" Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. "Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas.
PÄRNJÕE PÕHIKOOL Aivo Sumre 9.klass Päikesesüsteem Referaat Juhendaja:Kristin Rand Pärnjõe 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 PÄIKE 4 SISEPLANEEDID 5-8 VÄLISPLANEEDID 9-10 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUS KIRJANDUS 12 SISSEJUHATUS Päikesesüsteem koosneb päikesest ja gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Päikesesüsteemis on ka neli väiksemat sise planeeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks mis koosnevad peamiselt kivimitest ja metallist. Päikesesüsteemis on ka neli välimist Gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidegaoluliselt massiivsemad. Päikesesüsteemis on kaks suurimatpla...
Vaadeldes planeetide paiknemist kauguse järgi Päikesest saame nad jaotada lähisplaneetideks ja kaugplaneetideks. Lähisplaneedid, mis asuvad seespool asteroidide vööd, on Merkuur, Veenus, Maa ning Marss. Kaugplaneedid, mis asuvad väljaspool asteroidide vööd, on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Samuti saab neid ruumis vaadelda asendi järgi Maa orbiidi suhtes. Siseplaneedid, mille orbiit asub seespool Maa orbiiti, on Veenus ja Merkuur. Välisplaneedid, mille orbiit asub väljaspool Maa orbiiti, on Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Planeedi liikumistee ehk orbiit on ellips ning planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas. Planeedid liiguvad kahel viisil: esiteks tiirlevad nad ümber Päikese ja teiseks ka pöörlevad. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega ja enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas.
3) Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. VIHIKUS JA LEHEL 4) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid. MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 5) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis tiirlevad ümber päikese marsi ja jupiteri orbiidi vahel moodustades seal nn väikeplaneetide vöö. 6) Mille poolest erinevad taevakehade näiv ja tegelik liikumine? Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast, siis võib arvata et need liikumised on näivad
*Öö on kõige pikem *Päev pikeneb 1) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid. MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 2) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis tiirlevad ümber päikese marsi ja jupiteri orbiidi vahel moodustades seal nn väikeplaneetide vöö. 3) Mille poolest erinevad taevakehade näiv ja tegelik liikumine? Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast, siis võib arvata et
*Öö on kõige pikem *Päev pikeneb 1) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid. MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 2) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis tiirlevad ümber päikese marsi ja jupiteri orbiidi vahel moodustades seal nn väikeplaneetide vöö. 3) Mille poolest erinevad taevakehade näiv ja tegelik liikumine? Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast, siis võib arvata et need liikumised on näivad
3) Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. VIHIKUS JA LEHEL 4) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid. MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 5) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis tiirlevad ümber päikese marsi ja jupiteri orbiidi vahel moodustades seal nn väikeplaneetide vöö. 6) Mille poolest erinevad taevakehade näiv ja tegelik liikumine? Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast, siis võib arvata et need liikumised on näivad
kaasaegseteks (Uraan, Neptuun, Pluuto) planeetideks. Suurus Suuruse järgi - väikesteks (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto) ja hiidplaneetideks (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Väikeste planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km, suurtel enam kui 48000 km. Kaugus Päikesest Kui arvestada kaugust päikesest jagunevad planeedid: lähisplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) ja kaugplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto). Lähisplaneedid asuvad seespool, välisplaneedid väljaspool asteroidide vööd. Asend Maa orbiidi suhtes Asend Maa orbiidi suhtes, võib eristada siseplaneete (Veenus ja Merkuur), mille orbiit on seespool Maa orbiiti, ning välisplaneete (Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto), mille orbiit asub Maa omast väljaspool. PÄIKE MERKUUR VEENUS MAA MARSS JUPITER SATURN URAAN NEPTUUN Küsimused 1. Mitu planeeti on Päikesesüsteemis? 2. Milline planeet on Päikesele kõige lähemal? 3
Kordamine füüsika KT-ks Päikesesüsteemi ehitus Merkuur, Veenus, Maa, Marss, asteroidivöö, Jupiter, Saturn, Uraan, Pluuto Päikesesüsteemi moodustavad: Päike, 8 suurt planeeti ja palju väikekehi. Planeedid jagunevad: 1) siseplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss), 2) välisplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) 99% päikesesüsteemi massist on koondunud Päikesesse. Päikesesüsteemi väikekehad: asteroidid ehk väikeplaneedid, meteoorid, komeedid, kuud Täht Täht on taevakeha, mille sees toimub energia vabanemine termotuumareaktsioonide läbiviimisel. Meie süsteemi ainus täht on Päike, mis on eksisteerinud 5 miljardit aastat. Planeet Madala keskmise pinnatemperatuuriga ümber päikese tiirlev, valgust peegeldav tahke kerakujuline taevakeha. Kuu
Päikese andmed *)Päike on meie päikesesüsteemi täht. *)Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. *)Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. *)Päikese mass on 1,9891×1030 kg. *)Päikese pinnatemperatuur on 5780 C°. *)Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). *)märksa kuumemad on Päikese kroon kuni 5 miljonit C° ja tuum kuni 13,6 miljonit C°. *)Päike on umbes 4,5 miljardit aastat vana. *)Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist *)Päikesetuul avaldab suurt mõju komeetide sabadele ja omab isegi mõõdetavat mõju kosmoselaevade trajektooridele. *)Päikese magnetväli on väga tugev ja väga komplitseeritud. Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päik...
raskusjõuks. Raskusjõud ei lase planeetidel kosmosesse laiali lennata. Ümber Päikese tiirleb üheksa planeeti. Päikesele lähim planeet on Merkuur, kõige kaugemal on Pluuto. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Merkuur, Veenus,Maa ja Marss on väikesed kaljuplaneedid. Jupiter ja Saturn on suured gaasist ja jääst planeedid. Pluuto on tilluke jääst ja kiviast kääbusplaneet. Kosmosesondid on käinud kõigi planeetide juures peale kääbusplaneet Pluuto Kuud on planeetide looduslikud kaaslased taevakehad, mis tiirlevad ümber planeetide. Kuu on kõigil planeetidel peale Merkuuri ja Veenuse. Maa kuu on üks
Maa-rühma planeedid Nimi Kool Aasta Päikesesüsteem · planeedid (sise- ehk Maa-tüüpi planeedid ja välisplaneedid) · asteroidid · komeedid · planeetide kaaslased · teadmata koguses meteoorset ainet Maa-tüüpi planeedid · = kiviplaneedid = Maa-sarnased planeedid · koosnevad peamiselt silikaatkivimitest · enamasti tahked koostisosad · kihiline ehitus · läbimõõt, keskmine tihedus ja mass on sarnased · väike kaaslaste arv · aeglane pöörlemine Merkuur · Päikesele kõige lähemal · suuruselt kõige väiksem planeet · asub Päikesele 3 korda lähemal kui Maa
nagu Päike ja paljud arvavad, et ka neil on oma planeedid. On tõenäoline, et mõnel neist võib olla elu. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem koosneb Päikesest, planeetidest, nende kaaslastest, asteroididest ja komeetidest. Päikesesüsteem moodustust tohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500 miljonit aastat tagasi. Planeete hoiab kindlal orbiidil Päikese külgetõmbejõud. Planeete on kahesuguseid: siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. PÄIKE Päike on täht - kõikidest planeetidest väga palju suurem kuum gaasikera. MERKUUR Merkuur on päikesele nii lähedal, et tal ei ole atmosfääri ega ookeane. Ta pinnas on kivine ja väga kuum - kuni 350 kraadi. VEENUS Kogu Veenuse pinda katavad tihedad pilved. Need püüavad Päikese soojust ja muudavad Veenuse Päikesesüsteemi kuumimaks planeediks. Veenuse pinnatemperatuur on umbes 480 kraadi. MAA Maa atmosfäär on õhk
5. Õhkkond 6. Vesi maal 7. Elu maal 8. Kokkuvõte 1. Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest, planeetidest, nende kaaslastest, asteroididest ja komeetidest. Päikesesüsteem moodustustohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500miljonit aastat tagasi. Planeete hoiab kindlal Orbiidil Päikese külgetõmbejõud. Planeete on kahesuguseid siseplaneedid e. maa-tüüpi planeedid: Merkuur,Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid e. hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto 2. Maa areng Maa arengu muuseum on kivimid. lubjakivis võib näha mitmesuguse kujuga moodustisi. Neid loomade ja taimede kivistunud jäänuseid nimetatakse kivististeks e. fossiilideks. Pikka aega Maa ajaloos elasid elusolendid vaid veekogudes, maismaa nägi välja kõle ja tühi. Siis ilmusid elusolendid vesistele aladele ja läks veel miljoneid aastaid, enne kui tekkisid
asub Päike. II. Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. III. Planeetide sideeriliste tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid. 12. Milliseid planeetide konfiguratsioone tead? Joonis. Planeedid jagatakse siseplaneetideks ja välisplaneetideks. Siseplaneetide orbiidid asuvad Maa orbiidi sees. Välisplaneedid asuvad väljaspool Maa orbiiti. Võimalikud konfiguratsioonid siseplaneetidel on: ülemine ühendus, alumine ühendus ja suurim eemaldumus. Välisplaneetidel on ühendus ja vastasseis. Ülemise ühenduse korral on siseplaneet Päikese taga ning ei ole nähtav. Alumise üheduse korral asub siseplaneet Maa ja Päikese vahel ning on Maa poole valgustatud küljega. 13. Iseloomusta Maa tüüpi planeete. Maa-tüüpi planeedid on Merkuur Veenus Maa Marss
