oli väga rõõmus, et ikka elusalt koju jõuti ja kutsus ruttu mehed tuppa, et külma uksevahelt sisse ei tuleks. “Nõial olnud ka laps,” ütles peremees “ aga see olla kirikust ära jooksnud ja keegi polnud kätte saanud.”. Järsku kostus päris lähedalt huntide hulgumist ja kraapimist ukse peale. Peremees haaras püssi ja läks uksepeale vaatama. Sealt aga leidis väikse lapse. Laps toodi tuppa ja anti süüa ning pere otsustas et jätavad lapse enda hoolede, sest: “ Kus vaeseke ikka külma ilmaga läheb, hundid söövad veel ära.”. Nii jäetigi lapsuke enda juurde ja pandi nimeks Tiina. Möödus kümme aastat. Kõik lapsed on juba täiskasvanud. Margusele meeldis Tiina, kuid Mari tahtis ka Margust endale. Peremees ega ka perenaine ei tahtnud, et Margus Tiina naiseks võtaks, sest nii Mari kui ka ülejäänud Tammaru pere olid heledaverelised, kuid Tiina oli täiesti teistmoodi. Tiina oli tumedavereline ning eluaeg olnud vaba
Kurg ei andnud aga asu. Lõpuks Mõttetus nõustus, salakaval naeratus näol. "Mine too sina labida!" hüüdis Mõttetus ja läks koobaste juurde. Kure-härra aga jooksis tuhatjalu ehitusplatsile labida järele. Ta kiirus oli niivõrd suur, et küünised jätsid maasse piklikud sügavad augud, mis veel tänapäevalgi näha on. Me kutsume neid `orgudeks`. Mõnedesse on vesigi sisse sajanud ja nii on järved tekkinud, kuid see on juba teine legend... Tagasi Kureonu poole pöördudes vaeseke jõudis labidaga koobste juurde tagasi, kuid Mõttetust seal enam polnud too oli juba õnnelikult Kanaarisaartele puhkusele sõitnud. Ahne kurg jäi aga pika ninaga, kuid vähemalt tegi ta ühe kasuliku heateo tõi siia maailma orud, mis veel praegugi näha on. Happy End
Nende arust teed sa oma saatuse ise. Erinevad valikud võivad 10.aasta pärast kas kasulikuks osutuda või kahju tuua. Saatust mõjutavad juhused. Juhused mis on tegelikult meiele ette paisatud valikud, mida me ise minevikus teinud oleme ja mis meid nüüd mõjutvad. Minu arvates näitab hästi saatuse olemas olu Kuningas Oidipuse lugu. Talle oli ettemääratud saatus, et ta abiellub oma emaga ja tapab oma isa. Ta ei tahtnud seda teha ja põgenes oma kasuvanemate juurest, sest ta vaeseke ei teadnudki et need ei ole ta päris vanemad. Lõpp kokkuvõttes abiellus ta ikka oma emaga ja tappis oma isa. Selle põhjustas kõik tema tehtud valik. Oleks ta teinud teise valiku ja mitte lahkunud oma kasuvanemate juurest ei oleks võib olla midagi juhtunud. See oli tema saatus, mis oli temale ette määratud ja sellest loos õppisime seda, et oma saatuse eest ei saa põgeneda. See leiab ikka viisi kuidas avalduda.
pettunud ja vihane ning Nora ei taha mitte mingi hinna eest, et ta abikaasa sellest teada saaks. Nüüd aga, kus Helmer on vallandanud juriskonsult Krogstadi tema ametikohalt, ei jää Norale ka mingit lootust, sest Krogstad soovib oma koha taastamist ja lisaks ametikõrgendust. Kusjuures Krogstad ongi see, kellega Nora ebaseaduslikult lepingu oli vormistanud ja kes Norat nüüd ähvardabtõe paljastamisega Nora abikaasale või tervele maailmale, kui ta ei saa ametikõrgendust.Nora, vaeseke, on täiesti endast väljas ja ei tea mida teha. Vahepeal on tema kunagine sõbranna, Kristine, linna tulnud ja Nora on temale kogu loo ära rääkinud. Nad üritavad nüüd kahekesi varjata kogu lugu Helmeri eest ja takistada Krogstadil Helmeriga kohtumist. Lõpuks jõuab asi nii kaugele, et Krogstad jätab kirja Helmerile postkasti, milles on kirjas kogu tõde. Nüüd on kõik. Nora on paanikas ja tal käivad peast läbi enesetapumõtted.
