korduval lugemisel ja Tammsaare lejnud loominguga krvutades, samuti erialase kirjanduse ja ksiraamatute appi vtmisel avaneb kirjaniku idee nne olemusest oma ties selguses ja sgavuses. Ja kuigi lugeja teadusliku lhenemise korral taipab kik, ei suuda ta ka peale silmade avanemist definitsiooni kaaskodanikule edasi anda. Ja tahtes saada vastust teda vaevavatele ksimustele peab kaaskodanik taas lahti lma kik lal mainitud raamatud. Nii on Tammsaare meie peale melnud, kui ta oma surematu vaimusilma ees ngi ette eesti rahva ajalugu, hes tulevaste plvkondade ja nende murede ja rmudega, ning probleemidega, mis on tekkinud kigil inimestel, kelle snniaasta jb hilisemasse aega kui tema oma. Kui Goethe Faustiga otsis elu mtet, siis Tammsaare hes oma tegelastega otsib nne. Eelkige nitab see kll erinevusi eesti ja saksa kirjanduse vahel ja eesti ning saksa rahvuse olemuse vahel, kuid kaudselt nitab see ka seda, mis on nn. Elu mtte leidis Goethe juba 19. sajandil. Tammsaare kuulus nende
Samuti jäin pikalt peatuma peatükkidel, kus tutvustati värvikalt araabia mehe ning euroopa naise suhteid. Kuid mida sain ma teada? Loengutes oleme me päris palju rääkinud islami usust ja sellega kaasnevast ja seepärast ei üllatanud raamatu sisu mind just ülimuslikult. Kuid siiski, tooksin ma välja paar peatükki, kus räägiti araablased turul kauplevad ning kuidas tuleks käituda esmakordsel külastajal turumelus. Kuna raamatuid lugedes tekitan ma alati endale vaimusilma teatud pildi kirjeldatud olustikust, suutsin ka seekord silme ette manada suure turuplatsi, kus kõik vehivad emotsionaalselt kätega, pakuvad tagaruumis väikestest tassidest kohvi ja teed, kaubeldakse hinnas nii palju kui võimalik, kallistatakse ning surutakse kätt ja kui kaup on käes, poetatakse tasakesi rulli keeratud rahakupüürid kaupmehele pihku. Veel pööraks ma suurt tähelepanu näiteks Türgis rannas päevitajaile. Mind paneb iga kord
ülimaks avaldumisvormiks. Mõistsid, et teiste jaoks elamine on tühine, ja jätsid mind üksinda ebaõiglaselt." Kristalne täitmata veinikarahvin kukkus järsust küünarnukilükkest põrandale ning purunes, killud libisesid mööda ruuget põrandat. Ta tõstis pilgu ning kiikas aknast välja, justkui neurootiliselt maniakaalne idioot, kes otsib oma öhe kadunud ohvrit. Pelgalt sõnad, mida mälu vaimusilma püüdis manada, olid ainsaks urjaks. Mõtisklenud viivuks, otsustas ta kirjutada teise kirja, ainult lahkunu jaoks. ,,Armastus toimib raku tasandil, selles on minu avastuse olemus," alustas ta kindlameelselt, ,,sellesse on koondatud kõik seadused, nii energia jäävuse seadus kui ka mateeria jäävuse seadus. Nii keemia, füüsika kui matemaatika. Molekulid tõmbuvad teineteise poole
parimaks romaaniks. Näidendid. Vilde tõi draamasse linnamiljöö ja eesti haritlaste probleemid. Teda huvitaasid kunstniku positsioon kodanlikus seltskonnas ning kunsti ja äri, vaimsete ja aineliste väärtuste vahekorrad. ,,Tabamata ime" (1912) seostub ,,NoorEesti" algatatud mõttevahetusega Eesti ja Euroopa üle. Vilde ei jaga, vaid naeruvääristab eesti seltskonna Euroopa ihalust. ,,Pisuhänd" (1913) tegeleb suuresti samade küsimustega, ent on loodud komöödiazanris. Raha ja vaimusilma suhteid avatakse käänakurohke intriigi ja teravmeelse dialoogi najal. ,,Pisuhända" on peetud säravaiks eesti komöödiaks. FAKTE JA VÄITEID 1) Eduard Vilde on sündinud 1865.aastal Simuna kihelkonnas Virumaal. 2) Vilde on esimene elukutseline eesti kirjanik. 3) Vilde romaan ,,Külmale maale" (1896) tähistab eesti kriitilise realismi sündi. 4) Vilde loomingu keskse osa moodustab tema ajalooline triloogia.
