Vikerkaar Definitsioon optikanähtus, mis inimesele paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana eri lainepikkustel erinev murdumine ja peegeldumine ligikaudu kerakujulistelt vihmapiiskadelt vihmaseinal või vihmapilves Kaks vikerkaart? Hästi nähtava peavikerkaare kõrval on mõnikord näha nõrgemat, ümberpööratud spektriga kõrvalvikerkaart Kus tulevad värvid? Atmosfääris toimib iga veepiisk kui prisma Valge värvuse osad erineva lainepikkusega Kui selline lahutamine toimub paljudes miljonites piiskades, tekivad värvid: Punane Oranz Kollane Roheline Sinine Tumesinine Violetne öövikerkaar Tavaliselt valget värvi Haruldased Inimsilmale tavaliselt nähtamatud (kaamera) Vikerkaar valge, taevas rohekat või punast tooni Maavälised vikerkaared Teadlased väidavad, et Titaanil, Saturni kuul Niiske keskkond + tihedad pilved Probleem: liiga külm, päikesekiirte langemisnurk teine Vaatlejal vaja infrapunaprille, kuna atmosfäär hõre ebau...
Mõõtevahend- tehniline vahend, millel on normeeritud metroloogilised omadused ja mis on ette nähtud mõõtmiseks. Jaotatakse viide rühma: 1. Mõõdud- seadeldised mingi füüsikalise suuruse reprodutseerimiseks. Kaaluvihid, nihikud. 2. Mõõtesüsteem- mitmest mõõtevahendist koostatud seadeldis. 3. Mõõteriist- mõõtevahend, mis võimaldab saada mõõteandmeid vaatlejale vahetult tajutaval kujul. Osutmõõteriistad, klaas-vedelik termomeetrid, multimeeter. 4. Mõõtemuundur- mõõteinfo saamiseks, muundamiseks, edastamiseks ja pole varustatud vahendiga vaatlejale vahetu indo saamiseks, puudub näiduseadis. Mõõtevõimendi, termopaar. 5. Abimõõtevahend- kontrollitakse mõõteriista töötingimusi, füüsikalisi mõjureid jne. Normaal- ja töötingimused- mõõtevahendil on lubatud mõõtevead, põhiviga
Vastus: Et otsustada, kumb sirge läheb üle eestvaates, siis märgistan pealtvaates sirge b' punkti U' ja sirge a' punkti V', mis asetsevad ühel ja samal esikiirel. Nende punktide ühiseks eestvaateks on sirgete a ja b eesvaadete lõikepunkt U''=V''. Tõmmates sidejoone läbi selle punkti, näeme pealtvaatelt, et sirgel b asetseva punkti U kaugus esiekraanist on suurem sirgel a asetseva punkti V omast. Järelikult on punkt U eestpoolt vaadates vaatlejale lähemal kui punkt V, see tähendab sirge b läheb sirge a eest läbi. Seepärast sirge a eestvaade märgitakse joonisel katkestatult. Et otsustada, kumb sirge läheb üle pealtvaates, siis märgistan eestvaates sirge b'' punkti N'' ja sirge a'' punkti M'', mis asetsevad ühel ja samal põhikiirel. Nende punktide ühiseks pealtvaateks on sirgete a ja b pealtvaadete lõikepunkt N'=M'. Tõmmates sidejoone läbi
Definitsoonid Mõõtesuurus- mõõdetav suurus on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvalitatiivselt eristada ja kvantitatiivselt määrata. Mõõtesuuruse väärtus- mõõdetava suuruse väärtus on konkreetse suuruse kvantitatiivmäärang, mida tavaliselt väljendatakse mõõtühiku ja arvväärtuse korrutisena; Mõõtevahend- mõõteriist on mõõtevahend mõõtesignaali saamiseks vaatlejale vahetult tajutaval kujul. Mõõtevahendi kalibreerimine- kalibreerimine on menetlus, mis fikseeritud tingimustel määrab kindlaks seose mõõtevahendiga saadud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud füüsikalise suuruse vastava väärtuse vahel. Mõõteriist- etalon on materiaalmõõt, mõõteriist, etalonaine või mõõtesüsteem, mida kasutatakse mõõtühiku või sama liiki suuruse mõnede teiste väärtuste määratlemiseks, realiseerimiseks, säilitamiseks või edastamiseks.
See kes omab litsensi 15. Selgita mõõtevahendi, mõõtesignaali, kalibreerimise ja mõõteriista tähendust Mõõtevahendi kindlate omadustega tehniline vahend, mida sabb kasutada mõõtmiste sooritamiseks kas üksi või koos lisasedmetega Mõõtesignaal- endast mõõtearvu kandev info Kalibreerimine- mõõtevahend on koos abivahendiga kasutatav temperatuuri mõõtmiseks Mõõteriist- mõõtevahendit, mis esitab mõõtesignaali juba vaatlejale vahetult tajutaval kuju 16. Mis moodi on defineeritud vundamentaalsed mõõtühikud: sekund, kilogramm, meeter? 17. Miks pole absoluutselt täpne mõõtmine põhimõtteliselt võimalik? Kuna iga katse tulemus võib natukene erineda ja need ei pruugi samad olla 18. Mida tähendab mõõtemääramatus? Mõõtemääramatus on suurus, mis kuulub mõõtetulemuse juurde ja iseloomustab tõenäoliselt mõõtesuuruse võimalike väärtuste vahemiku 19. Mis on standarthälve ja standartmääramatus?
See kes omab litsensi 15. Selgita mõõtevahendi, mõõtesignaali, kalibreerimise ja mõõteriista tähendust Mõõtevahendi kindlate omadustega tehniline vahend, mida sabb kasutada mõõtmiste sooritamiseks kas üksi või koos lisasedmetega Mõõtesignaal- endast mõõtearvu kandev info Kalibreerimine- mõõtevahend on koos abivahendiga kasutatav temperatuuri mõõtmiseks Mõõteriist- mõõtevahendit, mis esitab mõõtesignaali juba vaatlejale vahetult tajutaval kuju 16. Mis moodi on defineeritud vundamentaalsed mõõtühikud: sekund, kilogramm, meeter? 17. Miks pole absoluutselt täpne mõõtmine põhimõtteliselt võimalik? Kuna iga katse tulemus võib natukene erineda ja need ei pruugi samad olla 18. Mida tähendab mõõtemääramatus? Mõõtemääramatus on suurus, mis kuulub mõõtetulemuse juurde ja iseloomustab tõenäoliselt mõõtesuuruse võimalike väärtuste vahemiku 19. Mis on standarthälve ja standartmääramatus?
