- - unisus, keskendumisvõime halvenemine - - motoorse reakstiooniaja pikenemine - - halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi - - mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine - - vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine - - kestva deprivatsioon korral tekivad kuulmis ja nägemishallutsinatsioonid ("REM- uni" ärkvelolekus) - - "mikrouni" päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati subjektiivselt ei tajuta Täiskasvanu unestruktuur: 1. unestaadium 1-5% kogu une ajast 2. unestaadium 50% kogu une ajast 3. + 4. unestaadium 20-25% kogu une ajast REM-uni 20-25% kogu une ajast Une kestus kokku 7 - 8 tundi Uni on vajalik: 1) neuronite taastumiseks (eriti oluline on sügav uni) - neuroni struktuursete elementide taastmine 2) Sügava uneajal kasvuhormooni vabanemine lastel ja noorukitel seostub kasvuprotsessiga 3) keharakkude taastumine: reservide loomine aktiivseks tegevuseks
Kirjutage üles, mida unes nägite, mitte aga seda, mida enda arvates peaksite nägema. Kui te meelsasti ei kirjuta, siis võiksite oma unenägusid kas joonistada või maalida. See meetod osutab ehk niisama edukaks - põhitoiming on üks ja seesama ja nõnda võib "jutustus" üksikasjade osas isegi võita, sest, kui hea kunstnik te ka ei oleks, vajate pildi joonistamiseks rohkem aega kui oma unenäokogemuse lühidalt kirjapanemiseks. 6 TÄISKASVANUTE UNESTRUKTUUR JA UNEPUUDUS Täiskasvanu unestruktuur 1. unestaadium 1-5% kogu une ajast 2. unestaadium 50% kogu une ajast 3. + 4. unestaadium 20-25% kogu une ajast REM-uni 20-25% kogu une ajast Une kestus kokku 7 - 8 tundi Unepuudus võib avalduda järgnevas: nõrgestab immunsüsteemi; alaneb stressi talumisvõime; kehatemperatuuri alanemine KNS funktsioonihäired: unisus, keskendumisvõime halvenemine;
REM-une korduv katkemine on harva esinev primaarne insomnia, mille tekkepõhjused ei ole täpselt teada. See häire seostub ebameeldivate unenägudega ning tingitud vältimisreaktsiooni tekkega, mille tulemusena kesknärvisüsteem reageerib uneperioodi (REM-une) algusele ärkamisega. Ebameeldivad unenäod võivad olla tingitud psühholoogilistest probleemidest. Atüüpiline polüsomnograafiline leid on seisund, mille korral uni on sagedaste lühiajaliste katkestustega, unestruktuur märkimisväärsete kõrvalekalletega ning ei taga piisavat taastumist. Enamasti kirjeldavad inimesed und kui pindmist ja halba ning esineb väljamagamatuse tunne. Une üldine kestus muutusteta, ei ole kaebusi uinumisraskuste, öiste ülesärkamiste ja liigvarajase ärkamise üle ei ole. Hüpersomnia ehk liigunisus Hüpersomnia on ülemäärase päevase unisusega ja unehoogudega või pikenenud virgumisperioodiga seisund (ei tule arvesse ebapiisava une korral). Sagedasemad
hoida. Hingamine aeglustub: tavalise keskmise 18-20 korra asemel minutis hingab magaja umbes 14-15 korda minuti jooksul. Täiskasvanud inimese pulss langeb 70-lt 60-le löögile minutis, lastel keskmiselt 100-lt 89-le. Keha üldine temperetuur langeb umbes poole kraadi võrra. Une staadiumid Uni jagatakse kõigepealt kaheks kiire ja rahulik uni. Rahulik ehk aeglane jaguneb veel omakorda nelja astmesse (vt joonis 1) Joonis 1. Täiskasvanu unestruktuur (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/51uni.htm) 4 Rahulik ehk aeglane uni (NREM Non-Rapid Eye Movement): 75-80% kogu uneajast. Sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. · 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. · 2. aste - uinumine, kestusega ca 20 minutit
Kui loom ärkvel puudutab oma laupa, nuusutab kätt millega ta seda katsub, hõõrub laiku siis võib oletada et loomal on olemas enda peeglis äratundmise võimed · Lapsed võivad end peeglis ära tundma õppida alates 2. Eluaastast. Selleks ajaks hakkab laps märkama teisi, imiteerima, tundma emotsioone, mis eeldavad eneseteadvust 8. Kirjelda une staadiume Täiskasvanu unestruktuur 1. unestaadium 15% kogu une ajast 2. unestaadium 50% kogu une ajast 3. + 4. unestaadium 2025% kogu une ajast REMuni 2025% kogu une ajast Une kestus kokku 7 8 tundi Une esimene staadium · teetalainete ilmumine; · lihastoonuse alanemine · kiirete silma liigutuste kadumine Une 1st on ülemineku seisund ärkvelolekust uneseisundisse, kus inimene on kergesti äratatav. Paljud
annaabi.ee 
