krummhornid, rauschpfeiff; Imre Eenma - violone, kontrabass, gamba; Valter Jürgenson tromboonid; Peeter Klaas - gambad, tsello; Tõnis Kuurme - dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff; Riho Ridbeck - bass, löökpillid, trummid; Ivo Sillamaa - orel, klaver, klavessiin. Solistideks on Jaan Arder bariton ja Joosep Vahermägi tenor. Kontserdi tegi eriliseks juba see koht, kus see toimus - Väravatorn. Ja muidugi ka see, et nad olid riietunud vastavalt sellele, mis aegset muusikat nad esitasid. Seekord kandsid nad renessanssi ja baroki aegseid riideid. Kõige rohkem meeldis mulle Erasmus Widmanni teos Musicalischer Tugendtspiegel. See kuulub renessanss muusika hulka. Renessanss muusika on lihtne ja laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. Mulle meeldis see lugu, sest selles loos vaheldusid järsult kuid efektselt aeglased meloodiad, mida
Mulle meeldis see lugu, sest see lugu algas aeglaselt aga toimus järsult vahelduv meloodiate muutumine. See lugu jäi hästi meelde kuna see oli kaasahaarava rütmiga ja huvitava sisuga. Kontserdid, kus mina varasemalt käinud olen on enamus toimunud kontsertsaalides või välilavadel. Hortus Musicus oli erinev muusikastiil võrreldes sellega mis ma tegelikult kuulan ja see isegi meeldis mulle. Ruum oli küll pisut väike kuid ilmselt oligi see asja mõte. Väravatorn ehitati aastatel 1545-1546, seega kuulub gootistiili. Minu arvates on õige pidada Hortus Musicus kontserdeid Väravatornis. Sest see muusika mida nad esitavad on kaasahaarav ja rahulik ning Väravatorn on tehtud hästi hubaseks kohaks. Väravatornis on väga hea akustika. Ma arvan, et nad peaksid mõtlema ruumide laienemisele, kasvõi samas majas aga teha suurem saal. Esinejad võiksid laulda rohkem ja haarata publikut mingil moel kaasa muusikalis, mis oleks kindlasti üpris huvitav.
Pika jala väravatorn Allikas: vikipeedia Pika jala väravatorn on rajatud 17. saj. lõpul. See väravatorn on kõige kauem säilinud vanalinnas. Pika jala tornil on olnud "kunstitorni" maine. Seal on töötanud kunstnikud Ludvig Oskar, Juhan Raudsepp, Edgar Valter, Ernst Hallop. Pika jala väravatorni ajaloost : Aastal 1380 andis ordumeister van Vriemersheim loa rajada kivist väravaehitis. Põhiplaan oli trapetsikujuline (küljed 6,2x6,8 m), torni kõrgus umbes 11 m. Tõenäoliselt 1450 torni rekonstrueeriti, seda laiendati kahest küljest ning
krummhornid, rauschpfeiff, violone, kontrabass, gamba, tromboonid, tšello, dultsian, pommer, fagott, löökpillid, trummid, orel, klaver, klavessiin. Renessanss muusika on lihtne ja laulev ning esinejad ütlesid, et selle liigendus on seotud inimese hingamisega. Lugudes vaheldusid järsult kuid efektselt aeglased ja kiiremad meloodiad. Mida rütmikamaks läksid laulud, seda rohkem tuli loole pille juurde. Eriliseks tegi selle kontserdi minu jaoks just see koht, kus kontsert toimus -Väravatorn. Lühikese Jala väravatorn ehitati aastatel 1454–1456. Torn sai Liivi sõja ajal kannatada, lammutati seejärel madalamaks ning 18. sajandil kohandati esimesed kaks korrust eluruumideks. Torni ülemine osa taastati oletataval kujul 1980. Aastatel. Preaguseks on see on tehtud hästi hubaseks ja see meenutas keskaega ning see keskkond sobis väga hästi selle muusikaga. Minule jäi see kontsert kõige rohkem meelde just selle väravatorni pärast, kuna kõik
8. põrandaavad kivide loopimiseks 9. vaateava 10. varakamber 11. keskvall 12.vallikraav 13. väravatorn 14. tõstesild 15. eeslinnus 16. varuväljapääs 17. värava vahipost http://www.fortifications.org.uk/glossary.cfm 18. feodaali eluruumid 1. hoidla 19. kraav 2. vaatetorn 20
