Sama poliitika jätkus ka Napoleoni sõdade ajal. Napoleoni sõdade lõpp avas Inglismaa tööstuslikuks arenguks mitmeid uusi võimalusi. Kõikjal maailmas vajati inglise kaupa. Selline areng tekitas vajaduse parandada transpordiolusid ning juba peagi rajati uusi maanteid ning ka raudteid. Nii sai alguse raudteeliiklus Inglismaal. Samuti arenes vabrikutööstus suure hooga. Uute masinate kasutuselevõtt tähendas inimeste jaoks aga meeletult pikkasid tööpäevi (1618 tundi), mis tekitas inimestes pahameelt. Samuti olid vabrikuhooned enamasti ebameeldivad paigad räpased, pimedad ja rõsked. Vabrikute arengu tõttu jäid paljud endised käsitöölised töötuks. Kuna vabrikandile oli kõige odavam tööle
kogumine; paikseks ja hakkasid kaubandus ja globaliseerumine küttimine; põldu harima. pangandus kalastamine Alepõllundus, arenesid kiiresti; püsipõllundus, juhtiva koha rändkarjakasvatus, saavutas loomakasvatus, käsitöö, vabrikutööstus kaubandus Levik kaasajal - Kohati Aafrikas, Aasias, Vähemarenenud Euroopa; P-Am Okeaanias põhjariigid; Hiina; arenenud riigid; Jaapan Brasiilia; Tuneesia
KORILUS AGRAARÜHISKOND TÖÖSTUSÜHISKOND INFOÜHISKOND ALGAS SEOSES ÜLEMINEK INDUSTRALISEERIMISEGA. PÕLLUMAJANDUSÜHISKONNAL PÕLLUMAJANDUS, PERIOODI VILJADE, JUURIKATE E ALGAS 5000-6000 A. E.M.A, MITTEAINELISTE HÜVEDE KAUBANDUS JA PANGANDUS LÜHIISELOOMUSTUS KOGUMINE; KÜTTIMINE JA KUI INIESED JÄID PAIKSEKS JA TOOTMINE; ...
Inglise kunst 17.-18. sajandil Marion Soomre Kätli Valbrit 11.B Ajalooline ülevaade · Inglismaal valitses tugev kuningavõim. · 1640 1660 Inglise kodanlik revolutsioon·1649 kehtestati vabariik · 1660 kuningriik taastati · 1707 ühendati Inglismaa ja Sotimaa, riigi nimeks sai Suurbritannia kuningriik · 18. saj. keskpaigal hakkas hoogsasti edenema vabrikutööstus · 18. saj. lõpus kindlustus Suurbritannia võim Indias, Austraalias, Uus-Meremaa Arhitektuur 17. saj. I poolel · Õukonna maitse pooldas baroklikku klassitsismi. · Palladionism - itaalia arhitekti Andrea Palladio ehituslaadi matkimine. Inigo Jones · 1573 1652 · Sündis Londonis. · Õppis arhitektuuri Itaalias. · Esimene tähtis arhitekt Inglismaal. · Tõi renessanssi arhitektuuri Inglismaale. Queen's house, Greenwich
nõudes soldatite kohest lahkumist. Tekkinud sõnavahetus kasvas kiiresti veriseks kokkupõrkeks. Sõjaväljale jäi palju surnuid. Selle käigus sai surma kah Vene armee ohvitser ning talupojad anti kohtu alla. Väljarändamine: 1863.a kehtestati passiseadus, mis andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse Vene riigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. Loodi palju Eesti asundusi. Enamik jäi siiski naaberriikidesse. Tööstuse ja kaubanduse areng: Vabrikutööstus sai alguse villatöötlemisest. Alustati ka tööd kalevivabrikuga. Suur osa toorainest tuli mõisatest. Suurimaks tööstusettevõtteks oli Narvasse rajatud Kreenholmi manifaktuur, kus töödeldi puuvilla. Kaubandus oli elavam Pärnus ja Tallinnas. Linnaelanike arv kasvas, kuid siiski jäi neile vähetulutoovad tööd. Edukateks peeti neid, kes said hakata vürtspoe omanikuks või iseseisvaks käsitööliseks. Samuti püüdsid eestlased näida sakslastena, neid hakati nimetama kadakasaksalsteks
