Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kiivsirged nähtavus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kiivsirged nähtavus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kusikaljaks Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Ülesanne 2 - Kiivsirged, nähtavus

Ülesanne 2. KIIVSIRGED. NÄHTAVUS Antud on kiivsirgete a ja b kaksvaade (joonis 1). Lahendada sirgete a ja b varjumine konkureerivate punktide määramise teel. Esitage lahenduskäigu kirjeldus kirjalikult. Joonis 1 Vastus: Näiteks võtame punkti põhiekraanil sirge a ja b lõikumiskohas (punkti nimeks paneme A) ja ühendame esiekraanil mõlema sirgega nii, et see joon oleks risti x teljega. Saame sirgetel kaks punkti (A1 ja A2) erinevatel kõrgustel. Vaatame, millisel punktil on suurem kvoot põhiekraanil. Selle punkti mille kvoot on põhiekraanist suurem on põhiekraanil peal pool (jämejoon). Põhiekraanil näeme esimesena sirget b ja pärast sirget a. Sama moodi tuleb käsitleda ka nähtavust esiekraanil.

Insenerigraafika
thumbnail
1
doc

Nähtavuse lahendamine kiivsirgete puhul

Ülesanne 2. KIIVSIRGED. NÄHTAVUS Antud on kiivsirgete a ja b kaksvaade (joonis 1). Lahendada sirgete a ja b varjumine konkureerivate punktide määramise teel. Esitage lahenduskäigu kirjeldus kirjalikult. Joonis 1 Vastus: Et otsustada, kumb sirge läheb üle eestvaates, siis märgistan pealtvaates sirge b' punkti U' ja sirge a' punkti V', mis asetsevad ühel ja samal esikiirel. Nende punktide ühiseks eestvaateks on sirgete a ja b eesvaadete lõikepunkt U''=V''. Tõmmates sidejoone läbi selle punkti, näeme pealtvaatelt, et sirgel b asetseva punkti U kaugus esiekraanist on suurem sirgel a asetseva punkti V omast. Järelikult on punkt U eestpoolt vaadates vaatlejale lähemal kui punkt V, see tähendab sirge b läheb sirge a eest läbi. Seepärast sirge a eestvaade märgitakse joonisel katkestatult. Et otsustada, kumb sirge läheb üle pealtvaates, siis märgistan eestvaates sirge b'' punkti N'' ja sirge a'' punkti M'', mis as

Kujutav geomeetria
thumbnail
1
doc

ülesanne 2

Ülesanne 2. KIIVSIRGED. NÄHTAVUS Antud on kiivsirgete a ja b kaksvaade (joonis 1). Lahendada sirgete a ja b varjumine konkureerivate punktide määramise teel. Esitage lahenduskäigu kirjeldus kirjalikult. Joonis 1 Vastus: Sirgete a'' ja b'' nähtavus. Kõigepealt tõmban a'' ja b'' ristumispunktist sidejoone, risti kaksvaate teljega, mis lõikab a' ja b' ( sirge a ja b projektsioon põhiekraanil). Mõõdan kvoote ja pikema põhikvoodiga sirge on eespool ehk b''( sirge b projektsioon põhiekraanil) asub eespool kui a''(sirge a projektsioon põhiekraanil). Sirgete a' ja b' nähtavus. Kõigepealt tõmban a' ja b' ristumispunktist sidejoone, risti kaksvaate teljega, mis lõikab a'' ja b'' ( sirge a ja b projektsioon esiekraanil). Mõõdan

Kujutav geomeetria
thumbnail
10
doc

Analüütilise geomeetria valemid

l) D = A = B = 0, x y ­ tasandi võrrand z=0 47. Tasandi võrrand telglõikudes x y z + + =1 a b c 48. Tasandi võrrand läbi kolme antud punkti. x ­ xA y ­ yA z ­ zA xB ­ x A yB ­ y A zB ­ z A = 0 xC ­ x A yC ­ y A zC ­ z A 49. Tasandi normaalvõrrand. x cos + y cos + z cos ­ p = 0 Kahe sirge vastastikune asend ruumis: x 2 ­ x1 y 2 ­ y1 z 2 ­ z1 50. kiivsirged. ( s1 x s2 ) P1P2 0 l1 m1 n1 0 l2 m2 n2 3 x 2 ­ x1 y 2 ­ y1 z 2 ­ z1 51. Asetsevad ühel tasandil. ( s1 x s2 ) P1P2 = 0 l1 m1 n1 =0

Analüütiline geomeetria
thumbnail
10
doc

Analüütilise geomeetria valemid

l) D = A = B = 0, x y ­ tasandi võrrand z=0 47. Tasandi võrrand telglõikudes x y z + + =1 a b c 48. Tasandi võrrand läbi kolme antud punkti. x ­ xA y ­ yA z ­ zA xB ­ x A yB ­ y A zB ­ z A = 0 xC ­ x A yC ­ y A zC ­ z A 49. Tasandi normaalvõrrand. x cos + y cos + z cos ­ p = 0 Kahe sirge vastastikune asend ruumis: x 2 ­ x1 y 2 ­ y1 z 2 ­ z1 50. kiivsirged. ( s1 x s2 ) P1P2 0 l1 m1 n1 0 l2 m2 n2 3 x 2 ­ x1 y 2 ­ y1 z 2 ­ z1 51. Asetsevad ühel tasandil. ( s1 x s2 ) P1P2 = 0 l1 m1 n1 =0

Analüütiline geomeetria
thumbnail
2
odt

Kujutava geomeetria 2.loeng

Kujutav geomeetria, loeng 2 Mongei meetod, sirge jälgpunktid, eriasendilised sirged, sirglõigu pikkus ja kaldenurgad, kahe sirge vastastikused asendid Sirgjoone jälgpunktid Sirge jälgpunktiks (jäljeks) nim sirgjoone ja ekraani lõikepunkti. Üldasendilisel sirgel on kolm jälge: *lõikepunkt põhiekraaniga -põhijälgpunkt *esiekraaniga- esijälgpunkt *külgjälg- külgjälgpunkt Põhijälg ja tema pealtvaade asetsevad põhiekraanil ja sirge pealtvaatel, põhijälje eestvaade aga x-teljel ja sirge eestvaatel. Esijälg ja tema eestvaade asetsevad esiekraanil ja sirge eestvaatel, esijälje pealtvaade aga x-teljel ja sirge pealtvaatel. Üldasendiline sirge Üldasendiline sirge ei ole paralleelne ühegi ekraaniga ega asetse sellel. Tunnus: kõik 3 sirge projektsiooni on kaldu ekraanide suhtes. Sirglõigu ristprojektsioonid on sirglõigust enesest lühemad. Sirgjoone kaldenurgad ei esine üheski vaates õiges suuna

Kujutav geomeetria
thumbnail
120
pdf

Joonestamine

J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž

Matemaatika
thumbnail
566
pdf

ÜLESANNE I PINNATÜKK

Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduva

Autocad



Lisainfo

webct kodune ülesanne

Meedia

Kommentaarid (1)

lahike profiilipilt
lahike: kui see on õige siis olen rahul:D aga mingi info annab
11:24 27-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun