valgusdioodide kasutamine (joonis 4). Joonis 4. Värvuste saamise pooljuhtmaterjalid valgusdioodides AllnGaP ja InGaN katavad peaaegu kogu kõrge intensiivsusega valgusdioodide nähtava kiirguse spektri, välja arvatud kollakasroheline ja kollane selles spektri osas, mille lainepikkus on 550 585 nanomeetrit (nm). Värvused, mis sellele lainepikkuse vahemikule vastavad, võib saada, kui kasutada üheskoos rohelisi ja punaseid valgusdioode. 3 VALGET VÄRVI VALGUSE LOOMINE VALGUSDIOODIDE ABIL Valge valguse loomiseks valgusdioodide abil on olemas kaks moodust. 3.1 Luminofoortehnoloogiad Luminofoortehnoloogiad valge valguse saamiseks eeldavad ühe lühilainekiirguse, näiteks sinise või ultravioletse valgusdioodi kasutamist, kombinatsioonis kollase luminofoorkattega. 6
Tavaliselt tarbivad valgusdioodid 30-60 millivatti elektrienergiat. Alles 1990. aastate lõpus tulid kasutusele sinist valgust kiirgavad dioodid. Siis hakati dioodidest esmakordselt saama ka valget valgust, kui punane, roheline ja sinine valgusdiood koos samas korpuses tööle pandi. Teise tehnoloogia järgi saadakse valge, kui osa sinisest valgusest muundatakse kollaseks. Kollane ja sinine koos loovad valge valguse illusiooni. Valgusdioode kasutatakse mitmesugustes elektroonikaseadmetes indikaatoritena, televiisori- ja raadiopultides infrapunasaatjana ja mujal.
Vaid mõned järgmised põlvkonnad kulutavad enamiku energiaallikatest miinimumini. Et kätte saada viimaseid jääke, kulub rohkem energiat ja raha, kui need tegelikult väärt on. 80% 64st maailma suurimast energiatootjast on juba saavutanud tipu ja praegu on nende tootlikkus vähenemas. Suurem osa naftavarudest peitub ainult neljas riigis. NÕUANDED IGAPÄEVASEKS ENERGIA SÄÄSTMISEKS Lülitage välja tühjas toas põlev lamp. Eelistage säästupirne või valgusdioode. Tõmmake päevaseks ajaks kardinad eest ära. Teleri, audio ja videotehnika mittekasutamisel on mõttekas need kohe ootereziimile lülitada. Kui lahkute arvuti juurest lühemaks ajaks, siis pange see ootereziimile, kui aga pikemaks, siis lülitage välja. Toidu valmistamisel asetage potile kaas peale. Pange külmkapp kaugemale küttekehadest Pesumasina kasutamisel eelistage madalaid temperatuure. Hammaste harjamise ajal ei ole mõtet lasta veel
need alati pärast kasutamist seinakontaktist välja tõmmata. 4. Sulgege külmiku uks korralikult Külmiku uks tuleb alati korralikult sulgeda, sest kogu sooja õhu, mis külmkappi pääseb, peab külmik uuesti jahutama. Iga ukse avamisega pääseb külmikust keskmiselt välja 30 protsenti külmast õhust. Seega – mida pikemalt avatud külmiku ees oma soovide üle mõtiskleda, seda suurem on külmiku energiatarve. 5. Eelistage säästupirne või valgusdioode (LED-e) Need põlevad kauem, aga samal ajal tarbivad 80% vähem elektrit. 6. Kui lahkute arvuti juurest lühemaks ajaks, siis pange see ooterežiimile, kui aga pikemaks, siis lülitage välja. Sõltuvalt arvutist annab väljalülitamine energia kokkuhoidu, kui arvuti on väljas rohkem kui 5-15 minutit. Lülitage kodus printerid ja skännerid pärast kasutust välja, sest neid pole mõtet ooterežiimil hoida. 7
Valgusdioodide eelised on: Kerge paigaldada Ei põle läbi Tõhusam konkreetse värvi kiirgamisel Vibratsiooni- ja purunemiskindlad Keskkonnasõbralik tootmine Väikesed. Mahuvad kohtadesse kuhu teised valguslahendused ei mahu Valgustugevust on kerge reguleerida Valguse süttimise aeg on väga kiire Vastavalt materjalide valikule võib valgus olla erivärviline – punane, roheline, kollane, infrapunane jne. Valgusdioode kasutatakse indikaatoritena mitmesugustes elektroonikaseadmetes: televiisori- ja raadiojuhtpultides infrapunasaatjana, arvutite korpuses, raadiotel jne. Valgusdiood-pooljuhte kasutatakse veel näiteks uuemates valgusfoorides, lennujaama terminalides, infotabloodel ja reklaamistentidel. Valgusdioodide puudused on: Kõrge hind Sõltuvus temperatuurist Valguse kvaliteet Valgustuse nurk