Hilisagraar-taime-ja loomakasvatus ühendatud ühes majapidamisega) 6000-10000aastat tagasi saavutused: ratas ader Riigid: Lähis-ida iraak süüria jordaania. Kõige algelisem ühiskond ja algelisem elulaad.Mõnes riigis siiski suurel määral mongloolias aafrikas riikides. Industriaalühiskond- pangandus, kaubandus, tööstus jne.(Varaindustriaal-hollandis inglismaal 15 sj itaalias ja veel prants. manufaktuurid.Hilisindustriaal-18-19 sj. vahetusel inglismaal vabrikutööstus suuremahuline. Saavutused: 1)tehn. pööre :aurumasin>laev,vedur J.Watt. 2)Teh.pööre 19-20 sj keskpunkt. Elekter, raadio, grammofon, telefon, lennuk sisepõlemismootor, auto 1885. Edisson, desla.) Riigid: selles etapis on valdav enamik maailma tööstusriike nt ida-kesk-euroopa, suuremad arengumaad, hiina. Infoühiskond e. postindustriaal- kõrgtehnoloogia, kõik see tegevus mis on seotud informatsiooni levitamise ja töötlemisega, infotehnoloogia ehitamisega. Tuumaenergeetika
Pikkadeks reisideks auriku leiutajaks peetakse Robert Fultonit, aurik tegi oma esimese reisi 1807. aastal Hutsoni jõel, mille pardal oli 46 reisijat. See võimaldas inimestel võtta ette ka pikemaid reise. Murranguks oli nafta ning petrooleomi leidmine, seejärel ka bensiini kasutuselevõtt. Saksa leiutaja ehitas 1884. aastal bensiinimootori, mis sobis autodele. Esimene auto valmis ka juba järgmisel aastal. See võimaldas rikkamatel inimestel kiiremini ja lihtsamalt liigelda. Vabrikutööstus tõi kaasa ühiskonnas ümberkihistumise ehk uue klassikoostise. Suurem osa ühiskonnast moodustas nüüd vabrikutöölistest. Uusaja tööstustööline sai palka, mida telle maksti tehtud töö eest vabtikus. Erinevalt käsitöölistest ei olnud vabrikutöölisel varustust, mida ta ise omas, nad olid töölised kellele anti vahendid, mida tema töö vajas. Tööaeg vabtikus oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi I poolel tavaliselt 12-16 tundi. Alles 1847. aastal
(nt. Aafrika väiksemad riigid) Ühiskonna arenguetapid : KORILUS tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks. AGRAARÜHISKOND Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. TÖÖSTUSÜHISKOND tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. INFOÜHISKOND peamine on mitteaineliste hüvede tootmine: IT suur osatähtsus. Majandus globaliseerub ja tekivad rahvusvahelised firmad. Kõik müügiks. Arenes välja plastik- ja virtuaalraha. Arenes välja toyotism. Hästi arenenud metsakompleksid ning järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule-, päikese-, vee- ja biomasside energia)
maailmamajanduses, töökorraldus jne.) KORILUS tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks. AGRAARÜHISKOND Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. TÖÖSTUSÜHISKOND tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. INFOÜHISKOND peamine on mitteaineliste hüvede tootmine: IT suur osatähtsus. Majandus globaliseerub ja tekivad rahvusvahelised firmad. Kõik müügiks. Arenes välja plastik- ja virtuaalraha. Arenes välja toyotism. Hästi arenenud metsakompleksid ning järjest kasvab alternatiivenergia
14. Eestisse on mitmed rahvusvahelised ettevõtted rajanud enda tütarettevõtted. Nimeta 2 negatiivset tagajärge sellega seoses. Eesti firmadele tekib suurem konkurents ja ettevõtete jäätmed jäävad Eesti. A-rida 1. Milline on industriaalühiskond? Tööstusühiskond. 2. Iseloomusta industriaalajastut, too 4 näitajat, mis iseloomustavad seda ühiskonda. Tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja Fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. 3. Selgita mõistet elatus- ehk naturaalmajandus. Too üks konreetne näide. Majanduslik süsteem, kus enam-vähem kõik eluks vajalik toodetakse ise. Põhineb lihtsatel tehnoloogiatel. NT: 4. Mida tähendab mõiste Lõuna riigid? Too 2 näidet. Arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või maavara väljaveole.