kiirendusi.Kiirusega c liikuvad objektid liiguvad kõigis inertsiaalsetes tausrsüst ühe ja sama kiirusega c. Aegruumi kasutatakse punkti liikumise kirjeldamiseks(aeg-1mõõtmeline, ruum-3mõõtmeline). Lõpliku suurusega kiirus ei muutu taustsüst muutudes, sest need pole absoluutsed, st vaatlejast sõltuvad e relatiivsed.Dilatatsioon e aja aeglustumine e kellaparadoks e kaksikute paradoks näitab, et liikuvas süsteemis toimuvad protsessid näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kiirus c on mat.obj. aga ka info liikumise piirkiirus.Kontraktsiooni e tee lühenemise põhjus saab olla, et reisijaile, erinevalt Maal seisvaist vaatlejaist, reisi alg-ja lõpp-punkt liiguvad kiirusega v. Füüsikaseadused on kõigis inertsiaalsüst. Ühesugused. Teisiti öeldes on kõik in.süst. samaväärsed selles mõttes, et mitte mingisuguste katsetega, olgu mehaanikas, optikas või muul alal, ei saa näidata, et üks süst oleks teistest mingil moel eelistatud
lahenduskäigu kirjeldus kirjalikult. Joonis 1 Vastus: Et otsustada, kumb sirge läheb teisest üle, vaatlen sirgete a ja b ja punkte 1 ja 2, mis asetsevad ühel ja samal põhikiirel. Nende punktide ühiseks pealtvaateks on sirgete a ja b pealtvaadete lõikepunkt 1`ühtib 2`. Tõmmates sidejoone läbi selle punkti näen eestvaatel, et sirgel b asetsev punkt 1`on kõrgemal kui sirgel a asetsev punkt 2`. Järelikult ülalt vaadates on punkt 1`vaatlejale lähemal kui punkt 2`, seetõttu läheb sirge b sirgest a üle ehk sirge b on pealtvaates nähtav. Analoogiliselt otsustan, kumb sirge on joonise eestvaatel katkestatud. Vaatlen sirgete a ja b ja punkte 3 ja 4, mille ühiseks eestvaateks on sirgete a ja b eestvaadete lõikumispunkt 3``ühtib 4``. Tõmban sidejoone läbi selle punkti , selgub pealtvaatel, et sirgel b asetseva punkti 3`` kaugus esiekraanist on suurem, kui sirgel a asetseva punkti 4`` omast
Kunstiteose analüüs Regina Joosep, 12a Andmed: Autor: Peter Paul Rubens Pealkiri: Lapse pea Tehnika: õlimaal Valmimise aasta: 1616 Mõõtmed: - Asukoht: - Kirjeldus: Maalil on kujutatud tüdruklapse pea. Ta helepruunid juuksed on kuklataha kinnitatud ja mõned üksikud salgud on lahti ja looklevad ümber tema näo. Lapsel on ovaalne nägu ja väga säravad ning siirad helepruunid silmad. Ta vaatab otse maali vaatlejale silma. Kulmujoon on helepruun ja kitsas. Tal on keskpärane nina ja punakad selge kontuuriga huuled. Tema nahk on hele ja põsed punetavad kergelt. Tal on tumepruun pluus seljas, millel on püstine ja sirge suur valge krae, mis ümbritseb tema õrna nägu. Taust on helepruun ja varjunditega. Maalil on kasutsud õrnu pastellseid toone, mis toovad lapse õrnuse esile ja mõjuvad soojalt. Maal on värskendav ja jätab väga süütu ja armsa mulje lastest ja lapsepõlvest üldse. Minu arvates on
päikese omast. (ürgtekkelised: igat liiki) Supermassivsed mustad augud: vajalikud tingimused eksisteerivad galaktikate keskmetes, kaasa arvatud meie Milky Way's. Vaatleja jaoks: gravitatsioonijõu mõjul suure hooga tsentri poole kokkulangeva tähe raadius väheneb kiiresti. Kuid mida lähemale jõuab raadius Schwarzschildi raadiuseni, seda rohkem tähe kokkutõmbumine aeglustub. Eemalolevale vaatlejale näib, et tähe pind läheneb Schwarzschildi raadiusele lõpmatult kaua ja saavutanud Schwarzschildi raadiuse, kokkutõmbumine lausa lakkab. Ent loomulikult variseb see täht edasi kohutava kiirusega tsentri poole kokku, eemalolevale vaatlejale ainult näib, et tähe pind tardub paigale, sest vaatleja jaoks jäi aja kulg tähe pinnal, kui see saavutas Schwarzschildi raadiuse, lihtsalt seisma ja igasugune liikumine lakkas
Nad soovivad, et inimesed märkaksid rohkem disaini ning soovivad luua disaini kasutamiseks soodsa keskkonna. Lisaks funktsionaalsusele või disaini käsitleda ka kui kommunikatsiooni. See teeb tooted tarbijatele arusaadavaks ning näitab milline ülesanne antud esemel on. Me mõistame, mida tuleb hoida ja mida tuleb avada ning kuhu vajutada. Teises küljest näitab disain meile ära ettevõtte soovid. Ühe ettevõtte jaoks on oluline, et toode oleks vaatlejale arusaadav ja huvi pakkuv, võimendades sellega ettevõtte sõnumit tarbijatele. Tänapäeval, kus turul on palju sarnase funktsiooniga tooteid, erinevad ühesuguste kaupade hinnad teineteisest kui öö ja päev. Asi on kvaliteedis ning enne kõike ka disainis. Nendeks väärtuseks, mille puhul me oma otsuseid langetame on ikkagi elamused, nauding ja tähendus. Mida rohkem oskame disainereid kaasata probleemide lahendamisse, seda toimivamaks,
Aegruum-aegruum, füüsikaliste sündmuste neljamõõtmeline ruum, mille koordinaadid on aeg t (sel juhul pikkusühikutes) ja kolm ruumikoordinaati x, y ja z Kaksikute paradoks- Aja dilatatsioon aja aeglustumine suurtel kiirustel. Liikuvas süsteemis toimuvad protsessid, näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kellakäigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab ka aja ja ruumi vahelisi seoseid (kell käib seda aeglasemalt, mida kiiremini ta ruumis liigub) pikkuse kontraktsioon e lühenemine; keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaalsüs erinev ning seda väiksem, mida suurem kiirusega keha liigub. Lüheneb liikumissihiline mõõde. Keha pikkuse olenevus tema liikumise kiirusest ei tähenda keha