ehitati ümber ja varustati eesväravatega ka kõik linamüüris olevate läbipääsuväravate väravatornid. Aastetel 14391445 täiendati Nunnavärava eesväravat, aastatel 14481460 ehitati kahe torniga Suure Rannavärava eesvärav, aastatel 14481453 ehitatiHarju värava eesvärav. Aastatel 14531456 täiendati merepoolse Väikese Rannavärava kindlustusi, valmisid ka kahe torniga Viru värava eesvärav ja Karja värava eesvärav.[viide?] 1456. aastal ehitati Lühikese jala väravatorn ja aastatel 1450 1456 rekonstrueeriti Pika jala väravatorn ning ehitati ka nende väravate vahele, Pika jala tänava äärde ja Pika jala väravast Nunnaväravani linnamüür, müürilõigule ehitati kaks torni: Saunatagune torn ja torn, mida nimetati lihtsalt "Uueks torniks" [2]. Kaitsetornid 15. sajandi jooksul moderniseeriti linnamüüri kaitsetorne ning ehitati mitu sadultorni ümber linnamüürist eenduvateks poolringilise põhiplaaniga tornideks. 1475
EGIPTUS 1. Mastaba haudehitis, äralõigatud tipuga püramiid. 2. Astmikpüramiid 6-7 vähenevate mõõtmetega mastabat üksteise peal, püramiidide eelkäija. 3. Püramiid - kolmnurksete tahkudega, põhiplaanilt ruut. Meenutas päikesekiirte kimpu. Hauamonument. 4. Templid jumalate kummardamiseks, võimsa interjööriga. 5. Püloon väravaehitis, templi värav. Koosneb kahest ülespoole ahenevast müüriplokist, on längus seintega väravatorn. 6. Obelisk neljatahuline teravatipuline kivisammas. Kõrgub pülooni ees. 7. Sambad ümmarguse ristlõikega, palju, nn. sammasõued. Need jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi papüürust, lootost ja palme. Sammas sümboliseeris lootust, majesteetlikkust, igavikulisust.
1165. Novgorodi kreml linnulennult. Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik. Sofia peakirik Novgorodis. 1045-1050. Aristotle Fioravanti. Uspenski katedraal Moskva Kremlis. 1475-1479. Postnik ja Barma. Vassili Blazhennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 1555-1561. Vassili Blažennõi kirik Kiži puukirikud Oneega järve saarel Puusindlitega kaetud sibulkuplid Issanda Muutmise kirik Kizhis. 1714. Punane Väljak Moskvas. Tagaplaanil Kremli kindluse Spasski väravatorn (15. saj) ja Ivan Blazhennõi kirik (16. saj.) Pihkva kreml. 13.-15. sajand. Tagaplaanil Kolmainsuse peakirik Theophanes Kreeklane. Issanda muutmine. u. 15. saj. algus. Theophanes Kreeklane. Neitsi Maarja. u. 1405. Detail. Andrei Rubljov. Apostel Pavel. u. 1420. Andrei Rubljov. Püha Kolmainsus. u. 1410. Andrei Rubljov. Meie Päästja. u. 1420. Detail
saatel ja lipp langetatakse päikeseloojangu ajal ( suvel mitte hiljem kui 22.00 ) rahvusliku laulu "Mu isamaa armas" (viis Friedrich Kuhlbars, sõnad Miina Härma) saatel. Pikk jalg Pikk jalg ol keskajal tänav, mida mööda liigeldi ratsa, kaarikute ja vankritega. Ühena esimestest sai ta 14. sajandil sillutise. Pool tänavast kuulus Toompeale, alumine pool all-linnale Pika Jala väravatorn rajati esialgsel kujul 13.saj. teisel poolel kui all- linna väravtõke "Pika mäe all" , kuna pidevalt kasvasid vastuolud linnakodanike ja feodaalide, all-linna ja Toompea vahel. Linna kodanikkond oli huvitatud pidevast odava tööjõu juurdevoolust maalt, feodaalidele tähendas see aga tööjõu kaotust. Väravatorn oli algul puidust. Pikk Jalg sai kivist väravatorni aastal 1380. põhiplaanilit trapetsikuju- line. Veel 19.saj. oli torn sõdurite majutuspaik. 20.saj