Negatiivsed arenguriikidele · Sõltuvuse suurenemine RV firmadest ja Põhja-Riikides · Ebavõrdne kaubavahetus- kasum Põhja-Riikidele · Arenguriikides lihtsamad, odavama tulumiga tootmisetapid · Arenguriikides keskkonda saastavamad etapid · Majanduse ülekülgne areng, ühekülgne ekspordistruktuur Iseseisev indu. I 15. Saj vesiveskid ja tuulikud, trükikunst, tulirelvad II 18.saj- 19.saj- arumasin, vedur, vabrikutööstus III 19.-20 saj- nafta (auto-mootor) LENNUK, raaido, elekter, mineraalväetis. IV 1960- elektroonika, kosmotehnika, tuumaenergia Tunnused: · Masinatootmine · Tehnoloogiateareng · Fissiilsete kütuste energiat kasutatakse · Linnastumine · Maailmamajandus · Impeeriumid(kolooniad- müümime) Sõltuvindustrialiseerimine - Osaline ja lünklik ind., mis viiakse läbi teiste riikide huvides ja nende teiste riikide
lennuki leiutamine ning nafta ja mineraalväetiste kasutuselevõtt. Esimene aurumasin James Watt. Tööstusühiskonna peamised majandusharud on metallurgia, masinatööstus, tekstiilitööstus. Töötsuslik tootmine tekkis 18.saj lõpul Hollandis ja Suurbritannias üleminekuga masinatöle: kasutusele võeti ketrus, kudumis ja aurumasin, tekkis vabrikutööstus. Oluline oli ka koksi kasutuselevõtt, mis pani aluse metallurgia arengule. Üleminek käsitöölt masinatööle võimaldasid suurendada kulutusi tervisehoiule ja haridusele. Inimeste elujärje paranemine põhjustas rahvastiku suur kasvu. Tööstusettevõtted ja töökohad koondusid linnadesse algas seal kiire linnastumine. Raudteede kastuselevõtt 19.sajandil võimaldas suuremahuli kaugvedusid ka sisemaal
peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus jne.) KORILUS tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks. AGRAARÜHISKOND Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. TÖÖSTUSÜHISKOND tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. INFOÜHISKOND peamine on mitteaineliste hüvede tootmine: IT suur osatähtsus. Majandus globaliseerub ja tekivad rahvusvahelised firmad. Kõik müügiks. Arenes välja plastik- ja virtuaalraha. Arenes välja toyotism. Hästi arenenud metsakompleksid ning järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule-, päikese-, vee- ja biomasside energia)
vald muutus riiklikus haldusüksuseks, jäädes oma territooriumilt aga ikkagi enamasti veel ühe mõisa piiridesse. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, valla vanemast, tema abilistest ja valla kohtust. Millised muudatused toimusid mõisamajanduses/talupoegade elus 19. sajandil. Uuendused tõid suuri muutusi. 1) Inimesed said vabamalt liikuda, mis soodustas nii linnade ja alevite kasvu kui ka tööstusettevõtte arengut. 2) 19. saj I poolel sai vabrikutööstus alguse. (Narva jt.) (Kreenholmi manufaktuur Narvas) Puuvill. 6.a) usuvahetusliikumine Põhjused Massiline usuvahetusliikumine. 1) vene õigusu kiriku aktiivsuse kasv Balti kubermangudes. 2) Peamine motiiv on peetud Eesti ja Läti talupoegade looutsi parandada oma majnduslikku olukorda, omandades maad ja aavutades mõisakoormiste kergendamise. 3) protest Baltisaksa mõisnike kontolli all olnud lutrliku kiriku vastu. Tulemus: 1) Uute õigeusu koguduste avamine 2) Ühendati õigeusu kogudusi
viljade, juurikate inimesed käid paikseks ja hakkasid põllumajandus, kaubandus ja infotehnoloogia suur kogumine; põldu harima. Alepõllundus, pangandus arenesid kiiresti; osatähtsus; majanduse küttimine; püsipõllundus, rändkarjakasvatus, juhtiva koha saavutas globaliseerumine kalastamine loomakasvatus, käsitöö, kaubandus vabrikutööstus Levik kaasajal - Kohati Aafrikas, Aasias, Okeaanias Vähemarenenud põhjariigid; Euroopa; P-Am arenenud Hiina; Brasiilia; Tuneesia riigid; Jaapan Tootmise eesmärk - Elatamiseks, müügiks, Müügiks Müügiks vahetamiseks