Õde võtab ta sülle ja paneb tagasi oma tekile, seekord selili. Keili raputab kõristit Karli kõhu kohal, aga Karl vaatab hoopis kaamerat täiesti liikumatult, mis nüüd natuke lähemale toodi, korraks naeratab. Õde asetab kõristi Karli kõhule. 10.28 Kõristi kukub maha, õde ja vaatleja seisavad Karli juures püsti ja räägivad, Karl vaatab, kust hääled tulevad ja on väga uudishimuliku näoga. Pilk on kinnistunud vaatlejale, kes on peaaegu, et selja taga. Et paremini näha, keerab laps ennast kõhuli ja vaatab uudistava pilguga vaatlejat. Korraks keerab pea ära ja siis vaatab uuesti, naeratab. Siis siputab jalgu ja naeratab uuesti, imeb oma sõrmi ja ikka vaatab vaatlejat. Päris pikka aega vaheldumisi imeb oma sõrmi, naeratab, vaatab ringi lahtise suuga, mõmiseb õnnelikult ja siputab oma jalgu, kuid pilk on kinnistunud vaatlejale. Vahepeal vaatab korraks ringi ja siis uuesti vaatlejat. 10
Ruum seevastu kolmemõõtmeline. Punkti asukoha leidmiseks tuumis on vaja kolme arvu tema koordinaate. Punkti käsitlemiseks peame käsitlema nii aega kui ruumi. Seepärast on otstarbekas võtta kokku need üheks mõisteks aegruumiks. Kinemaatiline tegur näitab aja aeglustumist ehk mitu korda kulgevad protsessid aeglasemalt juhul kui vaadelda neid liikuvas süsteemis. *Aja aeglustumine: (kaksikute paradoks) nähtus, milles igale vaatlejale tundub, et kõigis teistes süsteemides on aja kulg aeglustunud. *Pikkuste lühenemist määrab kinemaatiline tegur. *Kiiruste liitmise eeskiri peab muutuma nii, et ei oleks võimalik saavutada kiiruseid mis ületavad c. *Relatiivsusteooria postulaadid: 1.Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suhtes see on Einsteini erirelatiivsusteooria esimene postulaat. 2.Füüsikaseadused on kõikides intertsiaalsüsteemides ühesugused
Kui kehad liiguvad vastassuunas: u'=u-v. Nt. kui mänguauto kiirus vaguni suhtes on u ja vaguni kiirus metsa suhtes on v siis mänguauto kiirus metsa suhtes on u'. Relativistlik kiiruste liitumine - sama mis eelmine,aint suurtel kiirustel.Aja dilatatsioon - nähtus,mille käigus aeg aeglustub suurtel kiirustel.Kell käib seda aeglasemalt,mida suurema kiirusega ta ruumis liigub.St. et liikuvas süsteemis toimuvad protsessid näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena.Kella käigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab samuti aja ja ruumi omavahelisi seoseid. Kaksikute paradoks - on aja aeglustumise efekt.Kui nt üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja tuleb hiljem Maale tagasi, pole kaksikud enam ühevanused.Kosmoses olnu on noorem kui Maal olnu. Pikkuse kontraktsioon - pikkuse lühenemine suurtel kiirustel.Keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inerts.süsteemides erinev. See on seda väiksem,mida suurema kiirusega keha liigub
Laps hakkas seal samas venna juures numbreid lugema, aga vend ütles talle, et laps ikka kuskile eemale nurka lugema läheks, kuna muidu näeks laps, kuhu suur vend end peidab. Laps täitis korraldust ning vend peitis ennast koridori, mille ukse tõmbas kinni (seda oli tegelikult kuulda). Vaadeldav lõpetas lugemise ning hakkas igast võimalikust kohast oma venda otsima (isegi nendest kohtadest, kuhu vend ära ei mahuks). Peale mõningast otsimist läks laps vaatlejale kaebama, et ta ei leia oma venda üles. Vaatleja üritas jääda erapooletuks ning ütles, et laps veel otsiks. Laps kiikas mõnel korral isegi aknast välja, kuna arvas, et vend peab kindlasti olema korterist väljunud, kuna tema oma venda üles ei leidnud. Lõpuks tuli vend ise koridorist välja ning laps küsis kohe, et kus vend ennast peitis. Saanud vastuse oma küsimusele, tahtis laps küll edasi mängida, kuid vend ütles lapsele, et praeguseks aitab peitusest.
rahustavalt, kuid paneb mind samas ka mõtisklema erinevate sümbolite tähenduse üle, ehk annab ajudele tööd ja treenib mõtlemist. "Autoportree II (silmusega)" maalis on kasutatud üldiselt tumedamaid, üksteisega sobivaid toone ja miski ei häiri otseselt silma. Varjude mänguga on autor toonud maalile veidikene salapära ja müstilisust lisab ka autori näoilme. Silmus, nael ja paljud teised detailid annavad vaatlejale palju mõtteainet, et mida need esemed võiksid sümboliseerida, seetõttu süveneb vaatleja portreesse ning kõik detailid teevad selle autoportree kindlasti palju huvitavamaks. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Adamson-Eric
Astromeetia tegeleb taevakehade asendi ja liikumise mõõtmisega taevasfääril. Tänapäeva astronoomia on põhiliselt astrofüüsika, mis uurib taevakehi füüsika meetoditega. Andmeid tähtede kohta (valgusvõimsus, pinna temperatuur, leiduvad keemilised elemendid jms) saame teada suunates valguse tugevust ja spektraalkoosseisu mõõtvate aparaatidega varustatud teleskoobi mingile tähele. Maapealsele vaatlejale on loodus jätnud Universumi imetlemiseks väga kitsa pilu, mis on silmaga nähtav valgus. Astronoomia uurimisvaldkonda on laiendanud atmosfääriline astronoomia, mis sai alguse 1960.aastatel, mil algasid vaatlused kosmosest. Teleskoop (teleoskopeo) riistapuu kaugele vaatamiseks. (Atronoomiline pikksilm). Koosneb optikasüsteemist ja kandevkonstruktsioonist, mis on omavahel ühendatud nii, et teleskoobi optilist osa saaks kellamehhanismi abil taevavõlvi pöörlemisega kaasa pöörata.
