuriliseks liikumiseks, mis haaras baltisaksa ühiskonna kõrgemaid ja haritumaid kihte (aadlikud, pastorid, raehärrad, ametnikud, arstid, õpetajad). Rahvavalgustusliku kirjanduse eesmärk oli vahendada talurahvale neile arusaadavas vormis praktilisi, eelkõige tervishoiualaseid teadmisi. 1766
arenemist. Sageli üritavad valitsejad või kõrged vaimulikud määrata järeltulevate põlvede kohustused ja õigused, kuid selline tegutsemisviis on juba loomult õigustühine. Kanti arvates on inimkonna põhiülesanne saavutada valgustatus ning alati püüelda paremuse poole. Siinkohal tunnustab ta Friedrich Suurt, kes oli valgustusmeelne valitseja ning oli avatud uute ideede rakendamisele ühiskonnas. 7) Eriti tähtis on valgustusideid rakendada autoriteetsete organisatsioonide juures, kellel on tavainimese üle suurim võim, ehk siis kirik ja riik. Riik peab igati toetama mõtlemisvõime arendamist, sest kodanikud on selle tugevuse aluseks ning arendajaks. Kuna sel ajal oli religiooni osa inimese elus väga suur, ei oleks valgustusmeelne kirik tohtinud panna inimesi pimesi uskuma ja patte kartma, vaid õpetama leidma seoseid ja julgustama leidma enda viisi maailma ja Jumala olemusest aru saamiseks.
Ainevalikus väga literatuurne, lõi oma mütoloogia Piibli ja antiiktegelaste ühendamisel. Maalide kontuurid on tugevad. Tema pildid on ilma tekstita raskesti mõistetavad, käsitles kirjutatud teksti , kirjatähti ja illustratsioone ühtse kunstiteosena. Hispaania Romantismi tekkepinnaseks Hispaanias oli ühiskondlik ummikutunne. Uuendusmeelsed haritlased lootsid lahendust Prantsuse revolutsiooni levikust. Francisco Goya (1746-1828) hindas valgustusideid ja seepärast masendas teda kodumaa olukord. Hispaanias oli nimelt terav sõjaolukord Prantsusmaaga (Napoleon). Tema töödel on tihti pilkav alltekst, nt satiiriline graafika sari "Kapriisid". Piltide meeleolu dramaatiline, pessimistlik, nt graafiliste lehtede sari "Sõjakoledused". Saksamaa Seal oli poliitiline killustatus. Romantism oli seotud rahvusliku ärkamisega, tihti aga ühiskondlikust elust põgenemise püüdega. Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest.
kodanluse vastuseis absolutismile demokraatlike ideede levik materialismi ja ratsionalismi levik võitlus kiriku ja poliitilise reaktsiooniga filosoofia sekkumine ühiskonnaellu ISELOOMULIKUD JOONED 1) võitlus parema ühiskonnakorra eest (riigi etteotsa valgusideede vaimus kasvatatud valitseja ) 2) vabaduse ja võrdsuse ideede levitamine 3) mõistuse kuulutamine kõige mõõdupuuks 4) ideaaliks loomulik inimene 5) valgustusideid hakkas levitama ajakirjandus 6) ilukirjandus kui ideede propageerimise tribüün, ideoloogilise mõjutamise vahend 7) kogu valgustuskirjandust läbivad humanismiideed: üldjuhul uskusid valgustajad inimloomuse headesse algetesse kõik halb tuleb keskkonnast JAGUNEMINE 1) valgustusklassitsism oli suurte ühiskondlike ideede ja poliitiliste kirgede teenistuses, antiikkirjandus jumalustati; Voltaire, Goethe, Schiller
(1588)); kohtudokumendites (17.sajandi). 11. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? 18.-19.sajandil tekkis Euroopa mõtteloos huvi folkloori vastu, kuna levisid: Valgustusajastu ideed pöörati rõhku vaimsetele otsingutele. Näiteks Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu; Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine. Nt ka A. W. Hupeli tegevus kandis valgustusideid; Ajaloofilosoofia (18.saj) nt Giambattista Vico ideed: muinaskultuuri väärtustamine (paganarahvaste peesia, mütoloogia), arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; (Rahvus)romantism nt estofiilide rahvaluule alane tegevus (19.saj) 12. Missugused olid J. G. Von Herderi olulisemad folkloristika alased ideed? Käsitlus rahvast (volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid;
ja kitsarööpalised raudteed. Edendas linnastumist ja tööstusettevõtete rajamist. Elavnes kaubandus. Tartu Ülikool 19. sajandil. 1632. asutatud. Põhjasõja tõttu suletud ja 1802. taasavatud. Neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond. 1850. aastal jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele ja matemaatika-loodusteaduskonnaks. Õppetöö toimus ladina ja saksa keeles. Enamik õppejõude kutsuti teenistusse välismaalt, eelkõige Saksamaalt. Nad tõid kaasa valgustusideid, mida toetas ka tollane vabameelsete vaadetega keiser Aleksander I. Georg Friedrich Parroti lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja paljutõotava rahalise toetuse. Nt ehitati lühikese ajaga ülikoolile peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum raamatukogu ja kliinik. Wilhelm Struve ja Karl Ernst von Baer. Üldharidus 19. sajandil. Neljaastmeline süsteem: Kihelkonnakool (algkool), Kreiskool (põhikool), Gümnaasium ja Ülikool. 19