puuduvaid sente nõuda nagu ahne harakas ehetekastil? Nüüd jääb ainult loota, et ehk pesitseb mõni kroonike teksade tagataskus, mida kaunistavad pankroti tiitel ja suured moeaugud. Huvitav, kas sadu aastaid tagasi armastasid ja mõistsid inimesed teineteist rohkem? Miks ei lõiganud Rapuntsel oma muinasjutus ise patsi maha, kuigi nägi ,et prints mööda seda tema poole ronib? Siis oleks ta kahjurõõmus vaadanud, kuidas vaeseke oma sinikaid ja marrastusi silub. Miks mõtlevad tänapäeval paljud tüdrukud kääridest, kui nendest kõnnib mööda ilusate ja pikkade juustega piiga? Olen kindel, et sellisele suhtumisele on suure tõuke andnud Ladina- Ameerika kirglikud ja temperamentsed seriaalid, mis muutsid meie malbed ja tagasihoidlikud Mallekesed ülbeteks ja püsimatuteks Esmeraldadeks, Caroliinadeks ja Delakruusideks. Kõik need lisaprobleemid ja näilised armastusepuhangud muudavad meie arusaamu ja ka maailma,
Martin Justus ja Isabel olid liiga erinevad inimesed. Isabel elas sümbolite ning unistuste maailmas, M. Justus oli aga täielik realist. Kahe nii erineva inimese vahel ei saagi midagi kestvat olla. Martin Justusele oli Isabel vaid suvine seiklus, mis oleks lõppenud kohe, kui abikaasa tütrega on tagasi. Sest mees poleks hakkama saanud nii suure elumuutusega. Pealegi oli ta üpris rahul oma senise olukorraga- meeldiv töökoht ning soe toit laual. Isabel vaeseke oli aga rahutu hing, keda piinas mälestus isast. Sümboolselt laseb tüdruk just isa vana revolvriga enese maha. Tõuke enesetapuks annab konflikt Martin Justusega. Mees hakkas õige varakult mõistma, et nende suhe on väär ning lubamatu. Nad ei saanud kunagi avalikult väljas käia, neid poleks mõistetud. Eelkõige sellepärast, et Martin Justus oli abielusmees, teiseks põhjuseks oli nende suur vanusevahe ning kolmandaks neiu rahvus
külgedest: järgmisest hommikust, masendusest ja enesesüüdistamisest. Laulu rütmika sarnaneb suures osas praeguse üliõpilashümniga "Gaudeamus igitur". · Olim lacus colueram "Olim lacus colueram" "Kunagi olid mered mu koduks". Peategelaseks peoks küpsetatud luik, kes räägib serveerimiskandikul oma minevikust. Külalised ironiseerivad tema üle, lausudes "Miser, miser, modo niger et ustus fortiter" "Vaeseke, nüüd on ta pruun ja läbiküpsetatud". · Ego sum abbas "Ego sum abbas Cucaniensis" "Olen Lollidemaa abt". Joodikute kroonimata kuningas tutvustab ennast selles gregooriuse koraali paroodias. · In taberna ehk "Kõrtsis". Siin kirjeldatakse kõrtsielu koos kõigi oma hasartmängude ja joomisega. Pilatakse kirikut ja paavsti, piiskoppe jne. Cour d'amours (Armastuse kohus) · Amor volat undique
