Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Väikelinn chicago". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
thomas, küülik, karli, küüliku, rocky, tundis, jooksis, süüdistus, kostus, uksekell, kevadvaheaeg, istuma, toast, küsis, teaks, helistama, öelnud, küsima, kõnede, viskas, noaga, ostnud, kukalt, liiale, juttu, kartis, kordama, ähvarduse, teoks, hallis, adresseeritud, nutma, lego, technic, segamini, ebaviisakas, kahepalgeline, osanud, vanasõnuVÄIKELINN CHICAGO? Kristen Boie LÜHIKOKKUVÕTE RAAMATUST Oli õhtu, taevas oli kui vampiirifilmis. Niklas oli just avastanud, et tema küülik Reks oli ära jooksnud. Thomas, Karin ja Svenja otsisid Reksi. Kostus uksekell. Ukse taga oli hirmunud poiss. Niklas tundis ta ära – see oli Jannis, kes oli sattunud vale ukse taha. Kevadvaheaeg oli lõppenud. Niklase klassi tuli uus poiss Karl, kes pandi Niklase kõrvale istuma. Neile anti ajaloos ühine kodutöö ning peale kooli läksid nad Niklase juurde. Nad kuulasid Svenja toast võetud CD-sid. Õhtul CD-d enam CD- mängijas ei olnud.
VÄIKELINN CHICAGO? Kirsten Boie Ühel ööl Niklas avastas, et ta küülik Reks on kadunud. Terve pere- isa Thomas, ema Karin ja õde Svenja ja vend Niklas- otsid küülikut taga. Järsku kuulsid nad midagi õues, keegi oli nende garaazi juures. Thomas läks välja rääkima ja kui Niklas õue vaatas tundis ta poisi ära, see oli Jannis, ta oli eksinud. Kevadvaheaeg sai läbi. Niklase klassi tuli uus poiss Karl, Niklas proovis temaga tuttavaks saada ja sõbrustada, aga Karl oli ülbe ja kalk. Karl pidi Niklase kõrval istuma hakkama. Neile anti ühes tunnis ühine kodutöö ja kuna Karl elas Niklase ligidal, siis läks Karl Niklase juurde kodutööd tegema. Nad kuulasid Svenja toast võetud CD-sid. Kui Karl varsti ära läks, märkas
Ta mängis isegi selles vanuses veel Lego Technic'uga. Eriti korralik ta ei olnud, sest tuba oli tal alati segamini. Karl ta oli neljateistaastane poiss. Karl oli hea õpilane kuigi koolis sellest eriti hästi aru ei saanud. Ta oskas eriti hästi arvutit kasutada. Tema tuba oli väga korras. Ta oli väga ebaviisakas ning üpriski tugev. Ta oli veidi närvi haige ja kahepalgeline. Ta läks väga kergelt närvi. Ta oskaks väga hästi ning usutavalt valetada. Thomas ta oli Niklase isa. Tema uskus politseisse. Ta tundis ka seadusi üpris hästi. Tal oli olemas arvuti, millega ta ei osanud ka midagi eriti teha. Ta kasutas tihti igasuguseid vanu sõnu ja ütlusi. Kõrvaltegelased: Karin ta oli Niklase ema. Ta tegeles peamiselt majapidamisega ning oma tööga. Ta oli vägagi rahulik inimene. Svenja ta oli Nikalase õde. Ta oli kergesti ärrituv. Ta hoolis väga oma vennast, aga ei sallinud kui ta tema asju võtab.
