Declarations saab vaada, milliseid riigid on teinud. Art 287 para 1 osas on võimalik teha deklaratsioone. Kohustuslik menetlus piisab ühe riigi taotlusest ja teisel vaidluses osaleval poolel on osalemine kohustuslik. 1. Sõlmitakse kompromiss kokkulepe Nähakse ette sätted, millega teatud vaidlused allutatakse kohustuslikule juristiktsioonile, kohtul on juristiktsioon. ÜRO kohtustatuut erinevalt siseriiklikust kohtust RV õigus näeb ette selleks, et vaidlust lahendada vahekohtus või arbitraazis, peab olema iga osapoole riigi nõusolek. Rahvusvahelise kohtustatuudi art 36 p 2 annab igale riigile õiguse deklareerida, et temal on nõus vastatikuse..... - siin on võimalus riikidel teha deklaratsioon. Konventsiooni omapära Töötati välja 9 aastat, 1982 võeti vastu. Omapärane oli see, et USA ei kirjutanud alla 11 osa pärast. Siis ta jäi 12 aastatks ootele. Grupp 77 arengumaad. Hakkas kehtima 1994 ÜRO mereõiguste konventsioon
saavutamiseks vajalike tegevussuundade arendamiseks. Liit ei jaota kasumit oma liikmete vahel. Liikme- ja sisseastumismaks Sümboolika: Ei ole Tegevused: liidu liikmete ettepanekul nende esindamine ja ühishuvi kaitsmine riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning teiste isikute ees liidu ja tema liikmete üldkogu volitusel nende esindamine kohtus või vahekohtus, töövaidluskomisjonides või teistes õigusorganites liidu liikmete ettepanekul nende esindamine organisatsioonides, töörühmades ja ühendustes nii Eestis kui välismaal koostöö riigiasutustega õigusaktidest tulenevate juhendmaterjalide väljatöötamisel ja juurutamisel osalemine transpordipoliitika ja veondusega seonduvatel aruteludel ja foorumitel, Liidu seisukohtade esindamine ja selgitamine
menetlusreeglites ise kokku leppida) ja mitmel juhul odavam (menetluslõivud ja õigusabikulud). Vahe- kohtu otsuse tühistamist saab taotleda üksnes TsMS §-s 751 toodud juhtudel, kui tekib vaidlus selle üle, kas asja vahekohtule lahendamiseks andmise kokkulepe (vahekohtu kokkulepe või klausel) on tühine, või kui poolele ei ole nõuetekohaselt teatatud vahekohtuniku nimetamisest või vahekohtumenetlusest. Pooltel, kes soovivad vaidluse lahendada vahekohtus, on võimalus valida ise vahekohtunikud, menet- luse keel, kohtuistungi toimumise koht ja menetlusviis (kirjalik või suuline). Kui pooled ja vahekohtunik(ud) nõustuvad, võivad kohtumenetluses esitatavad tõendid olla võõrkeelsed, kui vahekohtunik(ud) tõendil kasutatud keelt piisavalt valdavad. Teatud asjades võib menetluse pooltele atraktiivseks muuta see, et poolte selgel taotlusel võib vahe-
Riik tervikuna. Õigussuhte poolteks (osavõtjateks) peavad olema niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust e. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. Juriidilised isikud Juriidilisene isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilisel isikul oli kolm tunnust (TS. koodeks, &25): 1. Omama eraldatud vara 2. Võivad oma nimel omandada varalisi ja isiklikke mittevaralisi õigusi 3. Võivad olla hagejateks ja kostjateks kohtus ja vahekohtus Praeguse Tsiviilseadustiku üldosa seaduse III peatükist järeldub, et juriidilise isiku tunnused on: 1. Ta peab olema kantud äriregistrisse 2. Peab olema oma põhikiri 3. Nimi Juriidilise isiku võib asutada kas teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Juriidiliste isikute õigusi-kohustusi ja nende loomise (asutamise) korda reguleerib põhjalikult "Äriseadustik" (01.09.95. a., "RT" I 1995. nr
