Põhjariigid tänapäevamõistes kõrgestiarenenud riigid. Rahvastiku hõive muutus ühiskonnas. Agraarühiskonna alguses põllumajanduse hõive 90% tööstus 8% ja teenindus 2%. Industriaal e tööstusühiskond põllumajandus 20% teenindus 20% ja tööstus 60%. Infoühiskonnas põllumajandus 7% tööstus 30% teenindus 63%. Nb! Teenindussektoris inimesed peaksid töötama IT- s, rahanduses.. s.t nad peaksid olema valgekraed. Mida suurem on hõivatus teenindussektoris valgekraede osas seda arenenum on riik. Globaliseerumine. Globaliseerumine kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. Globaliseerimise käigus rikkamad riigid muutuvad veel rikkamaks ja vaesed veel vaesemaks. Eeldused: *transpordi areng *rahvusvaheline tööjaotus *interneti levik Rahvusvaheline tööjaotus. 1) Uurimus ja arendustegevus toimub kõrgesti arenenud riigis, sest nõuab palju raha ja kõrge
Linn kaotas tööstuslinna ringstruktuuri ning kujunes planeerimisest ja sotsiaalsetest protsessidest tingituna sektoriliseks nii funktsionaalses (tööstuse ja elurajoonid) kui ka elurajoonide (sissetulekute jaotuse ja etniliste tunnuste järgi) lõikes. Infoajastu linnhajutamine linnastusruumis ja taaslinnastumine. Infoajastu linnas väheneb tööstustöökohtade osakaal oluliselt tootmise üleilmastumise ja mehhaniseerimise tõttu (deindustrialiseerumine). Nn. Valgekraede ja eriti info ja teadussektoris töötavate inimeste (ehk kuldkraede) osatähtsus tõuseb. Tekivad uued linnasisesed mustrid: vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Väidetakse, et infoajastu linnadest kaob keskklass (töölised) ja elanikkond jaguneb kaheks: suure sissetulekuga kõrgprofessionaalid ning madalapalgalised teenindustöötajad (koristajad, lapsehoidjad, isikuteenindajad). Muugulgas kaotavad mitmed varasemad ühiskondlikust
–Ajude väljavool, tootlikkuse kadu –Negatiivse migratsiooni saldo korral teravnevad rahvastiku vananemisest tulenevad probleemid –Sotsiaalsed probleemid (mahajäänud pereliikmed) –Inflatsiooniline surve (tänu rahaülekannetele) Kui meilt lähevad bussijuhid Soome siis see tekitab meile uusi bussijuhtidele töökohti nt. Migratsiooni mõju sihtriigile +/- Valgekraede mobiilsuse suurendab kodumaist hõivet, sinikraede mobiilsus tõrjub kohaliku tööjõu välja ● Sinikraed: ○ Nõudlus ei ole palju muutunud ○ Kui tuleb pakkumise šokk siis pakkumiskõver liigub paremale ○ U näitab kohaliku tööjõu puudust ○ See efekt on väiksem kui nõudlus ka muutuks ○ ● Valgekraed: ○
Riik võib ju kutsehariduse rahastamist kahekordistada ja korraldada kutsekoolidele kalleid PR- kampaaniaid, ent kui pingutusi ei tee ka tööandjad ise, pole sellest suurt kasu. Praegu on ju koolilõpetajale selge, et kui ta hakkab õppima ärijuhiks või suhtekorraldajaks, hoiab ta peos vähemalt lotopiletit ilusasse ellu. Ent kes suundub kutsekooli, on justkui ette alla andnud. Statistika ju näitab, et käärid sinikraede ja valgekraede palkade vahel on üüratult suured. Selle asemel, et muretseda kutsehariduse maine pärast, peaksid tööandjad mõtlema hoopis sellele, kuidas parandada kutsekoolides õpetatavate erialade lihtsate tööde prestiii. Ja nad võiksid näkku vaadata tõsiasjale, et paljuski tuleneb töölise ameti kehv maine viletsast palgast. Milline noor unistab sellest, et töötada 3500-kroonise kuupalga eest ehitaja, koka või tislerina? Või koostada 3000-kroonise brutopalga eest elektroonikaseadmeid