igale olukorrale. Näiteks on teadlased mõõtnud üle 1500 erineva närvireaksiooni stressile. Lingvistiline keel, mida kasutame, näitab sügaval alateadvuslikul tasandil, mis meie sees toimub. Nt. kui ma palun teid vaadata midagi minu vaatenurgast, siis ma muundan oma mõtted piltideks ja palun teil sedasama teha; kui te vastate, et me takerdume üksikasjadesse, siis ma mõistan, et teil pole hetkel vaimusilma ees pilt, et teie töövahendiks on tunded, et edasiminek on on väga aeglane. Programmeerimine et mitte kulutada aega ja vaeva iga infoühiku omandamisele, kasutame automaatseid programme, nt punase tule ees peatume pikalt mõtlemata; keegi naeratab meile ja me naeratame vastu. NLP uurib oivalisuse olemust; mis vahe on inimestel, kellest üks teeb midagi vaevata, elegantselt ja hiilgavalt, aga teine ei suuda seda.
Kusti ja Iti on metsa maasikale läinud ja ära eksinud. Juba teist korda jõuavad nad suure kivi juurde tagasi. Itil on juba nutt varuks ja ta ei jõua enam käia. Õues on pimedaks läinud ning nad istuvad kivi äärde maha, et korraks jalgu puhata. Iti jääb magama. Ärkab öökulli huikamise peale ja hakkab kartma ning tahab koju. Kusti otsustab, et puhkavad veel natuke, eks siis valges koju lähevad. Kui Iti jäle magama jääb laseb Kusti mõttes tänase päeva vaimusilma eest läbi. Kuidas vanaisa mesilaste pereheitmist reguleeris. Kuidas ema teistele heinalistele süüa viima läks, kuidas kari koju tuli... Siis läksidki nemad Itiga maasikale ja nüüd on nad eksinud. Öökulli huike peale kukub pesast alla linnupoeg, kelle Kusti pessa tagasi upitab. Siis jääb ka Kusti magama. Ärgates leiab ta end rääkimas küürus vanaeidega, kes käseb ka Iti üles ajada ja lubab nad koju juhatada. Vanaeit juhatab nad läbi pimeda metsa oma majani
Teose alguses kõlas oboesoolo ning edasi liitusid ka teised pillid nagu viiulid, timpanid, oboed, fagotid, tsellod, flöödid ja klarnetid. Iseloomustaksin teost sõnadega kõrges registris, harmooniline ja huvitav. Tempo kiirus oli vahelduv ning helikõlad muutusid tihti. Dirigendi liikumine oli sujuv, kuid samas pigem jõulisem. Pala oli pigem keskmises registris, kuid see vaheldus. Teos tekitas minus kohati külmavärinaid, kuid kiirgas positiivset emotsiooni, seda oli põnev kuulata ning vaimusilma tekkis kujutuspilt. Eduard Dubin(1905-1982) on üks eesti rahvusliku helikeele kujundajaid, kes tegutses kuni 1944. aastani Tartus ning siis emigreerus Rootsi, kus elas ja töötas Stockholmis. Ta on õppinud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, Tallinna konservatooriumis ja hiljem jätkas õpinguid Heino Elleri juures. 1.Ristpulkade tants Teos oli lõbus ning kohati muinasjutuline ja salapärane, tekkis tunne nagu oleks justkui sattunud mõnda muinasjuttu
Ta suri Unikülas 7. jaanuaril 1881, tema mehe elu oli katkenud juba 26. veebruaril 1868.aastal. Mõlemad on maetud Laatre 1. kalmistule, kus nende kalmud on paraku unustatud. Luuletaja kodukoha ümbrus on maaliline. Eriti kaunis oli koolimaja ümbrus oma suure aiaga, mis kevadeti õitses. Selle kohta ütleb laulik oma luuletuses "Vaimus vanemate ja venna hauakünkal: Mu isa aiakese asutas, Kus ema hoolsalt oli töötamas. Seal vaatas tiigikene põõsastest, ei kao ta mu vaimusilma eest. Ma näen, kuis... viljapuudes töötab mesilind. Tiigikene, mis olevat õhutanud luuletajat laulukese "Vee peal" ("Kiigu, mu paadike...) loomisele, on püsinud tänaseni. Kirjaniku isa loodud viljapuuaed hävis lõplikult 1939.aasta külmade ajal. Küll aga on tee ääres kaks mändi, mis olevat kirjaniku isa Jakob Kuhlbarsi istutatud. Luuletaja Friedrich Karl Johann oli oma vanemate teine laps, kelle lapsepõlv möödus üksinduses kauni
Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähki uue romaani "Mees, kes teadis ussisõnu" kujundus tõi kohe vaimusilma ette lapsepõlvest väga tuttava raamatu, mille pealkiri on "Tark mees taskus" ja mis koosneb eesti rahva ennemuistsetest juttudest. Lugemisel selgus, et ka sisu poolest võib kahe raamatu vahele mitmeid paralleele tõmmata. Romaani tegevus siis umbes kolmeteistkümnenda sajandi Eestis ja minategelaseks Leemet, metsas sündinud eestlane, viimane ussisõnu (rästikute keel, millega saab loomi allutada ja osadega neist ka muidu suhelda) valdav mees maailmas.
vaatas rahvast ja imestas. Siis kõneles ta nii: Inimene on köis, pingul looma ja üliinimese vahel. Ohtlik üleminek, ohtlik teelolek, ohtlik tagasivaatamine ja seismajäämine." Just sellepärast, et "Jumal on surnud", on "üliinimene" võimalik. Just sellepärast, et mingeid valmis absoluutselt kindlaid väärtusi ja tähendusi ei ole, võib inimene nad ise luua ja pärast seda neid jälle muuta. Inimene võib olla ise enda jumal ja siis sellegi jumala võita. Nietzsche vaimusilma ees ei ole seega uus evulutsiooniliselt kõrgem inimliik, mingi valitsema määratud rass. Nietzsche otsib sõltumatut ja iseteadvat, loovat kultuuriinimest, kelle saatust juhib tema enda tahe. Anti- Kristus Nietzsche nooruseaja suur kultuurikangelane oli Richard Wagner, keda ta isiklikult tundis, ta oli elav loov genius, kelles Nietzsche sai oma silmaga näha titaanlikku kunstnikutemperamenti. Peale seda kui Wagner kandis ette oma ooperi "Parzifal"
Nõnda võib öelda, et Tuglas viis nooreestlaste lipukirja saagem eurooplasteks ellu kõige otsesemas mõttes. Sisuliselt tähendab see, et Tuglas täitis kodumaast sunnitud eemaloleku aja Euroopa kunsti ja kultuuri intensiivse tundmaõppimisega. Temataolisele optilist tunnetustüüpi kirjanikule ongi tähtis võimalikult palju oma silmaga näha. Sealjuures vaadata mitte korraks pilku üle libistades, vaid süvenedes, detaile kui ka tervikut vaimusilma salvestades. Maalide ja skulptuuride, muuseumide ja ehituskinsti saavutuste kirjeldused võtavad enda allu sadu lehekülgi Tuglase reisiraamatutes. Tuglase ristinimi pandi Võnnu kihelkonna kirikuraamatusse kirja kujul Wridebert. Oma varasemad tööd, sh esimesed raamatud "Hingemaa" (1906) ja "Kahekesi" (1908), avaldas ta Mihkelsoni nime all, mõne üksiku kooliaegse kirjatüki signeeris ta varjunimega Villem Tuglas. 1909. aastasr on Tuglas tema alaline kirjanikunimi ja 1923
