Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Väike Prints". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lille, prints, arva, printsi, tõsised, haamer, seen, miljoneid, teadnud, katkend, saladus, küsis, minult, vaheaja, kaitsevad, arvavad, okastega, arvad, vaatas, paistis, häbi, tõepoolest, kordab, vihast, lambad, lammaste, tõsisem, tunnen, ilusal, hommikul, teaks, osanud, nutma, tööriistad, näis, mutter, kätel, armastad3. Mille röövis kahe esimese joonistuse ebaõnnestumine raamatu autorilt? Mida ta otsustas peale seda tegema hakata? Kahe joonistuse ebaõnnestumine röövis autorilt julguse midagi joonistada. Ta otsustas peale seda õppida lennukeid juhtima. 4. Kuidas suhtus autor suurtesse inimestesse? Autor arvamus suurtest inimestest oli, et nad on igavad, ei saa ise millestki aru ning neid huvitavad ainult numbrid. 5. Millise lambapildiga jäi Väike Prints rahule? Väike Prints jäi rahule pildiga, kus oli kujutatd kasti, mille sees lammas elas. 6. Milline oli Väikese Printsi kodu? Kirjelda! Väikese Printsi koduks oli asteroid, mis oli pisikene. 7. Miks ajas mõte elevandikarjast Väikese Printsi naerma? Mõte elevandikarjast ajas Väikese Printsi naerma, sest ta kujutas ette neid üksteise otsa laotuna. 8. Mis võis Väikese Printsi planeedil juhtuda ahvileivapuu seemnetega?
Õpin tundma sammude kaja, mis kõigist teistest erineb. Teised sunnivad mind maa alla ronima! Sinu jala astumine kutsub mind oma urust välja otsekui muusika. Nüüd aga vaata! Näed seal viljapõldu? Mina leiba ei söö! Viljast pole mulle mingit kasu. Sellest on väga kahju! Sinul aga on kullakarva juuksed. Oleks imetore, kui sa mu taltsutaksid. Kuldne vili meenutaks mulle sind. Ja ma armastaksin tuule sahinat viljas..." Rebane jäi vait ja vaatles kaua väikest printsi. "Palun taltsuta mind," ütles ta siis. "Kangesti tahaksin," vastas väike prints, "ent mul pole kuigi palju aega. Mul on vaja endale sõpru leida ja paljusid asju tundma õppida." "Tuntakse ainult neid asju, mida taltsutatakse," ütles rebane. "Inimestel pole enam aega midagi tundma õppida. Nad ostavad kõiki asju valmis kujul kaupmeeste käest. Ja kuna ei ole kaupmehi, kes sõpru müüksid, siis polegi inimestel enam sõpru. Kui tahad endale sõpra, siis taltsuta mind!"
TÜTRED: Oi, häbi! Häbi, papa! Ma tahan siinkohal protesteerida oma ilusa õe nimel Ära kuula teda, Ljubov VARVARA: Vaikust, kui isa räägib! MISS C: What did your father say? LJUBOV: Mina võtan seda komplimendina, papa. VARVARA: Mina samuti. TATJANA: Parun ei arva ju nii, ega? RENNE: Ei! Ei... Ljubov on samavõrd ilus, nagu teie abikaasa on intelligentne. ALEKSANDER: Seda ma ütlesingi. Kus on alles diplomaat! Lase tulla, Ljubov kullake, kõik ootavad. LJUBOV: Ma olen kindel, et parun ei taha... ALEKSANDRA: Mina võin öelda, papa! (Kargab püsti, tikksirgelt
REALISM EESTIS (u 18901905) Taust Euroopas oli realism alguse saanud ja õitsema hakanud rohkem kui 50 aastat tagasi. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud (È. Zola). 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Realismini Eestis viis eelkõige muutused eesti ühiskonnas endas. Must lagi on meie toal / ja meie ajal ka nõnda tunnetas Juhan Liiv 19. sajandi lõpu Eesti olusid. Rahvusliku ärkamise romantilisele meeleolutõusule järgnes mõõn, ummikutunne ja kainenemine. Ärkamisajal eestlased ootasid baltisakslaste võimu vastu tuge tsaaririigi keskvalitsuselt. Aleksander III trooniletulekuga 1881. aastal algas aga igasuguse vaba mõtte jälitamine.
