vastupanuvõime haigustekitajatele ning see pärandub liigi kõikidele isenditele. Sellepärast on inimesed immuunsed näiteks koera katku suhtes. Kaasasündinud immuunsus toimib organismis väga kiiresti ning korraga paljudele haigustekitajatele. Mitmesuguste valgeliblede reaktsioone haigustekitajatele nimetatakse immuunvastuseks. Peamised immuunsüsteemi esmases vastuses osalevad valgelibled on õgirakud ja tapjarakud. Kuna nakkuse kohas tekib valgeliblesid ligitõmbavaid aineid, suureneb õgirakkude ja tapjarakkude hulk vigastuskohas kiiresti ning luuüdis hakatakse tootma rohkem valgeliblesid. Et valgelibled jõuaksid sihtkohta, peab suurenema verevool. See põhjustab temperatuuri tõusu, punetust ja valu. Sissetungijaid hävitatakse valimatult: nad süüakse või nad hukkuvad väljapaisatud mürkide tagajärjel. Niisugune mittespetsiifiline immuunvastus tekitabki põletiku
peensoolest tulev lümf on valkjas – piimand (chylus) (sisaldab emulgeeritud rasvatilgakesi). Ööpäeva jooksul tekib keskmiselt 3 – 4 l lümfi. Kudedest väljuv lümf sisaldab (lisaks sooltes imendunud toitainetele) palju rakkude ainevahetuse jääke, surnud rakkude tükke ja mikroobe. Lümfis ringleb hulgaliselt organismi kaitserakke – lümfotsüüte, aga ka makrofaage jm. Lümfotsüüdid on üks liik vere valgeliblesid (vt. veri), algselt pärinevad punasest luuüdist, kuid osa liike küpsevad ja paljunevad (kloneeruvad) lümfielundeis. Luuüdis (bone marrow!) küpsevad B- lümfotsüüdid, tüümuses (thymus) küpsevad T-lümfotsüüdid. Lümfisooned : - sarnanevad ehituselt ja omadustelt veenidele; - lihtsaim jaotus: lümfikapillaarid - algavad umbselt!; on verekapillaaridest suurema läbimõõduga ja seina rakkude vahel on suuremad
kohale valgelibled ehk leukotsüüdid. Põhilised neist on õgi- ja tapjarakud. Õgirakud haaravad sissetunginud mikroobid enda sisse ning hävitavad selle raku sees olevate ainete abil. Tapjarakud vabastavad mürgiseid aineid, mis hävitavad sissetungjatega nakatunud rakud. Kohalikud koesisesed õgirakud moodustavad esmase sisemise kaitse. Õgirakud on väheliikuvad ja ei suuda hävitada kõiki haigustekitajaid. Nad tagavad kaitse esimese tunni jooksul. Selles nakkuse kohas tekib valgeliblesid ligitõmbavaid aineid ja suureneb õgi- ja tapjarakkude hulk. Luuüdis hakatakse tootma rohkem valgeliblesid. Selleks, et valgelibled jõuaksid pinnuga sisse toodud mikroobideni suureneb verevool. Seetõttu tõuseb piirkonna temperatuur, tekib punetus, turse ja valu. Sissetungijaid hävitatakse valimatult. Nad kas fagotsüteeritakse või ei talu nad väljapaisatud mürke. Tekib põletik. Lisaks sissetungijatele hävitatakse ka organismi enda rakke selles piirkonnas. 2
Mõiste Kehvveresus Erinevate Tekib peamiselt Vere vähkkasvaja, Lümfotsüütide Kaasasündinud tekkinud kaasasündinud või foolhappe ja mille puhul tekib kontrollimatu haigus, mis tekib rauapuuduse tõttu omandatud haiguste B12vitamiini palju valgeliblesid proliferatsioon vereplasma organismis tagajärjel tekkiv puudusest ehk leukotsüüte hüübimistegurite punaliblede organismis vaeguse tõttu enneaegsest