3. Mis on ametiühingute roll tööjõuturul? Mida nad teevad Eestis? Too näiteid riikidest, kus on tugevad ametiühingud. (4p) Ametiühingutel on Eestis jõud mõjutada töötingimuste taset. Seda eriti palga, muude listasude, töö- ja puhkeaja, puhkuste, koolituse, konsulteerimise ja informeerimise ning töölepingu lõppemise tasude osas. Sinikraede ametiühingud suudavad tagada oma liikmetele paremad töötasu, kui on neil, kes ametiühingutesse ei kuulu. Valgekraede ametiühingud seda aga 1999. aasta andemetel ei suuda. Samuti näitab kollektiivlepingute analüüs, et ametiühingute mõju töötingimustele võib olla laiem. Leitud tulemused on üldiselt kooskõlas teistes riikides leitud tulemustega, et valgekraede osas on ametiühingute palgalisa väiksem kui sinikraede seas. Võrreldes USA-ga, mille ametiühingute ja kollektiivlepingute levik on sarnased Eestile, on Eesti ametiühingute jõud väiksem. 4. Mis on kollektiivlepingute plussid ja miinused
need olenevad töö sisust, tunnustus ja ametialase tõusu võimalus muudavad aga töö kindlamaks. Inimesi motiveerib tugevamalt see, mis on seotud nende endiga, mida nad saavad ise ära teha. Kui inimene teeb midagi väga hästi, tunneb ta sellest heameelt, mis on talle sisemiseks tunnustuseks. Juht ei või aga arvestamata jätta ka hooldavaid tegureid, mis loovad normaalse töökeskkonna. Herzbergi mudel kehtib kõige paremini juhtide, professionaalide ja kõrgema taseme “valgekraede” puhul. Herzbergi mudeli puudused: ei ole universaalselt kehtiv; selle põhjal väheneb töötasu, staatuse ja sotsiaalsete suhete motiveeriv mõju, mis ei vasta paljude juhtide intuitsioonile; kahe tegurigrupi vahel pole selget erinevust, mudel näitab üldisi tendentse; hooldavad tegurid võivad mõnda inimest motiveerida ja motiveerivad tegurid mõjuda teisele hoolena;
hästi lobby tööd ja oma kavad suruti parlamendis läbi,D.E. üks väheseid presidente, kes lahkus ametist sama populaarsena kui sinna asus.MAJANDUS: Eesmärk tasakaalustada eelarve,vähendada kulutusi ja makse, säästa $väärtust hoida inflatsiooni kontrolli all.Eisenhoweri ajal 8 aastaga 3 langusperioodi *1956.aastaks tööstustööliste arvu kahanemine ja teenustepakkujate nn valgekraede arvu hüppeline kasv st keskklassi kasv, *Mõned firmad maksma garanteeritud aastapalka, pikaajalisedtöölepingud jms mõnede klassierinevuste kadumine,*Merealuse nafta kasutuselevõtt võimaldas energeetikamajandust erinevalt demokraatidest muuta eraettevõtluseks.SOTSIAALKÜSIMUSED,ÕIGUSED: *1954.a Ülemkohtus otsustati, et rassiline eraldatus ei kehti riigi- koolides. 1957 Little Rockis(Arkansases) pidi president saatma föderaalväed
Raskete töötingimustena on harjutud välja tooma põhiliselt füüsiliselt raskeid tingimusi, mis valdavalt esinevad ehituses, puidu- ja metsatööstuses, kaevandustes, tehastes, põllumajanduses jm. Kahtlemata on nendes tööstusharudes veel palju käsitsitööd, millega kaasnevad töötajate terviseriskid. Tänapäeval siiski selliste sektorite osatähtsus väheneb ning järjest rohkem inimesi töötab kontorites, büroodes, müügimeeste, teenindajate jt. nii-öelda "valgekraede" seltskonnas. Probleemid võimalike terviseriskidega aga sellega ei vähene. Uued tingimused tekitavad uusi ohtusid: suurenevad vaimne ülepinge, töö kiirus, lühenevad tähtajad tööde täitmisel, juhtimisvead mõjutavad nii töötajate psüühikat kui halvavad töövõimet, tekitavad pidevat stressi. Paljudes kontorites on muret sisekliimaga, nn. "halbade lõhnadega", ebapiisava valgustatuse või staatiliste keha asenditega.