"Anna andeks, Grete, anna andeks, Kristiina!" ütlesin mõttes. Kõigepealt võtsin Kristiina taskust uksevõtmed ja tegin ukse lahti, et pärast sealt välja pääseda. Ma võtsin kanistri lahti ja puistasin bensiini ruumis laiali. Kindluse mõttes keerasin baari ja tagaruumi vahelise ukse lukku. Läksin poolenisti uksest välja ja tõmbasin tikku. Viskasin tiku maha ja tuli levis kiiresti. Ma põgenesin ja keerasin ukse enda järelt lukku, viskasin võtmed prügikasti ja läksin ära. Ma ei teadnud, mida teha, kuna ma olin meeleheitel! Ma olin ju oma sõnadega tapnud Johni, preestri, Kristiina ja Greete! See oli katastroof!!! Ja nüüd see tulekahju, mis ma tegin!! Ma pean vist koju minema. Ma lonkisin koju. Oli juba pime. Ma olin juba kaua kodust ära olnud. Kui Stiiv-Maikel elutoast ukse kriiksu kuulis, jooksis ta ukse juurde. "Jasmiin, me ootasime sind! Miks sul nii kaua läks?" küsis ta murelikult. Ma ei öelnud kindluse mõttes midagi. Muidu jälle saadan kellegi surma
tüli esimese ettejuhtuva poisiga. Õpetaja, tõsine vanem mees, segas end vahele; kui ta siis selja keeras, tutistas Tom järgmises pingis istuvat poissi, oli aga oma raamatusse süvenenud, kui poiss ümber pöördus. Siis torkas ta teist poissi nõelaga, et kuulda, kuidas see «ai!» ütleb, ja sai jälle õpetajalt noomida. Kogu Tomi klass oli justkui ühe vitsaga löödud: rahutu, kärarikas ja tülikas. Kui neil tuli vastata, siis ei teadnud keegi oma salme hästi ja kogu aeg pidid teised ette ütlema. Siiski rühiti kuidagi läbi, ja igaüks sai oma tasu väikeste siniste piletite näol, millele olid trükitud pühakirjasõnad; iga kähe päheõpitud salmi 30 eest sai ühe sinise pileti. Kümme sinist piletit võrdusid ühe punasega ja need võis selle vastu vahetada; kümme punast piletit võrdusid ühe küllasega; kümne kollase pileti eest andis
Küll vana Traat juhatab, tema teab. Kõik teavad. Aga pidage meeles: hoidke rahakott." Ütles, andis hobusele piitsa ja sõitis minema. Indrek trügis kastiga uksest sisse. Ukse vahel tuli talle noor neiu vastu, hoidis pahema käega ust lahti ja võttis paremaga kasti nöörist kinni. Kui Indrekult hiljem oleks küsitud, oli see neiu valget või musta verd, oli ta kõhn või tüse, pikk või lühike, siis oleks ta osanud vaevalt vastata. Aga ühte oleks ta päris kindlasti teadnud: neiu naeratas, ja see naeratus jäi tal millegi pärast kauaks ajaks meelde, võib olla sellepärast, et see oli esimene temale määratud naise naeratus linnas. Ja vististi oleks ta seda veelgi kauem mäletanud, kui ta poleks sama neiuga aastate pärast kokku puutunud teises kohas, teistel oludel. Siis kustus see mälestuses alal hoidunud imeline naeratus ja ta ei leidnud teda enam kogu linnas. Niisugune oli see linna naise esimene naeratus. ,,Mis on, noormees