..................................................................5 2 Valgusdiood Valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Tavaliselt on LED-ide võimsus mõnikümmend millivatti, millest tulenevalt peab ka vool samas suurusjärgus olema. Suurema pinge või voolu rakendamisel LED-ile võib selle lihtsalt läbi põletada. Rakendatavus Valgusdioode kasutatakse indikaatoritena mitmesugustes elektroonikaseadmetes: televiisori- ja raadiojuhtpultides infrapunasaatjana ja mujal. Valgusdiood-pooljuhte kasutatakse veel näiteks uuemates valgusfoorides või elektrooniliselt juhitavates liiklusmärkides raudteejaamades, lennujaama terminalides ja infotabloodel. Suuremõõtmelised videoekraanid ja suur valik igasuguseid vahendeid valgustatud reklaamstentidel on samuti koht, kus leidub dioode. LED-e
KUIDAS SÄÄSTA ENERGIAT? Kodune majapidamine. · Lülitage välja tühjas toas põlev lamp · Uute elektripirnide paigaldamisel eelistage säästupirne või valgusdioode (LED-e) · Küttekulude vähendamiseks laske vajadusel uuenda küttesüsteem, täiustada hoone soojustust ja ventilatsioonisüsteemi ning vahetage vanad aknad energiasäästliku- mate vastu. Valgusdioodid ja säästupirnid. · Valgusdioodid - 30-60 millivatti elektri- energiat. · Valgusdiood suunatulelaternad. · Säästupirn võtab 4-5 korda vähem elektrit kui võtab tavaline pirn. Kodune majapidamine
infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. 6) Ofset-printer Selline laserprinter, kui trummel ei käi ise vastu paberit, vaid tahm kantakse kummirullikule ja sealt paberile. 7) LED-printer LED-printeri puhul kasutatakse trumli aktiveerimiseks laserkiire asemel valgusdioode, mis on odavamad kui laserkiire ja läätsesüsteemi kasutamine.
teatud kindla vastupinge väärtuse ületamisele järgneval järsul dioodi takistuse vähenemisel ja seda läbiva voolu tugevnemisel. Kui p-n-siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline töörežiim stabiilne ja kasutatav. • Valgusdiood - pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Valgusdioode kasutatakse indikaatoritena mitmesugustes elektroonikaseadmetes: televiisori- ja raadiojuhtpultides infrapunasaatjana ja mujal. Valgusdiood-pooljuhte kasutatakse veel näiteks uuemates valgusfoorides või elektrooniliselt juhitavates liiklusmärkides raudteejaamades, lennujaama terminalides ja infotabloodel. Suuremõõtmelised videoekraanid ja suur valik igasuguseid vahendeid valgustatud reklaamstentidel on samuti koht, kus leidub dioode
Värvilise kujundi skaneerimiseks jagatakse valgus põhivärvideks (RGB) ning juhitakse optilise süsteemi kaudu iga värv oma CCD-le. Teise tehnoloogiana värvilise dokumendi skaneerimiseks kasutatakse nn kolme läbimise meetodit, kus skaneeritakse originaaldokumenti kolm korda läbi erinevate filtrite, et saada samast CCD-st kolm valguse värvikomponenti. Joonis Teise tehnoloogiana on kasutusel kujundi kontaktsensoreid (Contact Image Sensor, CIS). CIS tehnoloogias kasutatakse reas valgusdioode ning iga punkti juures on andur, mis asetseb võimalikult lähedal skaneeritavale dokumendile (Joonis 2). Värviskannerite puhul kasutatakse RGB LED-e ning läbi optilise süsteemi juhitakse kolme põhivärvi summaarne valgus igasse skaneeritava rea punkti. Peegeldus fikseeritakse sensorite reas ja edastatakse sealt ADC töötlemiseks. Sellise tehnoloogia eelis on väikesed mõõtmed (Puudub liikuvate lambi ja