Pihkva kreml. 13.15. sajand. Tagaplaanil Kolmainsuse peakirik. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Issanda Muutmise kirik Kizis. 1714.a. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Punane Väljak Moskvas. Tagaplaanil Kremli kindluse Spasski väravatorn (15. saj) ja Ivan Blazennõi kirik (16. saj.) Vanavene arhitektuur ja maalikunst Aristotle Fioravanti. Uspenski katedraal Moskva Kremlis. 1475 1479. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Vassili Blazennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 15551561. Maalikunst: Bütsants
Olev Ainomäe, kes mängib pommerit, oboed, plokkflööti, šalmeid, krummhorni, rauschpfeiffi. Tõnis Kaumann laulab baritoni ja mängib löökpille. Klahvpillidel – orel, klaver, klaversiin on Ivo Sillamaa. Valter Jürgenson tromboonidel. Violone, kontrabassi ning gambat mängib Imre Eenma. Ansamblisse kuuluvad veel ka Tõnis Kuurme, kes mängib dultsianit, pommerit, fagotti, plokkflööte, krummhorne, rauschpfeiffi ja Riho Ridbeck, kes mängib löökpille ja bassi. Väravatorn oli kontserti esitamiseks just ideaalne koht. Saali seinad olid üleni kivist, seintel rippusid erinevad vanaaegsed maalid, valgustus oli üsna hämar ning see kõik kokku andis renessansi ajastu hõngu. Lisaks ka Hortus Musicuse liikmed, kes olid ajastukohaselt riides, lisasid hõngu juurde. Liikmete riietuse eest hoolitseb toimetaja Laine Lillepruun. Riieteks olid üle pea tõmmatavad särgid, mis olid valmistatud linasest ning olid üsna tumedates toonides.
Mulle meeldis väga see, et oli näha, kuidas pillimehed nautisid seda, mida nad tegid. Nad olid rõõmsad ja liikusid ka ise muusikataktis kaasa. Seda oli väga tore vaadata. Muusikud ise olid ka riietatud vastavalt ajastule, mille muusikat nad mängisid. See oli väga tore, sest see andis juurde selle ajastu tunnet ja aitas muusikasse sisse elada. Samuti oli abistavaks faktoriks kontserti toimumiskoht, milleks oli Väravatorn. Seintel rippusid riidest pildid, kus olid kujutatud naised ja mehed, kes mängisid renessansi aegseid pille, osad laulsid. Riides olid nad piltidel samamoodi nagu olid muusikud meie ees. Ja kõik see, Väravatorni kivist seinad, pildid seintel ning see muusika, tekitas minus tunde nagu ma elaksingi 16.-17. sajandil ja oleks hoopis mingis vanas lossis peol. Enamasti on Hortuse Musicuse kontserditel ka lauljad, kuid kahjuks ei olnud neid selle kontserdil
BÜTSANTSI KUNST VANAVENE KUNST *toretsev, külluslik *kuld, kalliskivid *prokaat-riie, kuhu oli põimitud hõbe ja kuldniidid *tsentraal ehitis-igasse külgeon keskpunktist vürdselt ulatuv ehitis. Aristotle Fioravanti. katedraal Moskva Kremlis. Punane Väljak Moskvas. Tagaplaanil Ristkuppelkiriku skeem. Kremli kindluse Spasski väravatorn ja Ivan Blazhennõi kirik RAHVASTERÄNDA-MINE S küüdid, kledid, vikingid Hagia Sophia katedraal praeguses Istanbulis. Pliiatsikujulised minaretid ehitasid türklased, kes kiriku 1453. a. mosheeks muutsid. Draakonipea. Viikingilaeva vöörikuju Osebergi
tõlkevaste Neitsitorn. Tallitorn 19. sajandil tehti linnamüüri läbipääs, et luua Toompealt otsetee Taani kuninga aeda. Pikk hermann Pika Hermanni torn asub Eesti Vabariigi parlamendihoone läheduses ning torni tipus lehvib Eesti lipp. lühikese jala värav Lühikese jala värav asub Tallinna keskaegse kindlusmüüri ed elalõigus ning viib Toompealt Lühikese jala tänavale. Värava kohal seisab väravatorn, selle kõrvale jääb Tallitorn Pika jala värav Nunna torn Nunnatorn, nagu ka Nunnadetagune torn said oma nimetused tornist põhjasuunal asetsenud Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnakloostri järgi, kloostriruumides tegutseb tänapäeval Gustav Adolfi gümnaasium, endise kloostri kiriku kohale on aga ehitatud hiljem Tallinna Issandamuutmise kirik.