Tõlge on ilmunud aastal 2001. Raamat on Avita kirjastuse Teraviku sarjast. Teose on saksa keelest tõlkinud Nele Lopp Teoses räägitakse 13.-aastasest poisist Niklasest ja tema probleemidest uue õpilase Karliga. Karl tundub algul Niklasele lahe poiss, kuid aja jooksul taipab ta, milline Karl tegelikult on. Karl varastab Niklaselt tema asju ja tekitab talle palju pahandusi. Süzee kokkuvõte: Koolivaheaeg on lõppenud ja Niklase klassi tuleb uus poiss Karl. Õpetaja paneb Karli ja Niklase koos töötama, sest nad elavad üksteisele lähedal. Kui Karl järgmisel päeval Niklase juurde tuli tegid nad kodutöid ja kuulasid Niklase õe CD-plaate. Kui Karl ära oli läinud, plaati, mida nad kõige rohkem kuulasid, enam ei olnud. Kui Karl järgmine kord Niklase poole tuli, laenas Karl Niklaselt CD-ROMi ja lubas selle talle tagasi tuua. CD-ROM oli isa oma ja Niklas ei tahtnud seda eriti laenata, kuid tal ei jäänud
juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus tütar ja saab nii Rootsis rikkaks. Ühel päeval tuleb õpetaja Piilman Joonase juurde ning ütleb, et Joonas ei saagi sõitu minna, kuna Joonas ei osale muusikalis näitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis üks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tõlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale ülivihaseks. Ta karjus õpetaja peale, et see on pettus, lõpuks jooksis Joonas klassist minema. Väljas rääkis ta Markole sellest. Lõpuks tuli välja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile ja Gunnarile kätte. Marko lubas Joonasele, et hoolitseb kättemaksu eest ise. Järgmine päev olidki kaks vanemat poissi, keda kutsuti Klinkeriks ja Kangiks, kooli juures. Nad olid nõus Piilmanile ja ta pojale natuke nalja tegema, kuid ainult tasu eest. Joonasel polnud poistele muud anda kui vanaisa kingitud makk.
Kuna Alexil olid rinnus pidevalt valud sõi ta valuvaigisteid kuid arsti juurde keeldus minemast. Ma ka ei läheks, kui ma pidevalt narkouimas oleksin. 6 Nad jooksid tänavatel, huligaanitsesid ning tarbisid meelemürke. Nad rikkusid mitmel erineval viisil seadust. Kuid nad ei pööranud sellele suurt tähelepanu. Mingil hetkel kuulis Lelet naeru ning kellegi nuttu, kuid ta ei teinud sellest välja. Ta lihtsalt jooksis. Ja seda kõike tänu narkootikumidele. Ta komistas. Ta komistas maas lamavale Alexile otsa. Kõik olid paanikas. Lelet võttis pisikese koti poisi käest ning pani selle omale taskusse. See oli Rasmuse tagavara. Lelet oli minu arvates loll, et nii tegi, ta tõmbab sellega ainult endale jama kaela. Gerri helistas kiirabisse ning tahtis siis Leletiga ära joosta, et neid ei leitaks, et neil jamasid ei tuleks, kuid Lelet ei lasknud Alexist lahti. Ma teeks oma armastatuga sammuti. Järgmisel
Ann otsustas selle üle järele mõelda. Järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodutööd näitaks. Kuna Rita oli juba täiesti võimatuks muutunud, tõukas Ann teda ja karjus talle, et ega tema pole süüdi, et Rital kodused tööd tegemata on ja et ta nii loll on, et ei oska ise midagi teha. Peale seda saadeti tüdrukud direktori kabineti juurde, kuna direktoril oli tegemist, pidid nad ukse taga ootama. Äkki jooksis Ann sealt ära. Mõni tänav koolist eemal jäi ta seisma ja hakkas nutma. Äkitselt oli Rita ta juures ja pakkus talle suitsu. Ann võttis selle küll vastu, kuid suitsetades hakkas ta köhima ning kustutas suitsu kohe ära. Nad läksid Rita juurde. Kui lõpuks 11 aegu õhtul või isegi hiljem otsustas Ann koju minna, lasi ta ennast Rital koduni saata ning seejärel tagasiminekuks andis ta Ritale taksoraha ja tellis takso. Kodus oli sel hetkel mingi tüli ja Ann läks välja tagasi