ja kunstigaleriides väljapanekute valgustamiseks ning hotellides ja ööklubides eriefektide loomiseks, kus neid põimitakse, seotakse ja punutakse omavahel või lihtsalt riputatakse lae alla, nii et valgustitest moodustatavad valguskardinad. Kasutadakse veidi fantaasiat, võib kiudoptikat edukalt kasutada ka dekoratiivsete valgustitena kodus. Valgusdioodid (LED) On imepisikesed pooljuhhidest seadmed, mis muunduvad elektri ühte teatud värvi valguseks. Tavaliselt kasutatakse valgusdioode autoarmatuuride, kalkulaatortite ja stereodi ekraanide taustavalgustitena. Ent tehnoloogia kiire areng on meieni tooonud valgusdioodid, mis annavad piisavalt eredat valgust, mistõttu neid saab kasutada ka värviliste valgustitena sisekujunduses (mitte ainult ekraanide taustavalgustitena) – valgusdioodid annavad kõikvõimalikes toonides valgust, alates jahedatest kuni soojadeni. Valgustioodid on koondatud väikesteks neljanurkseteks seadmeteks,
eraldub elektromagnetilise kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 13 (43) Joonis 4.11. Valgusdioodi struktuur ja tingmärk [3]. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Toodetakse valgusdioode, kus ühes kestas on kaks või enam erineva värvusega valgusdioodi. Kui ühes kestas on punane ja roheline diood, saab kummaski dioodis voolu varieerides erinevaid värvivarjundeid punakaskollasest kollakasroheliseni. Kaasajal toodetakse
Lülitada sisse bitimuster 01111110 Aruande juurde olen lisanud ülesande lahendust sisaldava programmifaili switch_7segment.asm, mis on etteantud näidisprogrammi2 täiendatud versioon. Et kasutada õppeplaadil 7-segmendilist näidikut, tuleb indikaatorite valikupistik JP2 seada sellisesse asendisse, et klemmid 1 ja 2 oleksid ühendatud. Vastasel korral lülitatakse sisse valgusdioode. Programm töötab eelmisega samal põhimõttel ja muudetud on teda vaid niipalju, et juhul kui nupp on vajutatud olekus, seatakse PORTD 6 keskmist bitti üheks ja mõlemad äärmised bitid nulliks. Selline bittide seadmine kuvab 7-segmendilisel näidikul kümnendarvu 9. 5 3. Programm, mis nuppu all hoides süütab valgusdioodid etteantud viivitusega ühekaupa järjekorras. Nn. ,,Kiti tuli"
diood koosneb. Tavaliselt tarbivad valgusdioodid 30-60 millivatti elektrienergiat. Alles 1990. aastate lõpus tulid kasutusele sinist valgust kiirgavad dioodid. Siis hakati dioodidest esmakordselt saama ka valget valgust, kui punane, roheline ja sinine valgusdiood koos samas korpuses tööle pandi. Teise tehnoloogia järgi saadakse valge, kui osa sinisest valgusest muundatakse kollaseks. Kollane ja sinine koos loovad valge valguse illusiooni. Valgusdioode kasutatakse mitmesugustes elektroonikaseadmetes indikaatoritena, televiisori- ja raadiopultides infrapunasaatjana ja mujal. http://translate.google.ee/translate?hl=et&langpair=en| et&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Compact_fluorescent_lamp http://translate.google.ee/translate?hl=et&langpair=en|et&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Flame http://esvika.cma.ee/index.php? lang=est&mid=4,16&PHPSESSID=6f779890d30f8a3dfa50a80bb0a60e14 http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%B5%C3%B5glamp http://et
U KM ~ ~ Joonis 1 3) Dünaamiliseks pidurduseks vajalik aeg määrata katseliselt enne vastava taimeri seadistamist. 4) Talitluste ümberlülitina kasutada üht loogikakontrolleri esipaneelil asuvatest tumbleritest. 5) Signaallampidena kasutada loogikakontrolleri displeil asivaid väljundite seisundit signaliseerivaid valgusdioode. 6) Mootori pöörete andurina kasutatav induktiivandur ühendada instalatsiooniskeemi joonise 2 järgi. B BU 0V BK Väljund Toide BN +24 V Fe Joonis 2 7. Töö teostamine.