Täiskuu näha terve kuu. Viimane veerand nähtav kuu vasak pool. Kuu faasid tekivad Päikese, Kuu ja Maa vastastikusest asendist. Tähekuu ehk sideeriline kuu Kuu liikumine ümber Maa tähtede suhtes u 27,3 ööpäeva. Sünoodiline kuu kahe teineteisele järgneva kuu faasi ajavahemik. U 29,5 ööpäeva. 13. Päikese ja kuuvarjutuste tekkimine? 14. Planeetide liigitus kahe omaduse põhjal? 1. asendi järgi Maa orbiidi suhtes: a) siseplaneedid-veenus ja merkuur b) välisplaneedid-marss, jupiter, saturn, uraan,neptuun. 2.suuruse järgi: a)väikesed planeedid-veenus ja merkuur, maa, marss. b) hiidplaneedid-jupiter,saturn, uraan, neptuun. 15. Planeetide konfiguratsioonid? Planeetide konfiguratsioonid- on planeetide, Maa ja Päikese vastastikune asend. 1.Siseplaneetide ühendus: a) alumine ühendus , b) ülemine ühendus 2. Välisplaneetid: a) ühendus b) vastasseis 16. Kepleri 3 seadust ja järeldused nendest? 1
Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: · Maa-sarnased ehk siseplaneedid on kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest, on väikesed ja suure tihedusega. Sinna kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. · Hiidplaneedid ehk välisplaneedid koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum, on suured ja väikse tihedusega. Sinna hulka kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kepleri seadused on Austria teadlase Johannes Kepleri poolt kindlaks tehtud planeetide liikumise kolm seadust. http://www.youtube.com/watch?v=lm9Ej-YMXto Esimene seadus Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Teine seadus
................................................................................................................ 5 Sissejuhatus Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja tema gravitatsiooniväljas liikuvad kosmilised kehad nagu planeedid, nende kuud, komeedid, asteroidid, meteoorkehad ja kosmiline tolm. 99,9 % päikesesüsteemi massist on koondunud Päikesesse. Päikesesüsteemi planeedid jagatakse siseplaneetideks ( Merkuur ja Veenus, mille orbiidid asuvad Maa orbiidi sees) ja välisplaneedid ( kõik ülejäänud planeedid). Maale kõige lähim, Päikesest lugedes teine ja mõõtmetelt sarnane planeet on Veenus. Veenus on kõige tulisem planeet, kõige heledam taevakeha Päikese ja Kuu järel. Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Siseplaneedina ei kaugene ta kunagi Päikesest rohkem kui 49 kraadi ning Veenust nimetatakse rahvasuus seetõttu vastavalt kas Koidu- või Ehatäheks. (1, 3)
asendit. Planeedi ühenduseks Päikesega nimetatakse asendeid, kus siseplaneet jääb Päikese taha või 3 Maa ja Päikese vahele. Ühenduses kaob planeet Päikesekiirtesse ja pole nähtav. Maalt vaadatuna eemaldub Merkuur Päikesest maksimaalselt 28° võrra ja Veenus 48° võrra. Sellepärast paistavad siseplaneedid alati kas hommikul või õhtul Päikese lähedal. Ka välisplaneedid võivad olla ühenduses Päikesega, kui nad asuvad Päikese taga. Asendit, kus välisplaneet asub Maad ja Päikest ühendaval sirgel selliselt, et Maa jääb planeedi ja Päikese vahele, nimetatakse vastasseisuks. Vastasseis on planeedi vaatlemiseks sobivaim, sest siis on planeet Maale kõige lähemal. Maa poole on pööratud valgustatud külg ja planeet kulmineerub kesköö paiku. (http://miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm)
Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. Kauguse järgi päikesest: Lähisplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad seespool asteroidide vööd. Kaugplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd. Asendi järgi maa orbiidi suhtes: Siseplaneedid: Veenus ja Merkuur. Nende orbiit on seespool maa orbiiti, neil on Maalt vaadeldavad muutuvad faasid nagu meie kaaslasel Kuul. Välisplaneedid: Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Nende orbiit on väljaspool Maa orbiiti. 5. Asteroidid on väikekehad, mis tiirlevad Jupiteri ja marsi orbiitide vahel. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased. Tekkimine: Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodistusid planeedid) planeeti ei moodustanudki,
Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss(kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine.) ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto.( iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus.) Jupiter: Kõige rohkem on hiidplaneetidest uuritud Jupiteri. Tema magnetväli on tugevam kui Maal. Esineb kiirgusvöönd. Kiirgusvööndi ja ionosfääri laetud osakeste
lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. "Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited: Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi
ei arvata Pluutot enam planeetide sekka. 3 Pluuto Päikesesüsteem koosneb Päikesest, planeetidest, nende kaaslastest, asteroididest ja komeetidest. Päikesesüsteem moodustus tohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500 miljonit aastat tagasi. Planeete hoiab kindlal orbiidil Päikese külgetõmbejõud. Planeete on kahesuguseid: siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Pluuto on kääbusplaneet, mis avastati 1930. aastal. Pluuto on kaugemal kõigist Päikesesüsteemi planeetidest ja väikseim. Samuti on Pluuto ka väikseim seitsmest päikesesüsteemi kuust (Kuu, Io, Europa, Ganymede, Callisto, Titan ja Triton). Nimi Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Rooma mütoloogias oli Hades allmaailma jumal. Planeedile
hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks 3. Klassikalised planeedid (Merkuur,Veenus,Marss,Jupiter,Saturn) Kaasaegsed planeedid(Uraan,Neptuun) Maatüüpi e. kiviplaneedid 1.Merkuur 2.Veenus 3.Maa 4.Marss Jupiteri tüüpi e. gaasiplaneedid 1. Jupiter 2.Saturn 3.Uraan 4.Neptuun Lähisplaneedid-Merkuur;Veenus;Maa;Marss Kaugplaneedid-Jupiter;Saturn;Uraan;Neptuun Siseplaneedid-Merkuur;Veenus; Välisplaneedid-Marss;Jupiter;Saturn;Uraan;Neptuun 4. Asteroidid-nim.tahket ebakorrapärase kujuga üldjuhul marsi ja jupiteri vahel tiirlenuid kehi Komeedid-tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga Päikesesüsteemi väikekeha. Meteoorkeha-planeetide vahelises ruumis liikuv tahke keha Meteoor-meteoorkeha mis on sattunud Maa atmosfääri(võib meteoriidina Maale langeda) 5. Kepleri I seadus- on planeedid liiguvad ümber Päikese mõõda ellipsikujulist trajektori ,mille ühes fookuses on Päike.
1. Väiksed planeedid : Merkuur, Veenus, Maa, Marss and Pluuto. Väikeste planeetide läbimõõt ei ületa 13000 km. 2. Suured planeedid: Jupiter, Saturn, Uraan and Neptuun. Suurte planeetide läbimõõt ületab 48000 km. Merkuur and Pluuto liigitatakse harilikult pisiplaneetide hulka Suuri planeete nimetatakse vahel ka gaasilisteks suurteks planeetideks. Asukoha järgi Päikese suhtes: 1. Siseplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa and Marss. 2. Välisplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun and Pluuto. Asukoha järgi Maa suhtes: 1. Sisemised planeedid: Merkuur and Veenus. Nad asuvad Päikesele lähemal, kui Maa. Sisemistel planeetidel võime näha faase nagu Kuulgi, kui vaatame neid Maalt. 5 2. Välimised planeedid: Teised planeedid, alates Marsist. Ajalooline liigitus: 1. Klassikalised planeedid: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, and Saturn.
Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. (3) Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. (3) Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited: Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega.
12. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 13. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Välisplaneedid(hiidplaneedid) Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. 14. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Alates avastamisest kuni 2006
Planeedi ühenduseks Päikesega nimetatakse asendeid, kus siseplaneet jääb Päikese taha või Maa ja Päikese vahele. Ühenduses kaob 4 planeet Päikesekiirtesse ja pole nähtav. Maalt vaadatuna eemaldub Merkuur Päikesest maksimaalselt 28° võrra ja Veenus 48° võrra. Sellepärast paistavad siseplaneedid alati kas hommikul või õhtul Päikese lähedal. Ka välisplaneedid võivad olla ühenduses Päikesega, kui nad asuvad Päikese taga. Asendit, kus välisplaneet asub Maad ja Päikest ühendaval sirgel selliselt, et Maa jääb planeedi ja Päikese vahele, nimetatakse vastasseisuks. Vastasseis on planeedi vaatlemiseks sobivaim, sest siis on planeet Maale kõige lähemal. Maa poole on pööratud valgustatud külg ja planeet kulmineerub kesköö paiku. Päikesesüsteemi planeetide asetus. ( Pluuto ei ole enam planeet)
Saturn) ja kaasaegseteks (Uraan, Neptuun, Pluuto) planeetideks. Suuruse järgi väikesteks (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto) ja hiidplaneetideks (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Väikeste planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km, suurtel enam kui 48000 km. Kui arvestada kaugust päikesest jagunevad planeedid: lähisplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) ja kaugplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto). Lähisplaneedid asuvad seespool, välisplaneedid väljaspool asteroidide vööd. Viimase liigituse järgi- asend Maa orbiidi suhtes, võib eristada siseplaneete (Veenus ja Merkuur), millede orbiit on seespool Maa orbiiti, ning välisplaneete (Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto), millede orbiit asub Maa omast väljaspool. http://www.miksike.ee/docs/referaadid/paikesesysteem3.htm http://opik.obs.ee/osa2/ptk01/tekst.html http://raatuse.rtk.tartu.ee/arvuti/kavad/aare/index.html PÄIKESESÜSTEEM
Planeetide liigitus *Klassikalised planeedid - Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn *Kaasaegsed planeedid - Uraan (1781), Neptuun (1864), Pluuto (1930) **Maa tüüpi e. Kiviplaneedid - Merkuur, Veenus, Maa, Marss **Jupiteri tüüpi e. Gaasplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ***Lähisplaneedid - Merkuur, Veenus, Maa, Marss ***Kaugplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto ****Siseplaneedid - Merkuur, Veenus ****Välisplaneedid - Marss, Jupiter, Saturn Uraan, Neptuun, (Pluuto) 4. Päikesesüsteemi väikekehad (asteroidid, komeedid, meteoorid). Asteroidideks nimetatakse tahkeid ebakorrapärase kujuga üldjuhul Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevaid kehi. Asteroidide liigitus koostise alusel C tüüpi asteroidid Koosnevad karbonaatsetest kivimitest S tüüpi asteroidid - Ni, Fe, magneesiumsilikaadid M tüüpi asteroidid Ni+Fe
Novaator. (23.02.2015). [http://novaator.err.ee/v/universum/b6a0f0f8-8963-4a2e-8157-7c8c41863a87] 2. Google fotod. (23.02.2015). [http://www.seasky.org/solar- system/assets/animations/system_menu_saturn.jpg] 3. Ivask, J. Suur nelik. Horisont 2/2007. (23.02.2015).[ http://www.horisont.ee/node/48] 4. Kosmoloogia. Interaktiivne astronoomiaõpik. (23.02.2015). [http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/box01.html] 5. Puss, A. Välisplaneedid õhtutaevas ja katsed neid vallutada. (23.02.2015). Sirp. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/2014-05-08-08-49-48/] 6. Sutt, J.K. Saturni rõngad: jäine mälestus kunagistest kuudest. Novaator.(23.02.2015). [http://www.novaator.ee/ET/kosmos/saturni_rongad_jaine_malestus_kunagistest_kuudest /#samal_teemal] 7. Suurkask, T. NASA kavatseb läkitada allveelaeva Saturni kuu peale. Forte. (23.02.2015). [http://forte.delfi
