Martin Luther ja reformatsioon, Thomas More ja Erasmus Koostaja:Janis Zirk Martin Luther Hariduselt usuteadlane. Avaldas 95 vaidlusteesi, kinnitades need Wittenbergi kiriku uksele. Tõlkis Piibli (1522-1534). Paavst ja Karl V kuulutasid Lutheri ketseriks. Reformatsioon Katoliku kiriku vastane usupuhastusliikumine. Lutheri ideede alusel puhkes Talurahvasõda (1524-1525). Ususõda vallandas kaose Prantsusmaa ühiskonnas. Ignacio Loyola rajas Hispaanias jesuiitide ordu. Erasmus Rotterdamist Tolle aja Euroopa kuulsaim humanist. Õppis usuteadust ja teoloogiadoktoriks.
3) 16% - usub jumalasse Agnostik inimene, kes arvab, et ei ole olemas piisavalt tõendeid, et kõrgema jõu olemasolu kinnitada/ümber lükata Usund/religioon tavade, uskumuste ja religioossete praktikate kogum, mida mingi grupp inimesi jagab Sekt äärmuslik usugrupp (vähemuses võrreldes üldise seisuga) Konfessioon ühte usutunnistust jagav grupp (nt. luterlus) Teoloogia usuteadus Teoloog usuteadlane, kes uurib religiooni õpetust, tekste ning eetikat. 2. Mis on religioon? religio "sidumine" religare "sidumine" relegere uuesti lugemine, uurimine või taastõlgendamine 1) Raamatureligioon raamatu-keskne religioon 2) Pärimus-religioonid Religiooniteadlased uurivad religiooni sisu, sotsioloogid religiooni mõju. Usk eri religioonides. 1) Aafrika usk on muu eluga väga tihedalt seotud (usku peetakse traditsioonist ja ühiselust eraldamatuks)
Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga suurepäraselt. Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource'i seltsi aed (Tartu Ülikooli Staadion), mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 15 000. Laulupidu algas rongkäigu ning Maarja Kirikus toimunud piduliku jumalateenistusega. Peeti isamaalisi kõnesid. Esimest korda esines laiema avalikkuse ees noor usuteadlane Jakob Hurt, rõhutades hariduse tähtsust ning manitsedes eesti haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks. Eesti koorilaule oli esimese laulupeo kavas veel vähe. Lauldi Kunileiu laule „Mu isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“ (sõnad Lydia Koidulalt) aga ka soomlase Paciuse loodud hilisemalt riigihümniks saanud „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ millele Jannsen ise oli sõnad teinud. Laulupeo tähtsust on raske alahinnata. Tartusse oli kogunenud ligi paarkümmend
Maalikunsti areng. Renesanssi kaasatoodud muutused maailmapildis: - Rooma katoliku kirik lõhenes, mille tagajärjel tekkis inimlik maailmavaade(Dante kirjeldas kõige paremini tegelikku inimest). Hariduse võidukäik-mõtlev inimene-inimese vaimne areng. Teaduse areng- teaduslik maailmapilt. Tugev moraalikriis, saamahimu.(nt Ameerika rahv orjastamine ja hävitamine). Renesanssi panus maailmarengusse: - Reforamatsiooni liikumine ehk usupuhastus, mille algataja ol Martin Luther-Saksa usuteadlane. Teaduse areng ja uute maade avastamine ning tekkis huvi mõistuse(tartkuse) vastu. Mõisted: - Sonett-Luulevorm, mis präineb keskaegsest Itaalia kirjandusest. Petrarca. Luule oli avatud ja emotsionaalne. Täielik renessanssi inimene. Meie ajal on Marie Under. Muusa nimi oli Laura. Novell-Tihe sündmustik, väheste tegelastega jutustus. Boccaccio. Novelli kui zanri rajaja. "Dekameron". Teosed räägivad igapäevastest asjadest, ei puuduta poliitikat ega religiooni.
