Riiklikud tähtpäevad § 1. Rahvuspüha Rahvuspüha ehk riigipüha: Ø 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev § 2. Eesti Riigipühad Riigipuhkepäevad: Ø 1. jaanuar uusaasta Ø liikuv suur reede Ø ülestõusmispühade 1. püha Ø 1. mai kevadpüha Ø nelipühade 1. püha Ø 23. juuni võidupüha Ø 24. juuni jaanipäev Ø 20. august taasiseseisvumispäev Ø 24. detsember jõululaupäev Ø 25. detsember esimene jõulupüha Ø 26. detsember teine jõulupüha §3 Riiklikud tähtpäevad 6. jaanuar kolmekuningapäev 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev 14. märts emakeelepäev maikuu teine pühapäev emadepäev 4. juuni Eesti lipu päev 14. juuni leinapäev 2. november hingedepäev novembrik...
Nimi kuningas Louis Üheksas, Arnod, paavst Kesiganes Kolmas, Vanapagan Usk luteri usk, budist, islami maad Väljaanded ,,Minu Kodu" ,,Mina ja Kodu" Teos ,,Kaunis kodu" ,,Sõda ja rahu" Ajaloosündmus Esimene maailmasõda, külm sõda, holokaust, ärkamisaeg, laulev revolutsioon, muiste vabadusvõitlus, esimene üldlaulupidu Üritused suveoluümpiamängud, õllesummer, laulupidu, üritus ,,Teeme ära"(nimi) Tähtpäevad reede, Eesti Vabariigi aastapäev, vabariigi aastapäev, jüripäev, jõulud Muu Saalomoni tarkus, saalomonlik tarkus, Eesti Meeste Korvpalliliiga, Tamula järv, ,,Valge klaar", Kiigemetsa põhikool
Eesti taasiseseisvumine 1987 kevad rahva protestilaine KabalaToolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu 23, august Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp eesotsas T. Madissoniga korraldas Tallinnas Hirvepargis poliitilise meeleavalduse 26. september ajalehes "Edasi" ilmus S. Kallase, T. Made, E. Savisaare ja M. Titma ettepanek viia Eesti täielikule territoriaalsele isemajandamisele 1988 2. veebruar Tartus tähistati Tartu rahulepingu 68. aastapäeva 24. veebruar Eesti Vabariigi 70. aastapäev, miiting A. H. Tammsaare mälestussamba juures ja "Estonia" kontserdisaalis 1.2. aprill Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, mille dokumentides nõuti Eesti poliitiliste õiguste laiendamist Nõukogude föderatsiooni raames, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ja stalinismi ohvrite rehabiliteerimist 13. aprill E. Savisaar tegi telesaates "Mõtleme veel" ettepaneku legaalse opost...
Eesti lipu kasutamine Eesti lipu kasutamise kord ja hea tava sisaldab endas erinevaid nõuandeid nii lipu heiskamiseks kui ka erinevatel sündmustel kasutamiseks. Lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Eesti lipu kasutamisel on kõige mõttekam juhinduda "Eesti lipu seadusest", mis võeti vastu 23. märts 2005.aastal. Kõige olulisemad tingimused heisatavale lipule on puhtus ja terve olek. Eraõiguslikud ja füüsilised isikud peavad lipu heiskama kolmel lipupäeval, milledeks on iseseisvuspäev, võidupüha ja taasiseseisvumispäev, kusjuures jaaniööl Eesti lippu ei langetata. Avalikel üritustel näiteks võib lippu heisata iga päev, kuid järgima peab siiski "Eesti lipu seaduse" sätteid ning head tava. Eesti lipu seaduses on ära määratud ka lipu minimaalne suurus, milleks on 105 x 165 sentimeetrit ja lipumast peab olema lipu ...
Vabariigi aastapäev 1. Loe. Inimeseõpetuse tunnis rääkis õpetaja eesti riigi tunnustest ehk sümbolitest. Igal riigil on oma lipp, vapp, hümn. Eesti vapil on kolm lõvi. Eesti lipp on kolmevärviline. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke, rahvuslill on sinine rukkilill. 24. veebruaril on vabariigi aastapäev. See on Eesti riigi sünnipäev. Selle päeva hommikul päikesetõusu ajal heisatakse Toompea tornis pidulikult riigilipp. Lipu heiskamise ajal lauldakse hümni. Ka kõikidel majadel lehvivad sini-must-valged lipud. Aastapäeva puhul toimub pealinnas sõjaväe paraad. Paraadi avab president. Õhtul korraldab president koos abikaasaga piduliku vastuvõtu. President tervitab vastuvõtul kõiki külalisi kättpidi. Külalised saabuvad pidulikes riietes. Vastuvõtul võib kanda ka eesti rahvariideid. Eesti rahvariided on väga ilusad. Naistel on peas tanu ja ees põll. Seljas on neil tikitud pluus ja triibuline seelik. Seeliku peale on seotud kirju vöö. Meestel ...