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Tuled , lõhud ja lähed . Kuradi hästi arvad endast . :'( · Sa ütlesid : " Näkku ei lööda ! " ja lõid mind siis südamesse . · Aasta Pikim ja Parim Vaheaeg sureb igal aastal 1.septembril , aga tõuseb tuhast nagu fööniks igal aastal klassi lõpuaktusel . · Maailma jaoks oled sa keegi , aga kellegi jaoks oled sa kogu maailm ! (L) · I close my eyes and all i see is you . (L) · Ma teadsin alati , et pisaratele tagasi vaadates hakkan ma naerma , aga ei teadnud , et õnnehetki meenutades hakkan ma nutma ! · On vaja ainult 1 minut, et erilist inimest märgata, ainult 1 tund, et teda hinnata, ainult 1 päev,et teda armastama hakata, ja siis terve elu, et teda unustada ... · Sa oled nagu täht pimedas öös , mis annab jõudu elada . · Te näete ainult väikest tüdrukut, kes naerab ja naeratab päevad läbi. Aga te ei näe selle väikse tüdruku sisse. Kuigi te võiksite. · Võin naerda, kuid eemale minnes nuttan
Upitage ta tagasi oma apelsinivärvi hobuse selga ja saatke ta minema!» «Mitte enne, kui olen su tapnud, argpüks!» hüüdis d'Artagnan, kaitses ennast nii hästi kui suutis ega taganenud 14 mitte sammugi kolme vaenlase ees, kes teda materdasid. «Hoopleb nagu gaskoonlane kunagi,» pomises aadlik. «Jumala eest, need gaskoonlased on täiesti parandamatud! Jätkake siis tantsu, kuna ta seda tingimata soovib. Kui ta ära väsib, küll ta siis ise ütleb.» Kuid tundmatu ei teadnud, mis liiki kangekaelsusega tal on tegemist: d'Artagnan ei olnud mees, kes võiks iialgi armu paluda. Nii jätkus võitlus veel mõned hetked. Lõpuks, olles täiesti kurnatud, laskis d'Artagnan kukkuda mõõgal, mille kepihoop oli pooleks murdnud. Teine hoop tabas teda otsaette ja paiskas ta ühtaegu täiesti verisena ja peaaegu meelemärkusetult maha. Just sel hetke! joosti igalt poolt sündmuspaigale kokku. Kartes skandaali, viis
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTA
märganud keegi, et üke külalistest hiilis trepist ülesse ühte tühja tuppa ja lukustas ukse. Paar minutit hiljem kuulsid kõik ülevalt korruselt püssilasku ja jooksid ülesse, et teada mis juhtus. Siis nad nägid, et üks mees, kes maas vedeles oli surnud. Natuke hiljem jõudis politsei koos kohale ning politseiinspektor hakkas inimestelt juhtumi kohta küsima. Politseiinspektori nimi oli Herman ja ta oli üks parimaid inspektoreid. Kui juba palju aega oli möödunud ja keegi ei teadnud ikkagi veel, kes oli mõrvar hakkas peokorraldajal närvidele käima, et politsei ta pidu rikub. ´´Olge nüüd, Inspektor Herman, kui kaua tahate minu külalisi kinni pidada?´´ küsis peokorraldaja, kes oli ratastoolis, inspektorilt kannatamatult.´´Mul pole aega nendeks juurdlusteks ja pealegi pole teil mitte mingeid tõendeid!´´. ´´Ükskõik kui palju te ei kaebaks oli kadunuke ikkagi üks teie peo külalistest. Eleanora panga juhataja
Õde aga ei luba Holden'il ilma temata minna ja seetõttu jääb Holden New Yorki. Vend ja õde lähevad linna peale ja Phoebe läheb karusselliga sõitma. Holden istub vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Katkend raamatust "Kuristik rukkis". 14. peatükk Meelemärkust ma siiski ei kaotanud, sest mäletan, et nägin põrandalt, kuidas nad väljusid ja ukse sulgesid. Jäin tükiks ajaks põrandale lamama, samuti nagu siis, kui me Straddler'iga kähmlesime. Ainult seekord ma arvasin, et suren. Ausõna. Oli uppumise tunne. Häda seisis selles, et ma ei saanud kuidagi hingata. Ja kui ma end lõpuks püsti sain, pidin minema vannituppa kõveras ja kätega kõhtu kinni hoides.
KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX
Selleks ajaks olin ma valitud ala 21 aastaste koondisesse rahvuskoondises. Paraku pidin ma aga oma esimese mängu ära jätma. Mõned agendid ja talendiotsijad pidid minema koju pettunult. Talendiotsijad järgnesid mulle igalepoole. Mul ei olnud nendest asjadest eriti aimu. Oli üks kutt, keda ma natukene teadsin. Taanlane John Steene Olsen. Ta oli mind vaadelnud Ajaxi jaoks nii kaua kuni me hakkasime üksteist teretama. Ma ei teinud sellest suurt asja, ta oli lihtsalt osa tsirkusest. Ma ei teadnud mis oli jamps ja mis õige. Kõik asjad olid väga rasked pärast reisi ning ma endiselt ei suutnud seda uskuda. Ma võtsin ühe päeva korraga ja tuletasin endale meelde vaadata tulevikku treeninglaagrisse MFFiga. Me pidime minema La Mangasse. Oli märtsi algus ja ma tundsin ennast psühhiliselt hästi. Päike säras. La Manga on natukene rannikust Hispaania kagu osas, turistide puhkepaik pikkade randade ja baaridega. Maismaa lähedal oli treeningkeskus kus suured klubid teevad hooajaeelset
'' ''Henry, turva märatseb igal pool. Liigu kiiremini.'' ''Palun proua, ma ei mõelnud teie loata siin olla. Palun ärge mulle lihtsalt haiget tehke.'' Sfäär tõusis ülesse kuskile tuppa. Väga pime ja arusaamatu oli. Mingi mees seisis sfääri ees. ''Palun ärge tehke mulle haiget. Te võite minu püstoli endale jätta. Lihtsalt laske mul minna.'' Anus Henry. Sfääri juurde ilmus veel üks kuju. Ta astus Henry juurde ja tõmbas tal kõhust noaga läbi. Hirmsad helid kostusid ja ma ei teadnud mida teha. Tuled vilkusid ja ma nägin oma esimest Vesti. Ta oli üleni verine ja hoidis nuga käes. Näo ees oli tal mask. Ta hingas tugevalt ja nuusutas: ''Kas siin on keegi uus?'' Kuulda oli julma karjumist ja ta hüppas arsfääri otsa. Ma hakkasin kõikuma ja paanitsesin. Iga hetk võis ta sisse saada ja siis oli minu elu läbi, kuid hetke pärast jättis ta järele ja kadus pimedusse. ''Kas te oleksite hea ja võtaksite raadio enda vasakult poolelt.'' Ütles raadios olev mees. Ma võtsin
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
Juku küsib isalt oma päritolu kohta. Isa vastab, et kurg tõi, nagu isa ja vanaisagi. Kui Juku hakkas koolis kirjutama kirjandit "Minu suguvõsa", oli seal esimene lause: "Juba kolmandat põlve ei elata minu suguvõsas normaalset suguelu." Konn istub järve ääres jalad vees. Juhuslikult kõnnib temast mööda Rebane ja küsib: "Noh Konnake kas vesi on kah soe." Konn seepeale: "Kuule Rebane ma istun siin kui konn, mitte kui termomeeter." "Nüüd ma hakkan aru saama," ütles väike prints. "On üks lill.... ta on mu vist taltsutanud..." "Võimalik," ütles rebane. "Maa peal võib igasuguseid asju näha..." "Oh, see polegi maa peal!" ütles väike prints. Rebane paistis olevat väga põnevil. "Kas see on teisel planeedil?" "Jah." "Kas sellel planeedil ka jahimehi on?" "Ei ole." "Vaat see on alles huvitav! Aga kanu?" "Ei ole." "Miski ei ole täiuslik," ohkas rebane... :/ ..."Puhh!" sosistas Notsu. "Mis on?" küsis Puhh.