a)Haridus · 1903.a. revolutsiooni päevil kerkis esile emakeelse kooli nõue ja 1906 .a. lubatigi asutada eestikeelseid erakoole · Kutsekoolid: tegutsesid merekoolis ja raudteekool Tallinnas, õmblus-, põllutöö- jm koolid · Kõrgharidust sai omandada Tartu ülikoolis, kus oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osa b)Teaduskeskuseks oli Tartu ülikool, kus tegutsesid mitmed nimekad vene teadlased. Eesti teadlasi oli vähe- eesti keele alal M. Veske ja K.A. Hermann, usuteadlane Johan Kõpp, arstid Al. Paldrok, Heinrich Koppel c)Rahvusteadustega, tegeldi põhiliselt ülikooliväliselt · 1907 .a. loodud Eesti Kirjanduse Selts jätkas rahvaluule kogumist, uuriti eesti keelt, kirjandust ja ajalugu · 1909 .a. loodi Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati eestlaste aineline ja vaimne vara- rõivad, kunst, raamatud d)Kirjandus · 1905 .a. loodi kirjanike rühmitus ,,Noor-Eesti" (G.Suits, Fr.Tuglas, Juhan Aavik jt), mis pidas tähtsaks sidet Lääne-Euroopa
sonetti, lisaks kantsoone, ballaade, madrigale jm. Ning koosnes kahest osast: 1. ,,Madonna Laura eluajal" 2. ,,Pärast madonna Laura surma" · Giovanni Boccaccio(1313-1375)- Ta polnud väga kuulus aga aitas siiski kaasa ajaloo arengule. Tema teosed on järgmised: ,,Fimmetta ehk Eleegia madonna Fiammettale"- õnnetu armastuslugu, ,,Dekameron"- novelle täis raamjutustus. · Martin Luther(1469-1536)-usuteadlane ja kirikuõpetaja. Tõlkis ,,Piibli" Saksa keelde aastal 1534, millega soodustas oma rahvataseme kiiret tõusu. · Rotterdami Erasmus(1469-1536)- üks Euroopa haritumaid ja erudeeritumaid mehi sel ajal. Ta kirjutas ladinakeelse filosoofilise satiiri ,,Narruse kiitus" mis tõi talle kirjamehe kuulsuse. · Niccolo Machiavelli(1469-1527)-ajaloolane ja poliitik. Kirjutas traktaadi ,,Valitseja" kus rõhutas eriti inimese kirgi ja puudusi.
vene võimu, samas mitte mingil juhul ei tohi kaotada eestlust. · Oli orienteeritud majanduslikult tugevale põllumehele Jakob Hurt · Osales Õpetatud Eesti Seltsi tegevuses, pidas kõne esimesel üldlaulupeol ja mitmetel Vanemuise seltsi koosolekutel · Aleksandri kooli komitee üks juhte ja tähtsamate rahvuslike liikumiste eesotsas, algatas rahvalaulude kogumise · Kartis venestamise ohtu eesti keelele ja luteri usu kirkutele, oli usuteadlane · Vaadetelt eestimeelne, liberaalne, emokraatlik · Rõhutas, et eestlased peavad saama suureks vaimult Hurda ja Jakobsoni vahel oli rahvuslikus liikumises suur lõhe Jakobsoni teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu Hurt kuulus. Jakobson oli aktiivne kiriku kritiseerija, ta kritiseeris kirikut mitte kui religiooni vaid neid baltisakslasi, kes kirikut omakasuks ära kasutasid. Jannsen ja Jakobson olid tülis sellepärast, et Jannsen oli mõõdukam, Jakobson
pakkus teose eest rikkalikku tasu. Tänaseks on selgunud et see mõistatuslik tellija oli vürst Walsegg-Stuppach. Ta olevat varemgi tellinud töid erinevatelt heliloojatelt, et neid hiljem oma nime all avaldada. Mozart töötas väsimatult, kuid ta tervis oli juba väga halb. Saatuse irooniana jäigi Reekviem tema viimaseks teoseks, nagu järelhüüuks iseendale. Teose lõpetas Mozarti õpilane Süssmayer. Väga suur muutus Euroopa kiriku ajaloos toimus aastal 1517, mil Martin Luther (saksa usuteadlane, kirikutegelane) lõi Wittenbergilossikiriku uksele oma 95 teesi, protesteerimaks valitsevate katoliiklike seisukohtade vastu. Seoses protestantliku liturgia kujunemisega võeti kasutusele uut tüüpi kirikulaul protestantlik koraal, mille eesmärk oli saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistustel. Selleks loobuti ladinakeelsetest tekstidest ja kasutati alguses saksa, hiljem vastavalt igal maal oma emakeelt. Martin Luther oli suur muusikahuviline ja valdas hästi orelimängu