Eesti lipp 125 Ajalugu 29. septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia (Eesti Üliõpilaste Seltsi baasil registreerida loodetud korporatsiooni) asutamiskoosolekul Aleksander Mõtuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid: sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol; must kodumaa mulla ja rahvuskuue värv; valge rahva püüd õnne ja valguse poole. Ühe teate järgi olevat võetud eeskujuks Soome rahvusvärvid ja lisatud must. Üldise arvamuse järgi sümboliseeris sinine usku eesti rahva tulevikku, must eesti mullapinda, rahvuslikku musta kuube ja rasket minevikku ning valge väljendas lootust ilusamale tulevikule. Lipuvärvide tõlgendus sisaldub ka Martin Lipu luuletuses "Eesti lipp" .Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid "hoiule" Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i). 26. märtsiks 1884 (vana kalendri järgi; 7. aprilliks uue k...
1.Eesti riigi sümbolid,värvide ja kujundite tähendused. *Eesti riigi lipp: Ristkülik,koosneb 3-st võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine,keskmine must ja alumine valge. Pikkuse ja laiuse suhe on 7:11, tavasuurus on 105x165cm. Vapp: Suur riigivapp: Kuldsel kilbil on 3 sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Kilpi ümbritseb külgedelt ja alt 2 kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väike vapp on samasugune, ainult ilma tammeoksteta. Hümn: ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Sõnad Johann Voldemar Jannsen. Muusika-Friedrik Pacius. Viis loodi 1848aastal. Esimest korda lauldi seda Eesti esimesel laulupeol aastal 1869. Eesti hümniks sai ta aastal 1920. 2.Eesti riigipühad. * 24.veebruar- iseseisvumispäev, EV aastapäev ;1.jaanuar-uusaasta; 2.veebruar-Tartu rahulepingu aastapäev; 24.juuni-jaanipäev; 20august-taasiseseisvumispäev; 24.detsember-jõululaupäev; 25.detsember-esimene jõulupüha; 26.detsember; teine jõulupüha 3.Ju...
Eesti vabariik 23. veebruaril 1918.a kuulutati Endla teatri rõdul Pärnus esmakordselt välja Eesti Vabariik. Iseseisvusmanifesti luges ette Maanõukogu liige Hugo Kuusner. 24. veebruaril kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik ning moodustati Ajutine Valitsus, mille eesotsas oli Konstantin Päts. Iseseisvuspäev on väga oluline sündmus Eesti ajaloos. Kuidas tähistada aastapäeva? * Vabariigi aastapäev algab lipu heiskamisega. Hommikul päiksetõusu ajal heisatakse Pika Hermanni tornis riigilipp. * Igal aastal mälestatakse vabadussõjas langenuid. Mälestusmärkide juures toimuvad mälestusteenistused, millest saab osa võtta ja langenute mälestuseks lilli või pärgi asetada. * Kaitsejõudude paraad. Eesti Kaitsevä...
Rahvuspüha, mis on puhkepäev: · 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev Riigipühad ja puhkepäevad aastal 2014 on: · 1. jaanuar uusaasta · 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev · 18. aprill suur reede · 20. aprill ülestõusmispühade 1. püha · 1. mai kevadpüha · 8. juuni nelipühade 1. püha · 23. juuni võidupüha · 24. juuni jaanipäev · 20. august taasiseseisvumispäev · 24. detsember jõululaupäev · 25. detsember esimene jõulupüha · 26. detsember teine jõulupüha. Riiklikud tähtpäevad aastal 2014 · 6. jaanuar kolmekuningapäev · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev · 14. märts emakeelepäev · 11. mai, maikuu teine pühapäev emadepäev (2015. aastal 10. mai) · 4. juuni Eesti lipu päev · 14. juuni leinapäev · 23. august kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev · 14. september, septembrikuu teine püha...
Ühiselt ehitatud riik Eesti Vabariigi juubeliaasta tunnuslause on ,,Ühiselt ehitatud riik". Ühise ehitamise mõte viitab nii aastakümnete taha kui ka praegusesse aega. Eesti Vabariigi juubeliaasta tähistab neid päevi, 90 aastat tagasi, kui 28. novembril 1917 kogunes üle Eesti inimesi Tallinnasse ja Maapäev kuulutas end kõrgemaks võimuks Eesti pinnal. Ilma kodanikualgatuseta ei oleks seda siiski oma riiki sündinud. Üks tähendusrikkamaid sündmusi meie riigi ehitamise ajaloos, mis näitas rahva tõelist kokkuhoidu olid kindlasti Laulev Revolutsioon 1988 aastal ja balti kett 1989 aastal. Mõlemal puhul oli tegemist vabadustahte demonstreerimisega. Me oleme saavutanud ühiselt ehitatud riigi ning võime rahul olla, et tänasel päeval ei pea me enam oma riigi loomise eest võitlema. Siiski tuleb teda hoida ning edasi arendada, suureks ühiskonnaks. Kuigi meie riigi ehitamine ei ole veel kaugeltki...
Eesti vabariigi 96. aastapäev Tere armsad õpetajad ja õpilased! Oleme siia kogunenud ,et tähistada koos Eesti vabariigi 96. aastapäeva. See päev on eestlastele väga tähtis päev kuna Eesti on püsinud 96 aastat iseseisvana. Eesti taasiseseisvumisel oli rahvas väga õnnelik. Paljud olid unistanud sellest et nad saaksid panna Eesti lipu lehvima ning laulda Eesti hümni . Eesti rahvale ei meeldinud olla võõra võimu all, kuna nad ei saanud teha paljusid asju mida nad oleksid teha tahtnud.Tänasel päeval saame avalikkuse ees oma mõtteid ning arvamust vabalt välja öelda, nii et keegi meid selle eest ei karistaks.Me saame vabalt hümni laulda ja isamaalisust tunnistada, selle üle tasub uhke olla.Praegused noored inimesed võibolla ei suudagi aru saada kui tähtis see on kuna nad ei ole näinud neid aegu oma silmaga kui eesti veel Nsv või Saksa võimu all oli.Mina ise pole ka muidugi seda rasket aega näinud kuid arvan et see võ...