Ann otsustas selle üle järele mõelda. Järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodutööd näitaks. Kuna Rita oli juba täiesti võimatuks muutunud, tõukas Ann teda ja karjus talle, et ega tema pole süüdi, et Rital kodused tööd tegemata on ja et ta nii loll on, et ei oska ise midagi teha. Peale seda saadeti tüdrukud direktori kabineti juurde, kuna direktoril oli tegemist, pidid nad ukse taga ootama. Äkki jooksis Ann sealt ära. Mõni tänav koolist eemal jäi ta seisma ja hakkas nutma. Äkitselt oli Rita ta juures ja pakkus talle suitsu. Ann võttis selle küll vastu, kuid suitsetades hakkas ta köhima ning kustutas suitsu kohe ära. Nad läksid Rita juurde. Kui lõpuks 11 aegu õhtul või isegi hiljem otsustas Ann koju minna, lasi ta ennast Rital koduni saata ning seejärel tagasiminekuks andis ta Ritale taksoraha ja tellis takso. Kodus oli sel hetkel mingi tüli ja Ann läks välja tagasi
võib ann minna ta vanaisa majja, vanaisa on surnud & maja täiesti tühi. ann otsustas sellele mõelda. järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis rita annil koguaeg sabas, sest tahtis mate kodust tööd. kui rita juba täiesti võimatuks muutus, karjus ann ta peale, et ega tema pole süüdi, et tal kodused tööd tegematta & et ta nii loll on, et ise ei oska midagi teha. tüdrukud saadeti direktori kabineti juurde, kuna direktoril oli tegemist, pidid nad ootama. äkki jooksis ann minema. mõni tänav koolist eemal jäi ta seisma & hakkas nutma. järsku ilmus rita & pakkus talle suitsu. ann võttis küll vastu, kuid hakkas köhima ja kustutas koheselt ära. edasi läksid nad rita juurde. koju läks ann alles üheteistkümne paku või isegi hiljem. ta lasi rital end saata & siis andis ritale taksoraha ning kutsus takso. kodus oli sel hetkel tüli ja ann läks tagasi välja. äkki tõmbas keegi ta autosse & see oli rita. öö veetiski ta rita juures
aru mis Carmenil parasjagu käsil on. Nimelt tahtis Carmen inglasest milordi paljaks röövida, ta maja endale võtta jne. Selleks aga tuli inglane tappa. Mustlanna andis Josele teada, et milord viib ta Rondasse. Teel pidi jõuk neid ründama nii, et inglane sureks. Jose oli plaaniga päri ning suundus tagasi oma seltsimeeste juurde. Seal kiskus ta tüli üles Ükssilmaga, nad võitlesid ning Garcia sai surmavalt haavata. Nüüd tundis Jose end võitmatuna kogu maailma ees kuna Carmen kuulus ainult temale. Nad suutsid kahekesi Dancairoga inglased tappa. Need kellega Carmen ühes oli. Carmen oli Jose rom (abikaasa) ning paar kuud nad elasidki niiviisi. Enamjaolt tegelesid salakaubavedamisega, harva röövimisega. Nad olid ka paar lisa liiget jõuku saanud, ustavamad kui eelmised. Ainult ükskord Malagas tegi Carmen Jose rahutuks, nimelt tahtis ta uuesti korrata analoogset trikki inglastega
ei saanud aru mis Carmenil parasjagu käsil on. Nimelt tahtis Carmen inglasest milordi paljaks röövida, ta maja endale võtta jne. Selleks aga tuli inglane tappa. Mustlanna andis Josele teada, et milord viib ta Rondasse. Teel pidi jõuk neid ründama nii, et inglane sureks. Jose oli plaaniga päri ning suundus tagasi oma seltsimeeste juurde. Seal kiskus ta tüli üles Ükssilmaga, nad võitlesid ning Garcia sai surmavalt haavata. Nüüd tundis Jose end võitmatuna kogu maailma ees kuna Carmen kuulus ainult temale. Nad suutsid kahekesi Dancairoga inglased tappa. Need kellega Carmen ühes oli. Carmen oli Jose rom (abikaasa) ning paar kuud nad elasidki niiviisi. Enamjaolt tegelesid salakaubavedamisega, harva röövimisega. Nad olid ka paar lisa liiget jõuku saanud, ustavamad kui eelmised. Ainult ükskord Malagas tegi Carmen Jose rahutuks,