aktseptorioonid ja n-poolmesse jäävad pos. doonorioonid. Selle kakskihi elektriväli hakkab ülevalguvaid voolukandjaid tagasi tõrjuma, kuni on saavutatud tsasakaaluseisund tekkimud ongi tõkkekiht. 16. Millise polaarsusega pinget dioodil nimetatakse päripingeks, millist vastupingeks? Lk 65 Päripinge-positiivnset pinge, vastupinge-negatiivset pinget 17. Nimeta aladite rakendusalasid. Lk 66 Raadio, televiisor, arvuti 18. Mida tekitab valgusdiood? Lk 66 Kui valgusdioode läbib pärivool, hakkavad need valgust kiirgama: siirdealas kohtuvad elektronid ja augud taasühinevad rekombineeruvad 19. Kirjelda (visanda) npn- ja pnp-transistori ehitust. Lk 67 20. Milline ülesanne on elektroonika vooluringides transistoritel? Lk 67 Transistor on pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks, muundamiseks ja lülitamiseks. 21. Milline toime on võimenditel? Milleks ja kus neid vajatakse? Lk 67 22
Dioodidel töötavad alaldid paljudes kodumasinate toiteseadmetes, liiklusvahendite elektrisüsteemides ja mujal. Eriotstarbelised dioodid: ventiilfotoelemendid ja päikesepatareid, GaAs ja GaP ühenditest valmistatud dioodid on valgusdioodid (ingl. LED). Pärivoolu korral hakkab see kiirgama valgust. Kiirguvad footonid saavad energiat elektronide ja aukude rekombineerumisest. Rekombineerumisel langeb elektron kõrgemalt energiatasemelt madalamale valentsitsooni ja see vabastabki energiat. Valgusdioode kasutatakse kaasajal indikaatoritena, kuna nad tarbivad tavalistest lampidest oluliselt vähem energiat. Valgusdioode võidakse kasutada ka lihtsamate tekstide ja numbrite esitamiseks automaatikaseadmetes või mõõteriistades. Samuti on ka väikesemõõtmelistes pooljuhtlaserites kasutuses valgusdioodid. Transistorid Transistor koosneb kahest järjestikusest vastupidisest pn-siirdest. Transistor koosneb kahest ühendatud dioodist.
jäljend originaalist. Nendelt aladelt, kuhu laserkiir langeb, elektrilinelaeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse. Laserprinteri kõige keerukam osa ongi laserkiire skanneeimis- ja moduleerimissüsteem, mis sisaldab hulga peegleid ja läätsi. Seetõttu on välja arendatud teisi lahendusi, kus laseroptilise süsteemi asemel kasutatakse vedelkristall- või valgusdioodmaatriksit. Eriti suure populaarsuse on omandanud valgusdioode kasutavad LED-printerid, mille põhiosaks on valgusdioodmaatriksiga paberialune liistak. Kui laserprinteris toimublaotamine piki trumlit pöörleva peegelprisma abil ja valgusallikaid on vaid üks, siis LED- printeris on valgusallikaid tuhandeid. Igale punktile trumli pinnal vastab oma valgusdiood, mis lülitatakse sisse või välja vastavalt prinditava kujutise iseloomule. Muus osas on LED-printer t'iesti
LED-valgustid leidsid esmast kasutamist digitaalsetes käekellades, kodutehnika märktuledes ja tööriistades. Kindlalt põhjendatud on valgusdioodide kasutamine seal kus soovitakse programmeerida valguse muutumist (vilkumine ja värvuste vahetumine) ning eesmärgiks on väikesed hoolduskulud ja pikk kasutusiga. Käesoleval ajal on LED muutumas alternatiiviks tavalistele tehisvalgusallikatele nii kodus kui kontoris, tehasetsehhis kui autotööstuses. Praegu kasutataksegi valgusdioode palju valgusfoorides, majakates, infotabloodes, sõidukite-ja markeerimis-valgustites. Toodetakse mitmesuguseid spetsiifilisi kohtvalgusteid, näiteks laubale asetatavaid lampe, mis hõlbustavad täpset tööd siseruumides ja pimedal ajal. Tänu nendele võib tööjõudlust märgatavalt tõsta. Selle kõrval on LED-valgustid aga juba leidnud kasutamist ka kohtvalgustina siseruumis või välisterritooriumil. Siiski on selliste lahenduste omahind veel suhteliselt kõrge
Teatud ainete kristallis moodustatud pn-siirde päripingestamisel (pluss p-kihil) injekteeruvad augud n-kihti ning elektronid vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle läheduses vastasmärgiliste laengukandjatega ning osa vabanevast energiast eraldub kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist. Valguse lainepikkuse ala on küllaltki piiratud ning sõltub materjalist. Suurima valgusliku kasuteguriga on infrapuna-valgusdiood. Valguse paremaks suunamiseks on dioodil enamasti sfääriline või paraboolne
elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Kõige populaarsemad on firma Hewlett- Packard laserprinterid, neid valmistavad aga ka Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox. LED-printerid annavad sarnaselt. eelmistega korraga üle terve lehekülje, aga kasutavad trumli valgustamiseks laserkiire ja läätsesüsteemi asemel odavamaid valgusdioode. Seda tüüpi printereile on spetsialiseerunud OKI. Jugaprinterid ehk "tindipritsid" piserdavad vedelat trükivärvi paberile imepisikeste düüside kaudu. Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst või pilt, moodustuvad värvipunktidest tähemärkide või joonise kujundid. Nõelprinterid töötavad peaaegu samuti kui jugaprinterid, ainult et värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea.
sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Kõige populaarsemad on firma Hewlett- Packard laserprinterid, neid valmistavad aga ka Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox. 1.5.3 LED-printerid Annavad sarnaselt laseprinteritele korraga üle terve lehekülje, aga kasutavad trumli valgustamiseks laserkiire ja läätsesüsteemi asemel odavamaid valgusdioode. Seda tüüpi printereile on spetsialiseerunud OKI. 1.5.4 Jugaprinterid Ehk "tindipritsid" piserdavad vedelat trükivärvi paberile imepisikeste düüside kaudu. Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst või pilt, moodustuvad värvipunktidest tähemärkide või joonise kujundid 1.5.5 Nõelprinterid Töötavad peaaegu samuti kui jugaprinterid, ainult et värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea.
Sagedane küsimus on printeri ostul - kas soetada laser- või tindiprinter? Siinkohal tuleks selgeks teha endale, mille jaoks on Teil printerit vaja (laias laastus): - fotode printimiseks; - dokumentide printimiseks, kuid vahel oleks vaja ka fotot printida; - ainult mustvalgete dokumentide printimiseks; jne. Printerid Laser- ja LED printerid LED-printer Suht sama mis laserprinter LED-printeri puhul kasutatakse trumli aktiveerimiseks laserkiire asemel valgusdioode, mis on odavamad kui laserkiire ja läätsesüsteemi kasutamine . Laserprinterite tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis teatavasti algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Esimesed töötavad laserprinterid valmisid 70.aastate alguspoolel (IBM,Fujitsu) Printeri keskseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni või kadmiumi ühenditest koosneva) kihiga kaetud pöörlev trummel (vaata joonise keskosa). Laadimisseadme abil laetakse fototundlik kiht
mida diood sisaldab. Valgusdioodil on nagu tavalisel dioodilgi kaks kontakti anood ja katood. Valgusdioodi joonistel on anood tähistatud "+" ja katood "-" sümboliga. Päripingestamisel rakendatakse LED-i anoodile positiivne ja katoodile negatiivne pinge. Vastupidisel juhul valgusdiood ei sütti. LED-i päripinge sõltub selle värvusest pikema lainepikkusega LED-ide (punased) puhul on see suurusjärgus 2V, lühema lainepikkusega (sinised) on see ~3V. Valgusdioode kasutatakse indikaatoritena mitmesugustes elektroonikaseadmetes: televiisori- ja raadiojuhtpultides infrapunasaatjana ja mujal. Valgusdiood-pooljuhte kasutatakse veel näiteks uuemates valgusfoorides või elektrooniliselt juhitavates liiklusmärkides raudteejaamades, lennujaama terminalides ja infotabloodel. Suuremõõtmelised videoekraanid ja suur valik igasuguseid vahendeid valgustatud reklaamstentidel on samuti koht, kus leidub dioode. LED-e kasutatakse ka