..jumal küll, ka loom, kel pole oidu ega aru, peaks leina kauem! Ja et just lellega, mu isa vennaga läks paari - vaevalt kuu ta silmis püsis pisarate sool, siis juba kihlus...Võika kiiruga end visand verepilastuse sängi - ei tule sellest head; ei võigi tulla. Kuid lõhke süda, suu peab seisma lukus. Ilmuvad HORATIO, MARCELLUS JA BERNARDO. HORATIO: Prints, soovin tervist teie kõrgusele! HAMLET: Ma rõõmustan, et sind näen tervena, Horatio - kui mina olen mina. Suruvad teineteisel kätt. Mis tõi su Wittenbergist siia? - Oo, Marcellus! MARCELLUS: Aulik prints! HAMLET: Rõõm näha teidki. Tere õhtust. Kuid mis sind Wittenbergist siiski siia tõi? Viib HORATIO kõrvale
hooliksin? Marc: Mis puu siia puutub? Ja üldse, kus ma olen? Alexa: Kodus oled, hulkur igavene! Kas sa üldse suudad endale ette kujutada minu muret? Saa veidi tervemaks ja ärka sellest Adast üles no siis räägimegi! Marc: Siis ei räägi me ealeski...Oli jah selline tüdruk...Adeele... Alexa: Oota! Mida sa just ütlesid? Marc: Ah? Mida? Adeele või? Alexa: Oi! Issand, mis patu ma küll korda olen saatnud! Marc: Alexa? Alexa: Andesta mulle, kulla venna! Ma ju ei teadnud! Marc: Mida ei teadnud? Alexa: See Adeele oli ju siin... Marc: Mida?! Ta oli siin? Meie kodus? Päriselt? Nii et ta on mulle andestanud! Kus ta siis on? Adeele? Ada! Alexa: Selles asi ongi...Ma saatsin nad minema...mõlemad, nii ema kui Ada... Marc: Mida?! Mida sa küll teinud oled?! Marc tõuseb voodist ja tormab välisukse poole, ent Alexa katkestab ta tee. Alexa: Ära ole rumal, Marc! Kas sa tõesti arvad, et saad ta veel kätte? Pealegi läheb jahedamaks äikesetorm on tulekul
Sõitsin ära . Sinu Katus :D" Parem ära mind vihasta , mul hakkavad kirstud otsa saama . Ma võin küll Ingel olla , aga kui mu tiivad murtakse siis istun luua otsa . You said, that you are coming with me, when I will run away to see, who is coming with me. And you lied.. Maailma jaoks oled sa keegi , aga kellegi jaoks oled sa kogu maailm ! (L) Naised andestavad, aga ei unusta, mehed unustavad, aga ei andesta. Ma teadsin alati , et pisaratele tagasi vaadates hakkan ma naerma , aga ei teadnud , et õnnehetki meenutades hakkan ma nutma ! Sa ütlesid, et kunagi kui me sureme, siis me sureme koos, aga sa valetasid mulle. Sa hüppasid kaljult alla - üksinda. Õpetasid mind Armastama , nüüd Armastan ma Sind . Kuid õpeta ka unustama , nagu unustasid mind ! On vaja ainult 1 minut, et erilist inimest märgata, ainult 1 tund, et teda hinnata, ainult 1 päev, et teda armastama hakata, ja siis terve elu, et teda unustada ...