vaatlejatega. Inertsiaalsüsteemis paigalseisvale kehale mõjuvate jõudude summa on null. Relatevistlik kiiruste liitumisseadus rõhutab piirkiiruse c saavutamatuse nõuet. Kui üks keha liigub ühes taustsüsteemis sirgjooneliselt kiirusega v1 ja süsteem ise kiirusega v2, siis keha kiirus u juhul v1 = c on c. Knemaatiline tegur näitab aja aeglustumist. Kui kiirus kasvab, kasvab ka piiramatult. Aja aeglustumiseks e. dilatatsiooniks nimetatakse nähtust, mille tõttu igale vaatlejale tundub, et teistes süsteemides on aja kulg aeglustunud. Omaaeg t0 korrutatud kinemaatilise teguriga annab ajavahemiku t, mis suureneb. Pikkuse suhtelisus e. kontraktsioon e. lühenemine on tõestatav näitega, et 100 m pika rongi liikumisel kiirusega 100 km/h lüheneb ta 4*10-15 mm. Seisumass m0 on keha mass inertsiaalsüsteemis, kus keha seisab paigal. Kineetiline mass mkin on kehale lisandunud kineetiline energia Ekin keha liikumisel suurel kiirusel. Kui keha kineetiline energia
Kalakotkas on Eesti kotkastest väikseim, samas aga eripäraseima väljanägemisega. Hele alapool, tumedad tiivanukid, kirju pea ja mõnevõrra kajakat meenutav lennupilt muudavad ta hästi äratuntavaks ka ilma optika abita. Peatutt ei ole reeglina vaatlejale nähtav. Tiibade siruulatus 145-170 cm. Kaal emalinnul kuni 2 kg, isalinnul ca 1,5 kg. Saagi jälgimiseks kasutab sarnaselt hiireviu ja tuuletallajaga paigallendu.Eriti häälekas on kalakotkas pesaelu häirijate peale pahandades. Nagu nimigi ütleb, toitub meie väikseim kotkas kalast. Ilmselt on evolutsiooni käigus kujunenud saledam keha eeliseks kala püüdmisel ja annab enam võimalusi osavust nõudvaks tegevuseks. Osavam ja kiirem lend
(Universumi homogeensus ja isotroopsus suurtes mastaapides), mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele. Ta on tihedalt seotud Koperniku printsiibiga. Kosmoloogilise printsiibi sõnastas 1933 astrofüüsik Edward Arthur Milne. Universumi homogeensuse ja isotroopsuse võttis 1917 aluseks Albert Einstein. Universumi homogeensusest on varem rääkinud Nicolaus Cusanus. Sõnastus: Universum on homogeenne, st ta paistab vaatlejale alati ühesugusena, olenemata ruumipunktist, kus ta viibib. Universum on isotroopne, st ta paistab vaatlejale ühesugusena sõltumata vaatlemise suunast ruumis (isotroopsuse printsiip). Homogeensuse ja isotroopsuse seos: Homogeensuse puudumine toob kaasa isotroopsuse puudumise (anisotroopia), isotroopsuse puudumine aga ei pruugi kaasa tuua homogeensuse puudumist. Täielik kosmoloogiline printsiip ja kosmoloogilise printsiibi võimalik rakendatavus aja suhtes:
Tähe gaasi rõhk ei ole enam suuteline gravitatsioonijõule vastumõju avaldama - täht variseb omaenese raskuse all kokku. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniliseks kollapsiks. Kauge vaatleja näeb musta augu tekkimisel järgmist pilti: gravitatsioonijõu mõjul suure hooga tsentri poole kokkulangeva tähe raadius väheneb kiiresti. Kuid mida lähemale jõuab raadius Schwarzschildi raadiuseni, seda rohkem tähe kokkutõmbumine aeglustub. Eemalolevale vaatlejale näib, et tähe pind läheneb Schwarzschildi raadiusele lõpmatult kaua ja saavutanud Schwarzschildi raadiuse, kokkutõmbumine lausa lakkab. Ent loomulikult variseb see täht edasi kohutava kiirusega tsentri poole kokku, eemalolevale vaatlejale ainult näib, et tähe pind tardub paigale, sest vaatleja jaoks jäi aja kulg tähe pinnal, kui see saavutas Schwarzschildi raadiuse, lihtsalt seisma ja igasugune liikumine lakkas
Selle teooriaga on kooskõlas ka relatiivsusteooria, kuna seal ka tegeletakse sõltuvust vastavalt taustsüsteemile. Aegruum on neljamõõtmeline, mis koosneb nii ajast kui ka kolmemõõtmelisest ruumist. Tähendab see seda, kui on olemas ruumi kolm punkti ja aeg, siis saame määrata objekti liikumist. Aegruumis liikuva osakese trajektoori nim tema maailmajooneks. Ning vastava osakese trajektoor koosneb hulgaliselt maailmajoontest. Aja aeglustumine on nähtus, kus vaatlejale tundub teistes süsteemides olev aja kulg aeglustunud. Näiteks kui üks kaksikuteks läheks kosmosesse siis tagasi tulles pole kaksikud enam ühevanused. Kaksik, kes käis rändamas, on nüüdseks noorem. Kuna kaksik käis vahepeal mitte-inertsiaalsüsteemis tuleb tagasi tulles samasse inertsiaalsüsteemi kosmoseränduril pidurdada. Kuna vastuolud relatiivsusteoorias puuduvad siis ajaliselt jääbki üks kaksikutest nooremaks, mis ajaliselt on küll väike suurus.