Vahekohus ei lahenda vaidlusi, mis puudutavad nõudeid notari, notari asendaja või notari töötajate vastu, mis tulenevad notari ametitegevusest, samuti neid vaidlusi, mis on seotud Eestis asuva eluruumi üürilepingu kehtivuse ja ülesütlemisega ning eluruumi vabastamise vaidlusega. Samuti ei kuulu vahekohtu pädevusse töölepingu lõpetamise vaidlused.18 Notarite Koja vahekohtusse pöördumiseks peab osapoolte vahel olema kokkulepe vaidluse lahendamiseks vahekohtus, kusjuures sellise kokkuleppe sõlmimisel ei saa pooled enam sama vaidluse lahendamiseks tavalisse kohtusse pöörduda. Kokkuleppe võib sõlmida juba õigussuhte loomisel või ka pärast seda. 19 Vahekohtu otsus jõustub selle tegemise päeval, see on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Otsust saab tühistada üksnes seaduses sätestatud juhtudel, näiteks vahekohtu kokkuleppe tühistuse puhul. Vahekohtu otsusel on poolte suhtes samasugune toime nagu jõustunud kohtuotsuselgi ning see
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE OLEMUS • REÕ kujutab endast reeglite kogu, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega. REÕ piirdub ERAõigusega. • Välismaine element võib avalduda näiteks: - teo tegemise kohana - välismaise isikuna - välismaal asuva asjana • Pelgalt välisriigi õiguse valimine lepingule kohaldatavaks õiguseks ei kujuta välismaist elementi • REÕ mõiste võib olla erinevates riikides erineva mahuga, samuti kujutada endast nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme REÕ NORMI OLEMUS • Tegemist ei ole õigussuhte suhtes lõplikult kohaldatava normiga, vaid sisuliselt viitenormiga, mis viitab vastava riigi õigusele • REÕ normi (kollisiooninormi) struktuur: - ulatus e. õigussuhe või aspekt, millele kohaldub; - pide e. viide kohaldatavale õigusele. • Lõplikult kohaldatavaks õiguseks ei pea tingimata olema viidatud riigi materiaalõigus (nt ren...
5. respekteerida RÕ-ga pandud kohustusi (Helsingi kompakt, Pariisi harta). Riik – demokraatlik õigusriik, kus on vabad valimised ja austatakse inimõigusi. ÜRO põhimõtted: 1. respekteerida ÜRO hartat 2. garanteerida kõiki rahvusvahelisis ja etniliste rahvaste õigusi 3. respekteerida piire 4. aktsepteerida kohustusi, mis on võetud desarmeerimisega (USAl polnud seda punkti) 5. kohustada end lahendama tülisid (Rahvusvahelises Tribunali või Vahekohtus). Inimõiguste demokraatlik areng! Riiki ei saa kohustada tunnustama teist riiki. Kui ei tunnusta, peab siiski teist riiki respekteerima (nt piire jms). Rahvusvahelise normi alusel võib olla kohustus mitte tunnustada – kui riigile omased tunnused puuduvuad. 1) tekib nn ebaseaduslik riik – Lõuna-Rodeesia – kuulutas iseseisvust, valitsejateks valged, üldsus pidas ebaõiglaseks, kuna rahvas oli must – ei peetud õiglaseks valitsuseks.