Neitsitorni nime ei ole lihtne seletada. Ühe versiooni järgi on seda kunagi valesti tõlgitud ja mugandatud ja nimetusest Mägedevahe sai hoopiski saksakeelne Magd või Mädchen.6 Teine versioon aga seletab torni nime kui narrivat viidet faktile, et mõnda aega kasutati seda torni asutusena, kus hoiti linna tänavail töötanud prostituute kuni nad sündsate eluviiside juurde tagasi pöördusid. 1.3 Väravad Väravad koosnesid üldiselt sisemistest ja välimistest väravatest. Peamine väravatorn oli ristkülikukujuline ehitis langevõrega. Kahjuks ei ole ühtegi sellist säilinud. Väravatel oli kaks ümmargust torni. Kaheksa väravat Tallinnas olid: · Harju värav; · Karja värav; · Viru värav; · Väike Rannavärav; · Suur Rannavärav; · Nunnavärav; 6 http://www.mg.edu.ee/comenius/index.php?show=17&page=tallinn&lang=EST 8
köet keldrist(kalorifeerküte), soe õhk läbi avade. Ülem korr laoruumid. N: Linnateatri hoone, Linnamuuseumi hone, Matkamaja, Piiskopimaja vanaturukaelas. Linnakindlust,militar arhit tlin- põh talin oma 48tornist säilind 26ga ja 2km pik ringmüür u 2/3. tlin kinlust algas 13.saj ja toompea ja all-linn moodust ühtse kaisesüstem. Rahuajal omaette-seisuslikel põhjustel, Toompea-aadlik ja all-linnas- jõukamat kodan hulgst valit raad. Pingete märgin säilnd Lühikese ja Pika jala väravatorn ning nn vaenumüür Toomp ja all-linna vahel. 1310 saabus J. Kanne,kes esit raele kun poolt kinnit ettepanek linnakindlust väljaehit kohta. Maa-ala laiend ja ting et müüriga tleb liita Püha Miikaeli nunnaklooster, uus Kanne müür valmis 1355. 14saj lõpul olid tornid valdavlt poolümar,hobuserauakuj põhiplaan 3kordsed. I korrus kõrgem-laskemoon,II&III kaitse asus ka kamin ja profat. Tornid nimed isik või kus ta asus. Müürivöönd ümbr vallikraav ja eelkindlustused
Kuplid ise aga on kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud Kizi puukirikud Oneega järve ääres. Väikesteks vürstiriikideks jagunenud Venemaa ol kerge saak 13. sajandil idast pealetungi alustanud rändrahvastele. Umbes kaheks ja pooleks sajandiks jäi maa ränga tatari-mongoli ikke alla. Loomulikult lõi see raskesti parandatava haava vene kultuurile ja kunstile. Punane Väljak Moskvas. Tagaplaanil Kremli kindluse Spasski väravatorn (15. saj) ja Ivan Blazhennõi kirik (16. saj.) Aristotle Fioravanti. Uspenski katedraal Moskva Kremlis. Vassili Blazhennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. Venemaa vabanemine algas Moskvast. Sealne suurvürst Ivan III allutas Moskvale ka teised ümberkaudsed vürstiriigid ning ühendatud jõududega vabastati end tatari-mongoli ikkest (1480). Pärast seda algas Moskvas innukas ehitustegevus. Eeskuju
