Filosoofia 1 eksamiküsimused (0)

1. Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Uurimisvaldkond – akadeemiline institutsioon, mõtteteadus.  Tegevus – igapäevane, inimlik järelemõtlemine eksistentsi jms üle.  Printsiibikogu  –   printsiibid/põhimõtted/eluvaated/tõekspidamised,   nt   ärifilosoofia   või elufilosoofia. 2. Selgitage filosoofiliste probleemide/küsimuste eripära Berlini ja Danto järgi. Berlini lähenemine – empiirilistele küsimustele saame vastused vaatlemise teel, formaalsetele küsimustele saame vastused matemaatika/loogika/reeglite abil, filosoofilistele küsimustele ei saa vastuseid kummalgi moel. Danto   lähenemine  –   filosoofilised   probleemid   raskesti   eristatavate   paaridena,   nt unes-ilmsi/moraalne-mittemoraalne/kunst-mittekunst. 3. Selgitage lühidalt, mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Kritiseerib tavaarusaamasid, teiste filosoofide teooriad jne, iseennast. Argumenteerib ja esitab kaalutlusi – filosoofia ei tugine jumalikule ilmutusele, ei jutlusta, ei tee ajupesu. Abstraheerib ja tegeleb probleemidega kaudsesse vormi teisendatuna. Analüüsib  kosmost/keelt/mõisteid/väiteid/maailma   jne   jaotades   terviku   väiksemateks osadeks. 4.   Iseloomustage   filosoofia   vahekorda   religiooni,   ilukirjanduse   ja   teadustega   (vt künnapas). Religioon, teadus ja filosoofia  – religioon püüab anda vastuseid küsimustele millele teadus vastata ei suuda. See on vastuolus teadusega ja tekitab filosoofias palju arutlust. Religioon on olemuselt mõtlemisest sõltumatu. Ilukirjandus ja filosoofia  – filosoofiast kirjutatakse palju väljaandeid, mis on filosoofiliste tarkuste vahendajaks. Sinna hulka kuuluvad eeposed, lüürika, teater jne. 5. Iseloomustage tõde filosoofilise probleemina (vähemalt 3). Olemus – ei huvita kas miski on tõene vaid tõesuse enda loomus ehk mis on see miski, mis teeb väite tõeseks. Eetilisus – kas tõde tuleb alati ilmtingimata välja selgitada/avalikustada? Kriteeriumid – mille järgi tunneme ära tõe, et eristada seda väärast?


Keelelisus – mõiste „tõene“ tähendus üleüldse. Tõekandja  –   millisele   esemele   saab   omistada   tõde:   ütlused,   uskumused,   laused,   väited, teooriad, faktid, kujutised nt fotod ja maalid. 6. Iseloomustage kahte traditsioonilist tõeteooriat. Korrespondentsusteooria – väite ja tegelikkuse vastavus (väide on tõene ainult siis kui väide vastab faktile). Koherentsusteooria – tõde seisneb kooskõlalisuses ja sidususes (väide on tõene siis kui see on kooskõlas tõeseks tunnistatud väidete/uskumustega). 7. Selgitage deflatsionismi tõekäsitust. Deflatsionism ütleb, et tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. Deflate = õhu välja laskmine ehk laseme tõeteooriast õhu välja. Tõe mõiste ei ole midagi sügavat ja tähtsat, pole „deepi“ olemust, otsitakse seda mida pole olemas. Fraas „on tõene/tõsi“ ei ole väga tihti üldse vajalik. Mis eesmärgiga kasutatakse tõde – stiililine, üldistav, kinnitav, väljenduslik. 8. Põhjendage nõustumist/mittenõustumist järgneva mõttega: „Kunst on vastavuseks meie vajadusele lõbutseda, meelt lahutada, meeli ja kujutlusvõimet ergastada, ning tõde kuulub   temasse   kuna   ta   on   abiks   nimetatud   eesmärkide   saavutamisel,“   (Santayana 2009). Ei   nõustu,   kuna   tõde   on   kunstis   ka   muudel   eesmärkidele   peale   kujutlusvõime ergastamise/meelelahutuse. Näiteks võib kunstiteos kujutada reaalset elu mis ei pruugi olla positiivne ja meelt lahutav. Samuti võib kunst hoiatada millegi eest. Tõel ei ole kindlasti ainult nimetatud eesmärgid, vaid selle taga peitub palju muud. 9. Iseloomustage vähemalt kolme epistemoloogia põhiprobleemi. Teadmise ulatus – millised on teadmise piirid ja kui palju saab teada, skeptitsism (teame palju vähem kui arvame) ja realism (maailm on selline, millisena tunnetame seda läbi oma meelte). Teadmise allikas – mis viisil ja kust me teadmiseid saame (taju, mälu, intuitsioon, mõistus, sisekaemus, kuulujutt, selgeltnägemine, telepaatia). Teadmise objektid – milliseid „asju“ saab teada ja mille kohta saab olla teadmiseid (väline maailm, minevik ja tulevik, väärtused, abstraktsioonid, vaimuseisundid). Teadmise  subjekt  – kes saab olla  teadja  (mis liiki  olend),  kas eksisteerib  teadmine  ilma teadjata.


10. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Traditsiooniline epistemoloogia jätab teadmise subjekti tagaplaanile. Millegipärast peetakse teadjaks   keskealist   valgenahalist   meest.   Kuidas   sõltub   teadmine   soost/rassist   ja ühiskondlikust staatusest? Igapäevases elus võetakse naiste juttu vähemtõsiselt kui meeste, isegi kui tegemist on võrdväärsete isikutega. Meeste poolt loodud keel ja mõisted ei lase naistel   oma   teadmisi/kogemusi/arusaamu/üleelamisi   jne   väljendada   (nt   enne   „seksuaalne ahistamine“ termini kasutuselevõttu ei olnud naistel võimalik sellisest nähtusest rääkida). 11. Selgitage kunstinäidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust. Tutvusteadmine  – kogemusteadmine ehk samastumine. Näiteks „Ma tean kui keeruline on värvidest kokku segada täpselt õiget värvitooni“. Oskusteadmine  –   „kuidas“-teadmine   ehk   protseduuriline   teadmine.   Näiteks   „Ma   oskan värvidest kokku segada õigeid värvitoone“. 12. Kas kunstiteos saab olla väärtuslik teadmise andjana (põhjendage lühidalt)? Jah, saab. Kunstiteos saab edasi anda selle aja reaalsust ja inimsuhteid/olusid. Kunstiteos saab edasi anda teatud põhimõtteid ja uskumusi, mõtteviise. 13. Selgitage kahte filosoofilist probleemi seoses vabadusega. Vabadus metafüüsikas – tahtevabadus ehk kas isik on ise oma tegevuse algataja ja kontrollija, milline on vaba tahe ja milline mitte. Vabadus eetikas  – vabadus ja vastutus, kas saan moraalselt vastutada kui mind sunnitakse moraalsele väärteole, kas inimese enda moraalsed veendumused piiravad ta enda vabadust jne. 14. Selgitage negatiivse ja positiivse vabaduse erinevust. Negatiivne vabadus – vabadus on piirangute/sekkumise puudumine. Positiivne vabadus  – vabadusel on omad piirangud ehk kapriisid, tungid, kalduvused ning ohjeldamatus. Vabadus on enesevalitsemine. 15. Milles seisneb MacCallumi arusaam negatiivse ja positiivse vabaduse eristamisest?