Ainult juhtudel, kus selliseid printereid kasutatakse pikema aja jooksul pidevalt kehva ventilatsiooniga ruumis, on terviseriskivõimalus. Osooniga kokkupuutel võib tekkida ärritus ja halvimal juhul otsene kahju hingamisteedele ja silmadele. 2.2.10 Ofset-printer Selline laserprinter, kui trummel ei käi ise vastu paberit, vaid tahm kantakse kummirullikule ja sealt paberile. 2.2.11 LED-printer LED-printeri puhul kasutatakse trumli aktiveerimiseks laserkiire asemel valgusdioode (ehk LEDide massiivi), mis on odavamad kui laserkiire ja läätsesüsteemi kasutamine. 12 3. Liidesed Arvutiga, mille välisseadmeks printer tegelikult on, seob teda eriline liides. Dokumendi printimisel vajatakse teksti ja graafika ühendamist sellest liidesest mõlemal pool leiduvate tark –ja riistvaraliste vahenditega. Liidesed on: USB LPT
Räni puhastamist tsoonsulatuse meetodil ja legeeritud monokristallide kasvatamist vaatleme hiljem materjalide valmistamise peatükis. Ränil on äärmiselt head omadused, mistõttu valmistatakse temast kõikvõimalikke seadiseid ja mikroskeeme. Ainuke puudus laengukandjate rekombinatsioon on mittekiirguslik, kuna juhtivustsooni ja valentstsooni ekstreemumid ei asu kohakuti (sama impulsi juures). Seetõttu ei saa ränist valmistada pooljuht-kiirgusallikaid: lasereid, valgusdioode jne. 2) Germaanium Ge Ge on maakoores hajutatud element, tema kontsentratsioon erinevates mineraalides on väga väike. Ge tootmise teeb kalliks tema kontsentreerimine. Võrreldes räniga on Ge keelutsooni laius väiksem. Sellest tulenevalt tekib Ge-s omajuhtivus madalamal temperatuuril ja ka max töötemperatuur on madalam. Laengukandjate liikuvused on aga suuremad. Seetõttu töötavad Ge seadised kõrgematel sagedustel. 2.3.3 AIIIBV tüüpi ühendid.
selle kulumaterjal on odavam kui tindiprinteril. Populaarsemateks võib lugeda firma Hewlett- Packard laserprintereid, neid valmistavad aga ka näiteks Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox. Ofset-printer - Selline laserprinter, kui trummel ei käi ise vastu paberit, vaid tahm kantakse kummirullikule ja sealt paberile LED-printer -LED-printeri puhul kasutatakse trumli aktiveerimiseks laserkiire asemel valgusdioode, mis on odavamad kui laserkiire ja läätsesüsteemi kasutamine. Taimsed liimid: Siia kuuluvad näiteks tärklisliimid ja nitroliimid. Mööblitööstuses neid põhimõtteliselt ei kasutata. Kasutatakse restaureerimisel ja eriviimistlusel. Loomsed liimid: Terve rida loomse päritoluga liimaineid saadakse kollageeni hüdrolüüsimisel kuuma veega. Sõltuvalt sellest, millisest toorainest liim saadakse, eristatakse järgmisi liimisorte: · Nahaliim e
Kujutis kantakse laseriga elektriliselt laetud trumlile ja trummel käib seejärel läbi tahmast, ning laetud kohad võtavad tahma külge. Seejärel liigub trummel vastu paberit ning tahm kandub paberile, lõpuks paberit kuumutatakse ja tahm jääb paberile kinni. Kulumaterjal on odavam kui tindiprinteril. Kui trummel ei käi ise vastu paberit, vaid tahm kantakse kummirullikule ja sealt paberile, siis on tegemist ofset- printeriga. Kui trumli aktiveerimiseks ei kasutata laserkiirt, vaid hoopis valgusdioode, siis on tegemist LED-printer. Printereid iseloomustavad suurused · CMYK värvimudel: värvisel printimisel kasutatakse nelja värvi, Cyan sinine, Magneta punane, kollane ja must. Musta kasutatakse seepärast, et antud kolme värvi segamisel ei ole võimalik saada puhast musta. Valget printida ei ole võimalik! · Duplex kahepoolse printimise võimalus. · Trükikiirus (lehekülge minutis või tähemärki sekundis)
..5 L..4 3...12 Valgusdioodi tööks vajalikud nähtused esinevad ka tavalistes pooljuht-materjalides nagu räni ja germaanium, kuid nende kiirguse lainepikkus jääb infrapunase pikema laine ossa ja seepärast tavaliselt neid ei kasutata. Nagu nähtub toodud tabelist, on põhiliseks valgusdioodide materjaliks galliumi ühendid. Kõikide valgusdioodide eripäraks on väike, (3...5V) lubatav vastupinge, mis võib olla päripingest isegi väiksem. Kasutades valgusdioode lülitustes, kus on võimalikud vastupinged, tuleb kasutada vastuparalleelseid kaitsedioode, mis sildavad valgusdioodi vastupingereziimis. Valgusdioodi poolt kiiratav valgusvoog on võrdeline teda läbiva vooluga. Nende lineaarset sõltuvust kasutatakse optronites. Eritüüpi valgusdioodid võivad olla konstruktiivselt erinevalt kujundatud Minimaalne töövool on tavaliselt 2...5 mA, suurim lubatav vool ei ületa tavaliselt 30 mA.