linnadesse.Teenuste tarbimine suurenes järk-järgult. 4.Nimeta milliseid muutusi tõi kaasa ja põhjenda miks muutused toimusid 1.tööstusühiskond 2.teadmusühiskond: majanduses,tööhõives,kultuuris,hariduses,peremudelis,kihistumises. Tööstusühiskond: Majanduses-Tööstuslik tootmine oli majanduses kõige tähtsam.Oli kindel tööaeg ja kõik pidi paigas olema,mitte ei sõltunud ilmastikust jne. Tööhõive-kui ennem oli kõige suurem tähtsus põllumajandusel siis nüüd see muutus. Vabrikutööstus muutus oluliseks. See muutus toimus kuna kaubanduse ring laienes, inimesed hakkasid rohkem tarvitama, vajadused tõusid üha enam. Kultuur-Kuna tööstusühiskonnas pere muutus väiksemaks siis hajusid ka rohkem traditsioonid ja juured. Hooliti rohkem endast ja rahast, ühesõnaga vaadati kuidas endaga hakkama saadi. Kultuuri pool rohkem hajus. Haridus-tööstusühiskonnas liikusid nooremad inimesed rohkem linna, kust oli võimalik saada ühiskonna abi.Millest arenes sotsiaalne hoolekanne
Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine VABRIKUTÖÖSTUSE TEKKIMINE Juba 1760.-1780. aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arneguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku, eriti naiste rõivastuses. Tähtsamad uuendused olid James Hargeavesi leiutatud mehhaaniline vokk (1765) ja Edmund Cartwrighti konstrueeritud mehhaanilised kangasteljed (1785), millele lisandus ketrusmasina töölerakendamine veejõul ning Thomas Belli...
Nende kehalisele karistusele järgnes pikaajaline sunnitöö ja eluaegne asumine Siberis. Väljarändamine. 1863. kehtestatud passiseadus andis täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires ning see tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. Rajati Eesti asundused Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse. Paljud pöördusid õige pea tagasi, kuna ees ootav olukord polnud nii hea, kui loodeti. Tööstuse ja kaubanduse areng. 1860. aastani jäi majanduse areng üsna tagasihoidlikuks. Vabrikutööstus sai alguse 19. saj esimesel poolel villatöötlemisest. Tööd alustasid kalevivabrikud. Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes Kreenholmi manufaktuur. 19. saj lõpuni jäi Narva tähtsaimaks tööstuskeskuseks. Kaubandus oli elavam Tallinnas ja Pärnus. Edukad olid need, kellel oli jõudu hakata vürtspoe omanikuks või käsitööliseks. Kadakasakslasteks hakati kutsuma eestlasi, kes tahtsid end igal viisil näidata sakslasena. §33
Põllumajanduslik pööre toimus kõigepealt 17.-18. eajand Hollandis ja Suurbritannias. 18. sajandil Prantsusmaal ja Rootsis. 19. sajandil Lääne ja Lõuna Saksa riigid. Linnadesse tekkisid proletaalased ehk töölised. Ta ei oma eraomandit ja, kelle ainsaks sissetuleksuks on palk. Selle tagajärjel tekkis ka vasakpoolne ideoloogia, mis oli välja kasvanud tööliste rahulolemattusest ja nõudmisest. Linnades vabrikutööstus laienes, kuna kasvavad linnaelanike massid vajasid palju ja odavat kaupa. Vajati kapitali vabrikuhoonete ehitamiseks. Kapital saadi läbi kaubanduse. Uute ettevõtete rajamisel hakati kasutama uusi tehnika saavutsi. Tööstusliku pöörde algus 18. sajandil Inglismaa vabrikutes alustati tekstiilitööstusega ja võeti kasutusele mehaaniline ketrus nimi. Ta nimi oli Jenny. Prantsusmaal toimus see 18. Sajandi lõpul (1860). Eelkõige masinate kasutuselevõtt
Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid Tööstusühiskond Tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. Infoühiskond Peamine oli mitteaineliste hüvede tootmine: IT suur