Vabariigi aastapäeva kõne Head kaasõpilased ja koolitöötajad! Me oleme siia kogunenud selleks, et tähistada Eesti Vabariigi 97. aastapäeva. Ma usun, et olete minuga nõus, kui ma väidan, et vabariigi aastapäeva tähistamise eesmärgiks on oma riigi väärtustamine. Väärtustame siis! Olgem uhked oma iseseisvuse, kvaliteetse hariduse ja tehnoloogia arengu üle! Hinnakem oma lippu, vappi ja muid riigisümboleid! Mõelgem selle peale, kui suure arengu oleme me läbi ajaloo teinud, ka oma väikse rahvaarvu juures. Ent kui vabariigi aastapäev läbi saab, jätkame me rahulolematusega siinse elu üle. Miks? Sest me kuulame ja levitame kriitikat rohkem, kui positiivsust. Konstruktiivne kriitika aitab muidugi probleeme lahendada, aga kui ainult kriitika ongi päevakorras, pole näha ei töökaid inimesi ega rahulolu riigi suhtes. Inimesed, kes pole Eesti eluga rahul, peaksid mõtlema selle peale, milles on probleem ja...
KONSPEKT: EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; Esimene avalik sini-must-valgete värvide demonstratsioon leidis aset Suurel Reedel, 7. aprillil 1882. aastal, mil "Vironia" osakonna tolleaegne esimees, Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane Aleksander Mõtus kandis sini-must-valget värvimütsi, sõites voorimehel läbi Tartu kesk...
Kasutatud allikad 1. Anvelt, V. 2011, Salapärane palunõid on päriselt olemas, ajakiri Eesti Loodus. 2. Arula, J. 2011, Allan Soomets võimekaid looderdajaid ei kannata, ajakiri JALKA lk 25. 3. Hattstein, M. & Delius, P., Islam kunst ja arhitektuur, Tallinn: Koolibri. 4. Ojakäär, V. 2010, Oma laulu leidsime üles, Tallinn: TEA kirjastus. 5. Raud, M. 2008, Musta pori näkku, Tallinn: OÜ Greif trükikoda. 6. 24.02.2011, Eesti Vabariigi aastapäev, http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_aastapäev 7. Poltavtseva, M. 02.09, Mine metsa: seened sirguvad üksteise võidu, http://www.rmk.ee/teemad/metsa-aasta/mine-metsa-seened-sirguvad-uksteise- voidu 8. 11.02.2010, Metsalõigud saatest sõida maale, http://www.eramets.ee/soida- maale?art=1047 9. Ragina, R., 02.04.2011, Kas eestimaalased vajavad Tarkade Parteid, http://www.virumaat...
EESTI VABARIIGI SÜND EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE Veebruar 1918 alustas Saksamaa pealetungi 24.veebruar 1918 loeti ette iseseisvusmanifest Tallinnas Reaalkooli ees 25.veebruaril 1918 jõudsid saksa väed Tallinna, kes keeldusid Eesti Vabariiki tunnustamast SAKSA OKUPATSIOON Sakslased okupeerisid kogu Eesti Arreteeriti Konstantin Päts. Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla. Saksamaa kaotas I maailmasõja. 11. November 1918 läks võim taas tagasi Konstantin Pätsi juhitud Ajutisele Valitsusele. EESTI VABADUSSÕDA 1918-1920 1919.a määrati Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner Eestile tuli appi Soome, Inglismaa, Taani, Rootsi 24.veebruar 1919 vabastati Eesti pind võõrvägedest Konstantin Päts (18741956) · Esimene Eesti vabariigi president · Eestimaa Päästmise komitee esimees · mitmekordne peaminister · riigivanem Jaan P...
Eesti vabariigi aastapäeva kõne Tere, Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Mina olen Mari Mets ja kõnelen täna teemal Eesti vabariigi aastapäev. Tänavu aasta tähistame kogu Eesti rahvaga Eesti 97.ndat sünnipäeva. Sel päeval mõtleme kõik oma riigi peale, kuid iga inimene teeb seda nii nagu tunneb ja soovib. Eesti rahvas rajas meie riigi natuke vähem kui sajand tagasi. Meie riik on küll väike, aga tubli. Koos oleme elanud palju üle. Headeks näideteks on Balti keti moodustamine isamaa kaitseks, astumine Euroopa Liitu ja mitmetesse teistesse tähtsamatesse organisatsioonidesse ning hiljuti toimunud rahavahetus. Mitte ükski eestlane ei tohiks unustada sündumusi, mis on mõjutanud meie elu. Me oleme olnud võõra võimu all, meid on küüditatud, aga praegu oleme me vabad. Meie iseseisvus kestab nii kaua, kui me seda tahame ja selle kallal vaeva näeme. Maailmas on palju linnu, mille rahvaarv on suurem kui me...