kirjeldab galaktikate vaadeldavat liikumist. 9. Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng Hubble'i konstandist? 10. Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng keskmisest tihedusest? Kui jääda kindlaks põhimõttele, et aine jäävuse seadus kehtib, tähendab see samaaegselt lõpmatut tihedust. 11. Mis on kosmoloogiline horisont? Eemaldumiskiiruse lähenemisel valguse kiirusele kasvab punanihe (muidugi relativistlike valemite kohaselt) lõpmata suureks, mis loob vaatlejale illusiooni tohutu suurest, kuid tühjast ruumist. 12. Milline on Universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus? Wien'i valemi järgi vastab sellele temperatuur 2,7 K (-270°C). Kui vaadata minevikku, siis pidi temperatuur olema seda kõrgem, mida väiksem oli mastaabikordaja. 13. Kirjelda aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus. · Aine eraldumine antiainest · Esialgse keemilise koostise teke · Vesiniku rekombineerumine · Struktuuri kujunemine 14
elamused intensiivsed. 4. Dialoogiline vorm Draama vormiliseks iseärasuseks on dialoogiline sõnastus. Dialoog ehk kahekõne oli algselt kõne kahe isiku vahel, nüüd aga kahe või mitme isiku vahel ristlev kõnelus. Iga üksiku tegelase kõneosa dialoogis nimetatakse repliigiks. Sageli esineb draamas ka monoloog ühe tegelase ulatuslikum kõne mis annab seda edasi tegelase mõtteid, et neid teatavaks teha vaatlejale. Temaatilise terviku säilitamise huvid ja lavatehnilised põhjused, nagu dekoratsiooni, kostüümide ja lavasisustuse muutmine, tingivad draamateose jaotamist vaatusteks. Vaatused jagunevad omakorda etteasteteks ehk stseenideks, s.o. osadeks, kus tegelaste koosseis ei muutu. Dramaatilised zanrid. Antiikajast saati jaotati draamateosed kaheks peazanriks: tragöödiaks ehk kurbmänguks ja komöödiaks ehk naljamänguks. XVIII sajandil tekib kolmas vahepealne zanr draama,
meisterlikkuse kulminatsiooni. Mona Lisa istub lodzal, ruumis, mida määratleb väikeste sammastega piire, mille aluseid on selgelt näha, kuigi võlle? on raske eristada. Need sambad raamivad kaugemal olevat maastikku vasakule ja paremale, samas raamides ka istuvad figuuri. Käte positioon vastab väärika kodanliku naise poosile – kuid selles mise-en- scenes, tundub see olevat istuja liikumise tulemus. Mona Lisa pidi istuma vaatlejale risti, kuid meie poole pöördudes on oma parema käe pannud üle oma vasaku käe. Huvitav detail: kui sa vaatad tähelepanelikult nimetissõrme kontuuri tema paremal käel, näed sa „pentimentot“ – muudatust maali struktuuris kunstniku enda poolt. Mona Lisa istub poolringikujulisel puidust toolil, mille käsituge toetab Balusters? ; see on selgelt äratuntav kui pozzeto tool, tüüpiline itaalia renessanssile. Mona Lisa soeng on keerulisem kui see esimesel silmapilgul tunduda võib
Millisest printsiibist tulenevalt tuletatakse aja dilatatsiooni ja pikkuse kontraktsiooni valemid. Kuidas see printsiip väljendub valemina Aja dilatatsiooni ja pikkuse kontraktsiooni valemis tuletatakse kinemaatilise teguri kaudu. Valem: t=l/c 6. Mis on võtmeks aja dilatasiooni nähtuse tekkimisel, kirjuta valem, selgita selle tähendust AJA DILATATSIOON aja aeglustumine suurtel kiirustel. Liikuvas süsteemis toimuvad protsessid näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kellekäigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab ka aja ja ruumi vahelisi seoseid (kell käib seda aeglasemalt, mida kiiremini ta ruumis liigub) t2= t1/(1-v2/c2) 7. Kuidas selgitada pikkuse kontraktsiooni nähtust, valem? PIKKUSE KONTRAKTSIOON - e lühenemine; keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaalsüs erinev ning seda väiksem, mida suurem kiirusega keha liigub. Lüheneb liikumissihiline mõõde
vormelauto hääl võrreldes meile läheneva auto omaga? Milline on selle nähtuse selgitus? Doppleri efekt on füüsikaline nähtus, mis avaldub selles, et helilaine või elektromagnetlaine registreeritav (tajutav, mõõdetav) sagedus sõltub lainete allika ja vastuvõtja liikumise kiirusest ning suunast. Laineallikas peab vaatleja suhtes liikuma eemale, et tema tekitatud lained oleks ruumis kokku surutud, aga et oleks välja venitatud, siis peab laineallikas liikuma vaatlejale lähemale. Meist eemalduv vormelauto hääl muutub madalamaks, kui meile läheneva auto omaga. Heli tuleb meile lähemale suurema sagedusega aga eemaldub väiksema sagedusega.
Põimumine on jätkuvalt voolav, mitteametlik ja ebasümmeetriline kavand, mis karaktiseerib kõiki Viikingite kunstistiile ja on kontrastis Gildi stiili ametlikkusega. Põhierinevus on see, et looma pead vaatavad vaatlejale otsa. Keha tekstuur on minimaalne võrreldes Osbergi stiiliga. Sellel kindlal esemel puudub ,,haarav elajas", mis on tihti omane sellele stiilile ja võib olla traditsioonile osa sellele stiilile. Jelling (880 - 1000 a) Kolmas viikingite ornamentikastiil. Peamised leiukohad asuvad Taanis.
– Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa liikumine: pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid taeva asendit kogu öö, õhtust hommikuni, märkad peagi, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu täpselt Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähistaeva pöörlemine poolusel: Poolusel asuvale vaatlejale paistab maailmapoolus (põhjapoolusel Põhjanael) otse vertikaalselt „pähe“, kõik taevakehad tiirlevad mööda ringjooni, mis asuvad muutumatutel kõrgustel. 3. Kirjelda heliotsentrilist maailmasüsteemi? – Heliotsentriline (Koperniku) maailmasüsteem kirjeldab taevakehade liikumist selliselt, kus liikumise keskpunktiks (taustkehaks) on Päike. Enne Kopernikut oli kasutusel Ptolemaiose maailmasüsteem, kus taustkehaks oli Maa, mille ümber toimus taevakehade liikumine
vaimseks tegevuseks, muljete eritluseks ning ta kasutuses oleva vaimse vara sünteesiks. Ideede SÕNASTAMINE pole iseseisev toimus, rangelt mõistuspärane vanas tähenduses, vaid osa mingist kindlast grammatikast ning on eri grammatikates vähem või rohkem erinev. Me tükeldame loodust mööda neid jooni, mis on ette antud meie emakeele poolt. Kategooriaid ja tüüpe, mida me eraldame nähtuste maailmast, me ei leia mitte sel põhjusel, et nad jõllitavad igale vaatlejale otsa. Vastupidi, maailm on antud muljete kaleidoskoopilise vooluna, mida peab korrastama meie vaim- see tähendab suures osas keelesüsteemid vaimus. Me lõigume looduse tükkideks, korrastame selle mõisteteks ning omistame tähendusi nii, nagu me seda teeme, suuresti seepärast, et me oleme osalised kokkuleppes seda sel viisil korrastada -- kokkuleppes, mis kehtib kõikjal meie keelekogukonnas ja mis on kodifitseeritud meie keele mallidesse