Need tekstid olid erikeeltes ja võisid olla ilmaliku sisuga (armastusteema) . Motetti esitati pillide saatel , motette hakati laulma väljaspool kirikuid , nendest kujunesid seltskonna laulud . Aja jooksul muutus motetti stiil vabamaks , teda lauldi Renensansi ja baroki ajastul . 2.Protestantlik koraal 1517ndal aastal toimus Euroopa kiriku ajaloos suur muutus , mis saksa usuteadlane ja kiriku tegelane Martin Luther lõi Wittenbergi seinale oma 95nda teesi , mis protesteerisid valitsevate katoliiklike seisukohtade vastu . Võeti kasutusele Protestantlik koraal ,mille eesmärk oli saavutada koguduse suure osalemise jumalateenistusel. Selleks loobuti Ladina-keelsest tekstist, selle asemele tuli Saka keel. Suurimas protestantliku koraali loojaks peetake saksa heliloojat. Backi kandaat nr 80. on kirjutatud Lutheri ühe tuntuma koraali teemal ja kannab ka sama
pidasid laulupidu liig jumalateenistusega. saksikuks Toimumiskohaks oli ettevõtmiseks. "Ressource" seltsi aed. Vaatamata Nii Jannsen, kui ka noor tagasilöökidele, toimus eesti soost helilooja Saebelmann-Kunileid "Vanemuise" seltsi hoidsid taktikeppi. aias. Isamaaliseid kõnesid Tartusse oli kogunenud pidas esimest korda ligi paarkümmend laiema avalikkuse ees tuhat inimest Eesti eri noor usuteadlane Jakob paikadest. Laulupidu Hurt. Hurt rõhutas tekitas kõikides hariduse ja isamaa osalejates ustavuse tähtsist. ühtekuuluvustunnet Meeleolu peol oli ülev ning andis julgust ja ja hea, õhtused jõudu ka tulevikuks. pidusöögid olid Eesti Aleksandrikooli algus Meie rahvuse Praeguseks on rajatud rahvusliku liikumise igasse Eesti kihelkonda kõige kandvamaks komiteed, kus saab juhtmõtteks on saanud annetada raha. hariduse idee
pagan teatud usundi mittejärgija vastava usundi järgijate silmis parlament riigi kõrgeim seadusandlik kogu protestantism reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kristlike usuvoolude koondnimetus puritaan range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal reformatsioon usupuhastusliikumine XVI sajandil renessanss antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitus riigipäev valitseva seisuse otsustusorgan teoloog usuteadlane teotöö talupoja töökohustus mõisa heaks
Alexander Schmidt- verefüsioloogia uurija Constantin Grewingh- Baltimaade geoloogia ja arheoloogia asjatundja *venelased: Ivan Kondakov- sünteetilise kautsuki valmistaja Vladimir Grabar- rahvusvahelise õiguse spetsialist jevgeni Tarle- Napoleoni-ajastu uurija *baltisakslased: Werner Zoege von Manteuffel- esimesed edukad südameoperatsioonid *eestlased: Mihkel Veske- eesti keel Karl Robert Hermann- eesti keel Johan Kõpp- usuteadlane Aleksander Paldrok- meedik Heunrich Koppel- meedik Kirjandus *rahvusromantiline isamaalüürika: Lydia Koidula, Mihkel Veske, Ado Reinvald *eesti esimesed draamateosed: L. Koidula, August Kitzberg, Jakob Kuuder *proosa: Eduard Bornhöhe, Andres Saal *realistlikud romaanid: Eduard Vilde *luule: Juhan Liiv *1905. a. ,,Noor-Eesti" ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" (G.Suits, Fridebert Tuglas, Juhan Aavik) Muusika