12. Millised on inimese kaitsemehhanismid? 1. kaitseliin- nahk (+rasu, higi, bakterid), maohape, limaskeestad, sülg, pisaravedelik -Limaskestad ja nahk kaitsevad organismi sissetungijate eest. -Head bakterid vs halvad bakterid. 2. Kaitseliin- õgirakud ja tapjarakud, mittespetsiifiline immuunsus ehk kaasasündinud immuunsus, põletik, leukotsüüdid (valgelibled) -Viirus pääseb siiski läbi -Luuüdis hakatakse tootma rohkem valgeliblesid -Suureneb verevool, temperatuur tõuseb, tekib punetus -Sissetungijad hävitatakse valimatult -Tekib põletik 3. Kaitseliin- lümfotsüüdid (valgelibled), antigeen, antikeha, omandatud immuunsus -Valgelibled, mis tunnevad sissetundija ära (lümfotsüüdid) -Antigeenid tunnevad sissetungija ära -Antikehad- valgud, mis tunnevad antigeeni ära 13. Kuidas toimib immuunsüsteem? -3 kaitseliini -2 liiki: Omandatud immuunsussüsteem Kaasasündinud immuunsussüsteem 14
Allergia on kesknärvisüsteemi (läbi seljaaju), reageerib refleks (tingimatu) ja saadab info läbi immuunsusreaktsioon, mis reagiierib ohutule ainele liiga tugevasti. Põletik on motoorsete närvirakkude lihasesse. reaktsioon mikroobide infektsioonile kauenevad veresooned ja kiirenev vereringe Mälu üks juhtivaid uurijaid on Endel (elab Kanadas). Mälu jaotatakse: sensoorne toob kohale valgeliblesid. Antigeenid on milekulid (proteiinid või salvestatakse meeleelunditest saadud info mõneks ms-ks (info sorteerimine), polüsahhariidid), mis suudavad käivitada kindla immuunsusreaktsiooni. Palavik on primaarne maht väike, kestab mõned sekundid, info kergesti kättesaadav, reaktsioon nakkusele, mis stimuleerib organismi kaitsemehhanisme. Kaitse viiruste
et jätkata oma teed suures vereringes. Arterid on elastsete seintega suured veresooned. viivad vere südamest kudedesse. Veenid on pehmete seintega suured veresooned. toovad vere kudedest südamesse. Kapillaarid on peened veresooned üherakukihiliste seintega. toimub gaasi- ja ainevahetus. kannavad verd elundite ja kudede vahel. Kõige rohkem on veres punaliblesid ehk erütrotsüüte. Punased verelibled tekivad punases luuüdis Transpordib hapnikku. Vere valgeliblesid ehk leukotsüüte nii veres kui ka lümfis neid tekib pidevalt juurde luuüdis, põrnas ja ka lümfisõlmedes. kaitsta organismi haigustekitajate eest. Osa neist "neelavad", teised toodavad antikehasid. Vereplasma koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained. transportida toitaineid, jääkained ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid
Valgelibled- Punalibledest suuremad, neil on tuum jt organellid. Leidub kudedes, lümfis, lümfisõlmedes. Ülesanne on kaitstaorganismi. Granulotsüüdid- elavad 4-5 päeva, veres vaid mõned tunnid. Monotsüüdid- arenevad makrofaagid, elavad aastaid. Lümfotsüüdid- võitlevad mikroobidega moodustades antikehi, elavad aastaid. Vereliistakud- Väikesed, tuumata. Sees palju põiekesi, kus ensüümid vere hüübimiseks. 40- 50 korda rohkem kui valgeliblesid. Vereplasma- sisaldub vesi, transportvalgud, antikehad, fibrinogeen(hüübimisvalk), toitained(glükoos, jääkained, hormoonid) 8) Milline on neuroni ehitus ja mis on sünaps? Neuroni ehitus- närvirakk, dendriit- lühem, võtab vastu, neuriit- pikem. Sünaps- koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünapsis on mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Vajalikud K ja Na ioonid. 9) Millisteks tegevusteks vajab inimene energiat puhkelolekus ja töö korral
