juhtvarras, 6- membraani kinnitus korpusega, 7-käigukamber, 8- ajamimehhanism. Membraanpumbad on eriti sobivad õrna konsistentsiga piimatoodete ja vaheproduktide pumpamiseks. Nendeks on näiteks juustukalgend (-tera) ja mitmesugused jogurtid. 4 24. Rootorpumbad Rootorpumba põhimõte: 1- imitoru, 2- survetoru, 3-
sisenemis-ja väljutusavade juurde vastavad klapid.sellex,et tekitada reduktori pöördliikumisest kolvi kulgliikumist,kasutat. Vänt-kepsmehhanismi Membraanpumba ehitus: A- imipool, B- survepool, 1- surveklapp, 2- membraan, 3- membraani koolutusketas, 4- imiklapp, 5-juhtvarras6-membraani kinnitus korpusega7-käigukamber8-ajamimehhanism Membraanpumbad sobivad piimatoodete,mis on õrnema konsistentsiga ja vaheproduktide pumpamisex.nt juustukalgend ja igasugu jogurtid Rootorpumba ehitus: 1- rootorid, 2- pumba korpus, 3- reduktorkamber, 4- laagrid, 5- vedav võll, 6- sünkroniseeriv ülekanne, 7- võlli6-sünkroniseeriv ülekanne7- võlli kaelatihend8-pumbakambri kaas R pumpamise otstarbest ja toote liigist. Rootorpumpadega on võimalik saavutada väga suurt survet,
kahjulik. 3 Põlevkivi töötlemise ohtlikud jäätmed Põlevkiviõli tootmisel tekkivad peamised ohtlikud jäätmed on poolkoks ja fuussid ehk pigijäätmed. Põlevkivikeemia ettevõtetes Viru Keemia Grupp (VKG) Kohtla-Järvel ja Kiviõli Keemiatööstuses tekib neid suures koguses. Poolkoksi põhiline probleem on orgaanilise aine, põlevkivijääkide ning võimalike utmise vaheproduktide sisaldus. Vihmaga läbipestud mäel on hulgaliselt näha utmata põlevkivitükke. Kohtla-Järve suurimasse prügilasse hakati poolkoksi ladestama 1938. Aastas tekib poolkoksi keskmiselt 600 000 tonni. Praeguseks ajaks on Kohtla-Järvel ladestatud ligi 70 miljonit tonni poolkoksi. Ladestamine on lõpetatud Kiviõli kahel vanal mäel, mille maht on vastavalt 0,7 ja 6 miljonit tonni. Tegutseva jäätmemäe maht on ligi 10 miljonit tonni
mulla õhustatusest,2.lagunevate taimejäänuste koostisest,3.mulla niiskusest,4.temp,5.mulla reaktsioonist. AEROOBSED BAKTERID-vajavad eluks õhuhapnikku,lagunemise lõppsaadused on rohelisele taimele toiduks.NITRIFTSEERIVAD BAKTERID (mügarbakterid liblikõielistel)-seovad õhulämmastiku(vajalik lubjarikas keskkond) ANAEROOBSED BAKTERID-saavad hapniku lagundavatest ühenditest,esineb org aine mittetäielik hapendumine, taandunud ühendite teke ja lagunemise vaheproduktide kuhjumine mulda(CH4, H2s). Anaeroobsed bakterid taandavad fosfaate (tekib fosforvesinik PH3), denitrifikatsioonil vabaneb molekulaarne lämmastik,mis lendub,tekib bakteritele mürgine võihape.Põllumullas toimuvad tavaliselt üheaegselt nii aroobne kui anaeroobne lag.Toitainete kadude vähendamiseks tuleb leida võimalus,et org aine mineraliseerumisel vabanevad toitained uute taimede poolt ära kasutatakse et mullas ei esineks tühipõlemist