..5 L..4 3...12 Valgusdioodi tööks vajalikud nähtused esinevad ka tavalistes pooljuht-materjalides nagu räni ja germaanium, kuid nende kiirguse lainepikkus jääb infrapunase pikema laine ossa ja seepärast tavaliselt neid ei kasutata. Nagu nähtub toodud tabelist, on põhiliseks valgusdioodide materjaliks galliumi ühendid. Kõikide valgusdioodide eripäraks on väike, (3...5V) lubatav vastupinge, mis võib olla päripingest isegi väiksem. Kasutades valgusdioode lülitustes, kus on võimalikud vastupinged, tuleb kasutada vastuparalleelseid kaitsedioode, mis sildavad valgusdioodi vastupingereziimis. Valgusdioodi poolt kiiratav valgusvoog on võrdeline teda läbiva vooluga. Nende lineaarset sõltuvust kasutatakse optronites. Eritüüpi valgusdioodid võivad olla konstruktiivselt erinevalt kujundatud Minimaalne töövool on tavaliselt 2...5 mA, suurim lubatav vool ei ületa tavaliselt 30 mA. Valmistatakse ka mitmevärvilise
elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Kõige populaarsemad on firma Hewlett- Packard laserprinterid, neid valmistavad aga ka Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox. LED-printerid annavad sarnaselt. eelmistega korraga üle terve lehekülje, aga kasutavad trumli valgustamiseks laserkiire ja läätsesüsteemi asemel odavamaid valgusdioode. Seda tüüpi printereile on spetsialiseerunud OKI. Jugaprinterid ehk "tindipritsid" piserdavad vedelat trükivärvi paberile imepisikeste düüside kaudu. Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst või pilt, moodustuvad värvipunktidest tähemärkide või joonise kujundid. Nõelprinterid töötavad peaaegu samuti kui jugaprinterid, ainult et värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea
TABEL 10.1 Valgusdioodi tööks vajalikud nähtused esinevad ka klassikalistes pooljuht-materjalides nagu räni ja germaanium, kuid nende kiirguse lainepikkus jääb infrapunase pikema laine ossa ja seepärast tavaliselt neid ei kasutata. Nagu nähtub toodud tabelist, on põhiliseks valgusdioodide materjaliks galliumi ühendid. Kõikide valgusdioodide eripäraks on väike, 3...5V lubatav vastupinge, mis võib olla päripingest isegi väiksem. Kasutades valgusdioode lülitustes, kus on võimalikud vastupinged, tuleb kasutada vastuparalleelseid kaitsedioode, mis sildavad valgusdioodi vastupingereziimis. ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk. 80 Valgusdioodi poolt kiiratav valgusvoog on võrdeline teda läbiva vooluga. Nende lineaarset sõltuvust kasutatakse optronites. Eritüüpi valgusdioodid võivad olla konstruktiivselt erinevalt kujundatud. Mini- maalne töövool on tavaliselt 2..