Seni olgu lütseomi hoolsaim õpilane ning ärgu olgu keisri vaenlane ega sõber. Hommikul sõitis poiss ära. 14-ndal oktoobril Jakob mõtles oma sõnade üle, mis ta oleks pidanud poisile teele kaasa andma. Pühapäeval, 23-ndal oktoobril Jakobit kutsuti Timoga üheskoos sauna, kuna Eeva polnud veel tagasi tulnud. Seal küsis Jakob, et kas ta Schlüsselburgis ka sauna sai või mitte. Too vastas, et kord kuus ikka. Aga tema tegi endal oma sauna , ta jooksis. Algul ikka 10 ringi kuid varsti hakkas pihta ajalootunniga. Jõudis tänapäeva. Kolmapäeval, 13-ndal novembril 1827 Täna hommikul oli Timo sünnipäev. Seda tähistati ploomikoogiga. Varsti tulid aga talupojad oma õnnitlustega. Nad olid õnnelikun, et neid 13-ndal aastal (6 aastat varem) vabaks lasti, õnnitlesid ka kojusaabumise puhul, kinkisid enda tehtud küünlajala. Teisipäeval 29-ndal novembril 1827 8 aasta tagusesse aega
Võistlustele minnes unustas ta varustuse metroovagunisse. Sellega teenis ta kogu meeskonna meelepaha. Holden jälgis veidike mängu künkalt ja läks siis ajalooõpetaja mr. Spencerile külla. Teine peatükk Holden Caulfieldi hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest. Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami. Mr. Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette. Holden tundis end külaskäigu ajal ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mr.Spenceriga hüvasti. Kolmas peatükk Holden läks internaadis oma tuppa ja hakkas raamatut lugema. Peagi tuli tuppa tüütu poiss Ackley. Ta näppis alati teiste asju ning vihkas Holdeni toanaabrit Stadlaterit. Kui Ackley oli juba tükk aega toas ringi kolanud tuli Stadlater, kellel oli alati kiire. Seekord kiirustas ta kohtingule. Neljas peatükk Holden uuris kellega ta toanaaber seekord kohtama läheb
Ta sai roti kätte, kuid nägi, et rong tuleb ja pidi ronima betooni peale, kuid ei jõudnud. Õnneks üks mees tiris ta sinna ning Christopher oli päästetud surmasuust. Hiljem istus ta rongile ning sõitis Willesdeni sõlmjaama suunas. Ta ostis ühest kioskist Londoni kaardi ning läks kaardi abiga ema juurde. Õnneks see polnud eriti kaugel, aga ema ei olnud kodus ja siis hakkas veel ka väljas sadama. Ta kuulis ühe naise ja mehe häält ning tundis ära ema oma. Ema imestus oli suur, kui leidis poja väljast. Christopher rääkis, et isa oli Wellingtoni ära tapnud ning kartis olla kodus. Ema võttis ta enda juurde ning viis Christopheri vanni. Ema ütles pojale, et ta võib jääda sinna niikauaks kui soovib, kuid hr. Shelter polnud sellega päri, öeldes, et seal on ruumi vähe kahelegi. Ema päris pojalt, et miks ta talle kirjutanud ei olnud, kartes, et äkki on nad ära kolinud, kuid Christopher rääkis, et isa ütles talle, et
ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii raha. Mõnel päeval jõudis ta isegi poistega koos mõne mängu mängida. Ühel täiesti tavalisel päeval, kui Jaan puid raius, kuulis ta poepidajat kojanaisega vestlevat. Ta kuulis, kuidas poenaine püüdis kojanaist veenda, et too Jaani lastekodusse viiks, sest Kojamees oli haigeks jäänud ja lapse üleval pidamine nõuab palju raha. Just praegu oleks tahtnud Jaan sellest üliõpilase härra Pärnaga
ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii raha. Mõnel päeval jõudis ta isegi poistega koos mõne mängu mängida. Ühel täiesti tavalisel päeval, kui Jaan puid raius, kuulis ta poepidajat kojanaisega vestlevat. Ta kuulis, kuidas poenaine püüdis kojanaist veenda, et too Jaani lastekodusse viiks, sest Kojamees oli haigeks jäänud ja lapse üleval pidamine nõuab palju raha. Just praegu oleks tahtnud Jaan sellest üliõpilase härra Pärnaga