aldehüüdid Apelsinimahl Greipfruudi noot Apelsinimahl Terpeeni noot Aroomi lamendumine Passioonimahl pastöriseerimisel Õlu Päikesevalguse lõhnamaitse Humulooni fotolüüs Õlu Fenoolne noot Vale fermentatsioon Aroomi analüüs Toormaterjali, vaheproduktide ja lõppproduktide hindamiseks Avardab toidu maitsestamise ja lõhnastamise võimalusi (nn. loodusidentsed aroomid) Instrumentaalsed ja sensoorsed analüüsid: 1) Lenduvate ühendite isoleerimine 2) Aroomiühendite eristamine ülejäänud lenduva fraktsiooni komponentidest lahjendus/vedeldus analüüsidega 3) Kontsentreerimine ja identifitseerimine 4) Kvantifitseerimine ja aroomi väärtuse arvutamine 5) Aroomi järeleaimamine analüütiliste tulemuste põhjal
Molekuli lagunemiseks peab aktiveerimisenergia olema kogunenud sidemesse C-C. Kahe molekuli põrkumisel ergastatakse eeskätt võnkumised perifeersetes sidemetes C-H. Energia levik sidemetest C-H sidemele C-C nõuab aega. Energia molekulisisese leviku seaduspärasused olenevad molekuli suurusest ja keerukusest. Aktiivset molekuli A* võib vaadelda ebapüsiva vaheproduktina ja rakendada tema korral statsionaarsuse põhimõtet(Olek, milles vaheproduktide tekkimise ja lagunemise kiirused on peaaegu võrdsed ning vaheprodukti kontsentratsioon jääb reaktsiooni ajal püsivaks, nimetatakse statsionaarseks olekuks): dc = k1 c 2 - k 2 c - k 3 c c = 0 dt Statsionaarsuse tingimuses tähistavad c* ja c vastavalt osakese A* ja A kontsentratsioone ning k1, k2 ja k3 protsessi üksikstaadiumide kiiruskonstante. Avaldame aktiivsete osakeste kontsentratsiooni k1 c 2
muutustele. Orgaaniline aine laguneb ühendiks( CO2, H20, mineraalsoolad). Lagunemise kiirust mõõdetakse eralduva CO2 hulga järgi. Mõjutavad tegurid Õhustatus e. Aeratsioon- aeroobne lagunemine(kõdunemine)[ lõppsaadused lihtsad ühendid, kiire lagunemine. Nt kompostimine] Anaeroobne lagunemine- mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine, aeglane protsess PÕLLUMULLAS AEROOBNE KUI ANAEROOBNE LAGUNEMINE PARALLEELSELT. SÕLTUB VEEREŽIIMIST JA FÜÜSIKALISTEST OMADUSTEST. Orgaanilise aine koostisest Kõige kiiremine lagunevad veeslahustuvad süsivesikud( suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin Niiskusest lagunemiskeskkonnas Niiskus suurendab taimejäänuste lagunemise kiirust seni, kui on olemas
selleks vajalikud tingimused, nimetatakse kriitiliseks massiks. Kriitiline tuumareaktsioon võib tekkida suhteliselt madala 235U kontsentratsiooni juures, kui neutroneid aeglustatakse, sest just aeglased neutronid põhjustavad uue lõhustumisakti suurima tõenäosusega. Kriitiline mass sõltub 235U tuumade kontsentratsioonist ja materjali geomeetriast. Elektrienergiat tootvates reaktorites sõltub see ka neutronite aeglustamisest ning sellest, kas vaheproduktide lagunemisel tekib nn. hilinenud neutroneid. Tuumarelvades nõutav 235U kriitiline kontsentratsioon on palju suurem, sest ahelreaktsioon peab seal toimuma ainult nende neutronite arvel, mis tekivad esmastes lõhustumisaktides. "Pommikõlbulikuks" rikastatud 235U kriitiline mass on ca 15 kg. Uraan kui tuumakütus Looduslikus uraanimaagis esineb uraan uraanioksiidina U2O3, mis puhastatud kujul on sügavat kollast värvi