Moodusta teksti ,,Sipsik" põhjal kaks küsimust, mis algavad järgmiste Korraga kuulis Anu, kuidas Sipsik tasakesi ja kurvalt ütles: sõnadega. Ära unusta õigekirja. ,,Ma olen väga märg!" ,,Sa vaeseke!" hüüdis Anu. ,,Sa oleksid ju peaaegu uppunud!" 1. Mida ____________________________________________________ ,,Ma tean," ütles Sipsik. ,,Aga sina päästsid mu ära!" ,,Olin hooletu ja läksin marju sööma," ütles Anu
*Hunt *Naine Metskult läks "kiievisske laadale" ,talle tuli vastu Hunt. Hunt:Kuule kult ,kuhu sa lähed? Metskult:Kiievisse laadale. Hunt:Lähme vader. Nad läksid üheskoos edasi ,vastu tuli Rebane. Rebane:Kuule kult ,kuhu sa lähed? Metskult:Kiievisse laadale. Rebane:Võta mind ka kaasa. Metskult:Lähme vader. Läksid jälle edasi ,vastu tuli jänes. Jänes:Kuule kult ,kuhu sa lähed? Metskult:Kiievisse laadale. Jänes:Võta mind ka kaasa. Metskult:Lähme vaeseke. Nii jätkasid nad teekonda ,kuni ööseks jõutsid nad sügava ja laia auguni.KULT hüppas-ei suutnud üle hüppata ning kõik teised loomad hüppasid tema järel ning kukkusidsamuti auku. Rebasel tuli hea mõte: Rebane:Hakkame laulma.Selle ,kes peenemat häält teeb ,sööme ära. Hunt:Uuuuuu! Metskult:Oooooo! Rebane:Eeeeee! Jänes:Iiiiii! Kõik loomad tormasid vaaese Jänku kallale ,kiskusid ta lõhki ja pistsid kinni.Kuid neil ühest Jänkust kõht täis sai
täitsid kõik tema soovid. Kes tahtis nõiaks saada, pidi usu ära andma ja kuradi usu vastu võtma. Kurat litsus oma küüenega soovija ihule ühe märgi ning sealt kohast kadus tundmine ära. Kärnkonn oli nõide sümboliks. Nõid pidi ristirahvale ihule ja hingele kurja tegema. Kurats sai end moondada härraks ja läks leina murest murutd naise juurde. Kinkis talle raha , lubas rõõmu ja suurt rikkust. Tegelikult märgistas ta selle naise ära, vaeseke pidi lahti ütlema oma usust ja kuradiga patu elu elama.Kirikusse minemine oli kui Jumala alandamine, mis meeldis kuradile. Söök oli ka seal läila, rikka rahva paremad ja magusmad road. Peale sööki algas tants ja trall. Viis kuus naist said tunda piinu Linheimis. Enne piinamist lõigati kõik karva ära, et näha kusagil kuradi templit.Piinamiseks olid väga hirmsad moodused nagu nööri otsa ripputamine ja küünte kitkumine sepa tangidega. Eesmärgiks oli kohtualuselt
ja elatakse armastuse nimel, ja teda haarab ängistus, et ta ise sellisest maailmast osa ei saa. Fantaasia võtab tema üle võimust. Advokaadiabilise Leoni arglikele lähenemiskatsetele suudab Emma veel vastu seista. Aga kui uus mõisahärra talle külge lööb, algab kuum armuseiklus. Naine on õnnelik. Lõpuks on kire oivaline poeesia leidnud koha ka tema elus. Afäär lõpeb halvasti. Kui Emma rohkemat tahab ja armukest üheskoos põgenema õhutab, jätab mees ta maha. Vaeseke kukub kokku, jääb haigeks ja tõuseb alles mitme kuu möödudes tänu abikaasa hellale hoolitsusele taas jalule. Kuid Emma ei leia tagasiteed abikaasa juurde. Ta kohtab taas Leoni ja seekord võidab Eros. Neist saab armastajapaar. Nad kohtuvad korrapäraselt läheduses asuvas linnas, lähevad hotelli ja hõljuvad õnnepilvedel. Nende armuühendus oli pigem Leoni õrnem pool. Emma oskas kiresosinaid ja suudlusi niimoodi ühendada, et Leon andus talle ihu ja hingega. Vahekord