· Jaak ja Virve said kokku. Virve kutsus Jaaku Kanaaridele kaasa. Jaagu isa ei olnud nõus. · Papa Sirklil oli Haapsalus korter, kus nad puhkasid. Ühel päeval luges papa Sirkel lehte ja nägi et Wikman on surnud. Jaak oli arvanud , et see nii võis olla. Jaak oli rahul, et Virvega kaasa ei sõitnud, sest muidu oleks ta sellest kuulnud alles tagasi tulles. Südametunnistus ei lubanud tal lõbutseda. · Jaak läks linna. Kuulis, et Laasik oli matustel käinud. Jaak tundis, et oleks võinud ka matustel käia. · Virve tuli tagasi Kanaaridelt. Ta tõi Jaagule spordisärgi ja päikeseprillid, mida Jaak igal võimalusel kandis. Esimesel kohtumisel ei tundnud Jaak Virvet ära-ta oli pruun,heledamate juustega, olemuselt teine. Jaak lasi Virvel endale jutustada, mida tüdruk näinud oli. · Juhan tegi eksameid. Üldiselt sai vastukaja : et sa tegid nii mõndagi ning ega üks õpilane pea kogu klassi tembu pärast kannatama-3. Osades ainetes Nt
Jaak helistas Virvele, et see kindlasti koosolekule tuleks ning saaks tõestust, et kõik Vaimuühingus räägitu polegi nii igav, kui tema arvas. Virve tuligi koosolekule. Jaak pabistas alguses natukene, kuid kui nägi Virve üllatunud nägu (mida ta oligi soovinud), kadus hirm ning ta jätkas rahulolus. Pärast ettekannet tekkis väike arutelu, kuid Jaaku see ei häirinud, sest ta oli rahul, et sai Virvele näidata, mida tema oskas. Üheksas peatükk Jaak saatis Virve koju tee peal tundis ta sageli, kuidas piinlik vaikus maad võttis. Hiljem ei mäletanud ta isegi, millest Virvega rääkis. Ta ootas, et Virve midagi tema ettekande kohta ütleks. Lõpuks, kui nad jõudsid Virve majani, tuli Jaagule meelde sõna väravaromantika, ent ta ei teadnud, mida sellega peale hakata. Virve ütles, et talle meeldis Jaagu esitus. Jaak sai sellest kohe hoogu ning ütles, et helistab Virvele.
Jaak helistas Virvele, et see kindlasti koosolekule tuleks ning saaks tõestust, et kõik Vaimuühingus räägitu polegi nii igav, kui tema arvas. Virve tuligi koosolekule. Jaak pabistas alguses natukene, kuid kui nägi Virve üllatunud nägu (mida ta oligi soovinud), kadus hirm ning ta jätkas rahulolus. Pärast ettekannet tekkis väike arutelu, kuid Jaaku see ei häirinud, sest ta oli rahul, et sai Virvele näidata, mida tema oskas. Üheksas peatükk Jaak saatis Virve koju tee peal tundis ta sageli, kuidas piinlik vaikus maad võttis. Hiljem ei mäletanud ta isegi, millest Virvega rääkis. Ta ootas, et Virve midagi tema ettekande kohta ütleks. Lõpuks, kui nad jõudsid Virve majani, tuli Jaagule meelde sõna väravaromantika, ent ta ei teadnud, mida sellega peale hakata. Virve ütles, et talle meeldis Jaagu esitus. Jaak sai sellest kohe hoogu ning ütles, et helistab Virvele. Parasjagu tuli Pukspuude poolt välja Laasik, kes ütles, et oli Juhaniga jäänud malepartiisid üle
Vaimuühingus räägitu polegi nii igav, kui tema arvas. Virve tuligi koosolekule. Jaak pabistas alguses natukene, kuid kui nägi Virve üllatunud nägu (mida ta oligi soovinud), kadus hirm ning ta jätkas rahulolus. Pärast ettekannet tekkis väike arutelu, kuid Jaaku see ei häirinud, sest ta oli rahul, et sai Virvele näidata, mida tema oskas. Üheksas peatükk Jaak saatis Virve koju tee peal tundis ta sageli, kuidas piinlik vaikus maad võttis. Hiljem ei mäletanud ta isegi, millest Virvega rääkis. Ta ootas, et Virve midagi tema ettekande kohta ütleks. Lõpuks, kui nad jõudsid Virve majani, tuli Jaagule meelde sõna väravaromantika, ent ta ei teadnud, mida sellega peale hakata. Virve ütles, et talle meeldis Jaagu esitus. Jaak sai sellest kohe hoogu ning ütles, et helistab Virvele.
