Vabadussõda Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. Vabadussõda toimus 28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Esimese maailmasõja tulemusena alistus Saksamaa Lääneliitlastele 11. novembril 1918. aastal. 13. novembril 1918
............. 3 Novembris 1918. algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. Eesti Ajutine Valitsus astus ametisse ja võttis tegeliku võimu Eestis oma kätte. Üks olulisemaid ülesandeid oli Eesti sõjaväe loomine. Esialgse plaani kohaselt pidi formeeritama 25 000- meheline Rahvavägi (6 jalaväepolku, suurtükiväebrigaad, ratsaväepolk, inseneripataljon ja tagalaüksused). Kuulutati välja alamväelaste vabatahtlik ning ohvitseride ja ametnike sunduslik mobilisatsioon. Mobilisatsiooniga loodeti kokku saada vähemalt 12 000 meest, kuid esialgu see ei õnnestunud. Võimu täieliku ülevõtmiseni sakslastelt jõuti Eestis 21. novembril. Juba 13. novembril oli Vladimir Lenini valitsus tühistanud Brest-Litovski rahulepingu Saksamaa ja tema liitlastega. Novembri lõpus koondas Punaarmee umbes 12 000 meest Eesti piiridele. Sissetung pidi toimuma korraga kahest suunast Narva juurest Tallinna peale ning Pihkva suunalt Võru ja Valga peale.
veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas. 24. veebruaril moodustati Tallinnas praeguses Eesti Panga hoones ka Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. 1917. aasta novembri lõpus olid Saksamaa ja tema liitlased teinud idarindel Nõukogude Venemaaga vaherahu ja asunud pidama rahuläbirääkimisi. Nende katkemisel 1918. aasta veebruaris alustas Saksamaa 1918. aasta koos liitlastega idarindel uut suurpealetungi. Demoraliseerunud Vene armee taganes peaaegu vastupanu osutamata. Sakslased hõivasid mõne päevaga Eesti, Põhja-Läti, Valgevene ja Ukraina. 3. märtsil 1918 sõlmis Lenini valitsus Brest-Litovski rahulepingu. Venemaa väljus sõjast, loovutades 1918. aasta augustis Saksamaale ja tema liitlastele ka kõik õigused enamikule kaotatud aladest. 18. veebruaril 1918 tungisid Saksa väed saartelt Mandri-Eestisse ja 4. märtsil 1918 vallutati Narva. Eestis
Referaat-Eesti vabadussõda. Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918. aasta 28. novembrist 1920. aasta 3. jaanuarini Nõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu peetud sõda. 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Esimese maailmasõja tulemusena Antandile. Pärast Saksamaal toimunud Novembrirevolutsiooni ja saksa vägede evakueerimise algust tühistas Lenini juhitud Nõukogude Venemaa valitsus 13. novembril 1918 ühepoolselt Saksa keisririigiga sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu
Roland Keiso 12a 28. novembril 1918. a algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Pärast Narva vallutamist tõsteti esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeriti vara ning poliitilised vastased suruti maha ,,punase terrori"
Kiili Gümnaasium Referaat Eesti Vabadussõda 1918- 1920 Kert Kustavson Õp. Riina Raja Kiili 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Sõja osalised ja nende väejuhid ning lisaväed 3. Sõjakäik 4. Tartu rahu 5. Kokkuvõte 6. Pildid Vabadussõjast ja sellega seonduvast 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Saksa VI reservkorpuse vastu. Kulus ainult 17 päeva peale I Maailmasõja lõppu, kui hakkas Eesti Vabadussõda. Sõja osalised ja nende väejuhid ning lisaväed Sõdisid kolm osapoolt: Eesti, Nõukogude Venemaa ja Saksa VI reservkorpus. Eestlaste
3 1.SÕJA ALGUS 11.novembril 1918, samal päeval, mil kirjutati alla Esimest maailmasõda lõpetavale vaherahule, astus Tallinnas taas kokku Eesti Vabariigi valitsus. Esimene maailmasõda oli küll lõppenud, kuid äsja saavutatud iseseisvus oli tõsises ohus kuna Kommunistlik Venemaa ei leppinud Eesti iseseisvusega. Veel samal kuul tungisid üle idapiiri Punaarmee väesalgad. 28.novembril 1918 algas raske Vabadussõda.(3) 4 2.SÕJA KÄIK 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe
3 1.SÕJA ALGUS 11.novembril 1918, samal päeval, mil kirjutati alla Esimest maailmasõda lõpetavale vaherahule, astus Tallinnas taas kokku Eesti Vabariigi valitsus. Esimene maailmasõda oli küll lõppenud, kuid äsja saavutatud iseseisvus oli tõsises ohus kuna Kommunistlik Venemaa ei leppinud Eesti iseseisvusega. Veel samal kuul tungisid üle idapiiri Punaarmee väesalgad. 28.novembril 1918 algas raske Vabadussõda.(3) 4 2.SÕJA KÄIK 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe
Vabadussõda Eestis toimus vabadussõda 1918. aasta novembrist kuni 1920. aastani Nõukogude võimu vastu ja 1919. aasta juulis Landeswehri vastu. 11 novembril jäi Saksamaa Esimese maailmasõja tulemusena Lääneliitlastele alla. 13. novembril tühistas Nõukogude Venemaa valitsus ühepoolselt pärast Saksamaal toimunud Novembrirevolutsiooni ja saksa vägede evakueerimise algust, Saksa keisririigiga sõlmitud Brest - Litovski rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja
rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri.[1] Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki.
piiridele. Sissetung pidi toimuma korraga kahest suunast Narva alt Tallinna peale ning Pihkva ruumist Võru ja Valga sihis. Punaarmee rünnak Narvale 22. novembril löödi sakslaste poolt küll 2 tagasi, ent ühtlasi kiirendas see Saksa vägede lahkumist Eestist. Ajutine Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad sõjalised jõud. 28. novembril 1918. a algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Pärast Narva vallutamist tõsteti esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeriti vara ning poliitilised vastased suruti maha ,,punase terrori" läbi. 1918
Vabadussõda uurimisöö Koostaja: xxx IX Juhendaja: xxx Roosna-Alliku 2007 Sisukord ......................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte Nagu näha oli Vabadussõda meie jaoks kasulik, kuna eestlased võitlesid välja endale sellega Iseseisvuse. Enne iseseisvumist viimane ja otsustav lahing oli Võnnu lahing mille eestlased võitsid. 1918................................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus
Eesti Vabadussõda ja Tartu rahuleping Jarno Mirma TE11 Eesti Vabadussõda 3. veebruaril 1918 kuulutati Pärnus välja Eesti iseseisvuse manifest. 24. veebruaril kuulutati manifest välja Tallinnas. Kauaoodatud rahu see endaga kaasa ei toonud, sest ees ootas sõda omariikluse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu ning ka Landeswehri vastu. 12. novembril otsustas Ajutine Valitsus luua regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Ajutise Valitsuse esimeseks reaalseks toeks
2 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade Eestis 1918. aastal alguse saanud Vabadussõjast. Koostamisel olen kasutanud õpikut kui ka internetti. Õpikuks on 10. klassi ,,Eesti ajalugu" Avita kirjastuselt. Uurimustöö on jaotatud eraldi osadeks vastavalt alapealkirja ja lehekülje numbri järgi. Sõda sai alguse 28. novembril 1918. Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaa vägede ja Saksa väekoondise vastu . Sõda vältas 3. jaanuarini 1920. Sõjas oli kasutuses nii suurtükke (vt. joon. 1), soomusautosid (vt. joon. 2) kui ka tanke (vt. joon. 3). Kasutades Saksamaal puhkenud revolutsiooni, tühistas Nõukogude Venemaa valitsus kõik sakslastega sõlmitud kokkulepped ning alustas ettevalmistusi impeeriumi endiste piiride taastamiseks