Väide, et negatiivne ja positiivne vabadus on kaks erinevat asja on eksitav. On ühte tüüpi vabadus läbi kolme aspekti: S on vaba C-st, tegema A-d (S on kes/mis, C on millest vaba ollakse, A on vabadus mida tegema). 16. Arutlus loengus: Kunstnikul A on lubatud ainult maalida ja ta võib maalida mida tahes.   Kunstnikul   B   on   lubatud   performance,   skulptuur   ja   filmikunst,   ent   ta   peab tegema   kunsti,   mis   ülistab   valitsejat.   Kummal   kunstnikul   on   rohkem   loomingulist vabadust? Põhjendage oma arvamust. Arvan, et siin ei ole kindlat vastust. Kõik oleneb mõlema kunstniku enda soovidest ja tahtest. Kas kummagi kunstniku jaoks on tähtsam maali tähendus või selle väljendamise vorm? Kui tähtsam on tähenduse edasi andmine siis on vabadust rohkem kunstnikul A. Kui aga tähtsam on kunsti väljendamise vorm siis on vabadust rohkem kunstnikul B. 17. Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. Jaotav õigus – õigluse objekt (mis hüvesid saab ja tuleks jagada), õigluse subjekt (mille või kelle vahel jagada), õigluse jaotus (mis on „õige“ jaotus), õigluse staatus (õigluse vahekord teiste väärtustega filosoofias). Korraldav õiglus – kaupade/teenuste võrdne vahetus, kahju ja hüvituse vahekord, kuriteo ja karistuse vahekord. Mis on millega võrdväärne? Erinevus:  korraldav  õigus toimub  vahetuse kaudu aga jaotav õigus jaotab midagi  kellegi vahel võrdselt. 18. Milles seisnevad küsimused õigluse objektist ja subjektist? Õigluse subjekt – mille või kelle vahel jagada (elavad või surnud inimesed, tulevase põlve inimesed, ühiskonnad, riigid, kultuurid jne). Õigluse objekt – milliseid hüvesid ja kas neid tuleks jagada (rikkus/vara, võim, respekt, au, seks, anded, võimed). Moraalsed/legaalsed piirid. Mida tohib müüa ja osta, kas kõigel on hind? 19. Formuleerige kolm õiglusprintsiipi seoses iluga. Ilus aga rumal inimene saab kergemini tööle kui kole aga tark inimene. Mõni inimene sünnib ilusana aga mõni peab minema iluoperatsioonile, et olla ilus. Ilusalt inimesel on kergem leida elukaaslast kui koledal inimesel.


20.   Kuidas   võib   kunstipraktika   olla   ebaõiglane   (kaks   näidet   võimalusel   enda kogemusest)? Hindamisel võrreldakse kahe erineva kunstniku kõrvuti asetsevaid töid ka omavahel, kuigi hinne peaks tegelikult sõltuma ainult ühe kunstniku iseenda töödest. Üks „kritseldus“ ehk väikse vaevaga tehtud teos müüakse oksjonil maha miljonite eurode eest aga teine suure vaeva ja tööga tehtud realistlik maal müüakse paarisaja euroga. 21. Milliseid filosoofilisi küsimusi tekitab kunst? Kunsti tõlgendamine – mille järgi tõlgendatakse, mitu tõlgendust saab olla, kas tähendus saab muutuda ajas. Kunsti hindamine – mille järgi hinnatakse, kas selleks peab teost vahetult kogema, milliste tunnuste järgi antakse teosele väärtus. Kunsti ontoloogia  – mis tüüpi asjad on kunstiteosed, kuidas saab kunstiteos eksisteerida, millal on tegemist sama teosega ja kas koopia on ka teos, kas ja kuidas saab kunstiteost hävitada. Kunsti definitsioon – mis faktide alusel on kunstiteos teos, kas on võimalik määratleda. 22. Mis motiividel on kunsti defineeritud? Metafüüsiline  –  kuhu paigutub   kunst  filosoofilises   maailmasüsteemis,   kuidas seostub  see kultuuriga, teadusega, religiooniga, spordiga jne. Heuristiline – kunsti defineerimine kui intellektuaalne väljakutse. Episteemiline – kunsti on defineeritud kunsti ära tundmise või tuvastamise eesmärgil, kuidas eristada mittekunstiteosest. Evalveeriv (hinnanguline) – kunsti määratlemine tunnuste/normide/standardite abil. 23. Mis küsimusi tekitab kunsti defineerimine? Kas defineerida  – paikapidav definitsioon on võimatu vs on võimalik aga ei ole kunstile kasulik, definitsioon on tähtsusetu ja võimatu vs see on võimalik ja oluline, mis see meile annaks. Millest lähtuda – kuidas määrame objektide hulga ja mille puhul on mõtekas defineerida. 24. Võrrelge omavahel kahte kunstiteooriat (valige nelja hulgast).


Anti-essentsialism – „kunst“ ja muude traditsiooniliste  esteetikamõistete defineerimine ei ole võimalik ega mõttekas. Saame ilma definitsioonita hakkama. Kunst on avatud mõiste ja selle defineerimine tekitab piire kunstnikele. Institutsionaalne – kunsti saab defineerida ja „kunstisus“ ei pea olema silmaga nähtav vaid on objekti seos millegagi nt kunstimaailmaga/isikuga.