Seda funktsiooni täidavad tsiviilkohtumentluses kohtukutsed. Reguleeritud kord on TsMS kuuendas osas. -16- TSIVIILKOHTUMENETLUS VAHEKOHUS Tsiviilkohtumnetlus on ainus kohtumenetlus, kus menetlusseadustik sätestab kõrvalekaldumise riiklikust õigusemõistmise monopolist. Nimelt näeb TsMS § 717 ette, et pooled võivad sõlmida kokkuleppe lahendada nende vahel eksisteeriv või tekkida võiv vaidlus vahekohtus. TsMS § 718 kohaselt on vahekohtule võimalik allutada kõik varalised nõuded ning need mittevaralised nõuded, mille suhtes pooled võivad sõlmida kompromissi. VAHEOTSUS Kui hagimenetluses on nõutava rahasumma suuruse tõendamine kulukas, keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsus teha, võib kohus teha poole taotlusel vaheotsuse. Kohus võib teha vaheotsuse ka aegumise taotluse korral. OSAOTSUS
Oluline on viivisintresside väljatoomisel lepingutingimustes näha ette nende avaldamine aastase määrana (mitte päevases arvestuses). See annab tarbijale selgema ettekujutuse tagasimaksmisega viivitamise tegelikest tagajärgedest. Viivisintressi peaks olema lubatud arvestada üksnes veel tasumata põhisumma pealt (mitte enam tervelt põhisummalt või „põhivõlalt“, kui tarbija on osa oma kohustusest juba tasunud). 5. Keelata tarbijavaidluste lahendamine eraõiguslikus vahekohtus Tarbijakaitseameti seiretegevusest nähtus, et paljud kiirlaenuandjad suunavad kliente vaidluste lahendamisele eraõiguslikku vahekohtusse (nt www.vahekohus.ee), mille otsused on pooltele siduvad ja lõplikud ning neid ei saa enam kohtus vaidlustada. See aga tähendab, et vahekohtu otsus on täitedokument, mille alusel saab kohtutäitur vara arestida ja sundmüüki panna. Kui vaidluste vahekohtus lahendamise kohta käiv punkt on laenulepingu
4. kaitsta inimõigusi 5. respekteerida RÕ-ga pandud kouhstusi (Helsingi kompakt, Pariisi harta). Riik demokraatlik õigusriik, kus on vabad valimised ja austatakse inimõigusi. ÜRO põhimõtted: 1. respekteerida ÜRO hartat 2. garanteerida kõiki rahvusvahelisis ja etniliste rahvaste õigusi 3. respekteerida piire 4. aktsepteerida kohustusi, mis on võetud desarmeerimisega (USAl polnud seda punkti) 5. kohustada end lahendama tülisid (Rahvusvahelises Tribunali või Vahekohtus). Inimõiguste demokraatlik areng! Riiki ei saa kohustada tunnustama teist riiki. Kui ei tunnusta, peab siiski teist riiki respekteerima (nt piire jms). Rahvusvahelise normi alusel võib olla kohustus mitte tunnustada kui riigile omased tunnused puuduvuad. 1) tekib nn ebaseaduslik riik Lõuna-Rodeesia kuulutas iseseisvust, valitsejateks valged, üldsus pidas ebaõiglaseks, kuna rahvas oli must ei peetud õiglaseks valitsuseks.
Menetlus peatakse määrusega, millele saab esitada erikaebuse ringkonnakohtule. Kohus lõpetab asja menetlemise kui: Asi ei kuulu tsiviilmenetluse läbivaatamisele Ei ole kinni peetud kohtueelsest menetlusest On olemas jõustunud kohtuotsuse samas vaidluses samada poolte vahel Hagist loobutakse ja kohus võtab loobumise vastu Pooled saavutavad kokkuleppe Sõlmitakse leping asja lahendamiseks vahekohtus Menetluse lõpetamine otsustatakse määrusega. Kui menetlus on asjas lõpetatud, ei saa enam sama nõudega sama isiku vastu kohtusse pöörduda. saab esitada erikaebuse ringkonnakohtule. Kohus jätab avalduse läbi vaatamata kui: Vaidluse lahendamisel ei ole kinni peetud kohtueelse lahendamise võimalustest Avaldajal ei ole tsiviilprotsessiteovõimet Avalduse on esitanud volituseta isik Menetluses on juba sama asi samade poolte vahel