Nagu mul ikka oli harjumuseks õppida koos arvutiga voodi peal, võtsin arvuti ja läksin voodisse. Vaatasin, et minuga oli 4 inimest msnis rääkinud. Ma ei viitsinud neile vastata, muidu olekski jäänud nendega rääkima. Panin oma staatuseks hõivatud ning hakkasin õppima. Olin just kaks lehekülge läbi saanud, kuulsin uksekella. Jooksin vaikselt alla, piilusin uksepilust. Seal oli kahtlane mees, keda polnud enne näinud. Ma ei julgenud ust avada, kuna vanemaid kodus polnud ja ei teadnud, mis juhtuda võis. Ma ei tea miks, aga ma avasin selle ukse. ,,Tere tüdruk, kas su vanemad on kodus?" küsis meesterahvas. Ma vastasin koheselt: ,,Jah, nad vaatavad telekat." Ma ei julgenud tõtt rääkida, et mu vanemad on tööasjus Pariisis, äkki tuleb see onuke jälle tagasi. "Ma olen Inglismaalt, ma usun jumalasse ja armastan teda," ütles mees tõsise näoga. Mõtlemata hakkasin südamest naerma. ,,Kas sind ajab jumal naerma?" küsis onu
Õnne suurusest saad aru alles siis kui oled selle kaotanud. Olen nagu meri- vaikne, tormine ja ilus. Tunnen end nagu tuul- tühi ja täis rääkimata asju. Säran nagu päike pärast kõike paha, oskan ikka olla õnnelik. Kui sinult on varastatud idee, siis ole õnnelik - see oli midagi väärt. Sa oled õnnelik - kui sul on siht, mida mööda minna. Kui sul on eesmärk - mille poole püüelda. Kui sul on unistused - mille nimel elada. Isegi muinasjutud ei lõppe hästi, sest kui prints ja printsess õnnelikuks saavad, on nõid ikkagi õnnetu. Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega rõõm ja õnn. Ma olen vastik,õel ja ülbe, ma võin olla armas. Ma võin käituda Sinuga nii, nagu käitud Sina minuga. Ma olen selline nagu ma olen, ma ei pea kõigile meeldima. Ma ei muuda end kellegi teise pärast . Ma olen lihtsalt mina ise - ja olen õnnelik ka , et ma selline olen ! :) Vähemalt on mul sõpru , kes sellest lugu peavad ! :)
OSVALD: Kas sa lähed päriselt ka nii pruuniks. LAURA: Ei usu. Aga päike hakkab hästi peale. Mõtle ometi! Ma ei mäleta üldse, et keegi oleks pilti teinud! 9 10 OSVALD: Sa oled nüüd juuksed lühemaks lõiganud. Kas see on fotodefekt või sünnimärk? LAURA: Sünnimärk. OSVALD: Ma arvasin ka. LAURA: Tõesti uskumatu. OSVALD: Mis on uskumatu. LAURA: Et mina olen ajakirjas ja üldse ei teadnud. OSVALD: Uskumatuna võib tunduda see, et sa oled nüüd siin. LAURA: Kuidas? OSVALD: Ma ju rääkisin. LAURA: Mida? OSVALD: Ma leidsin selle pildi. Või õigemini, see pilt tuli minu juurde ja ma teadsin kohe, et ma ei taha midagi peale sinu, kuigi mu võimalused on väga suured. Kuu aega olen ma sind kutsunud ja oodanud. Ja sa oled siin. LAURA: Jätke nüüd, see on mingi rumal kokkusattumus. OSVALD: Ma ei ütleks, et see on rumal kokkusattumus. Kokkusattumus ei ole see päris kindlasti
sünnimärk? Kas sul on see praegu kaelas? LAURA: Sünnimärk. (Paus. Laura katsub läbi riiete ripatsit.) OSVALD: Ma arvasin ka. LAURA: Ei, ma ei tunne teid. LAURA: Tõesti, uskumatu. OSVALD: Kas on? OSVALD: Mis on uskumatu? LAURA: Noh, ja kui ongi? Kust te teate? LAURA: Et mina olen ajakirjas ja üldse ei (Vaatab toas ringi.) Kas te olete äkki... teadnud. OSVALD: Mis asi? Kas selgeltnägija? Ma ei OSVALD: Uskumatuna võib tunduda see, et usu, et ma selgeltnägija olen, kuigi mul oleks sa oled nüüd siin. põhjust sellega oma pead vaevata. LAURA: Kuidas? LAURA: Aga kuidas siis? Või huupi? OSVALD: Ma ju rääkisin. OSVALD: Ei, huupi mitte, kuigi risk oli. LAURA: Mida? 6
Mõneks ajaks. Kioko loobub. Ta puhkeb nutma. IKE Ma ei tee sulle liiga, Kioko. Ma arvan, et kui ma täna veel korra siin olen, siis on hästi. Ma tõesti usun, et siis on hästi. KIOKO Miks sa siin oled, Ike? IKE Ma tahtsin näha, kas see koht on alles. (paus) 8 Ma ei teadnud, et sa elus oled. KIOKO Pasa artist. Kioko suudab end koguda. IKE Mis sa vahepeal teinud oled? KIOKO Viimased viis aastat? IKE Ma ei tea. Jah. KIOKO Eksisteerinud. IKE Sa näed hea välja. Terve. KIOKO Terve?