• Paindlikkus – tööaja pikendamine põhivahendite efektiivsemaks kasutamiseks, tööaja ja töötamiseaja sobitamine sõltuvalt nõudluse kõikumisest, kulukate tööaja organiseerimisvormide asendamine odavamatega (Bosch, 1995). Töövõtja - soov teha osaajatööd, sobitada tööd õpingutega, elustiilide paljusus (individuaalse elu nn. privatiseerimine (Bauman2000). Nõuded töötajale: 40-50-ndad – oluline kvalifikatsioon, ei ole seotud haridusega; valgekraede puhul märgitakse ka omadusi. 60-ndad –koostöövõimeline, omadused, milliseid oskusi/omadusi nõuab töö. Hariduse roll tõuseb. 70lõpp – 90-ndate lõpp – erinevad oskused ja kogemused, omaduste kasvav roll, stressi taluvus. Alates 2000st – kompetentne ja ettevõtlik, oma visiooniga, efektiivne, väga hea suhtlemisoskusega, valdab keeli, on motiveeritud, õppimisvõimeline ja enesekindel, kõrge stressi taluvus. (Kuokkanen, Varje, Väänanen, 2013)
seoses inimestega. Seadusandluse väljatöötamisel polnud suuri edusamme, kuid tehti hästi lobbytööd ja oma kavad suruti parlamendis. läbi D.Eisenhower. üks väheseid presidente, kes lahkus ametist sama populaarsena kui sinna asus. Eisenhoweri Eesmärgiks oli tasakaalustada eelarve, vähendada kulutusi ja makse. Probleemiks oli raha väärtuse langemine ja inflatsiooni kontrolli all hoidmine. 1956 aastal toimus tööstustööliste arvu kahanemine ja teenustepakkujate ehk valgekraede arvu hüppeline kasv see tähendab keskklassi kasv. Mõned firmad hakkasid maksma garanteeritud aastapalka ja tegid pikaajalisi töölepingud. Võeti kasutusele merealune nafta, mis võimaldas energeetikamajandust erinevalt demokraatidest muuta eraettevõtluseks. 1954 aastal otsustati Ülemkohtus, et rassiline eraldatus ei kehti riigikoolides. Vaatamata vastu võetud seadustele esines ka edaspidi tagasilööke: 1957 Little
hõivatut vähem kui 2008.aastal. Ametipositsiooniti vähenes hõive peamiselt sinikraede (lihttöölised, seadme- ja masinaoperaatorid, oskus- ja käsitöölised, teenindus- ja müügitöötajad) hulgas. Valgekraesid (seaduseandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid, keskastme spetsialistid ja tehnikud) oli ainult veidi vähem kui aasta varem. Hõivatud sinikraede arv vähenes 2009.aastal 54 000 võrra, samal ajal hõivatud valgekraede arv ainult 7000 võrra. Et hõive vähenemine oli suurem nendel tegevus- ja ametialadel, kus töötab mehi suhteliselt rohkem kui naisi, vähenes hõivatud meeste arv naistega võrreldes rohkem. Seetõttu oli 2009.aastal Eesti tööturul olukord, kus töötavaid naisi (308 000 ) oli 20 000 võrra rohkem, kui töötavaid mehi (288 000). Eurostati andmetel on Eesti naiste tööhõive üks Euroopa Liidu suuremaid. 15-64
valitsusstatistika uurimise taga on palju subjektiivseid ja tõlgenduslikke kategooriaid. Teiseks probleemiks on see, et on raske eristada, millised majanduse kategooriad on infoühiskonna jaoks kesksemad. Sarnaselt kordub küsimus osakaalust – millal on infomajanduse osakaal piisav? Infoühiskond tööhõive kaudu Mõõdetakse infoga töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas. Infoühiskond tähendab selle määratluse järgi ühiskonda, kus enamik inimesi tegeleb infoga. Seda nähakse nn valgekraede ühiskonnana, kus valgekraed ja võimuomajad ületavad arvuliselt töölisi. Ka siin on võimalik hierarhia, kus esimesel kohal on töötajad, kelle peamine väljund on teadmiste tootmine ja müümine, teiseks töötajad, kes opereerivad turuinformatsiooniga, koguvad, töötlevad ja levitavad seda, kolmandaks töötajaid, kes tegelevad infomasinatega ja infotehnoloogiaga, mis on mõeldud eelmiste tegevuste täiendamiseks ja abistamiseks
