1.Too näiteid eesti sisepoliitikast 1920-1934, selle kohta, et riigis valitses parlamentaarne demokraatia. V: a) Mitme partei süsteem b) Koalitsiooni valitsused. c) Rahva laialdased demokraatlikud vabadused d) Õigused e) Võimudelahusus. 2. Too näiteid 1934-1940 a Eestis valitsenud autoritaarse võimu kohta. V: sõjaväeline riigipööre, vaikiv ajastu, riigikogu saadeti laiali, 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. 3. Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned. V: Ainupartei, demokraatlike õiguste piiramine, seadused ilmusid pätsi dekreedina, kaitse seisukord riigis, riigikogu ei käinud koos. 4. Mida nimetati Balti liiduks? Ja miks selle loomine ebaõnnestus? V: *sõjaline liit, mis pidi sõlmitama Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, kuid Poola ja Leedu olid tülis ja Soome ei pidanud ennast baltimaaks *Balti Liidu loomine ebaõnnestus kuna leping ei suurendanud oluliselt Eesti ega Läti julgeolekut ja Poola oli ...
4)võit sisendas usku tulevikku 5)saadi palju kasulikke sõjakogemusi 6)sõda näitas et väikerahvad suudavad võita suurt ja ülekaalukat rahvust, kui olemas on üksmeelsus Võidupõhjused: 1)1MS oli nõrgestanud venemaad ja saksamaad 2)paljude riikide abi 3)kõigile selge ja soovitav eesmärk viis rahva võiduni 4)rahva ühised jõupingutused 5)valitsuse hea tegelemine 6)sõjaväejuhtide oskuslik tegutsemine ja sõdurite rahvuslik meel Tarturahu tingimused: 1)venemaa tunnistab eestit kui iseseisvat ja sõltumatut riiki 2)eestile ei laiene mingid kohustused seoses venemaaga 3)venemaa annab eestile 15miljonit rubla kullas, annab tagasi eesti riigile kuulunud varad, ka TÜ omad 4)eestile lähevad narva tagused alad ja petserimaa 5)vahetatakse sõjavange 6)lubatakse naasta eestlastel koju, sama ka venelastega
annaabi.ee 