kohutava, võitmatu jõu, et kõik kangelased lausa juubeldasid. Sai hõlbsalt härgadega hakkama, kündis ära ja pani lohehambad vagudesse. Tegi sealt kerkinud meestega nii, et kivi keskele ja need tapsid üksteist. Sai võidukalt oma ül hakkama ja Aietes oli väga kibestunud. Kunn läks tagasi paleesse kurja nõu hauduma, et kangelased kunagi villakut kätte ei saaks. Aga Hera tegutses argonautide kasuks. Ta muutis M armastusest lausa pööraseks, nii, et vaeseke otsustas põgeneda koos I-ga. M langes argonautide ees põlvili ja palus, et need ta kaasa võtaksid. Mehed pidid kohe villaku kätte saama, muidu ootas surm (M ütles). Sest villakut valvas lohe. Mindi ruttu sinna ja võeti vaikselt puu pealt see ära ja põgeneti. Kunn oli aga vahepeal teada saanud, mis oli toimunud ja läkitas oma poja, M venna Apsyrtose põgenikke taga ajama. A vägi oli suur, raske ja mõtetu oli edasi põgeneda. M päästis siiski nad, tappes Apsytose või pigem I
kahemeetrine poiss tantsis kaerajaani. tüdruk. Ilus pikk poiss tantsis 4) Järellisand: Jaan, minu parim sõber, kaerajaani. tuleb külla. 3) Eeslisand: Minu vana sõber Jaan 5) Omastavas käändes lisand vaid tuleb külla. eestpoolt: See on Jaani, minu parima 4) Vähendava või hellitava varjundiga sõbra raamat. NB kui omastavas järellisand: Jaan vaeseke pole veel käändes lisand kuulub sihitise juurde, midagi kuulnud. tuleb ta komaga eraldada mõlemalt 5) kui-lisand: Jaani kui minu parimat poolt! Reetsin Jaani, oma parima sõpra võib alati usaldada sõbra, ning ei tea nüüd, mida teha. 6) Kõrgel paekaldal seistes ei julgenud 6) Isikulist asesõna laiendav lisand, kui tütarlaps alla vaadata.
fantaasiad. Traditsioonid soodustavad tunnete väljaelamist ja annavad lastele ja täikasvanutele sama kogemuse, mis loob suurema läheduse. Kuidas peaks käituma õpetaja, kelle õpilane on kaotanud lähedase inimese? Öeldakse,et surma "uks" tuleb avada ettevaatlikult, s.t. olge osavõtlik, ärge suruge end peale. Uurige välja, millised on õpilase soovid. Vältige järsku avalikustamist. Halvasti mõjub kui öeldakse "vaeseke" või "ma tean, mis tunne sul on". Mõned õpilased ei soovi, et juhtunust räägitakse. Sel juhul laske lapsel valida jutukaaslased ise. Vaadake, ehk saab mõni teine õpetaja aidata. Olge kannatlik, leidke õige ajahetk. Ergutage sõprade toetust. Selgitage lastele tavalisi leinareaktsioone, lubage neil rääkida, kuidas nad saaksid toetada, andke nõu, kuidas nad saaksid aidata.