Homeostaas: organismi normaalse faktoreid mõjupiirkonda · hoiab milj/ml, meestel 5 ja naistel 4,5 kudedesse. ensüümikompleksi sisekeskkonna füsioloogiline ringluses fagotsüteerivaid milj/ml. Tavamääramine toimub koetromboplastiini (TF) toimel, tasakaal,mis säilib tänu valgeliblesid · vere ringlemine 13. Erütrotsüütide membraani kolorimeetriliselt Sahli mis aktiveerib faktori VII. kohanemisreaktsioonidele. kehas tagab termoregulatsiooni läbitavusomadused. hemomeetriga.Standardvärvile Hüübimisfaktorid · Vereplasmas, Sisekeskkonna homöostaas 3
Sõeluuring näitab, kas uriinis on või ei ole uuritavat ainet ja rakke. Valk raske füüsiline koormus võib testi mõjutada. Ribatesti selgesti positiivne tulemus tähendab alati neerude või kuseteede haigust. Erütrotsüüdid proov on palju tundlikum kui silm. Isegi kui uriin ei näi punasena, võib seal siiski olla vähesel hulgal verd, mida ribatest näitab. Leukotsüüdid Kui valgeliblesid on palju, tähendab see kuseteede põletikku. Nitrit lämmastikuühend, mida kolibakterid valmistavad. Kuna 90% kuseteede põletikest tekitavad kolibakterid, tuvastab test enamiku põletikest. Negatiivne tulemus ei välista põletiku võimalust, sest seda võib põhjustada ka bakter, mis ei tooda nitritit. Glükoos Suhkur uriinis on märk liiga kõrgele tõusnud veresuhkrust, ka suhkrutõvest.
eosinofiilsed granulotsüüdid põletiku takistamine agranulotsüüdid rakkudes pole tavaliste histoloogiliste värvidega värvuvaid sõmeraid lümfotsüüdid võitlus mikroobidega (fagotsütoos, antikehade tootmine) monotsüüdid fagotsüteerivad mikroobe, võõrkehi, purunenud ja ebanormaalseid keharakke Leukotsütoos valgeliblede hulga suurenemine, tavaline ägeda põletiku puhul. Leukopeenia vähe valgeliblesid, sageli ravimitest. Leukeemia e valgeveresus luuüdi haige (tavaliselt kasvaja), vere tohutu palju leukotsüüte, sealhulgas enamik neist on valmimata, töövõimeta noorvormid. 3. Trombotsüüdid e vereliistakud ei ole tervikrakud, vaid rakufragmendid, mida toodavad vereloomeelundites asuvad hiidtuumsed rakud. Oluline lüli hemostaasi ja üldise vere hüübimise kompleksis. Normaaltingimustes on trombotsüüdid veres inaktiivsed, kui nad aga
veenides aga tumedam, kuna oksühemoglobiini on seal palju vähem. 8 Hemoglobiin võtab osa ka süsihappegaasi transpordist kudedest kopsudesse, kus läheb verest väljahingatavasse õhku. Vere absoluutne hemoglobiinisisaldus moodustab täiskasvanul keskmiselt 12,5-14% vere kaalust. · Leukotsüüte ehk valgeliblesid on täiskasvanu inimese veres 6000-9000 1 mm3-s. Leukotsüütidel on tuum, kuid puudub hemoglobiin. Nende läbimõõt ei ole püsiv, sest neil on aktiivse liikumise võime, millega kaasneb kuju muutmine. Leukotsüüdid suudavad oma kuju muuta ning tungida läbi kapillaaride seinte. Paljude haiguste puhul muutub nii leukotsüütide üldine arv kui ka üksikute alaliikide protsentuaalne suhe. Osa haiguste puhul valgeliblede hulk suureneb leukotsütoos
Ta on ka vajalik keskealiste inimeste silmade õigeks fokuseerimiseks. Piisav kogus vitamiini E aitab säilitada organismis suuremat kogust vitamiini A, vähendades sellega vajadust viimase järele. Vitamiin E tähtsus: · antioksüdant, kaitseb organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, mistõttu on tal vähkkasvajate vastane toime · pidurdab rakkude vananemist · muudab tugevamaks kapillaaride seinu · kaitseb lümfotsüüte, puna- ja valgeliblesid, mistõttu paraneb organismi hapnikuga varustatus ja üldine kaitsevõime · hoiab ära või lahustab veretrombe · soodustab toitainete transporti rakkudeni · vähendab vere kolesterooli sisaldust · soodustab glükogeeni ladestumist maksas Toitaine defitsiidil võivad ilmneda: · raskused laste saamisel - steriilsus, iseeneseslikud abordid, enneaegsed sünnitused, sündinud imikute suurem vastuvõtlikkus aneemiale