viljakam maa jne. Usuvahetusliikumine: 1845.aastal vallandas usk keisrisse massilise astumise vene õigeusku. Oldi veendnud, et neile antakse nüüd maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid. Üle 60 000 inimese astus vene õigeusku 3 aasta jooksul, enim saartel ja Lääne-Eestis. Laevaehitus ja meresõit: purjelaevanduse tõusuaeg, keskmes Häädemeeste rannik, Lahemaal Käsmu, metskaptenid rannamärgid (maa,taevas) Tööstuse ja kaubanduse areng: · Vabrikutööstus (19.sajand) keskuseks Narva Kreenholmi manufaktuur, lambavill · Kalevivabrikud Narva, Sindi, Kärdla · Kadakasakslased eestlased üritasid näida sakslastena
· Kogukonna üheks ülesandeks oli vaestehoolekanne · Kogukondade juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega, Liivimaal vöörmündrid Talurahva koormised: · Teotöö (korraline ja hooajatöö) · Pearaha (1783.a riigile 70 kopikat iga meeshinge eest) · Nekrutiandmise kohustus · Kogukondlikud koormised (teede korrashoid, magasiniaida ja koolide ehitamine) · Kirikumaksud Majandus 19. saj. · Alguse sai vabrikutööstus · Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes Narva rajatud Kreenholmi manufaktuur (töödeldi puuvilla) · Kaubandus oli elavam sadamalinnades Tallinnas ja Pärnus · Võeti kasutusele petrooleumilamp · Suurt sissetulekut tõi salakaubandus Hariduselu 19. saj. · 1802 Tartu Ülikooli taasavamine · Teostati koolireform · Gümnaasiumide, kreisi, elementaar, kihelkonna ja vallakoolide loomine · Koolisunduse kehtestamine (18701880) · ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht" (1806)
suurem osa rahvastikust elab maal ülelinnastumine o iseloomulik Indiale o niinimetatud pilpakülasid leidub vähe elatakse tänavatel Tööstus India o Suur osa käsitööl Toiduainetööstus o On olemas peaaegu kõik tööstusharud Toodangumahud suure riigi kohta väikesed Teised riigid o Vabrikutööstus peaaegu ei leidu o Käsitöö suhteliselt halval tasemel Panus maailmamajandusse India toodangmahud väikesed Muude riikidel panus peaaegu olematu Põhja-Aafrika ja Ees-Aasia Regiooni kuuluvad riigid Pakistan Afganistaan Iraan Iraak Liibanon Süüria Põhja-Aafrika Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Poolkõrbed ja kõrbed Maavarad Nafta
arenguteele. Jätkus tööstuslik pööre: manufaktuur asendus vabrikuga. Algas massiline talude päriseksostmine, mis kujunes rahvuslikuks ürituseks, Lõuna-Eestis osteti talud linade müügist, Põhja-Eestis kartulite müügist saadud rahaga. Eesti talumehele oli nüüdseks tehtud võimalikuks olla ise talu omanik tagasi osta maa, mis talt oli tule ja mõõgaga ära võetud. Eestis arenes tööstus ja kaubandus ehkki väga tagasihoidlikult. Vabrikutööstus sai XIX.sajandi esimesel poolelmalguse villatöötlemisest. Narvas, Sindis ja Kärdlas alustasid tööd kalevivabrikud. Suur osa toorainest osteti mõisadest, kus kasvatati peenvillalambaid. Eestis valmistatud kalev oli hea kvaliteediga ja hinnatud. Suurimaks tööstuseks Eestis kujunes Kreenholmi manufaktuur Narvas, kus töödeldi puuvilla. Tooraine toodi laevadega Ameerikast ja Egiptusest. Toodang (kedratud puuvill) saadeti Venemaale, kus see riideks kooti 16. 6.1 Majandus XX
· hea mainega teadusülikoolide ja uurimisasutuste läheduses ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE Agraarühiskond Industriaalühiskond Infoühiskond Majandusharud Alepõllundus, Põllumajandus, Teenindusharud, rändkarjakasvatus kaubandus, pangandus, majanduse vabrikutööstus globaliseerumine Levik kaasajal Aafrika riigid: Costa Kõik vähemarenenud Kõrgelt arenenud riigid: Rica, Botswana, Nepaal põhjariigid + Hiina, USA, Jaapan jne. jne. Ladina-Ameerika Tootmise eesmärk Elatusmajandus, müügiks müügiks müügiks Tööstus käsitöö Masinlik tootmine, Infotehnoloogia,