«Alustage silmapilk!» kiunus skolaar. «Maha Jupiter ja Bourboni kardinal!» üürgas Robin Poussepain ja ka teised skolaarid ülal aknalaual. «Andke moralitee!» kordas rahvahulk. «Silmapilk! Jalamaid! Komödiandid ja kardinal maha ja nöör kaela!» 1 0 Vaene ehmunud ja nõutu Jupiter kahvatas oma punase mingi all, laskis välgu maha kukkuda, võttis kätte oma mütsi, kummardus ja kogeles hirmust värisedes: «Tema eminents... suursaadikud... madam Flandria Marguerite... » Ta ei teadnud, mis öelda. Tõeliselt tundis ta hirmu, et teda üles puuakse, ja nimelt rahva poolt sellepärast, et ta rahvast oodata laseb, kardinali poolt sellepärast, et ta kardinali tulekut ei läbe oodata. Kummalgi juhul ähvardas teda kuristik, õigemini võllapuu. Õnneks tuli keegi, kes ta kitsikusest päästis ja vastutuse tema õlgadelt enesele võttis. 20 Üks inimene seisis teisel pool balustraadi, ruumis, mis marmorlaua ümber vabaks oli
Sulle ma seda muidugi tunnistada ei julgenud. Vaikselt hakkas Su huvi minu vastu vähenema. Minu huvi Sinu vastu aga kasvas ja kasvas ning kasvab ka praegu. Aga ma ei julgenud seda Sulle ikkagi tunnistada. Ma kartsin , et Sa ei ole minust huvitatud , ütled "Ei." ja naerad mu üle. Seega jätsin selle enda teada. Mul hakkas juba lootus kaduma , aga ma ei suutnud Sinust lahti lasta... Siis said sa lõpuks teada mu tunnetest. Ma ei tahtnud Sind enam näha ega tunda , kuna mina ei teadnud mida Sina tunned või mõtled. Aga siis juhtus see , mis juhtuma pidi , ma nägin Sind jälle. Sa ei vältinud mind , ega naernud mu üle. Sa olid selline nagu ikka - tore , sõbralik ja naeratav. Tekkis uuesti lootus , et äkki meeldin mina Sullegi. Läks aega mööda , aga ikka olin ma arg ega julgenud sulle tunnistada , et Sa mulle niii väga meeldid. Ja siis käis põmm. Sul on nüüd oma tüdruk ja oma arguse pärast ma ei saanudki teada , et mida Sina tundsid. Ma armastan Sind ikka veel..