''Kas ma pean nüüd tänasest päevast sulle Teie Pühadus ütlema?'' küsib Anne õhtul kuningalt. ''Oled sa ju nüüd Inglismaa kiriku paavst?'' ''Pilka jah!'' vastab Henry naerdes ja lööb endale ülemeelikult vastu vasakut kintsu. ''Varsti oled sa minu naine ja seega Inglismaa kuninganna.'' Minevikuviirastus... Percy saab teada, et Anne'i kirjutatud lembekiri temale on mängitud kardinal Wolsey kaudu Percy naise leedi Jane'i kätte. Siin ilmub Percy vaimusilma ette stseen ,kui ta paar aastat tagasi kuninga käasul ja muidugi Anne'i õhutusel vahistas kardinali selle maaresidentsis Catwoodis. Ülima mõnuga, kuivõrd ka tema nagu Anne'gi ei ole unustanud, et see oli Wolsey , kes nad teineteisest lahutas ja sundis teda Jane'iga abielluma. Ei ole mingi ime, et Percy abielu ei saanud õnnelikuks, ei saanud saadagi! Tjukaks ja äkiliseks muutus mees, liialdatult usaldamatuks ja armukadedaks tema abikaasa. 9
sest ta ei erine milleski sellisest, mida enesele kujutleksin, mõeldes kümmetuhatnurgast või mis tahes muust rohkemakülgsest figuurist; ja mitte kuidagi ei aita see ära tunda omadusi, mille poolest tuhatnurk teistest paljunurkadest erineb. Kui aga küsimuse all on viisnurk, siis võin küll tema figuuri mõista ilma kujutlusvõime abita nii nagu tuhatnurga figuuri; aga [1651] ma võin teda ka kujutleda rakendades [applicando] vaimusilma tema viiele küljele ja ühtlasi nende poolt hõlmatud alale; ja ma täheldan siin ilmselgelt, et kujutlemiseks on mulle vaja mingit eripärast vaimupingutust, mida ma mõistmiseks ei kasuta: see uus vaimupingutus näitab selgesti erinevust kujutlemise ja puhta mõistmise vahel. Lisaks panen tähele, et see kujutlusvõime, mis minus on, niivõrd kui ta mõistmisvõimest erineb, minu enese, s.o minu vaimu olemuse jaoks nõutav ei ole; sest kui ta mul ka puuduks, oleksin
vid" (1994) esitavad laiuloodusest inspireeritud kirjeldusi ja mõtisklusi, aeg-ajalt tõuseb esile ka "inimene silmitsi metsiku loodusega" ehk wilder- nessi-romantika. Hiiumaast ja Hiiumaa laidudest on kirjutanud botaanik Haide-Ene Rebassoo (1972; 1975); tema tähelepanu all on taimkate, aga ka linnud sedavõrd, kui nad ökosüsteemis toimivad taimeseemnete levitaja- tena. Et arvukate mainimist leidvate taimeliikide kooslusi, väljanägemist, lõhna, lopsakust ja teisi omadusi vaimusilma ette manada ning autori emotsioonidest osa saada, peab lugejagi olema päris hea taimetundja. Rannaäärsete alade kirjeldustest on esileküündivad veel Jüri Piigi "Matsalu roostikus" (1958) ning Eerik Kumari isiklikus ja emotsionaalses toonis kirjutatud Matsalu-lugude kogumik "Lindude laht" (1966). Selles- se on võetud ka Kumari enne sõda ajakirjanduses ilmunud loodusjutte, näiteks "Minu sõber veetallaja". Kumari oli pärit Matsalust ning tundis
Kui ta on pikk, siis on tal vaheaeg, ta võimaldab kosumist, annab palju aega, sest on paratamatu, et ta areneb ja siis lakkab. Lühike ja järsk haigus teeb üht kahest: kas sureb või surmab. Kuid mis seal vahet, kas pole teda või pole mind? Mõlemal juhul on valul lõpp. (18) Sellestki on kasu, kui valust eemaldudes pöörata vaim teistsuguste mõtete poole. Mõtle sellele, mida oled teinud auliselt ja mehiselt, tegele mõtte paremate osadega. Lase järgemööda oma vaimusilma ette kerkida kõigel sellel, mida oled ülimalt imetlenud. Siis mööduvad su eest kõik ülimehised valu võitjad. See, kes endal veenikomusid välja lõigata lastes jätkas raamatu lugemist, too, kes ei lakanud naermast, sellal kui piinajad just selle üle vihastudes lasksid käiku kõik oma julmuse tööriistad. Kas valu ei peaks siis võidetama mõistusega, kui teda on võidetud naeruga?