nad alandusse viinud ja kui paljusid suurelisi oma teenriteks teinud! Naisterahvad võrgutavad tarku, tõmbavad häbisse vooruslikke ja laostavad rikkaid, ja nad teevad õnnelikud õnnetuteks, aga ikkagi on arukad nendesse arutult armunud ja peavad neist lugu ega arva seda õnnetuseks või alanduseks. Kui palju orjasid on nende pärast oma peremehe käsust üle astunud ja oma ema-isa pahameele ära teeninud, ja kõik sellepärast, et arm on südames võimust võtnud. Kas sina, vaeseke, siis ei tea, et naisterahvastele ehitatakse lossisid, ja kui nad lossikambris on, tõmmatakse eesriided ette; ja nende tarvis ostetakse orjapiigasid ja nende pärast valatakse pisaraid ja neile valmistatakse healõhnalist muskust ja ambrat ning lihvitakse kalliskivisid! Nende pärast aetakse sõjaväed kokku ja püstitakse aiapaviljone, nende tarvis kraabitakse kokku varandusi ja lüüakse maha päid.'' Vaatamata kõikidele piirangutele, rangetele keeldudele ja karistustele on
o Apaatia – tunnete või huvi puudumine, hoolimatus – Mind ei huvita o Empaatia – koos teise inimesega tema mina varjatumatesse kambritesse jalutamine – säilitades siiski teatud eralduse – Paistab, et tunned end tõesti täna kehvasti o Sümpaatia – teise inimese pärast tundmist, vastupidiselt empaatiale, mis on koos tundmine, oht uppuda sentimentaalsusesse – Oh sa vaeseke Empaatia kolm komponenti 1. Empaatilisel inimesel on teise inimese tunnetest täpne ja tundlik arusaam, ent samas säilitab ta teatud eraldatuse teisest. 2. Empaatia tähendab selle situatsiooni mõistmist, mis need tunded käivitas või neile kaasa aitas. 3. Empaatiline inimene suhtleb teise inimesega nii, et too tunneb, et teda aktsepteeritakse ja mõistetakse. Suhtlemispsühholoogia konspekt
kui-lisandi ette koma. Eeslisand võib-olla: 1. Nimetavas käändes. Näide: Insener Jaan Kaup vahetas töökohta. 2. Omastavas käändes. Näide: Tartu linn valis uue volikogu. 3. Seestütlevas käändes. Näide: Kirjanikust naaber Jaan klõbistas oma kirjamasinat. 24 Vähendava või hellitleva varjundiga järellisandist komaga ei erladata. Näide: Ema vaeseke ei teadnud asjast midagi. Järellisand on rõhutataud siis eraldatakse järellisand komaga. Näide: Teie, noored, vanainimeste muresid ei mõista. Selgitav lisand. Näide: Nüüd järgnes kõige olulisem: pressikonverent. Täiend: Täiend laiendab nimisõna ja väljendab põhisõnaga märgidut olendi, eseme või nähtuse kuuluvust või omadust. Täiend vastab küsimustele kelle? mille? või missugune? Näide: Võtsin lugemiseks venna (kelle
Ja lindude sidinast helises laas. Kui kepsutas suvi, kõik õitsele lõi ja magusaid marju ta kaasa veel tõi. Kuid sügis veel heldemalt Põldudel käis ja küpsenud vilju ka aiad said täis. Talv raputas kõikjale kohevat lund, jäi puhkama maa, nägi ilusat lund. MUST PILV Kerkis pilv ja kärkis kõu, hämaraks läks meie õu. Reinuvader, saba vehi, mustad pilved valgeks pühi. TUUL Tuul lendas tulise tuhinaga, saba jäi kinni aia taha. Sabata tuul on väsinud tuul, kükitab, vaeseke, õunapuul. VIKERKAAR Tere,tere vikerkaar, üle mere sillerkaar! Ütle, kas on tõsi see, et sa ilma soojaks teed? Ning et päikene sind kudus vihmapiiskadest ja udust. Kiskus kiirtest kuldseid lõimi, seitsme värviga sind põimis? SADU LAULAB Milvi Panga Sajan, sajan sajakaupa, Sulle kaela hüva kaupa. Vahel valan oavarrest, Läbi laiast linnuparvest. Vahel krahman piksemaalt, Kaasa jupi vikerkaart. Siis, kui enda uduks teen, Kerkib seene järel seen. Kui sind ründab jääkild tahe,
ja meie kahekesi varjume. Te jälgige: kui pole armund prints ja sellepärast kaotand mõistuse, siis ärgu enam kantsler olgu ma, vaid mats ja voorimees. KUNIGAS: Eks saame näha. Tuleb HAMLET raamatut lugedes. KUNINGANNA: Kuid näe, ta vaeseke sealt tulebki. POLONIUS: Te minge minema. Ma kõnetan nüüdsama teda. Palun lahkuge. KUNINGAS ja KUNINGANNA koos SAATJATEGA lahkuvad. Kuis kalli printsi käsi käib? HAMLET: Hästi, teid Jumal kaitsku. POLONIUS: Kas tunnete mind, prints? HAMLET: Väga hästi: oled kalakaupmees. POLONIUS: Mitte päris, mu prints. HAMLET: Siis sooviksin, et oleksid niisama aus mees. POLONIUS: Aus, mu prints?
