Harper Lee ''Tappa laulurästast'' Tegelased : Jean Louise ''Nirksilm'' Finch, Jem Finch, Atticus Finch, Dill, Tom Robinson, Koll Radley, Alexandra Finch, Raamat räägib Finchide pere igapäevaelust läbi Nirksilma vaatevinkli. ''Tappa laulurästast'' peegeldab hästi 1930ndate ühiskonna tavasid. Teose üheks sõlmpunktiks on Tom Robinsoni, kes on neeger, süüdimõistmine Mayella Ewelli vägistamises. See juhtum määratakse Atticus Finchile, sest kohtunik Taylor usub, et ainult Atticusele on võimalus vandekohut natukene enne otsuse tegemist mõtlema panna. Kuigi tunnistajate ütlused on kohati arusaamatud ja ei anna kindlaid vastuseid toimunu kohta ja puuduvad otsesed
Kõik ei läinud täpselt nii, kui soovitud, ta kaotas enda tunnete üle kontrolli ja sooritas enesetapu. Just emotsioonid ongi need , mis ajendavad inimesi käituma ja ütlema selliseid sõnu, mida nad ei pruugi hiljem, rahuliku pilgu läbi vaadatuna, üldsegi tõsiselt mõelda. Öeldakse küll, et esimene arvamus tavaliselt ei muutu, kuid otsused, mis võetakse vastu meeltesegaduses ja tunnete ajendil, võivad osutuda hiljem valedeks. Segaduses olles, ei mõelda mõlema vaatevinkli suhtes ratsionaalselt. Enamasti tunnete vallas olevad inimesed võtavad alateadlikult vastu otsuse, mis on neile kasulikum. Tuleb välja, et inimeses on mitu erinevat "mina" tegelast. Alateadvus, tunded ja mõistus, mis 1 räägivad alatihti erinevaid keeli. Nendest kõigist kokku tekib meeltesegadus ning edasi areneb rahulolematus, mis pidevalt inimesi piinab
tegeleda tõelisusega, mis teda ümbritseb. Tal on küüniline, liialt lihtsustatud arusaam teistest inimestest. Suur osa tema fantaasiamaailmast põhineb ideel, et lapsed on lihtsad ja süütud, samal ajal kui täiskasvanud on pealiskaudsed ja silmakirjalikud. Idee poisist, kes püüab kuristiku äärel lapsi, peegeldab tema hinge süütust, tema usku puhtasse, äraostetamatusse noorusesse. Teisalt võib Holdenit pidada tegelikust maailmast äralõigatuks, sest ta näeb maailma vaid läbi enda vaatevinkli. Usun, et lugejate arv, kes suudavad end samastada Holdeniga, on hämmastavalt suur. Tema rahulolematus ja oskus seda väljendada kisub lugejat kaasa, paneb ta mõtlema. On huvitavam vaadelda olukordi tema vaatenurgast, minna kaasa tema murede ja pahurusega, kui hakata raamatut lugedes lahkama, mis võiks olla tema käitumise põhjuseks. On ilmselgeid märke, et Holden on paheline ja ebausaldusväärne : ta kukub välja neljast koolist, näitab ükskõiksust
Isiklik filosoofia Kierkegaard esitab filosoofiale järgmised nõuded: · filosoofia peab puudutama mind isiklikult; · sellega tegelemine peab puudutama minu elu; · filosoofia peab mulle midagi tähendama ning mulle korda minema, sest pole olemas muud tõde kui see, mida just MINA kogen. Tema filosoofiale on iseloomulik: · subjektivism · irratsionaalsus · inimesekesksus · vastandumine Hegelile · kõige nägemine läbi üksikinimese vaatevinkli (indiviid ei ole allutatud tervikule!) · Kierkegaardi käsitlusele vastavalt on inimene: · kordumatu isiksus · subjekt, mitte mingi huvitav tükk loodust · see, kes ei mahu mitte mingisse süsteemi Eksistents Filosoof leiab, et suurim oht, mis inimese eksistentsi ähvardab on selle kaotamine, see on enesekaotamine, elu mõtte puudumine; oht mitte mõista seda, mida ma tähendan iseenda jaoks.