isaks pidanud,ei olegi tema pärisisa.Terve elu olid vanemad tüdrukule valetanud. Anni asjad hakkasid allamäge minema.Ta ei suutnud keskenduda ei koolile ega õppimisele.Mõtted keerlesid ainult ema päeviku ümber.Ta rääkis sel teemal isaga,et selgusele jõuda,miks vanemad talle valetanud olid,aga vastuseid ta ei saanud.Isa ütles lihtsalt,et nad olid üritanud käituda nii,nagu nende meelest tütrele parem oleks.Aga Ann niimoodi ei tundnud-tema tundis,et teda on reedetud.Ta tahtis põgeneda kogu selle tõe eest,mis nüüd ta ellu tulnud oli. Koolis olid Annil kaks parimat sõbrannat Kätlin ja Reena.Ta usaldas oma mure neile rääkida.Ka seda rääkis,et ta tahab kodunt põgeneda,aga tal ei ole kuskile minna.Reena vanaisa oli sel talvel surnud ja tema maja Võsul seisis tühjana.Reena pakkus seda Annile pelgupaigaks.Esialgu Ann seda siiski väga tõsiselt ei võtnud.Kuid kui
Ta nägi, et Andres on näost valge. Kui kiirabi saabus viidi laps koos ema ja isaga haiglasse. Ann jäeti üksi koju. Anni soov oli tõeks saamas. Kõik sai ju ainult endine olla kui polnud enam tema venda, Andrest. Paari päeva pärast kui Andrese olukord oli paranenud lasti ta mõneks päevaks koju. Andresel oli avastatud südamehäire. Ta saadeti edasi Helsingisse südameoperatsioonile mis pidi toimuma kuu aja pärast. Ann tundis ennast selles ikkagi süüdi olevat. Ühel õhtul kui Kärt, Andres ja Ann olid kodus oli isa, Ants, jäänud kuidagi kauaks tööle. Kell oli juba 3 öösel saamas kui ema ütles Annile, et too läheks isa töö juurde vaatama ning kutsuks isa koju. Algul puikles Ann emale vastu kuna ta teadis, et öösel on ohtlik liikuda ringi ning ta oli 16 ning seadusega oli öösel väljas olemine talle keelatud. Lõpuks
talle olid tähtsad tema lapsed. Niigi tundus talle, et korraga kahte head asja korterit ja tööd ei saa, aga oli õnnelik, et sai omaette elada nüüd. Järve Selverisse olles märkas ta tuttavat kuju, nagu G. Tüdrukud tundsid ta ka ära ja karjusid: ,,ISSIII." G ütles, et ta pole juba mitu nädalat joonud ning tahab et L lastega tagasi tuleks. L aga vastas et mees on oma võimalused maha maganud. L oli enamasti oma korteris, suhtles vahest vaid ülemise naabritädiga. L tundis ennast kuidagi vabana, ning nagu oleks koguaeg lastega üksi olnud. Imestas selle üle, et kuidas tüdrukud G mäletasid, ise olid nii väikesed. 4 päeva pärast G kohtumist jäi L haigeks. MASENDUS-L tundis ennast kehvalt. Lootis, et tüdrukuid ei nakataks. Tervis ei paranenud. Soovist leidis kaks töökuulutiust, kodustöötamist. L avastas et pole ühtegi gripiteed ega nohurohtu. Riidesse ning pidi minema apteeki. Ta ei tahtnud rohkem täbisemaks jääda. Käis ruttu apteegis, seejärel koju
viisid ta kongi tagasi. Varsti tuldi talle järele, anti talle riided, kingapaelad jms ja viidi ta tänavale. Kuna tal pgenemisvimalust polnud, läks ta nendega oma vanasse töökohta kaasa ja tegi näo, et paberid on peidetud akna kohale - vttis laualt paberinoa, ronis aknalauale ja hüppas järsku välja, hoovi. Kohe tema järel tulid lasud, alguses tahtis ta pgeneda vabrikusse sisse, kuid uks oli lukus, sellepärast jooksis ta hoovist välja ja 600 m kaugusel algavasse metsatukka. Tema jälitamiseks toodi koer, kuid see hakkas hoopis hoovi prügikastist rämpsu sööma ja Taavi oli selleks korraks pääsenud, kuigi tänaval oleks ta oma kohutava khnusega ikka tähelepanu äratanud. Taavi tahtis minna tuttavate juurde, et nende käest kasvi mütsi küsida (vangidel aeti pea paljaks ja sellepärast oli jooksikuid tänaval kerge ära tunda, sest vabastatud