tulevad. Eriti oluline on kriitiline mõtlemine massiühiskonnas ning poliitiliste ja reklaamtekstite ülekülluse tingimustes Mõtlemine kui probleemi lahendamine Probleemid jagunevad hästidefineeritud ja halvastidefineeritud probleemideks. Esimese puhul täpselt ära määratletud lähtesituatsioon. Lahenduse leidmine on käsitletav teatud otsinguprotsessina, kus püsimälu andmed ühelt poolt ja loovfantaasia võimalused teiselt poolt asetavad inimese vaimusilma ette variante, mille hulgast sobivaima /õige leidmine ongi otsustavaks sammuks. Klassikaline probleemilahenduse etappide käsitlus: 1) Ettevalmistav etapp. Õpitakse tundma probleemi, mida on tarvis lahendada. 2) Inkubatsioon. Alateadvuses leiab aset ideede küpsemine, väliselt passiivne; soodustab uni, füüsiline aktiivsus, muu tegevus. 3) Illuminatsioon (selginemine, valgustus). Lahenduse järsule ilmnemisele kaasub sisetunne, et just õige lahendus on käes.
ülekülluse tingimustes 32 Mõtlemine kui probleemi lahendamine Probleemid jagunevad hästidefineeritud ja halvastidefineeritud probleemideks. Esimese puhul täpselt ära määratletud lähtesituatsioon. Lahenduse leidmine on käsitletav teatud otsinguprotsessina, kus püsimälu andmed ühelt poolt ja loovfantaasia võimalused teiselt poolt asetavad inimese vaimusilma ette variante, mille hulgast sobivaima /õige leidmine ongi otsustavaks sammuks. Klassikaline probleemilahenduse etappide käsitlus: 1) Ettevalmistav etapp. Õpitakse tundma probleemi, mida on tarvis lahendada. 2) Inkubatsioon. Alateadvuses leiab aset ideede küpsemine, väliselt passiivne; soodustab uni, füüsiline aktiivsus, muu tegevus. 3) Illuminatsioon (selginemine, valgustus). Lahenduse järsule ilmnemisele kaasub sisetunne, et just õige lahendus on käes.
HORATIO: Ma tulin, prints, te isa matusele. HAMLET: Mind palun ära pilka, koolivend - sa tahtsid öelda vist mu ema pulma, eks? HORATIO: Tõepoolest, prints, see järgnes üsna kohe. HAMLET: Sääst, sääst, Horatio - nii peiepraed külmroaks veel pulmalauda kõlbasid. Mu isa!... Vahel on, kui näeksin teda. HORATIO: Kus, kallis prints? HAMLET: Mu vaimusilma ees. HORATIO: Kord nägin teda: tubli kuningas. HAMLET: Ta oli igas asjas mees mis mees, ei leidu temasarnast enam. HORATIO: Möödund ööl ma nagu nägin teda, prints. HAMLET: Sa nägid? Keda? HORATIO: Kuningat, te isa. HAMLET: Mu isa? Kuningat? Siis taeva nimel, räägi! HORATIO: Kaks ööd on järjest need kaks aadlimeest,
kuid hubasesse ühiskajutisse ja võtke aeg maha. Vaadake ringi – te näete seal pikka kõrgete kunstipäraselt nikerdatud seljatugedega toolidest ümbritsetud massiivset tumedat lauda, luksuslikke seinalampe, serviise ja nurgas nüüdseks juba ammu vaikinud mustalakilist pianiinot. Teadke, et te olete sattunud mehiste meeste maailma. Nende vaimsus ja tahe on seal endiselt aimatav – tundub, nagu oleksid nad vaid hetk tagasi sealt lahkunud. Püüdkem siis oma vaimusilma ja – kõrva manada seal kunagi laua taga istunud meeste nägusi, tegusi ja hääli. Kui teie laeval on korralik ühiskajut, siis ei tohiks see üldsegi raskeks ülesandeks olla… 2.4 MEREMEHE VORMIRIIETUS-AJALUGU JA TRADITSIOONID Meremehe riietus, ühtne vormirõivas, mis on kohustuslik kõikide maade sõjalaevastikes ja arenenud mereriikide kaubalaevastikus. Põhimõtteliselt kogu maailmas sarnane, riigiti võib olla erinevusi