Munkadetagune torn, Tallitorn, Köismäe torn jne. Mõningad nimed on narrivad viited tornide tunnustele või funktsioonidele, mis andsid head algmaterjali paljudele legendidele. [3] Tornid on Pikk Hermann, Assauwe torn, Bremeni torn, Eppingi torn, Hattorpe-tagune torn, Hellemani torn, Kiek in de Kök, Kitsetorn, Kuldjala torn, Köismäe torn, Landskrone, Loewenschede torn, Munkadetagune torn, Neitsitorn, Nunnatorn, Paks Margareeta, Pika jala väravatorn, Pilsticker, Plate torn, Saunatorn, Seegitagune torn, Stoltingi torn, Stür den Kerl, Tallitorn, Viru värava eesvärav...[6] 2.1 Linnamüüri tornidest ja nende legendid 1) Kiek in de Kök Kiek in de Kök oli 16. sajandil Põhja-Euroopa võimsaim suurtükitorn. Kahuritorn on ehitatud 15. sajandi teisel poolel nin torni läbimõõt oli 17 meetrit, kõrgus umbes 38 meetrit ja seina paksus 4 meetrit.[3] 1577. aastal sai torn kannatada, kui Moskva tsaaririigi väed Tallinna piirasid
järeltulijate valdusesse see jäi kolmekssajaks aastaks. Kuninglikku kinki tähistab veel praegugi endise mõisahoone rõduseinal paiknev ladinakeelne barokkstiilis mälestustahvel. 1766. a. Tabas kloostrit suur tulekahju ja varsti pärast seda alustati uue mõisahoone ehitamist kloostrist ida poole. Von Rammide aadlisuguvõsa kätte jäi Padise mõis kuni võõrandamiseni 1919 aastani. Mõisa viimaseks omanikuks oli Fridolf von Ramm. 1927. a. Purunes väravatorn maalihkes. Kloostri korrastus- ja restaureerimistöödega alustati 1930.aastatel. KLOOSTRI ARHITEKTUUR Kloostri hoonestikul oli range ristkülikukujuline põhiplaan. Ainult lõunatiib langes täisnurksest kavatisest välja, kuna see oli tarvis siduda juba varem valminud arvatava kabeliga. Ka ei olnud klooster rajatud täpselt idast läände, vaid kohalike maastikuolude tõttu kirdest edelasse. Hooneteploki põhjatiivas asub võlvitud keldritele ehitatud kirik
Täna: kirik Niguliste kirik St. Nichola's Church 13saj. seal on maal surmatants Täna: muuseum Raekoda Tallinn Town Hall gooti/barokk? ainuke säilinud keskaegne raekoda EUs Vanasti:Raad tegutses seal, all laoruumid, piinakambrid Täna:muuseum Raeapteek- Town Hall Pharmacy euroopa vanimaid, müüdi vanasti ka maiustusi,veinipaberit,niite, jne Täna:Apteek Pikk jalg Vanasti: sillutisega tänav kus liigeldi ratsa,kaarikute ja vankritega. Pikajala väravatorn- sõdurite majutuspaik, ateljeed Aleksander Nevski katedreaal 1894-1900 (venekirik toompeal) pühendatud Aleksander Nevski le. Toomkirik e Püha Neitsi Maarja Peakirik Vanasti: Pühakoda, matmispaik, Dominiiklaste klooster
peakirik. Pokrovski kirik Nerli jõe Püha Dmitri peakirik ääres. 1165. Vladimiris. u. 1193-1197. Punane Väljak Moskvas. Pihkva kreml. 13.-15. Aristotle Fioravanti. Tagaplaanil Kremli sajand. Tagaplaanil Uspenski katedraal Moskva kindluse Spasski Kolmainsuse peakirik Kremlis. 1475-1479. väravatorn (15. saj) ja Ivan Blazhennõi kirik (16. saj.) Moskva Kreml. Kindluse kohal kõrgub 16. sajandist Granovitaja Palata Moskva Postnik ja Barma. pärit Ivan Suure kellatorn - Kremlis. 15.-16. saj. Vassili Blazhennõi kirik 81 m. Moskvas, Punasel Väljakul.
külgedele lisati kahekorruselised võlvitud ristikäigud. Ligikaudu 20 meetri kõrgused välismüürid lõppesid sakmelise rinnatisega, kirdenurgas lisandus neile tänini säilinud väike konsooltorn. Lisaks konsooltornile ehitati väike torn ka kiriku lääneviilule ja veel üks torn kirdepoolsele katusekelbale (mõlemad hävinud). Algsele ruudukujulisele põhiplaaniga ehitisele lisati seejärel umbes 12 meetri laiune läänetiib. Läänetiiva põhjaosas asus veidi eenduvana väravatorn eraldi avadega jalakäijatele ja sõidukitele. Selle taga aga väike eeshoov. Kloostri edelanurgas asus veel üks neljatahuline kaitse- ja elutorn. Kõik need ehitised lõpetati 1448. aastaks. Oma suurima õitsengu saavutas klooster 1400. aasta paiku, mil lisaks ulatuslikele valdustele Eestimaal oli klooster omandanud ka valdused Lõuna-Soomes praeguse Helsingi ümbruses, Porvoos, Sipos ja Pernajas. Kloostri tegevus lõppes 1558. aasta lõpus, kui ordumeister Gotthard Kettler
Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2007 SISUKORD · Sissejuhatus ........................................................................................................2 · Linnamüür ...........................................................................................................3 · Linnamüüri ehitised............................................................................................ .4 · Pika jala väravatorn ............................................................................................. .4 · Suur Rannavärav............................................................................................. ...4 · Harju värav ................................................................................................... ..4-5 · Viru värava eesvärav..................................................................................... . 5-6 1.1Viru värava eesväravate ehitus
stiilis. Märkimisväärseimad on kindlust meenutav tallikompleks ja veetorn. Mõisakompleksi kuulusid veel tall-tõllakuur, valitsejamaja, ait, meierei, rehi ja kabel. Lossi vorm lähtub neogootikast, tema maaliline üldilme on saavutatud rohkete erikujuliste- ning kõrguste tornidega. Iseloomulikud on ka eenduvad astmikfrontooniga risaliidid ja erkerid. Puhta vuugiga laotud tellispindu ilmestavad erikujulised aknad, sakmikrinnatised ning astmelised tugipiilarid. Lossi peasissekäiku rõhutab väravatorn mille all on kaarsambaile tuginev varikoda. Selle ehitamisel on saavutatud omapärane akustiline efekt - ühes nurgas sosinal öeldu on selgesti kuulda vastasnurgas. Lossi maalilise silueti loovad eri kujuga tornid. Treppviilud, ärklid, fassaadi sisse-ja väljaulatuvad osad moodustavad vahelduva, rikkalikult liigendatud hoone. Kunstiteadlane Leo Gens on öelnud: ,,Sangaste lossi arhitektuuriline lahendus tähistab olulist
Edise linnus kaardile 1400 Edise vasallilinnus rajati tõenäoliselt 15. sajandil, mõisa on esmakordselt mainitud 1477. aastal. Liivi sõja alguses 1558. aasta mais see purustati ning alates sellest ajast oli see ka varemetes. Linnuse väravatorn säilis siiski kuni 20. sajandini, kuid see lammutati pärast Teist maailmasõda 1950. aastatel. Torni kohta on teada, et see oli kolmekorruseline, selle müüripaksus oli 1,8-2 meetrit. Tõenäoliselt asus selle juures idas ehitiste kompleks. Praeguseks on linnusest alles vaid rusuhunnik. Allikad: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13871 http://www.mois.ee/viru/edise.shtml Edise mõisakompleksi hoonestus Keskaegne vasall-linnus.
- Harju värav linna lõunaküljel, mis asetses umbes praeguse Tallinna Ärikeskuse ja Tallinna Panga hoonete vahel Harju tänaval (pole säilinud); - Nunnavärav all-linna lääneküljel Toompea all praegusel Nunne tänaval, mis paiknes umbes praeguse poolelioleva hotelli "Imperial" kohal (pole säilinud); Peale selle asetses linna Toompea poolses küljel kaks vaheväravat, kuid need ehitati koos Toompea- poolse vahemüüriga mõnevõrra hiljem: - Pika jala väravatorn rajati 1380ndatel aastatel ning ta asteseb all-linna Toompeaga ühendava kallaktee Pika jala all-linna poolses otsas ning on säilinud tänini; - Lühikese jala väravatorn, asetseb jalakäijatele mõeldud Lühikese jala Toompea-poolses otsas. Torn rajati 1450ndatel aastatel ja on ümberehitatuna ning 1980ndatel aastatel restaureerituna säilinud tänini. Linna esialgne müür oli 14. sajandil umbes 5 m kõrge ning 1.5 m paks. Müüri kaitsekäik toetus algul