elektrood redokssüsteemis. 2)membraanelektroodid: kasutatakse pH mõõtmisel, mehhanism erineb metallelektroodide omast 5. Nähtused, mis põhjustavad elektroodi polarisatsiooni. Kirjeldada kontsentratsioonilise ja kineetilise polarisatsioon nähtust. Polarisatsioon- lisapinge tekkimine elektroodil, mille põhjustab teda läbiv vool; polarisatsiooni allikad: massitransport lahusest elektroodi pinnale, adsorptsioon, desorptsioon, kristallisatsioon, vaheproduktide moodustumine, laenguülekanne. Kontsentratsiooniline polarisatsioon- redoksreaktsiooni reagente/produkte ei transpordita lahuse sisemusest elektroodi pinnale küllaldase kiirusega. Pinna lähedal tekib kontsentratsiooni gradient, mis määrab voolutugevuse; selle vältimiseks pannakse teist reagenti liiaga. Kineetiline polarisatsioon- redoksreaktsioon ei ole küllaldase kiirusega soovitud voolutugevuse
· Orgaanilise aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks. · Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened. 10. Orgaanilise aine lagunemist mõjutavad tegurid. 1. Õhustatusest ehk aeratsioonist a) Aeroobne lagunemine (kõdunemine) lõppsaaduseks lihtsad ühendid, mis on rohelistele taimedele toiduks. Kiire lagunemine. b)Anaeroobne lagunemine mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. Aeglane lagunemine. Tavaliselt põllumuldades toimub aeroobne ja anaeroobne lagunemine paralleelselt, vahekord sõltub mulla veereziimist ja füüsikalistest omadustest. 2. Orgaanilise aine koostisest -Kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad süsivesikud (suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin. -Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks. Lämmastiku vabanemine ammoniaagina (ammonifikatsioon) toimub nii aeroobsel kui ka anaeroobsel lagunemisel 3
Koos väliskeskkonnatingimustega sõltub · Anaeroobne lagunemine reageerides annavad soolasid (humaate), mis · Orgaanilise aine saagikus keemilistest, füüsikalistest, mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe3+ ja juurdeviimine mulda sõnnik (40 bioloogilistest tingimustest. Looduslik vaheproduktide kuhjumine. Aeglane Al humaadid on aga vees lahustumatud. t/ha=0,1% suurem Hu%), viljakus jaguneb: 1) efektiivne see mille lagunemine. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. haljasväetised. tegelikult kätte saame; 2) potensiaalne Tavaliselt põllumuldades toimub aeroobne ja 2
linool-ja linoleenhape tõttu (Kaarma jt., 1992). Pika ahelaga polüküllastamata rasvhapped on eluliselt vajalikud loote närvisüsteemi, aju ja silma võrkkesta arenguks. Kõige paremaks allikaks on rasvarikkad kalad nagu lõhe ja makrell. Aga leidub ka pähklites, seemnetes, täisteraviljas (Fenwick, 2002). Siiski on raseda jaoks oluline, mitte liialdada rasvadega, sest liigtarbimine soodustab kahjulike vaheproduktide kogunemist, atsidoosi ja ketoosi tekkimist ning rasvumist. Raseduse esimesel poolel soovitatakse päevas 75 grammi, teisel poolel 85 grammi rasva. Lipiidide osakaal päevasest kalorsusest peaks jääma 25-30% vahele. Taimse ja loomse rasva vahekord võiks olla 1/3 ja 2/3 (Kaarma jt., 1992). 1.3.4 Vitamiinid Vitamiinid on hädavajalikud asendamatud biomolekulid, mis tagavad õigetes kogustes inimese normaalse elutegevuse. Oluline on saada vitamiine tasakaalustatud ja mitmekesise toidu kaudu.