Polt tülid puudutavad riikide tähtsaid huvisid, riigi au või on muul erilise pol isel-ga. Kõik ülejäänud on õiguslikud tülid. Õigusliku tüli osapooled taotlevad kehtivate õnormide tõlgendamist või rakendamist. Pol tülid on lahkarvamused, kus osapooled taotlevad kehtiva õiguse muutmist. Tülide lahend meetodid Pol ja jur meetodid: läbirääkimised, head teened, vahendus, uurimine, lepitus, menetlus rv-s kohtus või vahekohtus. Tuleb arvest tülide iseloomu; oleneb riigi tahtest. Vahetegu meetoditel: Lahendused, milleni jõutakse poliitiliste meetodite kasut teel, ei ole pooltele õiguslikult siduvad. Jur meetodite tj-l võetakse vastu otsused, mis on tüli osapooltele õiguslikult siduvaks ja kohustuslikult täitmiseks. Pol meetoditega saab lahend eriti hästi pol sisuga küs-e. Jur meetoditega lahend puhtalt õiguslikke küs-e. Pol e diplom meetodid 5:
intervensioon pole tänases rahvusvahelises õiguses lubatud, va. ÜRO heakskiidul Vaidluste lahendamise meetodid n Poliitilised meetodid (pole õiguslikult siduvad) n Läbirääkimised n Head teened n Vahendus n Uurimine n Lepitus (lepitusmenetlus) n Õiguslikud meetodid (põhimõtteliselt siduvad) n Menetlus Rahvusvahelises Kohtus vm. kohtus n Menetlus Rahvusvahelises Alalises vm. Vahekohtus ÜRO jõu kasutamisest (1970) n Agressioonisõjad on rahuvastased kuriteod n Riigid ei tohi kasutada jõudu ega ähvardada jõu kasutamisega piiride rikkumise eesmärgil n Riigid on kohustatud hoiduma jõu kasutamist hõlmavatest repressaalidest n Riigid ei tohi kasutada jõudu rahvaste enesemääramisõiguse ja iseseisvuse äravõtmise eesmärgil n Riigid peavad hoiduma teiste riikide alal tsiviilrahutuste ja
Inglise kohus võib aga keelduda menetlust peatamast, kui see puudutab peale osapoolte huvide veel kolmandate isikute huvisid ja tekib paralleelsete menetluste ja vastuoluliste otsuse oht. Kui see oht oli aga ettenähtav, siis peatatakse menetlus. 3)vahekohtu kasutamise klausel pooltevahelises lepingus-eeldatakse, et pooled on kokku leppinud, et kõik vaidlused mis nende vahel tstatuvad lahendatakse vahekohtus. Sellisel juhul on menetluse peatamine kohustuslik välja arvatud juhul kui kohus on veendunud, et vahekohtu kokkulepe on tühine, mitte toimiv või seda ei ole võimalik teostada.
Õiguslike tülide jaoks eksisteerivad õigusnormid, poliitiliste jaoks mitte Poliitilised tülid puudutavad riigi tähtsaid huvisid, au või muul moel tähtsa poliitilise iseloomuga Õiguslike tülide puhul taotlevad osapooled õigusnormide rakendamist või tõlgendamist Tülide lahendamise meetodid: Läbirääkimised Head teened Vahendus Uurimine Lepitus Menetlus rahvusvahelises kohtus Menetlus rahvusvahelises vahekohtus *** Genotsiid oli suunatud järgmiste gruppide vastu: rassilised etnilised religioossed rahvuslikud 1970-ndatel tegid Kambodza khmeerid Pol Pothi juhtimisel ühiskonna põhimõtteliselt puhtaks intellektuaalideks. Kuritegu oli suunatud sotsiaalse grupi vastu, mis ei käi ühegi eelnimetatu alla. Haagi rahvusvaheline kriminaalkohus lahendab: genotsiidi kuriteod inimsusevastased kuriteod sõjakuriteod
Poliitilised tülid puudutavad riigi tähtsaid huvisid, au või muul moel tähtsa poliitilise iseloomuga Õiguslike tülide puhul taotlevad osapooled õigusnormide rakendamist või tõlgendamist 26 Tülide lahendamise meetodid: Läbirääkimised Head teened Vahendus Uurimine Lepitus Menetlus rahvusvahelises kohtus Menetlus rahvusvahelises vahekohtus XI TEEMA JÕU KASUTAMINE RAHVUSVAHELISES ÕIGUSES XII TEEMA RAHVUSVAHELINE VASTUTUS *** Genotsiid oli suunatud järgmiste gruppide vastu: rassilised etnilised religioossed rahvuslikud 1970-ndatel tegid Kambodža khmeerid Pol Pothi juhtimisel ühiskonna põhimõtteliselt puhtaks intellektuaalideks
valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ega ka siis, kui õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Alati tuleb eeldada, et tehing on heauskne, kui ei ole teisiti tõestatud. Ka tsiviilõiguste teostamisel ja kaitsel on kehtivad hädakaitse ja hädaseisundi mõisted. Tsiviilõigust võib kaitsta kohtus või poolte kokkuleppel vahekohtus. Tsiviilõiguste kaitse viisid on: 1. õiguste tunnustamine 2. rikkumise kõrvaldamine ja edasise rikkumise ärahoidmine 3. rikkumiseelse olukorra ennistamine 4. kahju hüvitamine 5. kohustuste täitmiselt sundimine 6. muul seaduses sätestatud viisil Tsiviilõigusi kaitstakse kohtus või vahekohtus vastaja hageja nõudel, milles esitatakse oma nõuded teisele suhte subjektile
määravad pooled ise, saavad nad olla kindlad vahekohtunike teadmistes, kogemustes ja erapooletuses. Lisaks on osapooltel õigus valida menetluse keelt, kohaldatavat õigust ja menetlusreegleid. Vahekohus võib olla ühekordselt moodustatud või alaliselt toimiv. Alaliste 7 vahekohtutena tegutsevad nt Notarite Koja vahekohus ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraazikohus. Vahekohtus tehtud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik ja lõplik, s.t vaidlust edasi kohtusse viia ei saa. 16. Menetlusõigus ja menetlus. Menetlus on ühiskonnas aset leidva otsuse kujundamise ja konsensuse saavutamise protsess, mis on suunatud ühiskonna nappide ressursside õiglasele jagamisel ja mille tulemus on ühiskonna teatud sotsiaalsete mehhanismide toimel selle liikmetele siduv, legitiimne. Menetlusõiguse normid reguleerivad õigusprotsesside toimumist - nt tsiviilkohtumenetluse
Oskusteave Töötamise käigus saadud teadmised ja oskused kuuluvad töötajale, kuid töötaja peab olema tööandja suhtes lojaalne, ei tohi osutada konkurentsi ega kahjustada ärisaladust. Kui tööandja on huvitatud, et töötaja ei osutaks talle ka pärast töölepingu lõppemist konkurentsi, siis peab selle eraldi kokku leppima ning tasu maksma. 28 VAIDLUSTE LAHENDAMINE Kui pooled ei jõua kokkuleppele saab vaidlusi lahendada vahekohtus või kohtus. Kohtus tsiviilvaidluse lahendamiseks tuleb reeglina pöörduda kostja elu- või asukohajärgsesse kohtusse, teatud juhtudel ka viibimiskoha järgsesse kohtusse. Tsiviilasjades lepitakse kohtualluvus sageli kokku ka lepingus. Kui inimesel on kaebusi riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse vastu, tuleb pöörduda halduskohtusse. Enne kohtusse pöördumist on mõttekas küsida nõu patendivolinikult või advokaadilt.
5. respekteerida RÕ-ga pandud kohustusi (Helsingi kompakt, Pariisi harta). Riik demokraatlik õigusriik, kus on vabad valimised ja austatakse inimõigusi. ÜRO põhimõtted: 1. respekteerida ÜRO hartat 2. garanteerida kõiki rahvusvahelisis ja etniliste rahvaste õigusi 3. respekteerida piire 4. aktsepteerida kohustusi, mis on võetud desarmeerimisega (USAl polnud seda punkti) 5. kohustada end lahendama tülisid (Rahvusvahelises Tribunali või Vahekohtus). Inimõiguste demokraatlik areng! Riiki ei saa kohustada tunnustama teist riiki. Kui ei tunnusta, peab siiski teist riiki respekteerima (nt piire jms). Rahvusvahelise normi alusel võib olla kohustus mitte tunnustada kui riigile omased tunnused puuduvuad. 1) tekib nn ebaseaduslik riik Lõuna-Rodeesia kuulutas iseseisvust, valitsejateks valged, üldsus pidas ebaõiglaseks, kuna rahvas oli must ei peetud õiglaseks valitsuseks.