Tööpõhimõte Tavalises fotos on salvestatud vaid esemelt tulnud valguse kiiritustihedus. Seega ei ole foto vaatlemisel tekkiv valgusväli identne esialgselt esemelt tulnud valgusväljaga: kaduma on läinud info eri suundadest tulnud valguskiirte faasivahe kohta. Hologrammis on salvestatud lisaks kiiritustihedusele ka faasiinfo ning kujutise taastekitamisel tekkiv valgusväli on identne salvestamisel esemelt tulnud valgusväljaga. Seega tundubki vaatlejale kujutis kolmemõõtmelisena. Faasiinfo salvestamiseks kasutatakse interferentsi nähtust. Ruumiliselt koherentne valguskimp jagatakse kaheks, näiteks poolläbilaskva plaadiga. Osa valgusest langeb otse salvestavale elemendile (edaspidi fotoplaat): nimetame seda võrdluskimbuks, teine osa esmalt hajub ning peegeldub kujutatavalt objektilt ning alles seejärel langeb salvestavale meediumile: nimetame seda esemekimbuks
mõõtesuuruste väärtus on konkreetse suuruse kvatitatiivne (arvuline) määrang, mida tavaliselt väljendatakse arvväärtuse ja mõõtühiku korrutisena. 28. Selgita mõõtevahendi, mõõtesignaali, kalibreerimise ja mõõteriista tähendust? Mõõtevahend on kindlate omadustega tehniline vahend, kasutatakse mõõtmiseks, mõõtesignaal on endas mõõtarvu kandev info, kalibreerima tähendab täpsete mõõtmete andmist, mõõteriist on mõõtevahend, mis esitab mõõtesignaali juba vaatlejale vahetult tajutaval kujul 29. Mis on etalon?too näiteid Etalon on mõõtevahend, mida kasutatakse mõõtühiku või sama liiki suuruse mõnede teiste väärtuste määratlemiseks, realiseerimiseks, säilitamiseks või edastamiseks, näide:mõõt, mõõteriist, etalonaine, mõõtesüsteem 30. Millised on SI süsteemi põhiühikud? Põhiühikud on meeter(1m), kilogramm(1kg), sekund(1s), amper(1A), kelvin(1K), mool(1mol), kandela(1cd) 31. Mismoodi on defineeritud fundamentaalsed
raskem ja töömahukam, kui inimestel oleks võimalus loota ainuüksi iseendale, teada saamaks, mida on tarvis teha. Õnneks enamus inimkäitumisi on õpitavad läbi vaatlemise ja jäljendamise- jälgides teisi saame me aru, kuidas teatud käitumismustreid kasutada. Sotsiaalse õppimise teooria seletab inimkäitumist kognitiivsete, käitumuslike ja keskkondlike mõjude pideva vastastiku toimena. Vaatlusliku õppimise põhikomponentideks on: 1. tähelepanu ning vaatlejale iseloomulikud jooned; 2. meeldejätmise võime (säilitamine); 3. reproduktsioon; 4. motivatsioon. Kuna hõlmatud on nii tähelepanu, mälu kui ka motivatsioon, sobitub sotsiaalse õppimise teooria nii kognitiivsesse kui ka käitumuslikku raamistikku. Käsitlusala Sotsiaalse õppimise teooriat on laialdaselt kasutatud mõistmaks agressiooni ja psüühilisi häireid, seda eriti käitumiste modifikatsioonides. Näited
Chalmers võtab esmaselt arvesse selle argumendi elujõulisust mis väidab, et teadus põhineb kindlatel vaadeltavatel faktidel. Seejärel arvestab ta tajumise rolli ja siis teoreetilise struktuuri rolli millelt faktid on tõlgendatud.Mõlemad need arvestused toovad meid tagasi mitte ainult vaatlejale vaid ka vaatleja sisemise subjektiivsele kogemusele. Falsifikatsionismi lähenemine oli esmalt välja öeldud Karl Popperi poolt.Ta pakkus välja, et ühtegi teooriat ei saa tõestada. Vaatlused on lõplikud aga seeeest võimalused on lõputud.Üks rääkides teisele vastu tõestab, et sellel väitel tõesti on null tõenäosus tõesusele.Teooriaid saame me ainult ümber lükata ja falsifikatsionnerida neid.Kui teooriat esitatakse viisil kus seda on võimatu
Mõned kunstiajaloolased seostavad seda muutust Friedrichi naise Caroline Bommeriga. Arvatakse, et kunstnik lisas oma maastikele rohkem figuure kui varem, sest ta mõistis inimelu, perekonna ja sõprade olulisust. Tavaliselt morn Friedrich jätkas maalimist uue avastatud õnnetundega. Kunstniku palett muutub kirevamaks. Olenemata tehnikast, kasutas Friedrich tihti oma töödes rückenfigur’it ehk inimest tagantvaatest, kes mõtiskleb avalduva vaate üle. Selline tehnika annab vaatlejale võimaluse näha sama vaatepilti ning jagada kogemust figuuriga. Hilisematel aastatel keskendusid Friedrichi maalid surmale. Kunstniku õnnetunne kadus peagi, kui ta sattus n-ö sõltuvusse surmajärgsest elust. Tema stiil näitab ülevoolavat üksildustunnet ja tundub nagu lapsepõlve melanhoolia on tulnud tagasi teda kummitama. „Maastik haua, kirstu ja öökulliga“ on maalitud aasta peale tema insulti ja on järjekordne näide tema stiili muutumisest
jagati kahekümne neljaks 15 pikkuskraadiseks tsooniks ning uurimispiirkond piirati 7...8 laiuskraadiga ekliptikast lõuna ja põhja poole. Tsoonid jagati rühma liikmete vahel liisuga. Iga liige pidi käsitsi koostama oma tsooni tähekaardi kuni kõige nõrgemate teleskoobis nähtavate tähtedeni. Igal järgneval ööl tuli see kaart uuesti koostada, nii et iga rändav taevakeha oleks avastatud. Otsitava planeedi oodatav liikumine oli umbes 30 kaaresekundit tunnis, mis pidi olema igale vaatlejale eristatav. Uuele planeedile oli juba valmis mõeldud nimi Phaeoon. Komeedid Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Nad ilmuvad enamikus ootamatult (korduvalt nähtud nn. perioodilisi komeete on teada vaid mõnikümmend) paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. Hele komeet on
Jaapanlastele on väga oluline maastiku loomulikkus ja seda kujundatakse ettevaatlikult ja hoolikalt planeeritult. Inimesed sõltuvad loodusest, seetõttu on keskkonna kujundamisel oluline säilitada universumi ühtsust, luua loodusliku täiuslik miniversioon kooskõlas inimkätega valmistatule. Igal elemendil on oma sümboolne tähendus. Kivid, mida aedades asetatakse kesksele kohale, ei ole juhuslikud. Need on omamoodi erilised ning enamasti püütakse asetada nii, et vaatlejale tekib ettekujutus mõnest teatud lemmikuks kujunenud sümbolist. Aedades kasutatavad elemendid tulenevad mütoloogiast, kus kilpkonn tähistab tarkust ning pikaelisust, kurg head õnne jne. Suured kivid tähistavad mägesid, kruus ning liiv tiigikesi ja jõgesid. Traditsiooniliselt jäljendab jaapani aed loodust, kus näiliselt tundub taimestik kasvavat metsikult, kuid tegelikult on tegu kontrollitud minimaailmaga, kus kõik on hoolikalt planeeritud ning taimede kokkusobitamisel
mille väärtus on: Absoluutselt must keha on selline idealiseeritud keha, mis neelab kogu talle pealelangeva valguse (st valgus üldse ei peegeldu sellise objekti pinnalt). Kuigi ükski materjal ei käitu absoluutselt musta keha taoliselt, on võimalik implementeerida objekt, mille omadused on kuitahes lähedased absoluutselt musta keha omadele. Selliseks objektiks on tumedate (nt tahmatud) siseseintega õõnsus, mille seina on tehtud hästi väike avaus. Välisele vaatlejale tundub auk absoluutselt mustana, sest läbi avause õõnsusse sattunud valguskiir peegeldub mitmeid kordi õõnsuse siseseintel enne kui pääseb uuesti läbi avause välja ja seega neeldub praktiliselt täielikult (muuseas, samal põhjusel näib toa sisemus päikesepaistelisel päeval kaugelt läbi avatud akna vaadatuna mustana). Kuna avaus on hästi väike, siis õõnsuse sisemuses olev kiirgus on praktiliselt tasakaalus seintega (mida hoitakse fikseeritud temperatuuril).