Ta näppis kõiki asju mis teiste toas olid ja viskas need voodi peale. Holden vihkas neid mõlemaid poisse. Nüüd astus sisse Stradler. Ta palus, nagu ikka, Holdenil talle suure teene teha. Holden polnud sugugi üllatunud, sest Stradler palub alati teiste käest ,,suuri" teeneid. Sellel korral palus ta Holdenil kirjutada üks kirjeldus mingist asjast, kas toast, majast või peaasi, et millestki mida oleksvõimalik kirjeldada. Tal oli jälle mingi kohting. Holden tundis huvi, et kellega Stadler nüüd kohtama läheb. Holdeni üllatuseks läks Stradler nüüd kohtama Jane Gallagheriga. Holden palus Jane tema poolt tervitada, kuigi ta teadis, et Stradler ei anna tema tervitusi edasi. Laupäeviti oli Penceys alati üks ja sama lõuna. Anti biifsteek ja kartuli pudru. Arvatavasti anti need ainult selle pärast, et laste emad küsivad, et mis nad lõunaks sõid ja need vastavad, et biifsteeki. Täielik sobitegemine. Ja seda peeri ka väga tähtsaks sündmuseks
kadus ka ta rott ära ning ta läks teda otsima. Ta sai roti kätte, kuid nägi, et rong tuleb ja pidi ronima betooni peale, kuid ei jõudnud. Õnneks üks mees tiris ta sinna ning Christopher oli päästetud surmasuust. Hiljem istus ta rongile ning sõitis Willesdeni sõlmjaama suunas. Ta ostis ühest kioskist Londoni kaardi ning läks kaardi abiga ema juurde. Õnneks see polnud eriti kaugel, aga ema ei olnud kodus ja siis hakkas veel ka väljas sadama. Ta kuulis ühe naise ja mehe häält ning tundis ära ema oma. Ema imestus oli suur, kui leidis poja väljast. Christopher rääkis, et isa oli Wellingtoni ära tapnud ning kartis olla kodus. Ema võttis ta enda juurde ning viis Christopheri vanni. Ema ütles pojale, et ta võib jääda sinna niikauaks kui soovib, kuid hr. Shelter polnud sellega päri, öeldes, et seal on ruumi vähe kahelegi. Ema päris pojalt, et miks ta talle kirjutanud ei olnud, kartes, et äkki on nad ära kolinud, kuid Christopher rääkis, et isa ütles talle,
Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre
Arved Viirlaid „Ristideta hauad” Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre
püüdsin teda äratada. Kuid ta ei ärganud . Siis jooksin ruttu klassijuhutaja kabinetti. Kõik vaatasid mind väga imelikult sest ma olin verine. Kui ma klassijuhataja kabinetti jõudsin siis ta algul ei märkanudgi mind. "Ah..oi Angela mis juhtus? Miks sa verine oled ? Kukkusid jh ..oota ma kohe teen su puhtaks!" Ta hakkas mulle lähenema kuni ma karjusin. "Õpetaja Kaire..ta on vetsus ..põrandal maas ja ei liiguta..ta lõikas enal veeni !!" Alles nüüd õps taipas ning jooksis kohe minu juhendusel vetsu. Kui ta Kairet nägi jooksis ta tagasi oma kabinetti ning helistas kiirabisse.Ma hakkasin nutma , Kaire oli ju mulle nii hea sõps! Ei ta ei tohi surra. Kiirabi jõudis kohale alles 15 minuti pärast. Neil olevat kõik autod sõidus olnud. Kaire viidi haiglasse tilkudite alla ning mina võisin koju minna , sokist rahunema. Marko oli sellest teada saanud ning õpetaja käskis tal mind koju saata. Terve tee ma lihtsalt vahtisin jalade ette, kuid ei nutnud