Alexander Schmidt- verefüsioloogia uurija Constantin Grewingh- Baltimaade geoloogia ja arheoloogia asjatundja venelased: Ivan Kondakov- sünteetilise kautsuki valmistaja Vladimir Grabar- rahvusvahelise õiguse spetsialist Jevgeni Tarle- Napoleoni-ajastu uurija baltisakslased: Werner Zoege von Manteuffel- esimesed edukad südameoperatsioonid eestlased: Mihkel Veske- eesti keel Karl Robert Hermann- eesti keel Johan Kõpp- usuteadlane Aleksander Paldrok- meedik Heinrich Koppel- meedik Kirjandus rahvusromantiline isamaalüürika: Lydia Koidula, Mihkel Veske, Ado Reinvald eesti esimesed draamateosed: L. Koidula, August Kitzberg, Jakob Kunder proosa: Eduard Bornhöhe, Andres Saal realistlikud romaanid: Eduard Vilde luule: Juhan Liiv 1905. a. ,,Noor-Eesti" ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" (G.Suits, Friedebert Tuglas, Juhan Aavik) Muusika
Kätlin Milter M. Lutheri panus kooli ajalukku Referaat Õppejõud: Karmen Trasberg Tartu 2011 Martin Luther Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis Saksimaa talupoja perekonnas. Oma vanemate heaolu nimel pidi temast parimal juhul saama seadusetundja, halvimal juhul rikka lese abikaasa. Selline oli isa soov, kuid Lutheri elu läks teisiti, temast sai munk, preester, usuteadlane ning kiriku reformija. Hariduskäik Õppis 1501. aastast Erfurdi ülikoolis, astus 1505. sealsesse augustiini eremiitide kloostrisse. Pühitseti 1507.a. preestriks. Vastne preester määrati Wittenbergi Ülikooli professoriks. Seal luges Martin Luther esimest korda Piiblit. Wittenbergis sai 1512 temast teoloogiadoktor, oli teoloogiaõppejõud ja jutlustaja. Reformatsioon ehk usupuhatusliikumine Reformatsioon on 16. sajandil Euroopas levinud usupuhastusliikumine katoliku kiriku ja
koolid f) Kõrgharidust sai omandada · Tartu Ülikoolis, kus oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osa (400) · Tartus tegutsesid ka Veterinaaria Instituut, M.Rostovtsevi Eraülikool ja A.Jassinski Kõrgemad Naiskursused 2. Teadus. a) Teaduskeskuseks oli Tartu Ülikool. · Enne venestust olid teadlasteks peamiselt sakslased, sajandivahetusel aga mitmed vene nimekad teadlased. · Eestlasi oli vähe eesti keele alal M. Veske ja K.- A. Hermann, usuteadlane Johan Kõpp, arstid Al. Paldrok, Heinrich Koppel. b) Rahvusteadustega tegeldi põhiliselt ülikooliväliselt · 1907.a. loodud Eesti Kirjanduse Selts jätkas varemsuletud Eesti Kirjameeste Seltsi alustatud ja J.Hurda õhutatud rahvaluule kogumist. Uuriti Eesti keelt , kirjandust ja ajalugu · 1909.a. loodi Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati eestlaste aineline ja vaimne vara rõivad, ehted, kunst, raamatud 3. Kirjandus. a) Rahvusromantiline isamaaluule- L
Forselius sai aru, et senised kooliraamatud on õppetööks keeleliselt ebasobivad. Koos Johann Hornungiga töötati välja uus kirjaviis, milles ortograafia kohaldati maarahva kõnekeelele, võõrtähed c, f, q, z, y ja x jäeti välja, loobuti h-st eelneva vokaali pikendusmärgina ning kasutusele võeti „ä“ täht. (Andresen: 1991, 35.) B. G. Forseliuse tegevusele ja rahvakooli loomise ideele oli suureks eeskujuks tšehhi päritolu humanist, filosoof, usuteadlane ja pedagoogikateaduse rajaja Jan Amos Komensky. „Komensky seisukoha järgi on kõik inimesed arenemisvõimelised, riigi ülesandeks olla seepärast koolide avamine vaestele ja rikastele, poistele ja tüdrukutele, teisisõnu: üldise kooliõpetuse kehtestamine“ (Andresen: 1991, 35). Komensky pidas oluliseks emakeelset algõpetust ning asetas esikohale huvi äratamise kooliõpetuse vastu ja võimete edendamise. „Enne Forseliust oli vähestes olemasolevates