• politseistatistika peegeldab olulisel määral kuritegude registreerimise praktikat ja politsei enda tööd (nt võetakse prioriteediks mingi kindla kuriteoliigiga tegelemine). • “politseimoraal” mõjutab olulisel määral kuritegudega tegelemise praktikat ja traditsioone; - politseistatistika kajastab eelkõige tavalist nn tänavakuritegevust ja jätab suures osas kajastamata osad oluliste kuritegude liigid (nt organiseeritud ja “valgekraede” kuritegevus Kuriteost sageli ei teatata, kui: • Tegemist on kuriteo katsega, mitte lõpuni viidud teoga; • Rahaline kahju on väike või vigastused kerged; • Isiklik turvatunne ei olnud ohustatud; • Inimesele ei paistnud kuritegu tõsine; • Tulirelva ei kasutatud. ICVS Euroopas korraldatakse rahvusvahelisi ohvriuuringuid (InternationalCrime Victimisation Survey) kasutades sarnaseid küsimusi, mis võimaldab tulemuste võrdlemist.
NB! Absoluutselt täiuslikku tootlikkuse mõõtmise näitajat ei ole olemas! Tootlikkusnäitaja sisendite arvu alusel 1. osa ehk teguritootlikkus väljund / üks sisend 2. tegurirühma tootlikkus väljund / mitu sisendit 3. üld- ehk kogutootlikkus väljund / kõik sisendid FINANTSTOOTLIKKUS = müüdud toodang (müügihindades) / ostetud ressursside maksumus (ostuhindades) Tootlikkuse mõõtmise keerukus Tootlikkuse mõõtmine on keerukas teeninduses ja nn valgekraede (juhid, insenerid, programmeerijad jt) puhul, sest raske on määratleda ja mõõta väljundit ning sisendit, kvaliteedi muutuste arvestus, kiirete tehnoloogiliste muutuste mõju arvestus jne. Sel juhul on tootlikkuse baasvalemi asemel (väljund/sisend) kaudsed näitajad: · teatud operatsioonide (ülesannete, tööde jms) täitmise aste · töö norm(baas)aja ja tegeliku ajakulu suhe ehk normi täitmise koefitsient · töö projekmaksumuse ja tegeliku maksumuse suhe
70% Hiina turust, kannab ette ICO, ning Nescafe on domineeriv kaubamärk. Röstitud kohv müüduna töödeldult pakendis, nagu see on tavaline enamuses poodides Lääne kohvi armastavates riikides, on Hiinas ikka veel harv, tihti esindatud ainult kõrgema klassi marketites ja poodides. Lahustuv kohv on kõige populaarsem kohvitarbimise viis jaekaubanduse tasemel. Erikohvi poed Minna välja tassi kohvi jooma ja vestlema on muutunud moodsaks ja trendikaks tööliste, valgekraede, üliõpilaste ja teiste laieneva keskklassi esindajate seas Hiinas, eriti 20-50 aastaste hulgas. Eelmisel aastal suuremates Hiina linnades korraldatud inspektsioon paljastas, et 24% 41-50 aastaseid ja 18% 20-30 aastaseid rüüpavad tihti kohvi, teatas Guanzhou Daily ajaleht. Eripoodide hulgas on liider Seattlest pärit Starbucks, mis laieneb üle maa suurematesse metropolidesse ja nö vormib tainast. Ettevõttest oli juttu mõni aasta