Eesti turismigeograafia arvestuslik KT (8.per) Eesti üldandmed Asukoht: Põhja-Euroopa, Läänemere kaldal. Pealinn+suuremad linnad: Tallinn+Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu Rahvaarv: 1 318 005 (2012), neist eestlased 68% Pindala: 45 227km2 Eesti keel kuulub: soome-ugri keelte läänemere-sooome rühma Riigikord: parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim: Riigikogu Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus Kõrgeim võimukandja: rahvas Haldusjaotus: 15 maakonda mis on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev ...
...........Keskkool EESTI SÜMBOLID JA TÄHISED Referaat Koostaja: ...................... Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................3 2. Riigilipp.................................................................4 2.1 Lipp..........................................................................................4 2.2 Lipupäevad................................................................................. 5 2.3 Heiskamine................................................................................. 5 3. Riigivapp................................................................6 3.1 Vapp..........................................................................................6 4. Rahvus......................................
2 METSADE MAA JÄRVEDE MAA LAULUMAA 3 Ma elan Eestimaal. Eesti riigikeel on eesti keel. Eestis elavad eestlased. 4 Soome Rootsi Venemaa Läti Eestimaa president on Toomas Hendrik 6 Ilves. Konstantin Päts Lennart Meri Arnord Rüütel Toomas Hendrik7Ilves 8 10 Me elame Ida- Virumaal. HÜMN LIPP VAPP RAHVUSLILL RAHVUSLIND RAHVUSKALA RAHVUSKIVI RAHVUSPUU RAHVUSEEPOS RAHVUSRIIDED MUUSIKA: FRIEDRICH (FREDRIK) PACIUS SÕNAD: JOHANN VOLDEMAR JANNSEN MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM, KUI KAUNIS OLED SA! EI LEIA MINA IIAL TEAL SEE SUURE, LAIA ILMA PEAL, MIS MUL NII ARMAS OLEKS 14 kuldne kilp ...
Balti kett Balti kett oli nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi kulgevat katkematut inimketti. Balti keti toimumise ajaks valiti Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäev, et demonstreerida oma hoiakut selle pakti suhtes. 1989. aasta suve lõpus toimus üritus, mis kajas vastu kogu maailma meedias Balti kett. Idee korraldada 23. augustil kolossaalne inimkett, mis ulatuks Tallinnast läbi Riia Vilniusesse, pärines Eesti-poolselt peakorraldajalt, Rahvarinde liidrilt Edgar Savisaarelt. Suurürituse ajendiks oli Moskva ilmne tahtmatus tunnistada MRP olemasolugi, rääkimata selle hukkamõistmisest. Järelikult tuli Moskvat selleks rahumeelsete vahenditega sundida. Esialgu pidi selle tavatu meeleavalduse nimeks saama Balti tee, kuid peagi jäi peale kujundlikum Balti kett. Kett moodustati k...
Eesti 20-ndal sajandil 19. sajandi ärkamisaeg tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860-1880. 1985. aastal algas Eesti uus rahvuslik ärkamisaeg, mis lõppes rahumeelse iseseisvumisega augustis 1991. Need kaks eestlaste ärkamisaega toimusid erinevas poliitilises ümbruses ja sealt ka erinevused. Minu põlvkonna jaoks võib lihtsustatult öelda, et esimene oli ,,vanal ajal" ja teine ,,nüüd". Ometi võib taasiseseisvumisperioodist lugedes korduvalt tunda olukordade tekkepõhjuste ja lahendusviiside sarnasust kahe ärkamisaja vahel. 20. saj. ärkamisaja põhifiguuride tegevuse eesmärgiks oli riigi taasiseseisvumine. Selle ärkamisaja erinevuseks kohe algul olid sidemed pagulasorganisatsioonidega ja tahtmine, et muu maailm meie püüdlusi märkaks. 70- ndatel aastatel tugevnenud venestussurve tõttu suurenenud rahulolematust väljendasid esmakordselt päris avalikult noored. 1980. aastal Tallinnas toimunud õpilasrahutu...
I Lipu ja vapi saamise lugu Lipu lugu 1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt ,,Kalevipoega" lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Eesti eraldumine Venemaast viis omariikluse tekkimiseni, 24. veebruaril 1918 kuulutati välja sinimustvalgete lippude all Eesti vabariik. 21. novembril 1918 kinnitas Ajutine Valitsus riigilipuks sinimustvalge rahvuslipu. E...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond / õigusteenistus NOTARITE KODA- KAS PIISAVATE VOLITUSTEGA? Essee Tallinn 2015 Eesti Vabariigi Põhiseaduse1 kohaselt lasub Eesti Vabariigis õiguste ja vabaduste tagamise kohustus seadusandlikul, täidesaatval ja kohtuvõimul. See seab Eestile kohustuse luua 1 Põhiseadus. 28.06.1992. RT 1992, 26, 349; RT I, 27.04.2011, 2. nimetatud funktsioonide täitmiseks vastavad ja vajalikud institutsioonid, mis võimaldaksid inimestel realiseerida neile õiguskorra poolt omistatud õigusi ja vabadusi2. Riigi ülesandeid täidavad riigiga teenistussuhtes olevad avalikud teenistujad, kes jagunevad vastavalt avaliku teenistuse seadusele riigiametnikeks ja kohaliku omavalistuse ametnikeks, olenevalt sellest, millise ametiasutusega nad teenistussuhtes on. Lisak...