selle maha visates lendavad mõlemad tegelased eri suundadesse laiali ning maja, mis oli koduks kõigile sündmustele, variseb kokku. Novelli jutustaja on heterodigeetiline, kuna ta asub väljaspool lugu. Jutustaja vestab tekstis toimuvat läbi Popi vaatepunkti, justnimelt läbi koera perspektiivi on sündmused antud kirjandusteoses esitatud ning fokusseeritud. Ka teose tegelasi kirjeldatakse läbi Popi vaatevinkli nii seletab jutustaja lugejaile koera mõtteid, kui Isand tuli hommikul Popit silitama: ,,Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta nägi vaevalt ta pehmet naeratust hommiku videvikus.'' Huhuud kirjeldab jutustaja läbi Popi nägemuse näiteks järgmiselt: ,,Popi vaatas pilusilmi oma seltsilise poole, pea maha painutatud. ... Kes on Huhuu? küsis ta eneselt mitmendat korda. Ta tundis ennast ta oli Ise. Ta teadis ja tundis ka Isandat. Ta
" ja ,,Üle kuristiku," mis on mõlemad ilmunud kogumikust ,,Päevapildid" just nagu täna analüüsitud luuletus ,,Aeg". Kõik need luuletused on Doris Kareva esikkogust, mis tõttu seisneb armastuse salapära kujutamine selles, et armastust just kui veel kartakse ning ei saada aru veel täpselt, milline armastus tegelikult on ning mis ta endaga kaasa toob. Doris Kareva 2007. aastal ehk 29 aastat pärast esikkogu avaldatud luulekogu ,,Lõige" suhtub armastusse teise vaatevinkli alt. Armastust kujutab Kareva endiselt salapärasena, kuid nüüd on ta kindlameelsem ning teab, milline armastus on ning mis on selle jõud. Siiski jääb lõpuni välja Karevale arusaamatuks kuidas armastus nii kiirelt kaduda võib.
kogu maailmas, kuid need on ka kõige populaarsemad ning edukamad. Nad on arendanud oma tooted turu parimateks, ning tänu piraatlusele on ka muutunud kõige populaarsemateks, seeläbi suurendades lõppkokkuvõttes tohutult rohkem müüki ja kasumit, kui esialgu arvata võiks. Internetipiraatlust on aastakümneid seostatud vaid halvaga – illegaalne, võrdne varastamisega, halb mõju majandusele jne. Alles viimastel aastatel on aga hakatud asja vaatama läbi positiivsema vaatevinkli ning mõtlema nii-öelda kastist väljas (out of the box). Tuleb välja, et tegelikult polegi netipiraatlus nii halb ja ehk on isegi kasulik tootjale, mainimata tarbijat, kellele on tasuta asja saamine igal juhul kasulik. Gregor Johannson 134303IAPB Kasutatud kirjandus 1. Leinss, A. The Effects of Software Piracy on Consumers and Software Developers. [WWW] http://www.leinss.com/files/piracy.pdf 2. Delfi uudisteportaal
Eestis. Põhiliselt on need seotud kultuurigeograafilise lähenemisega konstruktivistlikud, poststrukturalistlikud, feministlikud ja postkolonialistlikud tõlgendused maastikust. „Kaasaegse geograafia olukorda iseloomustab mitmete, isegi vastandlike lähenemisviiside samaaegne esinemine.“ (Jauhiainen 2001) Autor mainib ka artikli lõpus, et Eestis on vaja uusi lähenemisviise , et maastiku-uurimine areneks ka edaspidi. Kolmandas artiklis juurdleb autor kolme erineva vaatevinkli üle: 1) maastik on vaateväli ehk peisaaz, mis ümbritseb vaatajat; 2) maastik on suvalist taksonoomilist järku looduslik- territoriaalne kompleks ning 3) maastik on konkreetset taksonoomilist järku looduslik- territoriaalne kompleks paigastiku ja maastikulise rajooni vahel. Kergesti oli tema jaoks mõista esimest määratlust ning ka teine määratlus väikese mööndustega. Kolmanda määratlusega autor rahul ei ole ja kahleb selles sügavalt: „ Maastiku kolmas määratlus tundub
mõistavad keele reegleid vääriti. Tema arvates ei mõista filosoofid iseenesestmõistetavaid mõisteid "ilu" ja "mäng". Autor kasutab "elementaar-" ehk "protokoll-lauseid". Wittgensteini arvates ei pea mõiste kasutamiseks vaja selle olemust mõista. Tema idee ongi et tähendus võrdub kasutusega. Tüüpiline filosoofiline tekst, mis lahkab filosoofilisi probleeme, paneb kokku ja kritiseerib olukorda läbi erinevate lähenemisviiside, esitab oma vaatevinkli ning põhjendab seda. Wittgenstein paneb lugeja mõtlema mõiste "mäng" üle ning jõuab järeldusele, et sellel ei ole kindlaid tunnuseid ega seda ei saa ka defineerida. Ometi me kasutame seda. Keelelisi kontekste, milles mõisted saavad tähenduse, nimetab Wittgenstein "keelemängudeks". Need keelevormid vastavad iga kord eri "eluvormidele." Keel ja sotsiaalne elu on omavahel lahutamatult seotud. Raamat ei olnud avaldamiseks valmis Wittgensteini eluajal. See avaldati 1953.