Eesti Vabadussõda Sisukord · Vabariigi sünd · Sõja algus · Sõja kulg 19181920 · Landeswehr · Vabadussõja tulemused Sissejuhatus · Peale I maailmasõda kuulutati 24. veebruaril välja Eesti iseseisvus ja ametisse nimetati Ajutine valitsus Konstantin Pätsi juhtimisel. · Peale Saksamaa taandumist, soovis Nõukogude Venemaa taastada endist Vene impeeriumi vägevust. · Vabadussõda peeti Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.nov 1918 3 jaan. 1920 Nõukogude Venemaa ja 1919. Lätis Landeswehr ´ist Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Eesti vabariigi sünd 1917 · 1917 · 27 oktoober võtsid võimu enda kätte · 15 november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu · 24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks · 1918
EESTI VABADUSSÕDA 23. veebruaril 1918 kuulutati Pärnus välja Eesti iseseisvuse manifest. 24. veebruaril kuulutati manifest välja Tallinnas. Kauaoodatud rahu see endaga kaasa ei toonud, sest ees ootas sõda omariikluse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu ning ka Landeswehri vastu. 12. novembril otsustas Ajutine Valitsus luua regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Ajutise Valitsuse esimeseks reaalseks toeks oli aga kindral Põdderi poolt juhitud Kaitseliit, kes täitis politsei ja piirivalve funktsioone. 16. novembril kuulutati välja kutselistele sõjaväelastele kohustuslik ja teistele vabatahtlik mobilisatsioon. 22. novembril ründas Nõukogude Venemaa esimest korda Narvat, kuid rünnaku tõrjusid lahkuvad Saksa väed. 28. novembril ründas Punavägi uuesti Narvat ning järgmisel päeval kuulutati välja sundmobilisatsioon kogu riigis. Erinevate allikate põhjal peetakse Vabadussõja alguseks 22
vältel, hõivates üle poole Eesti mandriosast, sh. Rakvere, Tartu, Võru ja Valga. Uue aasta esimestel päevadel lühenes rinne Tallinnale, Paidele, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule. Vastupealetung Ajal, mil sõjaväeosad ja seda toetav vabatahtlikest loodud Kaitseliit rindel meeleheitlikku vastupanu osutasid, toimus tagalas pingeline organiseerimistöö. Selle hingeks ja koordinaatoriks sai 23. detsembril 1918 Sõjavägede Ülemjuhatajaks nimetatud polkovnik (alates jaanuarist 1919 kindralmajor) Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Eesti väed asusid vastupealetungile ja Vabariigi esimesel aastapäeval 24.veebruaril 1919 võis kindral Laidoner parlamendile ette kanda, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Kuigi Punaarmee sai pidevalt suuri täiendusi, et suutnud ta Eesti vägesid peatada. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki.
See sisendas meisse elujõudu, kindlustades seega meie noore Eesti riigi alusmüüre ja võimaldas elu, töid ja tegemisi oma tahtmist mööda korraldada. Vabadussõjas võitles Eesti mees oma kahe ajaloolise vaenlase, venelastest enamlaste ja balti aadlikest sakslaste vastu. Raskete kaotuste hinnaga surusid Eesti väeosad 1919. aastal Punaarmee üksused tagasi, jõudes järjekordselt Pihkvasse. Samal ajal alustas ootamatult tegevust baltisakslaste Landeswehr, liikudes Eesti piiri poole ning vallutades Põhja-Lätis asunud Võnnu linna. 23. juunil toimus ajalooline Võnnu lahing, kus Landeswehr ja Rauddiviis said lüüa, ning järgnenud rünnakute käigus jõudsid Eesti väed Riia alla välja. Tänu eestlaste edukale sõjategevusele Lätis, sai võimu juurde Läti esimene president Karlis Ulmanis ja taastati Läti Vabariigi iseseisvus. 2. veebruaril 1920 alla kirjutatud rahulepinguga tunnustas Venemaa
Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruariks 1919.a. olid vaenlased piiridest välja aetud. Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas
Eesti Vabadussõda Sõja algus 28. novembril 1918 algas Narva all Eesti Vabadussõda. Punaarmee 6. kütidiviisi üksused (kokku 7000 meest) tungisid üle Narva jõe. Pealetungis osalesid ka eesti kommunistlikud polgud Viljandi ja Tartu kütipolk. Punaarmee esimese rünnaku Narvale olid 22. novembril tagasi löönud veel sakslased, ent ühtlasi kiirendas see Saksa vägede lahkumist Eestist. Ajutine Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad väed. Viru rinne oli Vabadussõja alguse tähtsaim kaitsesuund, sest punaste pealetung ohustas Tallinna. Kaitset juhtis 1