42. Sidekoed Sidekude esineb organismis väga levinult. Moodustab kõikjal epiteeli aluskoe, ümbritseb veresooni ja närve, kujundab organite väliskatte ning esineb organites sõrestikuna. Sidekoe kaudu toimub kõikide kudede ja organite toitmine ja koos verega moodustab ta ühtse toite – ja kaitsekoe. Sidekoe kiududest on tingitud koe tõmbetugevus ja elastsus. Sidekoes eristatekese: Retikulaarne sidekude, Kohev sidekude Siin leiduvate rakkude hulgas on näiteks rasvarakke, ja vere valgeliblesid, Rasvkude – koheva sidekoe eri vorm Tihe sidekude – erineb kohevast sidekoest kiudude ülekaalu ja kiudude kindla paigutuse poolest. Rakke suhteliselt vähe ja nad paiknevad üksnes kiudude vahel. 43. Lihaskoed Lihaskoed- sile-, südame- ja vöötlihaskude. Nad moodustuvad pikkadest, kuid peentest lihasekiududest, mis kontraktsiooniga oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad. Silelihaskude- kontraktsioonid on aeglased ja kestvad, ehituslikult koosneb silelihaskiududest
Kõrgem – polütsüsteemia. 2.3. Vere põhiülesanded: transpordifunktsioon; homöostaasi tagamine; kaitsefunktsioon. * homöostaas - rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine. Vere pH-d hoiavad stabiilsena vere puhversüsteemid. * transport - * toitaineid seedetraktist rakkude ja organiteni, jääkaineid erituselunditsse (neerud, kopsud, higinäärmed). * O2 kopsudest kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse. * hormoonid mõjupiirkonda. * hoiab ringluses fagotsüteerivaid valgeliblesid. * veri ringleb ja see tagab termoregulatsiooni (liigne soojus kehapinnale) * kaitsefunktsioon - * valgelibled ja vereplasma ensüümid. * vere hüübimismeh. kaitsena /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 1 verekaotuse vastu. 2.4. Vere üldhulk organismis (maht ja %): hobune, veis, siga, lammas, koer, kass, inimene, kana. hobune (10%), veis, kodulinnud, inimene (8%) ja laps (9%), siga (4%), koer (8-10%) 2.4.1
Rakud koguvad oma kehasse võõraid aineid ja mikroobe. Kohev sidekude koosneb struktuurita põhiaines paiknevatest väga erineva suunaga peentest kollageen ja elastiinkiududest, millede vahel asetsevad suurel arvul eespool iseloomustatud rakuliigid. Sidekoe rakulised elemendid esinevad kõige mitmekesisematena kohevas sidekoes. Siin leiduvate rakkude hulgas eristatakse fibrotsüüte, histiotsüüte, kambiaalseid rakke, rasvarakke, plasmarakke, nuumrakke ja vere valgeliblesid. a) Fibrotsüüt iseloomustavad paikse asendiga, harulise kujuga, peeneteralist kromatiini sisaldava suuruse ovaalse ja nõrgalt värvuva, 1 2 tumakest sisaldava tuumaga ning rakupiirjoonte ähmasusega. b) Fibroplastid fibrotsüütide paljunemisvõimelised noorvormid. Nende vahendusel moodustuvad sidekoekiud ja amorfne põhiaine. c) Histiotsüüdid esinevad kohevas sidekoes fibrotsüütidega ligikaudu võrdses arvus, on
sissetungijate eest. Leukotsüütide üldine ülesanne on immunoloogiline kaitse. Kasutavad vereringet transpordiks, toimivad kudedes. Leukotsüüdid on võimelised liikuma veresoonkonnast kudedesse leukodiapedees. Liikumapanevaks jõuks kemotaksis. Leukotsüütide jaotus: granulotsüüdid ja agranulotsüüdid. Granulotsüüdid jaotuvad neutrofiilsteks, eosinofiilsteks ja basofiilsteks. Agranulotsüüdid jaotuvad lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Erinevalt punalibledest iseloomustab valgeliblesid võime veresoonkonnast väljuda ilma, et oleks tegemist veresoone seina vigastamise või kahjustamisega. Seda protsessi kutsutakse ka leukodiapedeesiks. Rakkude migratsiooniprotsessid on olulised nii vereloomes kui ka kudedes teatud kaitsemehhanismide realiseerimisel. Positiivne kemotaksis on nähtus, mille korral hakkab rakk liikuma vastavate kemotaktiliste ainete mõjul. Trombotsüüdid: tekivad megakarüotsüütidest. 1 L veres on bioaktiivsete ainete reservuaarid ning
mikroobe. Kohev sidekude koosneb struktuurita põhiaines paiknevatest väga erineva suunaga peentest kollageen ja elastiinkiududest, millede vahel asetsevad suurel arvul eespool iseloomustatud rakuliigid. Sidekoe rakulised elemendid esinevad kõige mitmekesisematena kohevas sidekoes. Siin leiduvate rakkude hulgas eristatakse fibrotsüüte, histiotsüüte, kambiaalseid rakke, rasvarakke, plasmarakke, nuumrakke ja vere valgeliblesid. a) Fibrotsüüt iseloomustavad paikse asendiga, harulise kujuga, peeneteralist kromatiini sisaldava suuruse ovaalse ja nõrgalt värvuva, 1 2 tumakest sisaldava tuumaga ning rakupiirjoonte ähmasusega. b) Fibroplastid fibrotsüütide paljunemisvõimelised noorvormid. Nende vahendusel moodustuvad sidekoekiud ja amorfne põhiaine. c) Histiotsüüdid esinevad kohevas sidekoes fibrotsüütidega ligikaudu võrdses arvus,
Th ja Tc =2:1 (kui tasakaal rikutud, siis autoimmuunhaigused ja im.puudulikkus). T raku membraani retseptor TCR tunneb ära AG + MHC kompleksi, seejärel T rakk hakkab prolifereeruma ja differentseeruma efektor ja mälu T rakkudeks. CD4+ nimetatakse T-helperiks (Th). Tekitavad ägedat põletikulist reaktsiooni ja potentseerivad B-lümfotsüüte antikehade tootmisel. Eristatakse CD4+ kahte subtüüpi vastavalt erinevate tsütokiinide (tsütokiin immuunsüsteemi hormoon, valgeliblesid mõjutav valguline aine) produktsioonile. Th1 vastus toodab tsütokiine, aktiveerib põlet.vastust ja makrofaage. Th produtseerib interleukiin-1 (IL-1) ja interferoon (IFN-). Th2 vastus aktiveerib B rakke ja AK tootmist. Ta produtseerib IL-4 ja IL-5. T-supressor (T-killer e tsütotoksiline T- lümfotsüüt) on võimeline oma tsütotoksilisusega hävitama kahjustunud rakke ja avaldab supressiivset efekti B-lümfotsüütidele
a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordi funktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineid seedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineid erituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikku kopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoone jt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda ·hoiab ringluses fagotsüteerivaid valgeliblesid ·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni c)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid; kaitse verekaotuse vastu vere hüübimismehhanismi kaudu. 4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed. ·Kiire ja aeglase verekaotuse tagajärjed: Kiire: vererõhujärsk langus, koed jäävad ilma hapnikust,kuhjuvad jääkained, surm, kui 30-50% verest väljub organismist 30 min jooksul