saj. lõpust 18. saj lõpuni, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning seniste traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Uus maailmapilt tekkis tänu tehnika arengule, mis tekitas teistsuguse mõtteviisi, mis ei toetunud enam vanade suurmeeste väideteke, Üha enam usuti inimmõistust, tänu millele avastati loodusest rohkelt uusi seaduspärasusi. Saadi teada, et kõiki sündmusi juhivad loodusseadused ning Jumalalt imet pole mõtet loota (deism). Prantsusmaal levitasid valgustusideid Montesqieu, Voltaire ja Rousseau. Valgustatud absolutism oli monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. See esines 18. saj II poolel mitmes Saksa riigis, aga ka Venemaal ja Rootsis. Friedrich II hoolitses oma rahva eest, keelates kohtutes piinamised, kuulutades välja usuvabaduse ja langetades vilja hinda. Riik oli tema jaoks kui hästi töötav kellavärk, kus igaühel on kindel ülesanne
saj. lõpust 18. saj lõpuni, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning seniste traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Uus maailmapilt tekkis tänu tehnika arengule, mis tekitas teistsuguse mõtteviisi, mis ei toetunud enam vanade suurmeeste väideteke, Üha enam usuti inimmõistust, tänu millele avastati loodusest rohkelt uusi seaduspärasusi. Saadi teada, et kõiki sündmusi juhivad loodusseadused ning Jumalalt imet pole mõtet loota (deism). Prantsusmaal levitasid valgustusideid Montesqieu, Voltaire ja Rousseau. Valgustatud absolutism oli monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. See esines 18. saj II poolel mitmes Saksa riigis, aga ka Venemaal ja Rootsis. Friedrich II hoolitses oma rahva eest, keelates kohtutes piinamised, kuulutades välja usuvabaduse ja langetades vilja hinda. Riik oli tema jaoks kui hästi töötav kellavärk, kus igaühel on kindel ülesanne
õpilasi oli alguses sajakonna ringis. Koolis oli neli teaduskonda- usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Arhitekt oli professor Johann Wilhelm Krause. 1892Aasatl- Venestamise aeg muutus õpe vene keelseks ja kooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. 1850Aastal jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika- loodusteaduskonnaks. Õppetöö toimus siis saksa ja ladina keeles. Enamik õppejõude kutsuti välismaal, eelkõige saksamaalt. Nemad tõid kaasa valgustusideid, mida toetas keiser aleksander1. Ülikooli esimene rektor Parroti lähedane sõprus keisriga kindlustas laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Tartus kujunes kiiresti euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi. 1805 kandideeris esimene eestlane. Pilet nr3 *Pronksiaeg 1500-500eKr Pronksiaeg jaguneb kaheks- vanem pronksiaeg tekkisid üksikud pronksesemed, nooremal
ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Näited Eestist: Kadrioru loss, Laupa mõis, Palmse mõis. Valgustusaeg ·Valgustus- oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Balti provintsidesse vahendas valgustusideid absolutismilt tuge lootev saksa valgustusliikumine, mille kandvaid sambaid oli ka protestantlik kirik. Valgustus muutus peagi ulatuslikuks sotsiokultuuriliseks liikumiseks, mis haaras baltisaksa ühiskonna kõrgemaid ja haritumaid kihte (aadlikud, pastorid, raehärrad, ametnikud, arstid, õpetajad). Valgustuse peamiseks meediumiks Eestis olid raamatud ja ajakirjandus, selle esimesteks institutsioonilisteks avaldusvormideks said 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi
suured majandusruumid. Tööstusrevolutsioonist poleks piisanud elanikkonna vajaduste rahuldamiseks. Üleliigse rahvastikuprobleemi lahendab väljaränne USA-sse. Ka Prantsuse revolutsiooni üheks põhjuseks on kiiresti kasvav rahvastik. Seisuslik ühiskond hakkab manduma ja lagunema. Tekib klassiühiskond. Suur Prantsuse revolutsioon Ancien regime'ile on isel ühiskonna kihistumus. Bourbonid on tagurlikud ja konservatiivsed ning ei võta valgustusideid omaks. Absolutism ei suuda lahendada ühiskonnaprobleeme. Seisustel on privileegid. Prantsusmaa on majandusraskustes, riiki tabab mitmeid kordi pankrot. Talurahvast koormavad feodalismi riismed. Paljud feodaal- koormised kehtivad. Rahva hulgas tekitab pingeid absolutism. Riigi pankrot tekib sellest, et makse maksavad vaid kodanlased ja talupojad, kellelt pole aga midagi võtta. Kuningas ei soovi aga Generaalstaate kokku kutsuda. Maksureformid ei teostu aadli vastuseisu tõttu.