ja vakka; jalad mässige kuue sisse, sest hommikune kaste võiks neile vahest kahju teha. Kui ma teid siit enam ei leiaks, siis -- oleks sellest väga kahju.» Nende sõnadega surus Gabriel neiu kätt ja tõttas kurel sammul minema. 5. ESIMENE ARMASTUS. Imelik vägi on esimesel armastusel. Agnes ei teadnud veel õieti, mis armastus on, ei teadnud ka, et ta Gabrieli armastas, aga seda tundis ta selgesti, et ta süda kerge ja meel ütlemata hea oli. Gabrieli kuju ei kadunud ta vaimusilma eest; ta nägi teda ühtepuhku, kuulis tema südamessetun-givat häält, kordas mõttes iga sõna, iga vähemat juhtumist, mida nad üheskoos läbi olid teinud, öised kohutused, hirmsasti segatud uni, põgenemine särgiväel ja paljajalu -- kõik need suured ja tähtsad juhtumised, mis aga mitte Gabrielisse ei puutunud, olid Agnese meelest otsekui ara kustutatud. Heameelega oleks Agnes nagu plika-põlves läbi
tabamine. Eriti oluline on kriitiline mõltemine massiühiskonnas ning poliitiliste ja reklaamtekstide ülekülluse tingimustes. Lisaks näitele nõua fakte, küsi ikka ja jälle ja mis siis sellest, kas tegemist on arvamusga Probleemid jagunevad hästi ja halvasti determineerituteks. Lahenduse leidmine on käsitletav teatud otsinguprotsessina, kus püsimälu andmed ühelt poolt ja loovfantaasia võimalused teiselt poolt asetavad inimese vaimusilma ette variante, mille hulgast sobivaima/õige leidmine ongi otsustavaks sammuks. 1)ettevalmistuse etapp; 2)inkubatsioon alateadvuses leiab aset ideede küpsemine; 3)illuminatsioon sarnane insaidile, tunne et õige lahendus on käes; 4) verifikatsioon (kontroll) Rigiidsus on võimetus muuta oma toiminguid, hoiakuid, maailmanägemisit, mõtlemismalle. Lateraalne mõtlemine on võime olukorda kõrvalt vaadata, asju ja probleeme uue persp näha.
Kuid ta kannatas, ta kannatas nii, et ta vahetevahel oma peast juukseid rebis, et näha, kas nad halliks pole läinud. _Ühel silmapilgul käis ülemdiakoni peast mõte läbi, et võib-olla just sel minutil tõmbab see koletu köis, mida ta hommikul nägi, oma raudse silmuse tütarlapse õrna ja peene kaela ümber kokku. Külm higi tuli tal sellest mõttest laubale. Teisel silmapilgul aga nägi ta, ise saatanlikult enese üle naerdes, oma vaimusilma ees korraga kaht Esmeraldat: üht elavat, muretut ja rõõmsat, magu ta teda esimest korda nägi, kui neiu ehituna harmoonilises tantsus 345 keerles, ja teist särgiväel, köis kaelas, paljajalu oma viimasel elupäeval aegapidi mööda järsku võllaredelit üles ronivat. Need kaks pilti tekkisid nii elavalt ta silmade ette, et ta pidi hirmust karjatama. Samal ajal, kui see meeletuseraju tema hinges kõik segi paiskas, murdis, painutas, lõhkus
mida ütlesin täna, ma luban, et teen seda.» See Richelieu viimane lause väljendas hirmsat kahtlust, see vapustas dArtagnani enam, kui seda oleks teinud ähvardus, sest see oli hoiatus. Kardinal püüdis niisiis teda hoida mingisugusest õnnetusest, mis teda ähvardas. Ta avas suu, et vastata, kuid suursuguse käeliigutusega saatis kardinal ta ära. DArtagnan väljus, kuid ukse juures oleks vaprus temast peaaegu kadunud ja vähe puudus, et ta oleks tagasi läinud. Kuid ta vaimusilma ette kerkis Athose range ja tõsine kuju: kui ta sõlmiks kardinaliga selle lepingu, mille viimane talle ette pani, ei ulataks Athos talle enam kätt ja ütleks temast lahti. See kartus hoidis teda tagasi -- selline on tõesti suure isiksuse mõju oma ümbrusele. DArtagnan läks alla sama treppi mööda, kuseta oli tulnud, ja leidis ukse eest Athose ning neli musketäri, kes ootasid ta tagasijõudmist ja hakkasid juba muret tundma.