taganesid. Punaarmee vallutas Kirde- ja Kagu-Eesti, sealhulgas Tartu. Rahvast kadus usk võitluse edukusse Venemaaga. Ka vabatahtlik kokkukutse ja osalt ka sunduslik mobilisatsioon ei andnud loodetud tagajärgi. Sõja õnne pöördumine algas 1918. aasta detsembris, kui Tallinnasse jõudsid Suurbritannia sõjalaevastik ja vabatahtlikud Soome armeed. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik Nõukogude Punalaevastiku eest julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA andis Eestile eeskätt humanitaarabi. 23. detsembril nimetati Johan Laidoner Eesti Vabariigi Sõjavägede Ülemjuhatajaks ning algas vaenlase seljataguses väeosade loomine ja korraldamine. Tema energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. aasta veebruariks juba 30 000. 30. jaanuaril peeti Valga lähistel Paju lahing. Pajus oli Punaarmee viimane tugipunkt enne Valgat. Kui paju lahing oli võidetud, liiguti edasi Valkka,
saksa vägede järel pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani, kuid korraldusega hoiduda relvakonfliktidest evakueeruva Saksa armeega. 28. novembril 1918. aastal toimus relvakokkupõrge Narva linna juures sellest lahkuvate Saksa väeüksuste, Eesti 4. polgu ja Nõukogude Venemaa Punaarmee kahe diviisi suuruse üksuse jõududega (kokku 12 000 meest),sealhulgas selle kooseisus olnud Eesti kütivägede vahel, millega algas Eesti Vabadussõda. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner. Korraldati mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku Eesti kaitsejõududesse ainult 13 500 meest. Põhilise osa kaitsejõududest moodustasid Esimeses maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid ja kooliõpilastest vabatahtlikud. 24. veebruaril 1919. aastal kandis kindral J. Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud
28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri . Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. a
paarsada vabatahtlikku. 1919. aasta suveks oli sõjategevus kandunud ka Põhja-Lätti, kus neljast Eesti diviisist kaks võitlesid Punaarmee vastu. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele riigisaksa vabatahtlike Rauddiviisi ja baltisaksa vabatahtlike Landeswehriga, kes püüdisid Lätit oma võimule allutada. Need väed allusid 1918. aastal Antandi ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt bolsevike pidurdamiseks Lätisse jäetud Saksamaa VI reservkorpusele, mida 1919. aastal juhtis kindral krahv Rüdiger von der Goltz. (Eesti Sõjamuuseum, 2014) 5 2. Vabadussõjas osalejad Karl Parts (15.07.1886 01.09.1941) oli Kaitseliidu Tartu maleva ülem novembris 1918, Soomusrongide divisjoni ja seejärel diviisi juhataja Vabadussõjas. 1917. aasta juunis liitus ta 1. Eesti polguga. Vabadussõja alates formeeris ta koos mereväelipnik Johan Pitkaga improviseeritud soomusrongi, mille komandandina sõitis 29. novembril Viru rindele ja lõi 2.
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused • Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine • Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner
28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast40 km kaugusel. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johann Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. 2
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Koostas: Reelika Villak Vabadussõda Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvumise säilitamiseks ja kindlustamiseks 28.novembrist 1918 - 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.aastal Lätis Landeswehr’ist ja nn. Rauddisviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõjakäik ● 28.novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri, armeesse kuulus vähemalt 12000 meest. Eesti vabadussõda oli alanud. ● 12.mail läks Eesti armee üldpealetungile ja 25.mail Pihkva.