Keskaegne prof. Muusika kõrvale tekkis nüüd prof. Ilmalik muusika. Ilmalik muusika oli mõeldud koos musitseerimiseks- ja sellega tegelesid õukonna akapellid. Uued muusikazanrid 1) Missa hakati komponeerima missa ordinaariumi osi ühe helilooja poolt. 2) Reekviem leinamissa, katoliku kiriku leingajumalateenistus. 3) Protestantlik koraal emakeelne kirikulaul. Suur muutus Euroopa kiriku ajaloos toimus aastal 1517, mil Martin Luther (saksa usuteadlane ja kirkutegelane) vallandas protestantliku reformatsiooni (uue usu liikumise), mille eesmärgiks oli saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistusel. Selleks loobuti ladina keelsetest teksidest ja kasutati igal maal oma emakeelt. Saksamaa protestantliku kirikulaulu hakati nimetama luteri koraaliks. 4) Motett nii vaimulik kui ilmalik ja erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga.
Loodusseaduses on inimeste osalemine igaveses seaduses. Thomase ei tolereerinud loomade väärkohtlemist, sest julmad harjumused võivad üle kanduda inimesteda käitumisele ning arvas, et loomi oleks seadusevastane kasutada toiduks, kui nende vastu puudub igasugune austus. Ta tegeles ka majandusliku eetikaga, taunides liigkauvõtmist. Thomas väitis, et on ebamoraalne tõsta hinda sellepärast, et tootele on suurem nõudlus. Aquino Thomas on mõjukaim keskaja filosoof ja usuteadlane, kelle õpetused on aluseks Katoliku kiriku filosoofiale ja teos „Summa Teologica“ on lääne kirjanduse suur mõjutaja. Selle keskaja iidoli eetika ja käistumisnormid on eeskujuks võetud ja kasutusel tänapäevani. Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Thomism http://www.google.com/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CHUQFjAA&url=http%3A%2F %2Fpeedus.webs.com%2F5.%2520Aquino%2520Thomas.ppt&ei=QUqpT-
selle kultuuri kogukonda. Kultuuriteooria üheks oluliseks osaks on usunditeadus, mille toimimisloogikat mõistmata on raske 6 analüüsida süsteemi muid aspekte. (Raud 2013: 272) Religioon mõjutab suuresti inimkäitumist ja seetõttu tuleks kultuuri uurides inimeste religioosseid tõekspidamisi arvesse võtta. Rumeenia päritolu usuteadlane Mircea Eliade eristab püha ilmalikust. Püha on miski, mis annab maailmale mõtestatuse ja korra. Pühadus võib tungida argiolekusse ja püha korra kaudu on antud käitumismudelid, mida inimene peab järgima, ilmalik kord neid aga ei toeta. Eliade väidab, et täielikult ilmalikku ruumi ei eksisteeri, ka kõige desakraliseeritumas keskkonnas on ikka säilinud viisid, kuidas inimene sellega suhestudes end määratleb. (Raud 2013: 280) Niisiis uurides võõras
3. alles pärast sajandivahetust kerkisid uute vene rahvusest õppejõudude seas esile nimekad teadlased 4. esimeste edukate südameoperatsioonidega sai kuulsaks Werner Zoege von Manteuffel 5. eestlasi sattus vähe ülikooli õppejõudude sekka. Eesti keele lektori kohal töötas traditsiooniliselt eestlased. Neist Mihkel Veske ja Karl August Hermann olid kaitsnud Leipzigi doktorikraadi 6. Alles maailmasõja aastail lisandusid usuteadlane Johan Kõpp ning meedikud Aleksander Paldrok ja Heinrick Koppel 7. tollane ülikool pööras vähe tähelepanu Eesti maa ja rahvaga seotud rahvusteadusele- need alad arenesid tänu ülikoolivälistele teadusasutusele (Õpetatud Eesti Selts ning Eesti Kirjameeste Selts) 8. Eesti Kirjanduse Selts kutsuti ellu 1907. aastal, ülesandeks eesti keele, kirjanduse, ajaloo uurimine 9. ajaloo vallas tõusis EKS-i kõrvale 1909. aastal J