töökoormust regiooniti. 2 3) Eri sotsiaalsete gruppide kuritegelik aktiivsus Huvi paku eri gruppide osakaal, kuritegelik aktiivsus (gruppide osakaal kurjategijate vs kahtlustatute suhtes). Eestis: eelkõige muulasest mehed vanuses 16-24. Need näitajad sõltuvad aga tugevalt hoiakust kuritegevuse suhte, politsei tööst. Vähe lahendatakse ju vargusi ja valgekraede kuritegusid. Millest õpik rääkis? Kuritegevuse teooriate eesmärgid: 1) aitavad süstematiseerida olemasolevat informatsiooni kuritegevuse kohta ja pakuvad lähtekohti uuteks uuringuteks 2) võivad olla kuritegevuse kontrolli, vähendamise või ärahoidmise programmidele teoreetiliseks aluseks Teooriate rühmad: 1) bioloogilised 2) ühiskondlikud 3) hüpoteetilised sisemised psüühilised struktuurid
võib teha järelduse, 75% töötavatest ehitusspetsialistidest ei ole saanud süstemaatilist majandusharidust. Kui lähtuda ülikoolide ja kõrgkoolide (tehnikumide) lõpetanute arvust võiks hinnata töötavate spetsialistide ja juhtide koguarvuks 3000. Lähtudes tegelikest ehitusmahtudest ja sellele vastavatest ekspertlikest hinnangutest võiks töötavate valgekraede arvuks hinnata 2000. Arvestades, et kaugeltki kõik ei jätka tööd koolis omandatud erialal, on tegelik töötajate arv ilmselt nende kahe hinnangu vahepeal. Nendest arvudest järeldub ka, et meie haridussüsteemi väljalase praegusel tasemel suudab kindlustada vajaliku arvu spetsialistide ettevalmistamise. Optimismi sisendab ka eriala piisav ja stabiilne populaarsus noorte hulgas. Nii on aastakümneid olnud konkurss ülikooli ehituse erialale astujate vahel ümmarguselt 2:1
küsimus. Klassirühmad püütakse uurimiseks jagada suhteliselt õhukesteks kihtideks, nii saab pildi, kus toimuvad suuremad hüpped. Chambers on näidanud võrreldes erinevaid uurimusi, et 8 tundlikem ja primaarne klassikuuluvuse määraja on ikka amet. Keskne piir läheb siin mitte-käelist (non-manual) ja käelist tööd tegevate inimeste (manual worker) vahelt ehk metafoorselt valgekraede ja sinikraede vahelt. KLASSIDE JAOTUS (vt Chambers 1995: 34-48) MIDDLE upper (UMC) omanikud, direktorid, inimesed päritud varandusega (wealth) CLASS middle (MMC) spetsialistid, täidesaatvad direktorid/ juhatajad (executive (MC) manager) lower (LMC) pool(semi)professionaalid, madalamad direktorid WORKING upper (UWC) madalamad (upper) ametnikud, haritud käega töötajad
Õigussüsteemid on sotsiaalselt konstrueeritud. See selgitab ka riikide vahelised erinevused õigussüsteemide, normide (seaduste), nende kehtestamise jne osas. Koolkonna uurimishuviks ei ole niivõrd ühiskondlikku stabiilsuse ja korra või võimu uurimine kui õigussüsteemi liikmete omavahelise interaktsiooni uurimisel nt vanglate subkultuur jne. 17.4. Millised tunnused on erinevatel kuritegude tüüpidel tapmine, varavastased kuriteod, organiseeritud kuritegevus, valgekraede kuritegevus ja organisatsiooniline kuritegevus? Tapmine - üks kõige julmemaid kuritegusid. varavastased kuriteod - märksa levinum kui isikuvastased kuriteod, nende toimepanijatel teatav sotsiaalmajanduslik, hariduslik ning sooline taust. organiseeritud kuritegevus - maffia on üks selle, ajakirjanduse ülevõimendatud, vorme. Kuritöö vormil on 3 tunnust: Kuritegeliku organisatsiooni liikmed pakuvad kaupu ja