arvestama, et kõigile ei saa meeldida ühed ja samad asjad. Inimeste moraalsed hoiakud baseeruvad tunnetel. Kes on nii julge, et võtab endale õiguse mõista moraalset kohut inimeste üle. Moraalselt oleks õige mõista kohut ainult iseenda üle, on tegusid mille eest inimene saab (peab) vastust andma ainult iseendale. Moraal on iga inimese lahutamatu osa. Suhtumine loodusesse oli suhtumine terviklikku, ühtsesse organismi, milles oli oma koht antud ka inimesele filosoofile-vaatlejale, poeedile-kunstnikule, põllu- või käsitöölisel. Paljud filosoofid on käsitlenud seda probleemi. Enamus on jõudnud järeldusele, et vaid mõtlemise abil on võimalik maailma kui tervikut tunnetada ja mõista kuid täielikult tervikuna maailma mõista ei ole võimalik. Seda on võimalik mõista ainult kogemuse abil, kuid kogu maailmast meil kogemust saada ei ole võimalik. Eesti rahval on olemas omad usundid, mille aluseks on looduskeskkond ja inimeste elatusalad
omavaheline asend on praktiliselt muutumatu Planeetide pöörlemine Et planeedid on massiivsed kehad ja pöörlevad suhteliselt aeglaselt, on see liikumine suhteliselt stabiilne ja lihtsasti kirjeldatav. Kõige kiiremini pöörleb Jupiter (täispöördeks kulub 9 tundi ja 55,5 minutit), kõige aeglasemalt Veenus (243 päeva). Massiivse atmosfääriga planeetidel erineb ,,nähtava pinna" atmosfääri ülakihtide pöörlemiskiirus oluliselt tahke tuuma pöörlemiskiirusest (välisele vaatlejale näib näiteks Veenus pöörlevat perioodiga ligikaudu 4 ööpäeva). Planeetide tiirlemine Planeetide tiirlemise määrab peaasjalikult Päikese gravitatsiooniväli. Kõigi Päikesesüsteemi planeetide ja kääbusplaneetide liikumise kirjeldamiseks piisab täiesti nn. punktmassi lähendist, kus arvestatakse vaid kahe keha Päikese ja vaadeldava planeedi gravitatsioonisilt vastastikmõju. Et Päike on oluliselt massiivsem kui ükskõik milline planeet, tähendab see vaba liikumist
Pendli pöördudes libiseb valguslaik piki skaalat. Maksimaalne pöördenurk 0 määratakse (arvestades valguse peegeldumise seadust) valemist. Foucault pendel Foucault' pendli abil saab näidata, et Maa pöörleb. Katse aluseks on pendli omadus säilitada oma võnkesihti*. Kujutleme, et pendel on pandud võnkuma Maa põhjapoolusel. Pendel säilitab oma võnkesihi, aga Maa pöördub, nagu ikka, vastupeva. Selle tulemusena näib vaatlejale, et pendli võnketasand nihkub päripäeva, sest Maa pöördub pendli all. Kuna Maa teeb tähtede suhtes täispöörde 23 tunni 56 minutiga, siis pöördub pendli võnkesiht igas tunnis 360° : 23.93 = 15°2'30'' ja täheööpäeva pärast on taastunud algolek. Seevastu ekvaatoril ei pöördu maapind pendli võnkesihi suhtes üldse. Üldiselt pöördub pendli võnkesiht laiuskraadil j ühe tunniga nurga a võrra, kusjuures a = 15°2'30'' sin(j).
asuvad horisondi- ja ekvaatoritasandi lõikumis- punktides; N ja S loomulikult vaatleja meridiaani PS ja horisondi lõikumispunktides. Sfääri pinnale on Q' projekteeritud taevakehade S1,S2 ja S3 asukohad. Taevasfääri vaatlejale nähtamatu osa on varjutatud. n Joonis 9 Nüüd võib juba Maa taandada taevasfääri keskel asuvaks punktiks, kuna kahe sfääri omavaheline seos on määratud. Sellist pilti on kujutatud joonisel 9. Siin on kõik punktid, jooned ja ringid taevasfääri pinnal.Uute punktidena tulevad joonisele loodjoone pikenduse ja sfääri alumise poole lõikumispunkt n nadiir (ar
· Võimaldab lugeda asutusse saabunud digitaalselt allkirjastatud dokumente · Võimaldab infovahetust Kodaniku Infotehnoloogia Portaaliga (KIT). 7 Postipoisis on võimalik määrata kasutajale erinevaid õigusi ehk rolle. Postipoisi kasutaja võib olla, kas: Vaatleja, Kasutaja või Administraator. Vaatleja õigused: Vaatleja saab dokumente ainult lugeda, ta ei saa neid registreerida ega edastada. Vaatlejale saavad kasutajad dokumente edastada vaid teadmiseks. Vaadata dokumentide andmeid ja avada viidetes toodud faile Kasutaja õigused: Kasutaja saab töötada dokumentidega, neid registreerida, edastada, kooskõlastada ja algatada/osaleda protsessides. Administraatori õigused: Administraator häälestab Postipoisi vastavalt asutuse struktuurile /funktsioonidele, asjaajamiskorrale ja dokumentide loetelule. Dokumendi registreerija ja administraator saavad anda avalike ning
Ganymedes Fakte Jupiteri kohta Nii Maa kui ka teised planeedid on pidevas tiirlemises ümber Päikese, mistõttu iga pilk taevasse on unikaalne ja kordumatu. Parimaks planeediks amatöörteleskoopidele on hiidplaneet Jupiter, millel on suurem valgustatud pind kui teistel planeetidel kokku. Samuti on ta vaadeldav enamiku aastast vähemalt osa öö jooksul. Jupiteril, nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub tahke pind. Olles gaasplaneet, näitab Jupiter vaatlejale pidevalt muutuvat pilvkatet, mida ajavad edasi ida-lääne tuuled. Esimene pilk planeedile väikese teleskoobiga näitab pooluste suunas kergelt kokkusurutud ketast, mis servadest on tuhmim. Läbi ketta jooksevad vähemalt kaks ekvaatoriga paralleelset tumedat vööndit, mis on lahutatud heleda tsooniga. Põhjalikumal vaatlemisel ilmub rohkem vööndeid ning parematel vaatlusmomentidel hea teleskoobiga on näha üle kogu ketta turbulentseid keeriseid ja keerdsõlmi.