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused · Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine · Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis · Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest · Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord · Eesti Rahvavägi ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner · Soome vabatahtlikud 4000 meest ·
Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920. Eesti poolt läks rindele Punaarmee. Punaarmee loodi Rahvakomissaride Nõukogu 28. jaanuari 1918. aasta dekreedi "Kohustuslikust sõjaväelisest väljaõppest." Punaarmee koosnes Nõukogude Vene vägedest, Eesti enamlastest ja isegi värvitud hiinlastest. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Nad tegid koostööd K.Pätsiga. Sõjavägi oli varustatud moodsa ja küllusliku käsirelvastusega, omas 2000 kuulipildujat, 300 suurtükki, 10 soomusrongi, 12 soomusautot ja tanki, 28 lennukit, 25 sõjalaeva ja paarkümmend abilaeva.
mobilisatsioon oli sisuliselt läbikukkunud. Rindel oli ülekaaluka vaenlase vastu võitlemas 1918. aasta lõpus kõigest mõni tuhat meest. Aasta lõpul nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner. Peale uut mobilisatsiooni oli 5. jaanuariks 1919 ülemjuhatajal kasutada rohkem kui 14 000 meest. 7. jaanuaril alustasid Eesti väed vastupealetungiga, vaenlane taganes erilist vastupanu osutamata ning Eesti väed liikusid päeva jooksul edasi 4-8 kilomeetrit. Kuni 10. jaanuarini edenes meie armee edukalt ning vaenlane taganes. Esimene tagasilöök tuligi 10. jaanuaril kui Punaarmee vallutas tagasi Taagepera. Siiski taganes vaenlane endiselt ning 12. jaanuariks olid Eesti väed jõudnud Rakvere alla, mis ka samal päeval hõivati. 14. jaanuaril said eestlased veel ühe suure võidu, nimelt vallutasid Kuperjanovi pataljon koos kahe soomusrongiga Tartu. Mõned päevad hiljem hõivasid Eesti väed ka Elva, seega oli muutumas olukord Lõunarindel paremaks
Detsembris jätkus Punaarmee kiire pealetung Eesti pinnal. Eestlaste ebaedu põhjusteks oli vaenlase ülekaal ning rahva sõjatüdimus ja kartus hiiglasliku Venemaa ees. Tasapisi Punaarmee edasitung aeglustus, Eesti väeosad tegid edukaid vasturünnakuid, suurenes sõdurite arv ning paranesid relvastus ja varustus (Omakaitse, vabatahtlikud Soomest, Rootsist ja Taanist, vabatahtlike pataljonid, Eesti kaitsevägi, Inglise laevastiku abi, soomusrongid). Sõjaväe ülemjuhatajaks määrati kindral Johan Laidoner. Jaanuaris 1919 alanud vastupealetungiga puhastati Eesti Punaarmeest ning lahingud kandusid Läti ja Vene aladele. Kuid Punaarmee juhatus koondas uusi jõude ning veebruaris algasid Lõuna-Eestis ägedad kaitselahingud ülekaalus olevate enamlaste vastu. Mitmed asulad käisid korduvalt käest kätte, kuid suurte ohvrite hinnaga suudeti siiski kõik rünnakud tagasi tõrjuda. Lõunarindel toimunud kaitselahingute ajal mõtlesid poliitikud Eesti riikluse kindlustamisele
Eesti Vabadussõda Sissejuhatus Tähtis sündmus Toimumisaeg (1918-1920) Edukus Eesti vabadussõda 1918-1920 Keisri kukutamine venemaal Maavalitsuse tekkimine (19. veebruaril 1918) Sinna kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Manifest (kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus) Ajutine valitsus Peaministriks sai Konstantin Päts Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud! Vabadussõja algus Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. (see algas Novembris 1918. aastal) Eesti olulisim ülesanne tol hetkel
Kuidas Eesti võitis suurt Venemaad? Eesti Vabadussõda 1918-1920 Koostaja: Taavid Mikomägi Eelsündmsued I maailmasõda • Venemaa sõjast väsinud • Nõrk Venemaa Oktoobrirevolutsioon • Valged • Punased Eesti Vabariik – 24. veebruar 1918 • Vabadusemaitse Eelsündmused Saksa okupatsioon Seoses Saksamaa kaotusega I maailmasõjas taganemine Eesti aladelt Eesti moodustab ajutise valitsuse Punaarmee alustab pealetungi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