PUHKUSETASU Kuu Kalendripäevi Pühasid kuus Brutopalk märts 29 kuus 0 5 398,00 aprill 31 1 14 753,00 mai 30 1 14 179,00 juuni 31 2 6 722,00 juuli 30 0 12 114,00 august 31 0 12 668,00 KOKKU 182 4 65 834,00 Haiguspäevi 0 Arvestatud päevi 178 PÄEVATASU 369,85 Puhkus algab 09.08.2010 Puhkuse kestus 7 päeva Pühasid puhkuse ajal 0 päeva Puhkus lõpeb ...
Independence day of Estonia Independence Day, officially known as Eesti Vabariigi aastapäev is a federal holiday in Estonia when it declared independence in 1918 February 24: Independence Day The Republic of Estonia was founded on 24 February 1918, when the Salvation Committee (Päästekomitee) declared the independence of the Republic of Estonia. A Quest for Independence The 1917 revolution and the generally unstable situation in Russia created the opportunity for Estonia to gain its independence. Celebration of the 95th Anniversary of the Proclamation of the State Independence of the Republic of Estonia Saturday, 23 February 11.00 Placing of wreaths on the graves of Estonian state figures 13.00 Handing out of state decorations by President of the Republic Toomas Hendrik Ilves Sunday, 24 February 07.33 Formal flag-raising ceremony on Pikk Hermann tower in Tallinn ...
Kõne Vabariigi aastapäeva puhul Austatud õpetaja, klassikaaslased! Eelmisel neljapäeval, 24. veebruaril, oli Eesti Vabariigi 93. aastapäev ja see on sündmus, mida tuleks kindlasti tähistada, riik korraldab selle puhul paraadi ja päev lõpeb presidendi piduliku vastuvõtuga, mida meist ilmselt kõik on näinud. Meie, eestlased, oleme üks väiksema rahva- arvuga rahvas, kellel on oma riik. Me oleme suutnud eestlust elus hoida ka siis, kui meie riik ei kuulunud meile endile. Jah, Eestil on raske olnud, kuid nüüd on rasked ajad möödas, riigi jõukusele pürgimist näitab ka eurole üleminek, mis toimus selle aasta alguses. See näitab meie taset Euroopas ja üldse kogu maailmas: ,,Jah, Eesti on juba arenenud riik, neil kehtib euro." Me võime olla õnnelikud, et Eestis on praegu ra- hulik elada ja kehtib demokraatia. Näiteks Egiptuses, Liibüas, Tuneesias ja mujal, kus kehtib diktatuur, on rahvas astunud riigikorra vastu ül...
SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................................................2 1. Eesti lipu ja vapi ajalugu.....................................................................................................3 1.1. Eesti lipu ajalugu..........................................................................................................3 1.2. Eesti riigivapi ajalugu.................................................................................................. 4 2. lipu kasutamise hea tava......................................................................................................5 3. lipu heiskamine................................................................................................................... 6 3.1. Nõuded lipu heiskamisele............................................................................................ 6 3.2. L...
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Liisa Varik EESTI SÜMBOOLIKA Referaat Juhendaja Lili Kängsep Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 EESTI RIIGILIPP............................................................................4 EESTI RIIGIVAPP...........................................................................7 EESTI RAHVUSHÜMN....................................................................9 EESTI RAHVUSLILL......................................................................10 EESTI RAHVUSLIND.....................................................................12 KOKKUVÕTE...............................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................14 ...
1. LIPULUGU 20. sajandil toimus eesti rahva iseteadvuse tõus ning kultuuriline ärkamine. Mitmete kultuuriliste suursündmuste toimumine koondas esmakordselt kriitilise hulga eesti soost üliõpilasi end eesti kultuuri ja keele alal harima. 1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt ,,Kalevipoega" lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää ki...
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 LIPUETIKETT..................................................................................................................3 Eesti lipu etalonkujutis ja kirjeldus...................................................................................4 Eesti lipu heraldiline kirjeldus...................................................................................4 Eesti lipu tehniline kirjeldus......................................................................................4 EESTI LIPU KASUTAMISE KORD JA HEA TAVA.....................................................5 Eesti lipu heiskamine.....................................................................................................5 Eesti lipupäevad.......................................................................
Eestlane olla on uhke ja hää. Igal aastal 24 veebruaril tähistame me Eesti isesisvuspäeva. Sellel aastal saab Eesti Vabariigi välja kuulutamisest mööda 95 aastat. Vabariigi 95. aastapäev JA see on sündmus, mida tuleks kindlasti tähistada, riik korraldab selle puhul paraadi ja päev lõpeb presidendi piduliku vastuvõtuga, mida meist ilmselt kõik on näinud. Tänu sellele imelisele päevale võime me täna mõtliskleda selle üle kas eestlane olla on uhke ja hää ? Võin julgelt arvata, et nii mõngigi siin viibjatest on sellele ka sügavamalt mõelnud. kas tõe poolest võib olla uhke selle üle, et oled Eestlane ? Meie, eestlased, oleme üks väiksema rahvaarvuga rahvas, kellel on oma riik. Me oleme suutnud eestlust elus hoida ka siis, kui meie riik ei kuulunud meile endile. Jah, Eestil on raske olnud, kuid nüüd on rasked ajad möödas ning me peaksime olema uhked, selle üle, et saame viibida siin klassi ruumis ja rääkida ...