aminorühm. Reduktiivne amiinimine on protsess, kus moodustuvad aminohapped nende desamiinimise produktidest -ketohapetest, ammoniaagist ja mõnedest madalmolekulaarsetest N- ühenditest. Aminohapete dekarboksüülimine seisneb aminohappe karboksüülrühma lagunemises ja vastava amiini moodustumises ning eraldub CO2. 44. Valkude muundumine seedetraktis. Valkude ainevahetus eripära mäletsejatel. Roiskumine. Seedetraktis lõhustatakse valgud üle mitmete hüdrolüüsi vaheproduktide kuni aminohapeteni ja sellistena kasutatakse organismis kas plastiliseks otstarbeks või energeetilise lähteainena. Suus ei toimu erilisi muutusi, sest süljes puuduvad proteolüütilised ensüümid. Valkude seedimine algab maos, kus toiduvalkudele toimib maonõre selles leiduvate ensüümidega. Maonõre kuivaine orgaaniline osa sisaldab mitmeid valke (mutsiini, seerumialbumiine ja globuliine), ensüüme, aminohappeid ja vitamiine. Pepsiin on tähtsaim ensüüm, mis katalüüsib
liikumine vastupidises suunas aksoni terminaalidest. See viib omakorda neuronite enda funktsiooni häirumiseni või isegi hukkumiseni. Tekkinud neuronaalne düsfunktsioon ja degeneratsioon omakorda võivad viia Alzheimeri tõve tekeni või süvenemiseni. Tau fosforüülimise ulatust reguleerivad ensüümid, mis siis lisavad või eemaldavad fosfaatjääke. Nagu A oligomeerid, on ka ebanormaalse tau molekuli vaheproduktide aggregaadid tsütotoksilised ja kahjustavad kognitiivset funktsiooni.7 Parkinsoniga frontotemporaal dementsia puhul on leitud rohkem kui 30 tau mutatsiooni 17. kromosoomis. Alzheimeri tõve korral aga ei esine tau mutatsiooone ning neuronite kaotuse ulatus ei ole propotsioonis neurofibrillarsete tängude arvuga. Samas kognitiivsete võimete testimisel esinev tulemuste langus korreleerub fosforüülitud ja üldise tau hulga suurenemisega liikvoris.7
CO2 ja mineraalsoolad. Eralduva süsihappegaasi koguse järgi saab hinnata org. aine lagunemise kiirust. Orgaanilise aine lagundamist mineraalseteks aineteks nim. mineralisatsiooniks. Peamised lagundajad – bakteri, seened. 11. Orgaanilise aine lagunemist mõjutavad tegurid • Õhustatusest e. aeratsioonist – aeroobne (kiire lagunemine), anaeroobne (aeglane lagunemine) – mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. • Orgaanilise aine koostisest – kõige kiiremini lagunevad vees lahustuvad süsivesikud (suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin (taimse rakukesta koostisosa) • Niiskusest – nii kaua on kiirendav mõju, kui kaua on piisav õhu juurdepääs • Temperatuurist – optimaalne 20 -35C • Mulla reaktsioonist – happelises lagundajateks seened ja aluselises peamiselt bakterid.
64 Korporatsioon, mis koosneb välisfiliaalidest, mis kõik tegutsevad ühes tootmisharus või turustamisvaldkonnas, on a paralleelselt integreeritud b vertikaalselt integreeritud c horisontaalselt integreeritud 65 Korporatsioon, millel on üle maailma filiaale, mis täidavad erinevaid tootmis- või müügiülesandeid, on a diversifitseeritud b determineeritud c vertikaalselt integreeritud 66 Rahvusvaheliste ettevõtete poolt vaheproduktide ekspordil ja impordil kasutatavad ülekandehinnad võimaldavad a kanda kasumit kõrge maksukoormusega riikidest madala maksukoormusega riikidesse b vältida käibemaksu c lihtsustada raamatupidamist 67 Selle võõrriigis asuva tootmisüksuse ülesandeks on toota võimalikult odavalt a algtehas (source factory) b eelpost-tehas (outpost factory) c filiaal tootmistsehhi õigustes (offshore factory)