- käsitöönduslik tootmine - tööjaotus vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel - Iga piirkond elas omaette - seisuslik ühiskond - peamine koht, kus toimub tootmine - mõis, talu 2) tööstusühiskond. Toodeti omatarbeks ja müügiks - põllumajandus, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. - masintootmine - linnastumine - geograafiline tööjaotus - klassiühiskond - koloniaalsüsteemi tekkimine. Maailm jagunes: *iseseisvad tööstusriigid * kolooniad - pärast koloniaalimpeeriumi lagunemist: arenenud * tööstusriigid
Tööstustoodangu suurem osakaal Mehhaaniliste töövahendite laienev kasv 2) üldine tööviljakuse tõus, mille taga on inimtööjõu, kapitali ja maa produktiivsuse tõus 3) organisatsioonilised muutused, mis hakkasid üha rohkem sõltuma turumehhanismist. Laienes tööjõud, eraldus töölisklass. Tööstuspööre Inglismaal/Madalmaades sai alguse umbes 1750 aastal ja kestis umbes 1850 aastani (domineerivaks oli muutunud vabrikutööstus, eriti arenenud oli tekstiilitööstus, mis oli 19 saj keskpaigaks üle viidud vabrikutesse). Prantsusmaal toimus tööstusrevolutsioon 1760-1860. samuti oli kõige tähtsam haru tekstiilitööstus. Saksamaa 19 saj algul. Hiline industrialiseerimine 1880 lõpp, USA 19 saj algul ja lõppes 1850. Protsess toimus väga kiirelt. Manufaktuurid vabrikustati. Venemaa 1820(30) arenumates piirkondades, üksikutes kohtades. Lõpp kuskil 1930- 40
Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt
Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt
4) turg oli vaja nõudlust vabrikus toodetud kaupade järele see tekkiski linna siirdunud inimestest. 5) masinad oli vaja need leiutada, konstrueerida, sest ilma nendeta ei oleks tööstuslik pööre võimalik. 6) tooraine oli vaja midagi, millest toota. Kui toorainet ei leidunud omal maal, muutus oluliseks kolooniate omamine. Tööstuslik pööre sai alguse tekstiilitööstuses (Inglismaal). (millal algas kuni millal oli vabrikutööstus domineeriv) Inglismaal 176080 kuni 1850ndad Prantsusmaal 1800 kuni 1860ndad Saksamaal 182030 kuni 1880ndad Venemaa 186080 kuni ... (enne I Maailmasõda ei olnud lõppenud) INDUSTRIAALÜHISKOND Industriaalühiskonnaga on tegemist siis, kui tööstuses on hõivatud rohkem kui pool tööjõust. Kui on vähem, siis on tegemist agraarühiskonnaga. Industriaalühiskonda iseloomustavad jooned:
saj. algus), mis seisnes üleminekule vabrikutootmisele. Majanduses tähendas üleminekut valdavalt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele ja turumajandusele. Ühiskonnas uued kihid: tööandjad ja töövõtjad (varase kapitalismi uurija K.Marxi sõnul kaks ühiskonna põhiklassi: kapitalistid ja proletariaat, kelle suhe on lepitamatult vastuoluline vastandlike huvide tõttu). Tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond hakkas kujunema 20. saj viimasel veerandil, tekkis tootmispõhise ühiskonnakorralduse üleminekul teenustepõhiseks. Tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur,
Väljarändamine 1863a kehtestai uus passiseadus kui talurahvas said liikuda kogu vene keiserriigi piires, tuues kaasa ulatusliku väljarände. Loodi eesti asundusi nt Krimmi, kaukaasiasse ja isegi Vaikse ookeani rannikule. Paljud väljarändajad tulid peagi tagasi, sest ootused ei vastanud tegelikkusele. Tööstuse ja kaubanduse areng Vabrikutööstus said 19sai I poolel alguse villatöötlemisest. Narvas, Sindis ja Kärdlas alusati kalevivabrikut (kvaliteetne)- tooraine osteti mõisast kus kasvatati peenvillalambaid. 1585loodi Kreenholmi manifaktuur kus töödeldi puuvilja- vee energia alusel Narvas. 19sa oli Narva Eesti tähtsamaid tööstuskeskusi. Kaubandus arenes eriti sadamalinnades.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