- Jämesooles on hulgaliselt baktereid, mistõttu toimub seal käärimine - süsivesikutest tekib piimhapet, äädikhapet, süsinikdioksiidi ja vett - valkudest tekib metaan, vesinik, väävelvesinik ja teised sooltegaasid - Sinna koguneb ka väljaheide, mis koosneb seedimata või osaliselt seeditud ja mitteresorbeerunud taimse ja loomse tugikoe osi: epiteelrakud, tselluloos, nahk, kõõlused. Lisaks sisaldab sapipigmente, lipiide, mineraalaineid, lima, valgeliblesid ja baktereid. Roojamine e defekatsioon – sigmakäärsoolde kogunenud roojamassid suunatakse tõukeliste liigutustega pärasoolde, kus nad ärritavad limaskesta retseptoreid. Järgneb sisemise ja välimise sulgur- e sfinkterlihase lõõgastumine ning roojamass väljutatakse pärasoolest päraku e anuse kaudu. Pärasoole tühendamisele aitavad kaasa ka kõhulihaste ja diafragma kontraktsioon, mille tagajärjel tõuseb kõhuõõnesisene rõhk. VII. Aine- ja energiavahetus 1
o süsivesikutest tekib piimhapet, äädikhapet, süsinikdioksiidi ja vett o valkudest tekib metaan, vesinik, väävelvesinik ja teised sooltegaasid Sinna koguneb ka väljaheide, mis koosneb seedimata või osaliselt seeditud ja mitteresorbeerunud taimse ja loomse tugikoe osi: epiteelrakud, tselluloos, nahk, kõõlused. Lisaks sisaldab sapipigmente, lipiide, mineraalaineid, lima, valgeliblesid ja baktereid. Roojamine e defekatsioon – sigmakäärsoolde kogunenud roojamassid suunatakse tõukeliste liigutustega pärasoolde, kus nad ärritavad limaskesta retseptoreid. Järgneb sisemise ja välimise sulgur- e sfinkterlihase lõõgastumine ning roojamass väljutatakse pärasoolest päraku e anuse kaudu. Pärasoole tühjendamisele aitavad kaasa ka kõhulihaste ja diafragma kontraktsioon, mille tagajärjel tõuseb kõhuõõnesisene rõhk. VII. AINE- JA ENERGIAVAHETUS
Antigeenseid omadusi: erütrotsüüdi pinnal võib olla 2 sorti antigeene ehk aglutinogeene (kas A või B või mõlemad korraga). Vereplasma sisaldab AB0 süsteemi vastaseid antikehi ehk aglutiniine (kas anti-A või anti-B või mõlemad korraga). Vastsündinu veri antikehi ei sisalda, need tekivad 1.eluaasta jooksul nende antigeenide vastu, mida oma erütrotsüütide pinnal ei esine. Vale veregruppi lisades trombide teke. Leukotsüüdid Valgeliblesid on 4-10*10 astmes 9 ühes liitris veres. määratakse samamoodi nagu punaliblesid. Leukotsüüdid jagunevad granulotsüütideks ja agranulotsüütideks. Granulotsüüdid jaotuvad neutrofiilseteks (40- 75%), eosinofiilseteks (1-6%) ja basofiilseteks (0-1%) . Agranulotsüüdid jaotuvad lümfotsüütideks (T ja B- lümfotsüüdid; 15-45%) ja monotsüütideks (makrofaagide eelkäijad; 2-10%). Neutrofiilid on 10-12 mikromeetrit, neil on 3-5 osaline tuum ning nende tsütoplasma ei värvu
Tahked koostisosad Punalibled (erütrotsüüdid) Need on ümarad ja lapikud tuumata rakud, mida ühes milliliitris veres sisaldub 4,5–5 miljonit. Just nemad sisaldavad hemoglobiini-valku, mis kannab edasi hapnikku ja annab verele tema iseloomuliku värvuse. Valgelibled (leukotsüüdid) Neid on 4–9 miljardit ühes milliliitris veres. Valgelibled mängivad olulist osa haigusetekitajate eest kaitsmisel, ja seda mitte üksnes veres, vaid ka kudedes. Nad tekivad luuüdis ja lümfisõlmedes. Valgeliblesid on mitut liiki, igal liigil oma funktsioonid. Vereliistakud (trombotsüüdid) Neid on 140 000–440 000 ühes milliliitris veres. Neil on oluline osa vere hüübimisel. Trombotsüüdid on teistest vererakkudest palju väiksemad ning nad tekivad samuti luuüdis. VÕTMESÕNAD erütrotsüüdid hematokrit hemoglobiin leukotsüüdid trombotsüüdid vereplasma Teadmiste kontrolli küsimused 1
annaabi.ee 