..47 maatriksitaoliselt asetatud nõela. Trükipea liigub piki rida ja kui paberile on vaja jätta jälg, lööb vastav nõelvajalikul hetkel paberile. 2. õisprinter 3. ridaprinter - löögita printerid 1. termoprinter 2. termokontaktprinter 3. termosiirdeprinter 4. sublimatsiooniprinter a. fotoelektriline printer 5. LED-printer - kujutise tekitamiseks valgustundliku trumli pinnale kasutatakse mitte laserit, vaid valgusdioode. 6. laserprinter - kujutis kirjutatakse laseri abil erirullile, millelt see kantakse värvainega (peene tahmapulbri abil)paberile. a. jugaprinter 7. vahaprinter 8. tindiprinter - printeris on tindikassett, millest tinti läbi imepeente avade paberile pritsitakse. Plotter on kahekoordinaadiline joonistav väljundseade. Erineb printerist selle poolest, et võimaldabtõmmata sulega ka pidevat joont.
avaldamisega kinnistub paberile jäädavalt. Viimase etapina toimub valgustundliku trumli ettevalmistamine järgmise tsükli läbiviimiseks. Selleks kustutatakse potensiaalireljeef ja trummel puhastatakse pulbri jälgedest tooneri puhastusmehhanismi abil. Erinevalt laserprinterist on LED (Light-Emitting Diode ehk valgusdiood) -printerite põhiosaks paberilaiune liistal valgusdioodmaatriksiga. Valgusdioodprinteris on ühe valgusallika (laseri) asemel tuhandeid üliväikseid valgusdioode, mille arv võrdub skaneerimisjoone rasterpunktide koguarvuga. Prinditavale kujutisele vastavate signaalide abil toimub valgusdioodide süütamine ning kustutamine ja seega valgustundliku kihiga kaetud pöörleva trumli valgustamine. Muus osas on LED-printer sarnane tavalise laserprinteriga. · Termoprinterid. Liikuvate osade vähesuse tõttu on termokontaktiga printerid on lihtsad ja väga töökindlad, müravabad ning tagavad küllaltki rahuldava prindikvaliteedi. Nende
teki enam korraliku sidestust. Selle tagamiseks on ka kõige lihtsama ehitusega kaablid kaitstud lisaks kattekihile veel kaitsekattega. Kaitsekihiks on mingi mehaaniliselt tugav plastmass, nagu polütoriaan või PVC, mitmesooneliste magistraalkaablite korral milliseid võib riputada ka õhku on mehaanilise tugevuse saavutamiseks lisatud kaabli keskele terastross ning väljast veel omakorda. Optilise signaali allikaga kus saadakse valgussignaal kasutatakse kas valgusdioode millised või töötavad kas punases või infrapunases piirkonnas, kuna kiire kiire nähtavus ei ole siis kasutatakse punast või infrapunast on valgusdioodi kasutegur kõrgem. Suurema intensiivsuse valgussignaali saamiseks kasutatakse laserdioode. Laserdioodide tööpõhimõte on mõneti sarnane valgusdioodidega kuid nad sisaldavad veel optilise tagasiside tekitamiseks optilist resonaatorit. Laserdioodi valgus on koherentne tänu
elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Kõige populaarsemad on firma Hewlett- Packard laserprinterid, neid valmistavad aga ka Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox. LED-printerid annavad sarnaselt. eelmistega korraga üle terve lehekülje, aga kasutavad trumli valgustamiseks laserkiire ja läätsesüsteemi asemel odavamaid valgusdioode. Seda tüüpi printereile on spetsialiseerunud OKI. Jugaprinterid ehk "tindipritsid" piserdavad vedelat trükivärvi paberile imepisikeste düüside kaudu. Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst või pilt, moodustuvad värvipunktidest tähemärkide või joonise kujundid. Nõelprinterid töötavad peaaegu samuti kui jugaprinterid, ainult et värvidüüside asemel on neil
metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Kõige populaarsemad on firma Hewlett - Packardi laserprinterid, neid valmistavad aga ka Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox. LED-printerid annavad sarnaselt. eelmistega korraga üle terve lehekülje, aga kasutavad trumli valgustamiseks laserkiire ja läätsesüsteemi asemel odavamaid valgusdioode. Seda tüüpi printereile on spetsialiseerunud OKI. Jugaprinterid ehk "tindipritsid" piserdavad vedelat trükivärvi paberile imepisikeste düüside kaudu. Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst või pilt, moodustuvad värvipunktidest tähemärkide või joonise kujundid. Nõelprinterid töötavad peaaegu samuti kui jugaprinterid, ainult et värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea.
annaabi.ee 