Eesti riiklik ja rahvussümboolika Inimene ja ühiskond 4. klass Taimi Luik Paistu Põhikool Juhendaja Marika Anissimov RIIKLIK JA RAHVUSSÜMBOOLIKA Riiklik sümboolika Rahvussümboolika lipp rahvuslill vapp rahvuslind hümn rahvuskivi rahvuseepos LIPP • Sinine on taevas ja Eesti sisepinnalised järved • Must on meie rahva minevik, muld, mulgi mehe must kuub ja head tuld andev süsi • Valge näitab rahva püüdlust valge ja valguse poole EESTI SUUR RIIGIVAPP • kuldne kilp • kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi • külgedelt ja alt kaks allosas ristuvat kuldset tammeoksa LIPU KASUTAMINE • heisatakse riigi- ja rahvuspühadel • heisatakse päikesetõusul • langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui 22.00 ...
Vabadusrist (algne ametlik nimetus Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi sõjaline autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. Vabadusristil on kolm liiki: Eesti Vabadusrist · sõjateenete eest (I liik) · isikliku vapruse eest (II liik) · tsiviilteenete eest (III liik). Iga liik jaguneb omakorda kolmeks järguks. Vabadusristi saamisega kaasnes rahaline autasu ning paljudel juhtudel ka tasuta maa ning õppursõduritel tasuta hariduse omandamise võimalus, hilisematel aastatel lisandusid veel mitmed eesõigused, mis olid seotud töö saamisega riigiameteis. See oli Eestis ainus teenetemärk, mis andis selle kavalerile ja tema perekonnaliikmeile seaduslikke privileege. Reeglina anti Vabadusrist isikutele teenete eest Vabadussõjas. Erandiks on 10 autasu, mis anti 1924. a. 1. detsembri kommunistliku mässukatse mahasurumise eest. Hannes Walteri artikli "Põlvkonnad vabadusvõitluses" kohaselt sai Vabad...
ILVESE UUED RÕIVAD Juttu tuleb lähitulevikust Eestis, kuid tegelased on võetud tänapäeva poliitikast. Peategelasteks on Preili ja Noormees, Toomas Hendrik Ilves, Edgar Savisaar ja Adrus Ansip. Kõik poliitikud on tuntud ja kõigil neil on oma kuulsus: kellel hea, kellel halb. On valimiseelne aeg, kõik erakonnad ja poliitikud proovivad leida inimeste poolehoidu, andes igasuguseid lubadusi ja omaarust tehes inimeste elusid paremaks. Pärast ühte väsitavat tööpäeva sattusid Edgar Savisaar ja Andrus Ansip, täiesti juhuslikult, ühte restorani. Istudes ühe laua taga, veini juues ja probleemidest rääkides, vedasid mehed kihla (kusjuures lubasid üksteisele, et ei tee sohki), et kumb härrades saab T.H.Ilvesele ilusamad ja väärtuslikumad ja stiilsemad riided Eesti Vabariigi Aastapäevaks lasta teha. Järgmisel päeval alustanud mehed suurte mõtetega, et kuidas küll oma poliitilisele vastasele ära teha. Ostsid isegi mõned ...
Variant 1 Sisestage valemid sinistesse lahtritesse, teistesse kopeerige. Maksetega lahtritele kehtestage raha formaat. Elektritariifid päev öö 0,11 0,07 Elektri tarbimise näidud ja maksed näidud Kuupäev päev öö tarbimine kokku keskmine tarbimine maksta kokku 12.09.2011 19824 6552 päevi päev öö 1 päev 1 öö päev öö kokku 6.10.2011 20098 6651 24 274 99 11,417 4,125 30,14 6,93 37,07 10.10.2011 20300 7000 4 202 349 50,500 87,250 22,22 24,43 46,65 7.12.2011 21025 7642 58 725 642 12,500 11,069 79,75 44,94 124,69 23.01.2012 22153 8870 47 1128 1228 24,000 26,128 124,08 85,96 210,04 4.02.2012 22679 9309 12 526 439 43,833 36,583 57,86 30,73 88,59 10.03.2012 23515 10324 35 836 1...
analüüsib kommunistliku süsteemi lagunemise põhjusi;majanduses täielik seisak, kaupade puudus, madal elatustase; poliitikas sõda Afganistanis mõjus NSVL väga kurnavalt, samuti andis see Läänele mõista, et NSVL on nõrk ja muutis Lääne enesekindlamaks. M. Gorbatsovi tulek võimule. Dissidentide aktiivne tegevus; religioon (Paavst Johannes Paulus II andis inimestele usku ja jõudu end vabaks võidelda); Solidaarsuse loomine Poola ametiühingukoondis, kes nõudis endale kõiksugu õigusi ja vabadusi, sisendas inimestesse lootust ja võitlusvaimuteab ja näitab muutusi maailma poliitilisel kaardil pärast külma sõja lõppuItaalia, Prantsusmaa ja Suurbritannia jäid oma kolooniatest ilma, NSVLi liiduvabariikidest (baltimaad, valgevene, ukraina jne) saavad iseseisvad riigid,analüüsib jõudude vahekorra muutusi rahvusvahelistes suhetes ning uute pingekollete kujunemist Üliriigiks tõusis USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes, Uued pin...