Raamat räägibki, mida huvitavad erinevad põlvkonnad tegid, samas on raamatus ka kirjeldus selle kohta, mis toimus Rootsis või teistes naabermaades. Tasus lugeda. Karl Ristikivi "Imede saar" Reisipäevikuna jutustatud allegooria, mida võib klassifiseerida antiutoopiaks. Sellises vormis arvustab autor oma kaasaegse maailma poliitikat, ühiskonnakorraldust ja eelarvamusi. Kuigi lugeja leiab viiteid nii Platonile, Thomas More´ile kui teistele utoopiate autoritele, meenutab kujutatud saareriik Allotria lääneliku heaoluühiskonna kuldaega. Ideaalriigil, kus esmapilgul kõik tunduvad olevat õnnelikud ja rahul, on vähehaaval avanev pahupool: üldise õnne ja heaolu eest on makstud vabaduse ja individuaalsuse kaotusega. Saare elu kirjeldused on esmapilgul rüütatud arhailisse rüüsse, kuid lugeja tunneb ära 20. sajandi tehnikasaavutused nii meditsiinis, telekommunikatsioonis kui muudes valdkondades. Õige
Järgneval õhtul vaikis ka konnatiik, mis oli samuti imelik, kuna koht oli kuulus krooksumise poolest. Taaskord hakkasid koerad haukuma ning juba oli kuulda munadest tibupoegade toksimist. Järgneval hommikul, aga ootas rokki halb üllatus. Nimelt kaks muna olid koorunud, kuid tibusid polnud kuskil. Kambritevalvur vandus, et ta ei olnud öösel silmatäitki maganud, kuid ikka polnud midagi märganud. Otsiti igalt poolt, kuid tibudest ei jälgegi. Lisaks kostus juba viimasena tööle pandud kambrist munadest matsutamist ja käginat nagu keegi nuuksuks seal sees. Rokk otsustas ujuma minna, teel sinna kuulis ta kõrvalt laialehelisest padrikust raginat, mis ta südame alt õõnsaks tõmbas. Ta tahtis edasi hakata minema, kui kostis uuest võpsikust raginat ning seekord ka sisisemist. rokk võpatas ja jäi võpsikut vahtima. järgmisel hetkel kutsus ta naine teda nimepidi ja valge pluus vilkasatas. ka tema tahtis ujuma minna. Rokk
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
Antolini juures jõid nad kohvi ja sõid küpsist. Antolinit huvitas miks Holden jälle koolist välja visati, kuid Holdenil polnud tuju taga sellest rääkida. Ta ei jõudnud mõelda ega vastata, pea valutas ja kõht ka veel. Antolini polnud nähtavasti ültse väsinud, pealegi oli ta ka purjus. Ta rääkis ja rääkis kuni lõpuks märkas, et poiss ei suuda enam üleval olla ja sättis ta magama. Holden jäi silmapilkselt magama. Siis juhtus midagi. Järsku ta ärkas ja tundis midagi oma pea peal- see oli kellegi käsi. Kuidas ta ehmus. Tuli välja, et see oli Antolini käsi. Ta istus pimedas diivani peal ja katsus Holdeni pead. Kuid Holdenile ei meeldinud see, ta kargas ülesse kui ussist nõelatud. Ta arvas, et on aeg sealt lahkuda ja ütles Antolinile, et peab jaamast oma kohvrid ära tooma ja siis tuleb tagasi, aga seda ta loomulikult ei mõelnud. Kui ta tänavale jõudis, hakkas väljas juba koitma. Ilm oli külm kuid tundus mõnus. Ta otsustaski minna
annaabi.ee 