kaks ala ühendada. 18. sajandil krooniti Brandenburgi vürst Preisi kuningaks. Preisi kuningriik on oluline tegur 19. sajandil Saksamaa ühendamise juures. SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON Üheks põhjuseks, mis prantsuse revolutsioonini viis, oli valgustusideede levik selle üks põhimõte oli rahva suveräänsus, aitas kaasa revolutsioonile. Veel oli põhjuseks Ameerika Iseseisvussõja mõju (seal oli valgustusideid rakendatud põhiseadusesse rahva suveräänsus, võimude lahusus). Revolutsiooni põhjuseks oli ka kriis majanduses, mis oli tingitud kolmest aspektist: 1) Inglise odavad vabrikukaubad tungisid Prantsusmaa turule, prantslaste toodang ei suutnud kvaliteetsete vabrikukaupadega konkureerida. 2) 1788. aastal oli toimunud ikaldus, mis tõi kaasa leivahinnatõusu. See mõjutas
Appiast sai tema lähedane kaastööline. Dalcroze kutsuti Saksamaale eurütmia instituuti looma. Appia töötas koos temaga Saksamaal ja nad lõid koos tulevase kooli ja teatrimaja. Appial olid sellega seoses uuenduslikud ideed ruum, kus publik ja lava on ühel tasapinnal. Tema ideed mõjutasid suuresti kogu teatrikunsti arengut. Haakub Craigi ideedega, lavastaja kui loovisiksus. Arendas teoorias ja praktikas erinevaid lavakujundusi ja valgustusideid. Peateos: 1921 ,,Elava kunsti teos" võtab kokku oma põhilised ideed. Teater ei pea elu immiteerima. Tema eesmärgiks on rütmistatud ruum. Geomeetriline lavakujundus, kasutatakse lava sügavust ja kõrgust. Kõikide elementide sünkroonsus heli, valgus, liikumine, kõik väljendusvahendid olid olulised, valgus kõige tähtsam siiski valgus pidevas liikumises- muutumises. Valgus oli midagi muud kui näitleja nähtavaks tegemise vahend. Appia on mõjutanud just 20
Sireli, sireli. Palju on sõpru langend hauda. Sireli. Sirelit kodu! Sireli tarju! Sireli, sireli! Sirelis kodu -- sõduri varju! Sireli. Sirelist õnne! Kakskorda neli. Sireli, sireli. Sirelit sulle võõras ja veli. Sireli. Pilet 11 1. Valgustuskirjandus 18.saj sai alguse Prantsusmaalt. Põhiideed: suveräänsus, ratsionalitslik maailmavaade,kapitalistlik.... Rõhutati, et iga inimene on oluline. Siis kirjandus oligi, et oleks kõigile. Põhijooned: 1. ajakirjanduses hakati valgustusideid levitama, sellest sai ühiskonna peegel 2. kirjandusühingud, ringid polnud elitaarsed, mutuusid avalikumaks, tegevus ei toimunud enam nii suletud ringkonnas. 3. filosoofia hakkas kirjandust mõjutama, seda viidi sisse ilukirjandusse, sest seda loeti rohkem, eriti ntks romaanidesse. 4. teatri kaudu levitati. Need, kes ei lugenud, said osa nendest teatris 5. luule samas taandus, ei hinnatud tundeid. 1)Entsüklopeedia- Denis Diderot tahtis koostada
annaabi.ee 