Põhimõtte When in Rome do as the Romans do! järgimine Tähendab kõige üldisemas mõttes kultuuride kohandumist. Tõlkes: ,,tee Roomas nii nagu roomlased teevad". Selle põhimõtte ellurakendamine tähendab seda, et firma esindaja teeb isikliku külaskäigu potensiaalsesse sihtriiki, kusjuures enne seda kogunud kõikvõimalikku infot antud riigi kohta. Imago Isikupilt suunatud ja sihikindel mulje, mille inimene ise teistele jätab. Kujutluspilt sellest, kuidas soovitakse end teadvustada nii avalikus kui sotsiaalse elus. Avalikkuse ja ümbritseva poolt tajutu, mis põhineb erinevatel muljetel, nii teadlikult kui ka alateadlikult. Imagi kujundajateks on inimese väärikus, kombed, väljendus- ja suhtlemisoskus, teadmised ja oskused, välimus. Lobbytöö Protsess, mille käigus organisatsioon või üksikisik tahab otseselt mõjutada seadusandlust või regulatsiooni. Lobbytöö on mõiste, mille definitsiooni võib leida igast sõnaraamatust, kuid defin...
Näited COUNTIF (piirkond; kriteerium) arv leiab antud piirkonnas kriteeriumile vastavate väärtuste 21 arvu. Arvud SUMIF(piirkond1; kriteerium; piirkond2) 23 leiab piirkonnas1 kriteeriumile vastavad väärtused ning liidab kokku piirkonna2 samades positsioonides olevad -45 väärtused. 13 Kui piirkond2 puudub, liidetakse piirkonna1 vastavad 18 väärtused 21 13 Kriteeriumi võib esitada: -16 konstandiga: 13, "kask" 21 lahtri nime või aadressiga: B23, kood ...
Lõuna-Aasia on Aasia osa, hõlmab India subkontinendi, Ees-India, mis muust Aasiast mäeahelikega eraldatud. Geoloogiliselt asub India-Austraalia laamal, mille põkkumisel Aasia laamaga on muuhulgas moodustunud Himaalaja mäestik ja Tiibeti mägismaa. Lõuna-Aasias elab ligi 20% maailma rahvastikust. Kuigi kliimavöötme tüüpilised mullad on väheviljakad, leidub vulkaanilisel pinnasel ning jõgede orgudes ja deltaalades viljakate muldadega piirkondi, kus tingimused põllumajandusega tegemiseks on väga head. Regioonis leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid, kuid arenevad tööstuse tarbeks neis siiski napib. Maismaa poolt on Lõuna-Aasia muust maailmast eraldatult kõrgmägede ja kõrbetega, kuid üle ookeani on juba väga ammust ajast oldud tihedas kontaktis teiste regioonidega. Lõuna-Aasia on hindu ja buda tsivilisatsiooni sünnimaa. Usuliselt ei ole Lõuna-Aasia ühtne.Seal on palju maavärinaid,üleujutusi ja ka vaesust. 1. Ba...
Kultuur on sild inimeste vahel Maailm on väga suur ning täis erinevaid inimesi ja kohti. Igal riigil on oma ajalugu,kombed ja traditsioonid. Meie armas Eesti on küll väikene, aga siiski on siin kultuur hästi arenenud. Eestlased on läbi aegade olnud kokkuhoidvad ning see liidab meid ühtseks rahvaks. Kultuurisündmused ühendavad inimesi ning toovad neid üksteisele lähemale.Nendele üritustele lähevad kodanikud,kellele meeldib sama muusika või spordiala. Sellistel meestel ja naistel on midagi ühist ning nad võivad tunda sidet teistega, kes sinna kokku on tulnud. Võõrastel on aga võimalus tutvuda uute ja põnevate inimestega , kelle on samad huvid. Neile antakse võimalus kogeda ühtekuuluvustunnet ning saada kulutuurielamuse võrra rikkamaks.See kõik toob eestlasi üksteisele lähemale ning aitab tugevadada meie rahvust. Üheks suurimaks kultuurisillaks on kindlasti laulupidu. Eestis tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. saj...
Eesti. -Eestlaste rahvustoidud Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud – puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud tainast tume rukkileib. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Eestile omane teraviljatoit on ka kama. -Eestlaste enam levinud kombed (jaanipäev) Üldlevinud kombe kohaselt tõi vanasti igaüks midagi jaanitulle viskamiseks kaasa. Ohvriks visati villu, vilja, leiba, soola, rasva ning putru ja seejuures sooviti midagi. Kari aeti jaanipäeval varakult koju mitte ainult peoõhtu pärast, vaid ka nõidusekartuse tõttu. Usuti, et kui päike jaanipäeva hommikul selgesti tõuseb ja õhtul selgesti loojub, siis tuleb ilus ja kuiv heinaaeg. -Eesti tähtpäevad 1. jaanuar – uusaasta 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 25. märts – suur reede 27. märts – ülestõusmispühade 1. püha 1. mai – kevadpüha 15. mai – nelipühade 1. püha ...
Mõisted : perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus,erasektori arendamine). Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine augustipunts-oli 19.-21. augustil 1991 NSV Liidus toimunud riigipöördekatse.Puts tõi kaasa riigi poliitilise olukorra radikaalse muutumise.Venemaa demorkaatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid selle vastu ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. SRÜ-sõltumatute Riikide Ühendus-Venemaa, Valgevene ja Ukraina vaheline leping, mis sõlmiti 8. dets 1991. a Minskis Boriss Jeltsini eestvedamisel. Need riigid deklaleerisid, et NSV on sügavas kriisis ja lõpetab oma olemasolu (saadedakse laiali). Liiduleping-Nõukogude Liidu asemele kujunev uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule, mille läbirääkimised hakkasid juba 1990 a. 1991 märtsis korral...