sisemine korraldus, mis selgus materjalide uurimisel ja intervjuude käigus ning mis näitas, et küsitluses mitteosalejad ei otsusta enda ega kolleegide koolituse üle, nende koolitus ja areng on otseses seoses töövajadustega ning ettevõte ei keskendu niivõrd lihttöölise koolitusele, mistõttu saavad küsitlustest väljajäetud vähe ja ainult tööga seotud koolitusi, kuhu neid suunatakse juhtide poolt vastavalt töövajadustele. Küsitluses osalejad on liigitatud "valgekraede" hulka, nad on huvitatud enda arengust, 29 vajavad pidevat tööalast koolitamist ja uusi teadmisi, ettevõte on huvitatud nende töötajate kvalifikatsiooni hoidmisest ja tõstmisest, viimast tingib ka küsitletute töö. Küsitlus oli kirjalik ja koosnes struktueeritud, nii avatud kui ka suletud küsimustest. Küsitluslehed jagati välja paberkandjal. Küsitlus viidi läbi oktoobris 2005. Küsimustik
majandusharudes hõivatud inimeste osakaal. Lihtne definitsioon: kui ta on üle 50 % tööjõust, on teemist postindustriaalse ühiskonnaga #muutus USAs 1900-1975: I 38->4 II 36 ->33 III 26 ->62 # Eestis (2009) I - 24 000 II - 188 000 III - 383 000 # põhjuseks: ülejääk ja efektiivsus? - vastavalt leitakse, et töö organiseerumise vorm muutub => "post-fordism" * uur infotehnoloogia *tarbimistüüp klassikuuluvuse asemel *teenuste ja valgekraede kasv *feminiseerumine *globaliseerumine Põhjused: * massiline tööstuslik tootmine läheb allhangetena odavamatesse maadesse * teenuste ja kaupade tootmisel kodumaal on primaarseks paindlikkus ja kvaliteet => sihtgruppide eristumine, kiire ümberorienteerumine uutele toodetele * teadmiste tähtsuse tõus tootmisel, planeerimisel, turundamisel *paindlikkus nõuab ka tööjõu paindlikkust: # ebakindlam töösuhe # valmidus tööaegu muuta, ka osalise tööajaga töötada
Belli jaoks on see düsfunktsionaalne süsteemi jaoks ka - kultuur ja tarbimiskultuur õõnestavad majandust ja poliitikat: 50ndatel ja 60ndatel Orgasmikultus asendas Mammonakulutuse. Kriitika okei, teooria halb: funktsionaalsus on üsna mahajäänud ja vähepopulaarne teoreetiline joon. Peaks hoopis rohkem nautima ehk konsumerism ja hedonismi eetos Igavuse, bürokraatia ja industrialismi tasakaalustamiseks on peetud tarbimist alates 1956 C.W. Millsi tähelepanekust, et valgekraede töö on muutunud ainult vahediks hea elu saavutamiseks. Hedonism, mis nüüd on loomulik tarbimiskultuuri osa - konsumerism - põhineb soovide ja ihade demokratiseerumises: reklaam, massturundus. Tegemist on moodsa hedonismiga, mis põhineb väljaspoolsel naudingul, mitte seespoolsetel naudingutel, nagu me nägime Campbelli puhul. Niivõrd, kui hedonismiteooriad toovad esile ja polemiseerivad inimese omandi ja tema individuaalsuse vahelist sidet, on tegemist tarbimiskriitikaga.
alkohoolikud Asiaadid (asiaatidel ei Kiire toime (joove kaob Üliaeglane. Meie mõistes kujune välja alkoholismi). kiirelt väike alksi tarbimine tekitab mitu päeva pohmakat Alkoholismil on 2 vormi: 1. vorm- valgekraede alkoholism, kujuneb välja hilisemas eas, inimesel on sotsiaalne staatus ja haridus olemas, neid iseloomustavad kaks asja, kas tugevad tsüklid või pidev auruall olemine, positiivne on see, et auruall olles pole vägivaldne. Ravi annab tulemusi. 2. Vorm- kujuneb välja enne 18 eluaastat, haridus on puudulik, joobesseisundis agressiivsed, probleemi eneseteadvustamist pole, ravilt joostakse minema vms. Miks on nii, et meil on alkohoolikud ja hiinas mitte sest meie oleme evolutsioneerunud
annaabi.ee 