(Universumi homogeensus ja isotroopsus suurtes mastaapides), mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele. Ta on tihedalt seotud Koperniku printsiibiga. Kosmoloogilise printsiibi sõnastas 1933 astrofüüsik Edward Arthur Milne. Universumi homogeensuse ja isotroopsuse võttis 1917 aluseks Albert Einstein. Universumi homogeensusest on varem rääkinud Nicolaus Cusanus. Sõnastus: Universum on homogeenne, st ta paistab vaatlejale alati ühesugusena, olenemata ruumipunktist, kus ta viibib. Universum on isotroopne, st ta paistab vaatlejale ühesugusena sõltumata vaatlemise suunast ruumis (isotroopsuse printsiip). Homogeensuse ja isotroopsuse seos: Homogeensuse puudumine toob kaasa isotroopsuse puudumise (anisotroopia), isotroopsuse puudumine aga ei pruugi kaasa tuua homogeensuse puudumist. Täielik kosmoloogiline printsiip ja kosmoloogilise printsiibi võimalik rakendatavus aja suhtes:
2. Neeldumisjoonte tekkekohaks peab olema tähe atmosfäär; et seal on näha nii ioonide kui neutraalsete aatomite (ja isegi molekulide) spektrijooni, peab temperatuur tähe pinnast eemaldumisel kiiresti alanema. 3. Joonte lainepikkuste ja intensiivsuste järgi saab hinnata täheaine keemilist koostist. 4. Joonte lainepikkuste süstemaatiline erinevus laboratoorsetest näitab tähe vaatesuunalist liikumist (Doppleri efekt). Kui täht läheneb vaatlejale, on jooned nihkunud lühema lainepikkuse poole (sininihe), kui aga kaugeneb, siis pikemate lainepikkuste poole (punanihe). Kui sininihe vaheldub perioodiliselt punanihkega, on tegemist kaksiktähega (liikumisel piki orbiiti täht kord läheneb meile, kord kaugeneb). 5. Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist (tähe üks serv kaugeneb, tekitades punanihke, teine aga läheneb, andes sininihke -- kokku saame lihtsalt laiema joone).
Hall´i akna jaoks. See on erilise tähtsusega, sest käsitleb teemat, mida Tiffany kasutas ka oma maalidel. Samanimelist akvarellmaali koopiaid võib leida lõpututes kogustes. Vitraaz on eriline ka seetõttu, et käed ja neiu pea on maalitud Louis Comfort Tiffany enda poolt. Neiu jalgu katab hoolikalt klassikaline pikk kleit. Vitraazil kujutatav näitsik sirutab käsi segaduses oleva flamingo poole, kelle kaaslane näib vaatavat arusaadava kahtlusega. Vaatlejale on öeldud nii mõndagi neiu kohta, v.a seda, et Ta on hästi hoolitsetud ja ei tea midagi flamingode toitmisest (kes sööb pea alaspidi ja eelistab toitu, mis on vees). Aken püstitab veel nii mõnedki küsimused: Kas on tegemist külastusega antiiksesse Rooma või hoopiski troopilisele saarele, kus neiud riietuvad ajatult ning elavad sõbralikes suhetes veelindudega? Kas tüdruk on linnuarmastaja või on ta seotud mingisuguse teatraalse loodusega?
· Kui suur on valguse kiirus ja kuidas sõltub taustsüsteemist? Valguse kiirus on vaakumis ~300000km/s ja sõltub taustsüsteemi valikust niiviisi, et taustsüsteem määrab ära, kas tegemist on liikumise või paigalseisuga. Ehk kui taustsüsteem liigub ise 300000km/s ja valgusega samas suunas, siis üksteise suhtes on need kaks objekti paigal. · Mida tähendab ajadilatsioon, pikkuste kontraktsioon Ajadilatsioon tähendab seda, et igale vaatlejale tundub, et teistes süsteemides on aja kulg aeglustunud. Pikkuste kontraktsioon tekib mistahes liikumise sihilise pikkuse puhul · Kuidas sõltub mass kiirusest? Mass kasvab võrdeliselt kinemaatilise teguriga. · Iseloomusta tuuma (suurus, massi koondumine) Tuuma läbimõõt on 10-15 m. Tuuma on koondunud u 99,5% aatomi massist, tuuma tihedus väga suur. · Tuumaosakesed, massiarv, laenguarv
Hall´i akna jaoks. See on erilise tähtsusega, sest käsitleb teemat, mida Tiffany kasutas ka oma maalidel. Samanimelist akvarellmaali koopiaid võib leida lõpututes kogustes. Vitraaž on eriline ka seetõttu, et käed ja neiu pea on maalitud Louis Comfort Tiffany enda poolt. Neiu jalgu katab hoolikalt klassikaline pikk kleit. Vitraažil kujutatav näitsik sirutab käsi segaduses oleva flamingo poole, kelle kaaslane näib vaatavat arusaadava kahtlusega. Vaatlejale on öeldud nii mõndagi neiu kohta, v.a seda, et Ta on hästi hoolitsetud ja ei tea midagi flamingode toitmisest (kes sööb pea alaspidi ja eelistab toitu, mis on vees). Aken püstitab veel nii mõnedki küsimused: Kas on tegemist külastusega antiiksesse Rooma või hoopiski troopilisele saarele, kus neiud riietuvad ajatult ning elavad sõbralikes suhetes veelindudega? Kas tüdruk on linnuarmastaja või on ta seotud mingisuguse teatraalse loodusega?
annaabi.ee 