Kroonimise ajal, samal kuuekümne esimesel aastal, soojendas ta voodit juba pordumajade ülemale! Mõelge, kõik ühel ja samal aastal!» Mahiette õhkas ja pühkis silma tulnud pisaraid. «See lugu pole midagi iseäralikku,» lausus Gervaise, «ja ma ei saa aru, mis sellel mustlaste või lastega tegemist on.» «Oodake!» hüüdis Mahiette. «Ah lastega? Kohe kuulete. Aastal kuuskümmend kuus püha Paula päeval saab sellest kuusteist aastat kui Paquette lapsega maha sai. Vaeseke, ta oli nii rõõmus! Ta ihkas juba ammu last. Ta ema, see hea naine, kes alati oma silmad oskas kinni pigistada, oli juba surnud. Paquette'il polnud enam kedagi armastada ja mitte keegi ei armastanud teda. Oma langemisest saadik oli Chantefleurie muutunud kõige õnnetumaks inimeseks. Ta oli üksi, ihuüksinda selles maailmas. Talle näidati näpuga, teda pilgati tänaval, seersandid peksid teda, räbalais jõnglased irvitasid tema üle. Siis sai ta kahekümneaastaseks
7.1. TOSSUPOMMID. Tossupomm võib terroristile mitmekülgselt kasulik olla. Sellega võib taganemisteed varjata, diversiooni kor-raldada või lihtsalt suitsukatet teha. Pomm, mis piisavalt palju vängelt haisvat tossu ajab, võib põhjustada hoonetäie inimeste evakuatsiooni. Tossupomme on lihtne teha. Kuna sõjaväe suitsupommides kasutatakase valge fosfori pulbrit ja titaaniühendeid, on selliste materjalide hankimine isegi tipp terroristile tavaliselt ülejõu käiv. Vaeseke peab oma pommi ise valmis tegema. Enamasti kasutatakse kodustes tossupommides mingit põhipulbrit, nagu must püssirohi või pürodeks, et segu põlemist kindlustada. Põhimaterjal põleb hästi ja süütab põlema ka teised materjalid, mis aga lõpuni ja puhtalt ära ei põle. Väävli ja põletusainega segatud peensuhkur tekitab tugevat suitsu. Saepuru, eriti siis, kui selle hulka on veidi õli segatud, on koos põletusainega samuti hea tossutaja. Muud suurepärased
Otsustage kiiresti! Sõnad: Ei iialgi Hea Õige Ohoo! Ei saa Peaks Kena Kuidas? Lõbu Soovima Tuleks Ma armastan Mis? Tahtma Proovima Peab Suurepärane Miks? Ei taha Lootma Halb Pehme Tulemus Ei Aitäh Alati Sa vaeseke Praktiline Hirmunud Andeks Hea Ära muretse Alternatiiv Tere Peaksin Tobe Kuule Hulk Fantastiline Vabandage Tee Las mina Kus? Minu oma Palun Ära tee Ettevaatust! Eesmärk Saladus Teie enne Toon: Kriitiline Armastav Tasakaalukas Vaba Abitu
pista ning kõigi elanikkudega tuhaks põletada, kui ta Priidut kätte ei saa. Ema palus ja meelitas, aga Priidu peidupaika ei andnud ta teada. Siis käskis komtuur ema kinni siduda ja niikauaks lossi kõige sügavamasse kongi visata, kuni Priidu välja tuleb. Vaevalt hakati ema siduma, kui Priidu minu kõrvalt kadus ja ühe silmapilguga komtuuri ees seisis, hüüdes: «Tehke minuga mis tahate, aga jätke mu ema rahule!» Ta seoti kõhe nii kõvasti kinni, et ta vaeseke valu pärast oigas. Ema langes komtuuri ette põlvili ja hakkas nutma ning paluma. Komtuur vastas käreda häälega, ei Priidu rahvast mässamisele ässi- 167 tanud ja sellega surmanuhtluse ara teeninud. Ema kiljatas meeleheitega: «Halasta, halasta! Ta on ju su oma . . . » Viimast sõna ei kuulnud ma enam, sest komtuur kärgatas samal silmapilgul sulaste peale: «Kasige kõik siit välja!» Sulased läksid Priiduga uksest välja. Siis ütles komtuur tasase,