Eesti keele väljendusõpetus HLE6060 Materjalid Kirjandus: Õpik: "Eesti keele väljendusõpetus" R. Kasik, M. Erelt, T. Erelt Tartu 2007 Lisamaterjal: · M. Erelt, T. Erelt "Eesti keele käsiraamat" · ÕS http://www.eki.ee/dict/qs2006/ · M. Erelt "Lause õigekeelsus" Tartu 2007 Iseseisev töö arvestuseks: · Lugeda iseseisvalt ptk. 1-5 ja 9-10. Kontrolltöös on kindlasti vähemalt üks küsimus iseseisvalt läbitöötatud materjali kohta. Nt: 1) Hea tarbeteksti tunnused. Mis on selgus/konkreetsus/tihedus, kuidas seda saavutada? Näiteid. 2) Teaduskeele iseloomulikud jooned. Näiteid. 3) Viitamine teistele ja endale; vormiline ja sisuline külg. 4) Mille poolest erineb oskuskeel üldkeelest ja erialaslängist? Näiteid. 5) ÕSis kasutatavad märgid ja lühendid (nt {....}) + essee analüüs! Kokku-lahku: mitm. om. · teaduste ak...
1. Milline Põhiseaduse muudatus võeti vastu 14.09.2003? 14.09.2003 toimunud rahvahääletust teatakse kui EL-ga ühinemise rahvahääletust - ,,Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses" 2. Millal jõustus EV põhiseadus? Eesti iseseisvuse taastamisega 28. juuni 1992. a rahvahääletusel jõustus uus põhiseadus. 3. Kuidas muudetakse EV Põhiseadust? Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus 3 lugemisel. Esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt 3 kuud. Teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt 1 kuu. Põhiseaduse muutmise vi...
Grete Küppar 9.b klass Eesti taasiseseisvumine Uue ärkamisaja algus 1985.a.-Gorbatsovi ClickClick icon icon to add to picture add picture ümberkorraldused: *avalikustamine *demokratiseerimine *uutmine(turumajandus) *alkoholipoliitika Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986.aasta lõpul,kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus.Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Pilt:Fosforiidisõda 1987.aasta augustis loodi Click icon to add picture esimene poliitiline ühendus:Molotovi-Ribbentropi Click icon to add picture Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua ...
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus Eesti riigilipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Lipud on alati olnud rahva tõekspidamiste ja traditsioonide sümbolid. Lipul olevad sümboolsed kujundid ja värvid toovad esile omaniku väärtusi. Lipu ajalugu Sini-must-valge värvikombinatsiooni idee sünd leidis aset 29. septembril 1881. aastal Tartus, "Vironia" osakonna (praegu Eesti Üliõpilaste Selts) asutamiskoosolekul. Millest tulenes selline...
Eesti lipupäevad Elis Pihelpuu PK15-PV Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Lipupäev: 3 jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse, et austada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Tartu ruhulepingu aastapäev Lipupäev: 2 veebruar Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eestit esmakordselt iseseisva riigina. Sellele järgnesid peagi ka teiste riikide tunnustused. Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure paljud riigid. Emakeelepäe...
KULTUURIELU 1960ndatel Paul-Eerik Rummo Alguses saavutas ENSV kultuur uue kvaliteedi- uus põlvkond, 1942-... uskus paremasse tulevikku. Viiu Härm, 4 tütart Keelatud autorite nimekirjad lühenesid. Võimalus lugeda Tallinna 2. Keskkool pagulaste loomingut. Tartu Ülikool (eesti filoloogia) Tähtsaim koht radikaalsel ajakirjal ,,Noorus". Laulusünad Viimsele reliikviale 1962-69 Eredaim pöördepunkt on nn kassetipõlvkonna tulek Tuntumad teosed: luulesse. Näidend ,,Tuhkatriinumäng" * Pappkarp luulekogu ,,Lumevalgus ... lumepimedus" *sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid. 1962 ...
Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise eeldused: 1. Rahvusvaheline tasand 1) sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus. (Kriis ilmnes juba 1980. aastate alguses) 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti 2. NSV Liidu tasand 1) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 2) perestroika-poliitika (eesmärk sotsialismi parandada ja täiustada tegelikult ei täitunud) 3) tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991 *** Eesti iseseisvumise...
Laulev revolutsioon on nimetus Eestis aastail 19871988, toimunud sündmustele, mille eesmärk oli taastada Eesti Vabariigi iseseisvus. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta. Perestroika 1980. aastate keskel algatas Mihhail Gorbatsov NSV Liidus uuenduspoliitika - perestroika, mis saavutas Eestis oma haripunkti 1987. aastal ning kasvas 1988. aastal üle iseorganiseerunud laulvaks revolutsiooniks. Tähelepanuväärsel viisil algasid umbkaudu samal ajal analoogilised ühiskondlikud protsessid ka paljudes teistes Nõukogude Liidu liiduvabariikides. Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Balti kett oli 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks Leedu Sjdise, Läti Tautas Fronte ja Eesti Rahv...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