64 Korporatsioon, mis koosneb välisfiliaalidest, mis kõik tegutsevad ühes tootmisharus või turustamisvaldkonnas, on a paralleelselt integreeritud b vertikaalselt integreeritud c horisontaalselt integreeritud 65 Korporatsioon, millel on üle maailma filiaale, mis täidavad erinevaid tootmis- või müügiülesandeid, on a diversifitseeritud b determineeritud c vertikaalselt integreeritud 66 Rahvusvaheliste ettevõtete poolt vaheproduktide ekspordil ja impordil kasutatavad ülekandehinnad võimaldavad a kanda kasumit kõrge maksukoormusega riikidest madala maksukoormusega riikidesse b vältida käibemaksu c lihtsustada raamatupidamist 67 Selle võõrriigis asuva tootmisüksuse ülesandeks on toota võimalikult odavalt a algtehas (source factory) b eelpost-tehas (outpost factory) c filiaal tootmistsehhi õigustes (offshore factory)
Mulla orgaanilise teke, lagunemine, ladestumine, bilanss. 10. Orgaanilise aine muundumised mullas ja seda mõjutavad tegurid. mulla org aine lagunemise kiirus ja iseloom sõltuvad mitmest tegurist: 1)õhustatus a)aeroobne lagunemine(kõdumine) lõppsaaduseks lihtsad ühendid mis rohelistele taimedele toiduks. kiire lagunemine nt: kompostimine b)anaeroobne lagunemine-mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine.aeglane lagunemine. tavaliselt põllumuldades toimub aeroobne ja anaeroobne lagunemine paralleelselt, vahekord sõltum veerežiimist ja füüsikalistest omadustest 2)lähtematerjali koostis suhkrud ja valgud lagunevad kiiremini kõige aeglasemalt ligniin(puit) valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks valgurikaste taimejäänuste korral osa aminohappeid laguneb lõpuni ja eraldub CO2 JA H2O
Orgaanilise aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks. Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened. 11. Orgaanilise aine lagunemist mõjutavad tegurid. Mitmed tegurid Õhustatusest ehk aeratsioonist Aeroobne lagunemine (kõdunemine) lõppsaaduseks lihtsad ühendid, mis on rohelistele taimedele toiduks. Kiire lagunemine. Anaeroobne lagunemine mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. Aeglane lagunemine. Tavaliselt põllumuldades toimub aeroobne ja anaeroobne lagunemine paralleelselt, vahekord sõltub mulla veereziimist ja füüsikalistest omadustest. Orgaanilise aine koostisest Kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad süsivesikud (suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin. Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks. Lämmastiku vabanemine ammoniaagina (ammonifikatsioon) toimub nii aeroobsel kui ka
niiskus, temperatuur, mulla reaktsioonid. Aeroobsed bakterid vajavad eluks õhuhapnikku (õhustatud mulda). Lagunemise lõppsaadused on rohelisele taimele toiduks. Nitrifitseerivad bakterid (mügarbakterid liblikõielistel) seovad õhulämmastikku vajalik lubjarikas keskkond. Anaeroobsed bakterid saavad hapniku lagundavatest ühenditest, esineb orgaanilise aine mittetäielik hapendumine, taandunud ühendite teke ja lagunemise vaheproduktide kuhjumine mulda (CH4, H2S). Mullatekkeprotsess on bioloogilise aineringe see osa, mis toimub murenemiskooriku pindmises kihis (lähtekivimis) seoses ainete ja energia muundumise ja ümberpaigutumisega vastastikuses seoses teda ümbritsevate keskkonnatingimustega. Mullatekke tegurid e faktorid (V.V.Dokutajevi järgi):1. Bioloogiline faktor taimsed ja loomsed organismid, suurim tähtsus autotroofidel, taimede ja loomade kaudu toimub vabanenud toiteelementide akumulatsioon 2
-mikroorganismide poolt sünteesitud valgud -vatsavedeliku vabad aminohapped seedenõredega peensoolde jõudnud valgud ja aminohapped. Inimese lämmastiku ainevahetuse jääkprodukt on uurea. Uurea sünteesitakse maksas siis, kui organismi on liigselt aminohappeid. Aminohapetest tekib algul ammoniaak, sellest sünteesitakse uurea. 49. Valkude muundumine seedetraktis. Valkude ainevahetuse eripära mäletsejatel. Roiskumine Seedetraktis lõhustatakse valgud üle mitmete hüdrolüüsi vaheproduktide kuni aminohapeteni ja sellistena kasutatakse organismis kas plastiliseks otstarbeks või energeetilise lähteainena. Suus ei toimu erilisi muutusi, sest süljes puuduvad proteolüütilised ensüümid. Valkude seedimine algab maos, kus toiduvalkudele toimib maonõre selles leiduvate ensüümidega. Maonõre kuivaine orgaaniline osa sisaldab mitmeid valke (mütsiini, seerumialbumiine ja globuliine), ensüüme, aminohappeid ja vitamiine. Pepsiin on tähtsaim ensüüm, mis
Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks (CO2, H2O ja mineraalsoolad). Orgaanilise aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks. Mulla orgaanilise aine lagunemise kiirus ja iseloom sõltuvad mitmest tegurist: 1. Õhustatusest ehk aeratsioonist: Aeroobne lagunemine (kõdunemine) lõppsaaduseks lihtsad ühendid. Kiire lagunemine; Anaeroobne lagunemine mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. 2. Orgaanilise aine koostisest kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad süsivesikud (suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin. 3. Niiskusest lagunemiskeskkonnas niiskus suurendab taimejäänuste lagunemise kiirust seni, kui on olemas küllaldane õhu juurdepääs. 4. Temperatuurist temperatuuri tõus 10ºC võrra suurendab lagunemise kiirust 2...3 korda. Optimaalne temperatuur on 20...35ºC. 5.
Substraadi kontsentratsioon rakus on 70 mM, kas sellistes tingimustes on võimalik efektiivne regulatsioon substraadi tasandil? Põhjendage Ei ole, ensüümi Km peab olema suurem kui substraadi konsentratsioon 78. Rakus toimib biokeemiline rada A B C D E Miks on otstarbekas reguleerida aine E kaudu just reaktsiooni A B katalüüsivat ensüümi? Inhibeerides raja esimest ensüümi välditakse lisaks lõpp-produkti E akumuleerumisele ka lähteühendi A mõttetut tarbimist ja vaheproduktide B, C ja D moodustumist. 79. das võiks toimida kõige efektiivsemalt regulatsioon tagasiside kaudu? Märkige juurde millise ühendi poolt ja kuidas peaks antud metabolismirada reguleerima. 80. Rakus on tegemist harukohta sisaldava metabolismirajaga. Rakul on vaja ühendeid F ja I võrdsetes hulkades. Milliste ühendite poolt ja milliseid etappe peaks tagasiside kaudu inhibeerima ja aktiveerima, et saavutada
79. Ensüümi Km substraadi jaoks on 1,0 mM. Substraadi kontsentratsioon rakus on 70 mM, kas sellistes tingimustes on võimalik efektiivne regulatsioon substraadi tasandil? Põhjendage. (võivad olla erinevad arvud). 80. Rakus toimib biokeemiline rada A B C D E Miks on otstarbekas reguleerida aine E kaudu just reaktsiooni A B katalüüsivat ensüümi? Inhibeerides raja esimest ensüümi välditakse lisaks lõpp-produkti E akumuleerumisele ka lähteühendi A mõttetut tarbimist ja vaheproduktide B, C ja D moodustumist. 81. Kuidas võiks toimida kõige efektiivsemalt regulatsioon tagasiside kaudu? Märkige juurde millise ühendi poolt ja kuidas peaks antud metabolismirada reguleerima. 82. Rakus on tegemist harukohta sisaldava metabolismirajaga. Rakul on vaja ühendeid F ja I võrdsetes hulkades. Milliste ühendite poolt ja milliseid etappe peaks tagasiside kaudu inhibeerima ja aktiveerima, et saavutada olukord, kus F ja I esineksid võrdsetes hulkades ja
Orgaanilise aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks. Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened. Mulla orgaanilise aine lagunemise kiirus ja iseloom sõltuvad mitmest tegurist: 1. Õhustatusest ehk aeratsioonist · Aeroobne lagunemine (kõdunemine) lõppsaaduseks lihtsad ühendid, mis on rohelistele taimedele toiduks. Kiire lagunemine. · Anaeroobne lagunemine mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. Aeglane lagunemine. Tavaliselt põllumuldades toimub aeroobne ja anaeroobne lagunemine paralleelselt, vahekord sõltub mulla veereziimist ja füüsikalistest omadustest. 11 2. Orgaanilise aine koostisest kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad süsivesikud (suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin.
Samaaegselt toimub orgaanilise aine ladestumine ja ka kadu. Võimalik eristada kolm orgaanilise aine bilansi taset:*tasakaaluline orgaanilise aine sisaldus * orgaanilise aine kuhjumine *orgaanilise aine sisalduse vähenemine 16. Orgaanilise aine lagunemist mõjutavad tegurid. * õhustatusest e aeratsioonist aeroobne lagunemine(kõdunemine)-lõppsaaduseks lihtsad ühendid, mis on roheliste taimedele toiduks. Kiire lagunemine. anaeroobne lagunemine- mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. Aeglane lagunemine. *orgaanilise aine koostisest- kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad süsivesikud(suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin. Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks. Ligniini peamiseks lagundajaks on aeroo9bsetes tingimustes kiirikseened. Rasvad lagunevad bakterite ja seent mõjul. Vaigud, vahad ja parkained lagunevad seente mõjul suhtelisetl kergesti. *niiskusest
aine lagundajad on bakterid ja seened Mulla orgaanilise aine lagunemise kiirus ja iseloom sõltuvad mitmest tegurist: 1. Õhustatus e. aeratsioon a) Aeroobne lagunemine (kõdunemine) lõppsaaduseks lihtsad ühendid, mis on rohelistele taimedele toiduks; kiire lagunemine. Nt. kompostimine on ka aeroobne protsess b) Anaeroobne lagunemine mitte täielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine; aeglane lagunemine Tavalistelt põllumuldades toimub aeroobne ja aneroobne lagunemine paralleelselt, vahekord sõltub mulla veereziimist ja füüsikalistest omadustest. 2. Orgaanilise aine koostis 5 a) Kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad süsivesikud (suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin (varieeruva struktuuriga biopolümeer, mis moodustab
Orgaanilise aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks. Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened. 11. Orgaanilise aine lagunemist mõjutavad tegurid. Mitmed tegurid Õhustatusest ehk aeratsioonist Aeroobne lagunemine (kõdunemine) lõppsaaduseks lihtsad ühendid, mis on rohelistele taimedele toiduks. Kiire lagunemine. Anaeroobne lagunemine mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. Aeglane lagunemine. Tavaliselt põllumuldades toimub aeroobne ja anaeroobne lagunemine paralleelselt, vahekord sõltub mulla veereziimist ja füüsikalistest omadustest. Orgaanilise aine koostisest Kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad süsivesikud (suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin. Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks. Lämmastiku vabanemine ammoniaagina (ammonifikatsioon) toimub nii aeroobsel kui ka
Salmonella's on signaalmolekuliks furaan, milles pole boori aatomit. Paljud bakterid ei ekspresseeri LuxS valku, kuid neil on olemas AI-2 retseptorid. Arvatakse, et sellisel moel bakterid tunnetavad teiste bakterite signaale ning reguleerivad tänu sellele oma geenide avaldumist. Kuigi siiani pole näidatud AI-2 puhul ristreguleerimist. AI-2 roll bakterite patogeneesis pole nii täpselt kirjeldatud, kui raja ensüümide osalus metabolismi vaheproduktide kahjutukstegemisel. AI-2 süntaas LuxS muudab toksilise vaheühendi S-adenosüül-L-homotsüsteiini (AdoHcy) kahjutuks ühendiks homotsüsteiiniks. Näiteks Streptococcus mutans'il oli muutunud 585 geeni ekspressioon (30% geenidest) luxS deletsiooni korral. Samal ajal kui AI-2 reguleerib ainult 59 geeni ekspressiooni. Sellest johtuvalt on LuxS pigem metabolismis oluline kui hulgatunnetuses. 131
annaabi.ee 