28 Vaidluste lahendamine lepitusmenetluses on palju kiirem, lihtsam ja odavam vaidluste lahendamise viis kui kohtusseminek. Samuti võimaldab see poolte huvide suuremat arvestamist. Juhul, kui pooled notariaalse lepitusmenetluse tulemusel siiski kompromissile ei jõua, ei ole notari juures veedetud aeg siiski maha visatud. Pooled saavad vaidluse lahendamist jätkata Notarite Koja lepitus- ja vahekohtus, mis saab vastavalt poolte endi poolt kokkulepitud reeglitele teha pooltele siduva, vaidlust lõpetava otsuse. Kolmandaks oluliseks muudatuseks on see, et muudetakse ka dokumentide apostillimine inimeste jaoks mugavamaks. Kui täna kinnitavad dokumente apostilliga mitu erinevat ministeeriumit, siis eelnõu kohaselt hakkavad kõiki dokumente apostilliga kinnitama ministeeriumide asemel notarid ja seega on teenus kättesaadav üle Eesti.
kohta; 12. A esitab B vastu hagi maakohtusse, milles nõuab viimaselt 500 000 krooni maksmist. Hagi alusena tugineb A esmajoones B allkirjastatud võlatunnistusele. B vaidleb hagile vastu, põhjendusega, et tegelikult ei ole B-l võlatunnistuses märgitud võlga, kuna pooltevahelised eelnevad ärilised ja kinnistu omandamisele suunatud suhted on lahendatud. Seepeale väidab A, et nimetatud suhete osas on pooled kokku leppinud, et neist tulenevad vaidlused lahendatakse vahekohtus, mistõttu ei saagi maakohus kindlaks teha, kas võlatunnistusega väljendatud võlg on olemas või puudub. Kuidas vaidlus lahendada? Ma arvan et ei saa jah kui on kokkulepe vahekohtu osas. 104-02 13. Töötaja A esitas töövaidluskomisjonile tööandja B vastu nõuded saamata jäänud töötasu ja viivise väljamõistmiseks ning töölepingu ülesütlemise hea usu põhimõttega vastuolus olevaks lugemiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas A nõuded. Seepeale pöördus B kohtusse taotlusega
seega saab vastuväited esitada kostja pärast hagi menetlusse võtmist; - poolte vahel on sõlmitud leping vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada (välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtukokkuleppe kehtivust. Viidatud hagi all peetakse silmas nii hagisid, mille ese on ainult vahekohtu kokkuleppe kehtivuse vaidlustamine, kui ka hagisid, mille ese on muu hulgas vahekohtu kokkuleppe kehtivuse vaidlustamine ), on olemas kehtiv vahekohtu lahend või vahekohtus käib menetlus samade poolte vahel sama vaidluseseme üle; - riigilõiv on tasumata - avaldusel ei ole pädeva isiku poolt allkirjastatud või on rikutud muid olulisi vorminõudeid või esindusõigus ei ole tõendatud - avalduses esitatud andmed ei võimalda pooli tuvastada. Näiteks esitati hagi korteriomandi väidetava omaniku vastu. Kontrollimisel selgus, et isik on korteriomandi võõrandanud.
Hageja esitas (loovutamislepingu alusel) kostjate vastu hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla koos intressi ja viivisega. Hageja ja kostja II sõlmisid käenduslepingu, millega kostja II kohustus vastutama hageja kui uue võlausaldaja ees võlatunnistusest tuleneva kostja I kohustuse täitmise eest. Kostjad vaidlesid vastu leides, et laenulepingust lähtuvalt lahendatakse tulenevad vaidlused vahekohtus. Kostjate hinnangul oli laenuleping näilik tehing, millega varjati kostja I ja kolmanda isiku vahel tegelikult sõlmitud käsunduslepingut. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning tegi asjas uue otsuse, jättes hagi kostja I vastu läbi vaatamata. Pooled pöördusid Riigikohtusse. Kolleegium jääb oma varem väljendatud seisukoha juurde, et VÕS § 113 lg 6 on kategoorilise
annaabi.ee 