Ajastu vaimset palet mõjutasid suurel määral humanism ja renessanss. Humanism tugevdas rahvuslikku ühtekuuluvust, saksa keelt ja saksa õigust. Saksamaa usupuhastuse tähtsaimaks juhiks ja uue kiriku rajajaks sai Martin Luther (1483-1546). Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis Saksimaa talupoja perekonnas. Oma vanemate heaolu nimel pidi temast saama seadusetundja. Selline oli isa soov, kuid Lutheri elu läks teisiti, temast sai munk, preester, usuteadlane ning kiriku reformija. Sarnaselt teiste omaaegsetega kujundas Lutheri usku võimas keskaegne rooma-katoliku kirik. Noore mehena oli ta sügavalt mõjutatud kiriku pihiõpetusest. Pattude pihtimisel preestrile järgnesid patukustutusteod, mis tagasid andestuse ning vabastasid surmajärgsest karistusest. Hoolimata regulaarsest pihilkäimisest oli Luther meeleheitel. Erfurdi ülikoolis juurat õppide suri
pärisorjusest vabastas. Johann Köleri palvekirjad, mis ei vedanud eriti. 1866 - vallakorralduse kehtestamine, kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). - 1857 Perno Postimees, rahva elu rahulik edendamine, 1864 kolis tartu, kus tegi Eesti Postimehe. Teda aitas Lydia Koidula, tema tütar. Laulu- ja mänguselts "Vanemuine". 18-20 juuni 1869 - I Üldlaulupidu, esinesid ainult meeskoorid, ~1000 lauljat ja pillimeest, esines ka usuteadlane Jakob Hurt (1839-1907) rõhutades hariduse tähtsust ja ka haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks. Üle kogu maa hakati rajama rahvuslikke seltse. Pidas kõne, milles ta püstitas eestlaste ette ülesande saada suureks vaimult. Asus Eesti Postimehe lisalehe toimetajaks, kuid Jannsen tagandas ta saksa nurina tõttu ja Hurt sattus ühte leeri C. R. Jakobsoniga. Eesti Aleksandrikooli komiteed - üritati teha eesti keelset kooli. Eesti Kirjameeste Selts - koondas haritlasi. Esimene president J.
Läks appi Albertile ja Mõõgavendade ordule Eestimaa vallutamisel. · Ivan III Moskva suurvürst. Tõusid Venemaa vürstiriikide seas tugevaimaks. Sõdis Novgorodiga ja võitis. Liitis selle Moskva Suurvürstiriigiga. Üritas vallutada ka Liivimaa, kuid sai lüüa won Plettenbergi käest. EESTI VARAUUSAEG 1558-1796 · Balthasar Russow- oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik. Kirjutas ,, Liivimaa kroonitat" · Andreas Virginus- usuteadlane, ning alates 1658. aastast Eestimaa piiskop · Bengt Gottfried Forselius - eesti kooli- ja kirjamees, õpilaste abiga rajas rahvakoole ja algatas koduõpetuse. Ä- täht · Gotthard Kettler oli Liivi ordumeister 1559 1562 jaKuramaa hertsog 15621587. · Heinrich Stahl pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, · Johan Skytte - oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane. peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks.
-18-20.juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeole tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest. -Esinesid üksnes meeskoorid. -Segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusvastaseks ja ''ülimalt ohtlikuks''. -Algas rongkäiguga ning Maarja kirikus toimunud piduliku jumalateenistusega. -Pidu ise leidis aset ''Ressource'' seltsi aias ( praegune Tartu ülikooli staadion) -Peeti isamaalisi kõnesid. -Esimest korda esines laiema avalikkuse ees noor usuteadlane Jakob Hurt, rõhutades hariduse tähtsust ning manitsedes eesti haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks. -Eesti koorilaule oli esimese laulupeo kavas veel vähe. -Lauldi Kunileiu laule ''Mu isamaa on minu arm'' ja ''Sind surmani''ja ''Mu isamaa, mu õnn ja rõõm'', millele Jannsen oli sõnad teinud. -Laulupeole oli kogunenud lihi paarkümmend tuhat inimest Eestimaa kõigist paigust. -See oli esimene kord, kus eestlased jälle ülemaaliselt kokku said tulla.