teooriatest? Liigifondi kontseptsioon-mille kohaselt kujundab mingi antud koosluse liigirikkust eelkõige sealne liigifond. 7) Joonista mõni ökoloogiline seos, millel saab teljed ära vahetada. 8) Kas reduktsionism on hea või halb? Kuidas see sõltub skaalast? Reduktsionism (inglise reductionism) on metodoloogiline lähenemine, mis tegeleb ainult ühe probleemi tahuga mitmest võimalikust dimensioonis Reduktsionism teaduses kui seda kasutada õige vaatevinkli juures vb hea, kuid kui valesti kasutada on halb????
Luuletaja taotleb teatavat tasakaalu traditsioonilise ning vabavärsi vahel. Hoiakute ning laadide vastandikkuse tõttu ei kujune aga seesugust terikut kui ,,Kivist viiulites". Muutunud luulepildis ei ärata raamat eelmistega võrreldes tähelepanu. Ka järgmine kogu jääb suhteliselt varju. 2.5. ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) Kogus ,,Vihme teeb toredaid asju" leiab aset suur teisenemine isiklikuma, intiimsema vaatevinkli ning ajalookontseptsiooni poole. Konkreetne luulemina vaeb oma suhteid aja ning maailmaga, kerib tagasi autobiograafilist aega mitme eelnenud sugupõlveni. Üldinimliku hoovuse asemel on astunud väga konkreetne , muutusterikas ning juurtetundlik, reaalidest küllastunud aeg. ,,Vihm teeb toredaid asju" on põhitoonilt varasemate kogudega võrreldes lüürilisem , kohati isegi malbe. Intellektuaalsed puünteeritud värsskonstruktsioonid on taandunud. Toimekat edasipürgimist
eluaastast. Lapse arengut silmas pidades on oluline toetada ja juhendada väikelapse mängu, samuti aga luua tingimused, et nad saaksid mängida omaette ja koos kaaslastega. [7] Mänguteooriad Mitmesugused arenguteooriad käsitlevad mängu mõnevõrra erinevalt, aja jooksul on rõhuasetsus muutunud. Mängu käsitlused võib tinglikult jagada kahte kategooriasse. Klassikalised käsitlused keskenduvad mängu põhjustele ja tagajärgedele (Seefeld & Barbour, 1998) läbi bioloogilise vaatevinkli, pidades füüsilist arengut tähtsamaks resultaadiks ( Sluss, 2005). Kaasaegsed teooriad kujunesid pärast 1920ndaid ning käsitlevad mängu kui lapse sotsiaalse, emotsionaalse ning kognitiivse arengu osa. Teooria Kokkuvõte teooriast Klassikalised (bioloogilised )mänguteooriad Energia ülejäägi teooria (Spencer, 1878) Mäng tekib üleliigse energia mõjul
protsess, kus eri teemadele antav suhteline tähelepanu uudiste kajastamisel mõjutab teemade aktuaalsuse ja olulisuse pingerida avalikus arutelus. Lisaks võivad esineda mõjud avalikule poliitikale. Kultuurimallide levikult eristatakse otsesest stiimuli reaktsiooni laadsest mõjuprotsessist eelkõige selle järkjärgulise ja kumulativse olemuse põhjal. Esiteks sisaldab see teadasaamit ja teiseks oludest ja kogemusest , samuti referentgrupist. Raamistamine see termin kirjeldab uudiste vaatevinkli, tõlgendusraamistliku ja käsitlusviisi mõju publikule, uudiste kajastuse ja sündmuste kirjelduse konteksti kujunemist. Sellele lähedane protsess on pinna ettevalmistamine või kruntimine. Gerbneri järgi vastutab televisioon laiaulatusliku kultuurimallide levitamise ja kultuurivahenduse valitud vaatenurka ühiskonnale peaegu kõigis eluvaldkondades. Noelle Neumanni vaikusespiraali idee - kontseptsioon , mis kirjeldab üht versiooni kolmanda osapoole
Arenguteema ülevus ja konkreetsus loovad tajutava vastuolu, mida süvendab veelgi vormiline mitmeplaanilisus. Kross otsib tasakaalu vabavärsi ja traditsioonilise värsi vahel. Just vastandlikkuse tõttu ei teki sellel luulekogul terviku tunne nii palju kui seda oli ,,Kivist viiulites" ning ei ärata seejuures nii palju tähelepanu. (Kalda, 1991) 2.5 ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) See luulekogu on hoopis teistsugune kui eelmised oma isikliku ja intiimsema vaatevinkli ning ajalookontseptsiooni tõttu. Konkreetne Kross mõlgutab mõtteid ajast ning maailmast, kerib tagasi autobiograafilist aega mitme sugupõlveni. Üldinimliku asemele on tulnud väga konkreetne, muutusterikas ja reaalidest küllastunud aeg. ,,Vihm teeb toredaid asju" on varasemate kogudega võrreldes üldjoontes lüürilisem, malbem. Intellektuaalsed ja Krossile omased värsikonstruktsioonid on taandunud ja toimekat
nahkhiir, toetudes vaid enda kogemustele, mis on teistsugused. Ma suudan kujutleda vaid seda, mismoodi on minul käituda nahkhiire kombel. Nagel küsib aga „mismoodi on nahkhiirel olla nahkhiir“. Selgitus. Nageli küsimus ei seondu kogemuse privaatsusega. Fenomenilised faktid pole privaatsed – kui isikud on piisavalt sarnased, siis nad võivad üksteise kvaliteete kirjeldada. Aga see ei tähenda, et oleks hüljatud subjektiivne vaatevinkel. Tema küsimus käib vaatevinkli tüübi kohta. Selleks, et luua kontseptsioon nahkhiire kogemuse kohta, tuleb võtta omaks nahkhiirte vaatevinkli tüüp. Subjektiivne ja objektiivne. Küsimus: kui kogemuslikud faktid on ligipääsetavad vaid ühest vaatevinklist, siis kuidas saab neid kätte organismi objektiivsest füsioloogiast, mis ei ole seotud konkreetse vaatevinkliga? Eeldab, et objektiivne vaatevinkel on mingis olulises suhtes vaesem kui subjektiivne. Muudes valdkondades
· Religiooni järgi tasub Jumal inimestele või karistab neid nende vooruse või pahe alusel. See on uskliku alus olla moraalne. · Ühiskonna alalhoidmiseks tuleb leppida mõnikord teatud kahjuga, et saada pikas perspektiivis kasu. Selleks, et pälvida moraalse elu hüvesid sõprus, vastastikune armastus, sisemine rahu, moraalne uhkus/rahuldus ja süüst vabaolemine peab omama teatud laadi usaldusväärset iseloomu. Moraalse vaatevinkli eelistamine on ratsionaalne valik, see toob kaugemas plaanis kasu. Ehkki moraalile panustades võib kaotada, kaotatakse peaaegu kindlasti, kui tehakse panus selle vastu. · Iseloom ja harjumus seovad inimese ennustatava käitumisega tekib süütunne. · Moraalselt käituma motiveerib meid Adam Smithi järgi soov erapooletu vaatleja sümpaatia ehk heakskiidu järele. 31. Mis vahe on psühholoogilisel ja eetilisel egoismil?
Religiooni järgi tasub Jumal inimestele või karistab neid nende vooruse või pahe alusel. See on uskliku alus olla moraalne. Ühiskonna alalhoidmiseks tuleb leppida mõnikord teatud kahjuga, et saada pikas perspektiivis kasu. Selleks, et pälvida moraalse elu hüvesid – sõprus, vastastikune armastus, sisemine rahu, moraalne uhkus/rahuldus ja süüst vabaolemine – peab omama teatud laadi usaldusväärset iseloomu. Moraalse vaatevinkli eelistamine on ratsionaalne valik, see toob kaugemas plaanis kasu. Ehkki moraalile panustades võib kaotada, kaotatakse peaaegu kindlasti, kui tehakse panus selle vastu. Iseloom ja harjumus seovad inimese ennustatava käitumisega – tekib süütunne. Moraalselt käituma motiveerib meid Adam Smithi järgi soov erapooletu vaatleja sümpaatia ehk heakskiidu järele. 31. Mis vahe on psühholoogilisel ja eetilisel egoismil?
dokumenteeritud? Kuivõrd uurija on üritanud ise selgusele jõuda selles, kui palju ta neid andmeid on mõjutanud. Kui palju on uurijal olnud erinevaid hüpoteese ja kuidas ta on teinud valiku nende erinevate hüpoteeside vahel. Kas need hüpoteesid olid võrdväärsed? Kuivõrd ja kuidas on esitatud teooriaga kokkusobimatud juhtumid (laused, põhjendused)? Uurija enda mõju. Maailm läbi sotsiaalteadlase vaatevinkli on tunduvalt erinevam kui tavainimese pilgu läbi. Ennekõike muudab selle erinevamaks distants, mis annab uurimustes võimaluse teatud objektiivsuseks. Seda Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 6 objektiivsuse püüet rikub peamiselt üks tegur, milleks on uurija kogemuste mõju uurimusele. *VALIIDSUS (seesmine usutavus) Valiidsus (validity) mil määral protseduur annab usaldusväärset infot.
on autori poolt kontsentreeritud küsimusele, kas ja kuivõrd hooliti mässulistest pärast selle läbikukkumist. Kas oli vahet suhtumises Venemaalt tulnud mässuliste ja kohalike saatuses? Sissejuhatuses oleks võinud olla lühike ülevaade ka kasutatud kirjandusest. (Sunila nõukogudeaegne, Laaman Eesti-aegne, vahetult sündmusele järgnenud käsitlus ja Laar kaasaegse käsitluse autorina). Uurimistöö lugeja ei pruugi neist autoritest suurt midagi teada. Näiteks, et Sunila on kompartei vaatevinkli esitaja, mistõttu tollel käsitlusel on oma ajastu pitser küljes. Veelgi parem, kui uurimistöö autor oleks andnud üldisema ülevaate sel teemal üldse ilmunud kirjandusest. Aga seda ei saa gümnaasiumi uurimistöö puhul lugeda puuduseks. Sarnane historiograafiline (ilmunud kirjanduse) ülevaade on siiski vältimatu juba järgmises astmes tudengite kursusetöödes. 1. peatükk. Teoreetiline ülevaade kommunistide riigipöördekatsest. Peatükis antakse sissejuhatavalt ülevaade 1917
Kuna Verdi oli suur loomadesõber, meeldis talle, kui üks tema kahest koerast Black või Lulu "kaasautorina" töötoas viibis. Ja kui suri tilluke Lulu, keda ta oma majapidamisringkäikudel palitu all kaasas kandis, mattis ta koerakese aeda ning pani talle hauakirjaks järgmised sõnad: "Ühele minu parimaist ja ustavamaist sõpradest." Koerte psühholoogia võrratust tundmisest kõneleb O. Arrivabenele saadetud kiri, milles Verdi humoorikalt, Blacki vaatevinkli läbi Arrivabene RonRonile oma elust ja uudistest pajatab, iseennast Blacki sekretäriks, kodupatrooniks ja "haagikesi kirjutavaks" meheks nimetades. Giuseppina lemmikloomadeks olid kassid, papagoi Lorito, keda ta Cimarosa ja Verdi ooperiaariaid vilistama õpetas, aias jalutavad paabulinnud ja kuldfaasan. Palju hoolitsust nõudis Verdilt hobuste, lehmade ja kodulindude aretamine, õige sageli nähti teda uhke kuke saatel turule sõitmas.
FÜÜSIKALINE Ettekujutus EMPIIRILINE Tähelepanekud TEE Sündmused (teadmine olukorrast) Aristoteles formuleeris inimese mõtlemise ja käitumist puudutavad põhiideed süllogismidena. L. Wittgenstein on oma uurimustes rõhutanud, et iga inimene (ka 11 uurija) näeb maailma läbi oma vaatevinkli, läbi oma väärtushinnangute. Tähelepandud asjad saavad kõigepealt meie hinnangute osaliseks ja seejärel moodustuvad teadmiseks. M. Mikkola on teinud filosoofide Koskiini ja Ujomovi tööde põhjal kokkuvõtte, kus teaduslik teadmine moodustub kolme väravana. Mõte liigub tähelepanekute tasandilt abstraktsuste kaudu sügavama arusaamise ja üldise ühiskonnateooria poole. M. Mikkola juristina lisab siia juurde, et teadmisel on kaks poolt: normatiivne (peaks) ja
paneme veel juurde pool ning saamegi midagi üsna saehamba sarnast: 256 Mida rohkem siinusfunktsioone kokku liidame, seda sarnasem on tulemus ka sae- hambaga. Nagu näeme, ei tea ka meie lihtne lähendus saehambale, kas olla juu- res väärtusega üks või null. Fourier’ esitus ja spekter kõik võngub Fourier’ esitus pakub hea vaatevinkli signaalide ja protsesside uurimiseks. Fou- rier’ esitus paneb teatud mõttes tööle analoograadiod, võimaldab leida kosmilisi objekte ning teha automaatset pilditöötlust. Kogu asja võlu seisneb lihtsustatult selles, et teatud signaalidest on palju lihtsam aru saada, kui mitte vaadata nende arengut ajas, vaid uurida, kui palju üht või teist põhivõnkumist signaali kirjeldamiseks kasutama peab. Tihti on see ka ainus loomu- lik vaateviis