(EA; arh. mälestise pass, 1982) "Sangaste lossi arhitektuuriline lahendus tähistab olulist vaheetappi klassitsistliku mõisahoone ja kodanliku individuaalhoone vahel. Selles säilib püüd esinduslikkuse ja seisusliku üleoleku väljendamiseks ning silmnähtav taotlus omaks võtta uue kujuneva elustiili suuremat intiimsust ja inimlikku mastaapi. Sangaste loss on küpse historismi musternäide. Oma välisilmelt on loss tüüpiline "tudoristlik" ehitus. Sissekäiku rõhutab väravatorn, loomulikult ilma langevõre, rippsilla ja kaitsekraavideta. Lossi maalilise silueti loovad erikujuga tornid, trepiviilud, ärklid ja fassaadi ette ja tagasiasted kujundavad vahelduva, rikkalikult liigendatud hoonemassi. Uuest elustiilist annab tunnistust klaaskatusega talveaed, mis pole säilinud. Ka sisearhitektuur erineb tunduvalt traditsioonilise mõisahoone interjöörist... Sangaste ansamblisse kuuluvad ka tornikindlust meenutav sõjakas veetorn ja "kastellitüüpi" hobusetallid
kujuneva elustiili suuremat intiimsust ja inimlikku mastaapi. Sangaste loss on küpse historitsismi musternäide." Lossi projekteerija oli Peterburi akadeemik, Eestimaalt pärit Otto Pius Hippius (1826- 1883), kes on samuti Tallinna Kaarli kiriku ja sõjas hävinud Narva Aleksandri kiriku projektide autor. Hippius kopeeris peaaegu täpselt kuulsa inglise Windsori lossi arhitektuuri. Oma välisilmelt on loss tüüpiline ,, tudorstiili" ehitis. Sangaste lossi sissekäiku rõhutab väravatorn, loomulikult ilma langevõre, rippsilla ja kaitsekraavita. Lossi maalilise silueti loovad eri kujuga tornid. Treppviilud, ärklid, fassaadi sisse- ja väljaulatuvad osad moodustavad vahelduva, rikkalikult liigendatud hoone. Uuest elustiilist annab tunnistust klaaskatusega talveaed, mis pole säilinud. Sisearhitektuur erineb tunduvalt traditsioonilise mõisahoone interjöörist. Vestibüülist vasakul asub dekoratiivse roidvõlvikuga kuppelsaal, mida valgustab katuslatern
või suvilat. Fatbur on Wikipeedia andmeil keskaegne ja varauusaegne kindlustatud ait, kus hoiti riideid ja kallemaid asju. Ilmselt siis elamisait Üprusel. Seega kindlasti kaks kivihoonet, väga võimalik, et ka elamisait oli kivist. Lisaks ei anna rahu mõiste "väravapealne ruum". Kahjuks ei ole teada, kuidas see rootsi keeles on. Kuid arvata võib, et see peab olema vägev värav, mille peale terve ruumi sai ehitada. Ringmüüri kaitsetorn või väravatorn? Kuid Goeteerise Toolse-pildil paistab, et väravamajake võib ka puust olla ja on kõrgetele postidele ehitatud. /Goeteeris, lk 103/ Siinkohal on kindlasti tarvis tutvuda kui mitte Lundi nimekirja endaga, siis vähemalt Sten Karlingi 10 raamatuga igal juhul. Niikaua on tegemist ikkagi spekulatsioonidega. Goeteerise päevik. Goeteerise päevik on ilmunud ka rootsikeelsena: Stockholm: Norstedt & Söner, 1917. En holländsk
stiilis kamina ja ahju, samuti rõduga. Peahoone esise väljaku lääneküljel paiknes suletud sisehooviga majandusõu koos tall- tõllakuuri ja aidaga. Oma kahe tömpja nurgatorniga meenutas ta väikest linnust. Algselt kaaristuga hoone on meieni säilinud ümber ehitatud kujul. Mõisahoonet ümbritseb avar park, mille suursugusust võimendab selle laskumine hoone taga terrassidena allapoole kuni suure paistiigini. Säilinud on ka punastest tellistest stiilne väravatorn, mis on suunatud otse peahoone keskteljele. Teine sarnane väravaehitis paiknes auhoovi lääneküljel, peahoone ja tallikompleksi vahel, kuid see pole meie päevini säilinud. Alatskivi lossi suures (130 ha) ja lopsakas parkmetsas (rajatud 18. sajandi lõpus) seisis suurel rändrahnul 1937. aastani Belvedere Apollo pronkskoopia, mille president Konstantin Päts, pärast külaskäiku Alatskivile, laskis Tallinna Kadrioru parki üle viia. Vanadelt fotodelt on
annaabi.ee 