Kas Tom Sawyer leidis selle?» Lesk purskas nutma. «Kuss, kuss, laps, ole vait. Ütlesin sulle juba, et sa ei tohi rääkida. Sa oled väga, väga haige!» Niisiis ei leitud midagi peale alkoholi; kulla leidmisel oleks tehtud suurt kära. Varandus oli seega läinud -- igaveseks kadunud. Aga miks võis lesk küll nutta? Imelik, et ta nuttis. Need mõtted läbisid ähmaselt Hucki pead ja väsitasid teda nii, et ta unne vajus. Lesk ütles endale: «Ta jäi magama, vaeseke. Kas Tom Sawyer leidis selle! Kui keegi vaid leiaks Tom Sawyeri! Ah, neid ei ole nüüd enam palju, kel on veel lootust või ka jõudu otsimist jätkata.» 32. P E A T Ü K K Pöördume nüüd tagasi Tomi ja Becky Juurde väljasõidul. Nad hulkusid koos teistega pimedais käikudes, vaadeldes koopa tuntud imesid, mis olid ristitud kaunis liialdatud nimedega, nagu «Võõrastetuba», «Katedraal», «Aladini palee» jne. Siis algas peitemäng, ja Tom ja Becky
d'Artagnan oli päästnud ta elu. 444 Kui pidusöögiaeg kätte jõudis, saabusid mõlemad külalised, võtsid istet ja road rivistusid lauale. Planchet teenis, suurätt käsivarrel, Fourreau avas pudeleid ja Brisemont -- nii oli haavast paranenu nimi -- valas veini ümber klaaskarahvinidesse, sest selle! näis olevat teel rappumisest sade põhjas. Esimene veinipudel oli põhjast veidi sogane, Brisemont valas sealt pära klaasi ja d'Artagnan lubas tal selle ära juua. Vaeseke oli veel kaunis nõrk. Külalised hakkasid supi järel parajasti esimest klaasi huultele tõstma, kui äkki kostsid suurtükipaugud Louis' ja Neufi fortidest. Arvates, et on tegemist ootamatu kallaletungiga kas piiratute või inglaste poolt, haarasid kaardiväelased otsekohe oma mõõgad. D'Artagnan tegi sedasama neist mitte aeglasemalt ja kõik kolm väljusid joostes, et asuda oma kohtadele. Aga vaevalt jõudsid nad kõrtsist välja, kui juba selguski selle suure lärmi põhjus.
" See oli Indreku elus piinlikumaid silmapilke, kui ta oma kõvade ja raskete saabastega -- temale endale tundusid nad hirmus raskete ja kõvadena -- klomps, klomps üle toa astus, kuna samal ajal teda teiste irvitavad pilgud saatsid. ,,Ütelge sellele lätlasele -- sest see siin on lätlane -- ütelge temale, kas te oleksite härra Mauruse juure tagasi tulnud raha tooma, kui te poleks sisse pääsnud? Oleks kõlistanud, aga poleks pääsnud. Ütelge talle vene keeles, sest tema vaeseke ei oska eesti keelt. Kaks aastat on ta juba siin, aga ikka ei oska. Ütelge talle, kas oleksite tulnud või ei?" ,,Oleks vist küll tulnud," ütles Indrek. ,,Kuidas?!" hüüdis direktor ägedalt, kuna naerumuie laienes kõigil nägudel, mida märgates härra Maurus lausus saksa keeles: ,,So ein Landscher, ein Tere-tere!" Siis pöördus ta uuesti Indreku poole ja rääkis eesti keeli: ,,Teie ütlete, et teie oleks tulnud, kui oleks kõlistanud üks kord -- ei
annaabi.ee 