- (geogr. pikkust arvestatakse 0-180o ip ja 0-180o lp, geograafilist laiust aga 0-90o kogumassist pl ja 0-90o ll) - planeete liigitatakse kahel viisil - laiuskraad on võrdne maailmapooluse kõrgusega horisondist (mõõtmine) - 1) vaadeldavuse järgi ( siseplaneedid ja välisplaneedid ) - tõeline keskpäev saabub igal meridiaanil erineval ajal - siseplaneete (Merkuur ja Veenus) saab vaadelda siis, kui nad on maksimaalselt - maa on jaotatud 24 ajavööndiks, vööndite ajad erinevad täisarvu tundide võrra eemaldunud päikesest (Merkuur 28o ja veenus 47o )
Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Välisplaneedid(hiidplaneedid) Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti
Uraan ja Neptuun kuulusid samasse klassi ennem1990-mdaid. Tänapäeval klassifitseerkitakse neid jäähiidudeks. Põhjuseks on nende sisemise struktuuri erinevus gaasihiidudest. Suuruselt on Saturn 2. planeet pärast Jupiteri. Saturn avastati muinasajal koos teiste „klassikaliste“ planeetidega (Merkuurist Jupiterini). Maad muinasajal planeediks ei peetud. Saturni tahesuurus muutub vahemikus -0,2m kuni 1,5m. Nagu teised Päikese suhtes Maast kaugemale jäävad välisplaneedid, võib Saturni taevas nähtavaks jääda terveks ööks. Saturn. Ülemisel poolkeras on nähtav võimas torm. Pilt: NASA, 2011, http://www.nasa.gov kaudu. Saturni orbitaalperiood on ca 29 aastat. Ta on resonantsis 5:2 Jupiteriga: kui Jupiter teeb 5 tiiru ümber Päikese, teeb Saturn kaks. Pöörlemistelje kaldenurk on vaid 26,70. See on natuke suurem, kui Maal – seega erinevatel aastaaegadel saavad tema poolkerad Päikeselt erineva energiahulga
Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. Kauguse järgi päikesest: Lähisplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad seespool asteroidide vööd. Kaugplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd. Asendi järgi maa orbiidi suhtes: Siseplaneedid: Veenus ja Merkuur. Nende orbiit on seespool maa orbiiti, neil on Maalt vaadeldavad muutuvad faasid nagu meie kaaslasel Kuul. Välisplaneedid: Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Nende orbiit on väljaspool Maa orbiiti. 5. Asteroidid on väikekehad, mis tiirlevad Jupiteri ja marsi orbiitide vahel. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased. Tekkimine: Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodistusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid omavaheliste põrkumiste tõttu lagunesid asteroidideks ja
48000 km. Kauguse järgi Päikesest jagunevad planeedid: Lähisplaneedid (ingl. inner planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad seespool asteroidide vööd. Kaugplaneedid (ingl. outer planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd. Asendi järgi Maa orbiidi suhtes jagunevad planeedid: Siseplaneedid (ingl. inferior planets): Veenus ja Merkuur. Nende orbiit on seespool Maa orbiiti, neil on Maalt vaadeldavad muutuvad faasid nagu meie kaaslasel Kuul. Välisplaneedid (ingl. superior planets): Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Nende orbiit on väljaspool Maa orbiiti. Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi 9 planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Asteroidid ·Üle 3000 ·Enamik Marsi ja Jupiteri vahel ·Ceres 931 km
tähetekke, mitte mingi eksootilise protsessiga nagu kunagi usuti. 4. Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide liigitus. V: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Liigitus: Maa tüüpi e. Kiviplaneedid/Lähisplaneedid (4 esimest) ja Jupiteri tüüpi e. Gaasplaneedid/Kaugplaneedid (4 kaugemat) Klassikalised planeedid Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn Kaasaegsed planeedid Uraan (1781), Neptuun (1864) Siseplaneedid–Merkuur, Veenus • Välisplaneedid–Marss, Jupiter, Saturn Uraan, Neptuun 5. Päikesesüsteemi väikekehad (asteroidid, komeedid, meteoorid). V: Asteroidideks nimetatakse tahkeid ebakorrapärase kujuga üldjuhul Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevaid kehi (Vesta Pallas Hygiea) C-tüüpi asteroidid – Koosnevad karbonaatsetest kivimitest • S-tüüpi asteroidid – Ni, Fe, magneesiumsilikaadid • M- tüüpi asteroidid – Ni+Fe Komeedid e sabatäht Udused, tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga Päikesesüsteemi väikekehad
nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. (Allikad 3, 8, 10 ) Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. (Allikad 3, 8, 10 ) Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. (Allikad 3, 8, 10 ) Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited: *Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. *Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega.