Uinuv 7 H said hiilgavad sööginõud ja rubiinide ning teenantidega Kui 11 olid soovi öelnud, saabus 13. Kauni- kaunistatud kuldtoosi, milles olid puhtast kullast nuga- Kedervarred kokku koguda ja põletada. tar kahvel-lusikas Kogu õukond jäi koos O magama. 7. H peitis end eesriide varju, et viimasena oma soov Kibuvitsahekk lausuda Riiki sattus prints. Kedervarre omanikud langevad surmanuhtluse alla H võlus kogu õukonna magama, v.a kuninga-kuninganna Vana mees rääkis magavast O-st. Lossi ümber kasvas palju suuri ja väikeseid puid, Andis neiule suud. põldmarja- ja kibuvitsapõõsaid Elasid õnnelikult oma elupäevade Prints teisest suguvõsast sattus sinna jahile lõpuni.
lapsendada ka raamatukogu töötaja Malle. Tiina elu muutus paremaks, kui ema kohtas malevõistlustel onu Elmarit, kes kutsus nad varsti enda juurde elama ja Tiina sai ka endale venna. Tiina sai seal tuttavaks kunstnikuperega, kelle lastega ta käis mängimas ja õpetas neil selgeks“R“ tähe.Üks kaksikutest kukkus vette ja Tiina päästis ta ära. Tiina läks Maimetsa kooli, kus ta oli lausa ingel, teised tema taustast Karila koolis midagi ei teadnud...kuniks ta pidi sinna koolidevahelisele võistlusele minema ja Vardo teda terroriseerima hakkas. Raamat on huvitava ülesehitusega: algab tänapäevast, siis suundub minevikku ja uuesti tagasi hetkeolukorda. Minu jaoks oli raamat väga põnev. Mingil määral oli ka minu elu kohati selline... Raamat meenutas teist minu lapserõlve lemmikraamatut Silvia Rannamaa “Kadri“it.
Midagi pole enam kindlat." (Ravic) Lk 80 ,,Kahetsus on kõige kasutum asi maailmas. Midagi ei saa tagasi tuua. Midagi ei saa heaks teha. Muidu oleksime me kõik pühakud. Elul polnud kavatsust meid täiuslikeks teha. Täiuslik kuulub muuseumi." (Ravic Joanile) Lk 82 ,,Alati ootad, et inimesed oleksid jäägitult õnnelikud, kui nad surmasuust on pääsenud. Nad ei ole seda peaaegu kunagi." (Ravic Lucienne'st) /---/ ,,Mis mul üle jäi? Ma pidin riskima. Ma ei teadnud kedagi teist. Laps mis oleksin ma lapsega peale hakanud?" (Lucienne) Lk 84 ,,,,Rohkem hoorasid on naiste seas, kes iial mehega pole maganud, kui nende hulgas, kes sellega oma igapäevast rasket leiba teenivad. Abielunaistest rääkimata."" /---/ ,,Sa elav moraalikatekismus, mõtles Ravic. Sa vastik ja upsakas silmakirjatseja mida tead sa tolle äikese kübarategija üksildusest, kes vapralt sama ämmaemanda juurde läks, kes ta sõbratari
2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite ju orjad. Loomad. Meie anname teile vabaduse. Mõistuse
221. Ma ei saa aru, kuidas sa ei saa aru, et ma ei saa aru 222. Ma tean , et sa mõtled et ma ei mõtlegi su peale , mõtle pealegi , ma mõtlen ikka su peale 223. See kes ei tea midagi ja teab et ei tea midagi,teab rohkem kui see kes ei tea midagi ega tea et ei tea midagi! 224. Vahete vahel on vahede vahel olevatel vahedel vahed vahel 225. Mõtle , mul tuli mõte , mõtle kui mõttel ei ole mõtet , siis mis mõte sellel mõttel oleks !? 226. Ma teadsin ,et ma ei teadnud seda , mida tead sina , aga ma tean, et sa ei teadnud seda mida mina ei tea , sest mina tean midagi mida sina ei tea 227. Kui miski ei ole loogiline, siis see on loogiline, et elu ei olegi loogiline 228. ma tean, et sa tead, et sa tead, et ma tean 229. augustis ütles august augustile : august vaata et sa august alla ei kukuks 230. Jäägu , nagu oli , eks midagi ikka olnud , ega kunagi pole olnud , et midagi pole olnud 231. August hüppas välja august, August hüüdis "Käes on august!"
annaabi.ee 