Jupiter, Saturn) ja kaasaegseteks (Uraan, Neptuun, Pluuto) planeetideks. Suuruse järgi väikesteks (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto) ja hiidplaneetideks (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Väikeste planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km, suurtel enam kui 48000 km. Kui arvestada kaugust päikesest jagunevad planeedid: lähisplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) ja kaugplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto). Lähisplaneedid asuvad seespool, välisplaneedid väljaspool asteroidide vööd. Viimase liigituse järgi- asend Maa orbiidi suhtes, võib eristada siseplaneete (Veenus ja Merkuur), millede orbiit on seespool Maa orbiiti, ning välisplaneete (Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto), millede orbiit asub Maa omast väljaspool. 2. Päike Päike on päikesesüsteemi keskpunkt. Oma valguse ja soojuse tõttu on ta meile väga vajalik. Ilma nende tingimusteta ei oleks elu maal.
-4- 1.4 Kauguse järgi Päikesest: · Lähisplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad seespool asteroidide vööd. · Kaugplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd. 1.5 Asendi järgi Maa orbiidi suhtes: · Siseplaneedid: Veenus ja Merkuur. Nende orbiit on seespool Maa orbiiti, neil on Maalt vaadeldavad muutuvad faasid nagu meie kaaslasel Kuul. · Välisplaneedid (ingl. superior planets): Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende orbiit on väljaspool Maa orbiiti.[4] (pilt1) Pilt 1. Planeetide järjestus -5- 2. MERKUUR 2.1 Ajalugu Oma nime on Päikesele lähim planeet saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. Asudes Päikesest keskmiselt vaid 0,4 a.ü. kaugusel, teeb ta ühe tiiru 88 ööpäevaga
Asuvad seespool asteroidide vööd. · Kaugplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd. 5) Asendi järgi Maa orbiidi suhtes: · Siseplaneedid: Veenus ja Merkuur. Nende orbiit on seespool Maa orbiiti, neil on Maalt vaadeldavad muutuvad faasid nagu meie kaaslasel Kuul. · Välisplaneedid: Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Nende orbiit on väljaspool Maa orbiiti. (5) Niisiis kuulub Päikesesüsteemi 9 planeeti (vt Joonis1). Viimastel aastakümnetel on tehtud lugematuid katseid, et avastada 10. planeet, enamused küll arvutite abiga, s.t. on püütud välja arvutada oletatava planeedi liikumise tee. Osade ennustuste kohaselt võib tundmatu planeet liikuda isegi läbi Neptuuni orbiidi! Teiste järgi planeedi
hoida. Planeedid Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan,Neptuun, Pluto Klassikalised planeedid Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn Kaasaegsed planeedid Uraan (1781), Neptuun (1864), Pluuto (1930) Maa tüüpi e. kiviplaneedid Merkuur, Veenus, Maa, Marss Jupiteri tüüpi e. Gaasplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Lähisplaneedid Merkuur, Veenus, Maa, Marss Kaugplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto · Siseplaneedid Merkuur, Veenus · Välisplaneedid Marss, Jupiter, Saturn Uraan, Neptuun, Pluuto Jaotus Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: · Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest · Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum · Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest
· Kauguse järgi Päikesest: Lähisplaneedid (ingl. inner planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad seespool asteroidide vööd. Kaugplaneedid (ingl. outer planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd. · Asendi järgi Maa orbiidi suhtes: Siseplaneedid (ingl. inferior planets): Veenus ja Merkuur. Nende orbiit on seespool Maa orbiiti, neil on Maalt vaadeldavad muutuvad faasid nagu meie kaaslasel Kuul. Välisplaneedid (ingl. superior planets): Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Nende orbiit on väljaspool Maa orbiiti. Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Nad ilmuvad enamikus ootamatult (korduvalt nähtud nn. perioodilisi komeete on teada vaid mõnikümmend) paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. Hele komeet on
annaabi.ee 