Baltimaade geoloogia ja arheoloogia asjatundja Grewingk. Seoses venestusega lahkusid paljud sakslased ning teadustegevuses saabus mõõnaperiood. Alles peale sajandivahetust kerkisid esile vene rahvusest mainekad õppejõud - Vladimir Grabar - rahvusvahelise õiguse spetsialist, Jevgeni Tarle - Napoleoni uurija. Eestlasi oli ülikooli õppejõudude seas harva, ainult eesti keele lektori kohtadel töötasid Hermann ja Veske. Maailmasõja aastail lisandusid Kõpp - usuteadlane, Paldrok ja Koppel meedikud. Ülikoolis polnud rahvusteadusi, neid arendati ülikoolivälistes teadusasutustes. Tähtsaimad olid Õpetatud Eesti Selts ja Eesti Kirjameeste Selts. EKS jätkas Hurda õhutusel alanud rahvaluule kogumist. 1907 asutatud Eesti Kirjanduse Selts jätkas rahvaluule kogumist, uuris eesti keelt, kirjandust ja ajalugu. 9 Ajaloo vallas tõusis tegijate hulka ka 1909 Hurda mälestuseks asutatud
koolid f) Kõrgharidust sai omandada · Tartu Ülikoolis, kus oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osa (400) · Tartus tegutsesid ka Veterinaaria Instituut, M.Rostovtsevi Eraülikool ja A.Jassinski Kõrgemad Naiskursused 2. Teadus. a) Teaduskeskuseks oli Tartu Ülikool. · Enne venestust olid teadlasteks peamiselt sakslased, sajandivahetusel aga mitmed vene nimekad teadlased. · Eestlasi oli vähe eesti keele alal M. Veske ja K.-A. Hermann, usuteadlane Johan Kõpp, arstid Al. Paldrok, Heinrich Koppel. b) Rahvusteadustega tegeldi põhiliselt ülikooliväliselt · 1907.a. loodud Eesti Kirjanduse Selts jätkas varemsuletud Eesti Kirjameeste Seltsi alustatud ja J.Hurda õhutatud rahvaluule kogumist. Uuriti Eesti keelt , kirjandust ja ajalugu · 1909.a. loodi Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati eestlaste aineline ja vaimne vara rõivad, ehted, kunst, raamatud 3. Kirjandus. a) Rahvusromantiline isamaaluule- L.Koidula, M
Roomakatoliku kiriku protestiks. 55. Mida tähendab luterlastele usupuhastuspüha ja mis kuupäeval see on? Millist suurt juubelit sellega seoses 2017.a. Tähistati? Usupuhastuspüha on 31. oktoobril ja sellel päeval pani Martin Luther Wittenbergi kirikuuksele 95 teesi, millede põhisõnum oli, et patukahetsuskirjasid ei tohi enam müüa. 2017. a tähistati usupuhastuse 500 aasta juublit. 56. Kes oli Martin Luther? Martin Luther oli saksa teoloog (usuteadlane) ja munk, ta oli protestantistliku (roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus) reformatsiooni looja. 57. Kas väide „Enamike kristlike konfessioonide järgi Jumal ja kõik kristlased on pühad“ on tõene või väär? Konfessioon e. Vool Tõene 58. Mida tähendab Püha Kolmainsus enamiku kristlaste arvates? Püha Kolmainsus tähendab enamiku kristlaste arvates, et Jumalal on kolm hüpostaasi ehk erikuju (Isa, Poeg, Püha vaim). 59
3. Klavikord (sünteka eelkäja) 4. Viola da braccio (viola eelkäija) 5. Viola da gamba (tsello eelkäja) 6. Dulcian (fagoti eelkäja) 7. Krummhorn (kõversarved) Muusikazanrid 1. Missa - Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi ühe helilooja poolt. 2. Reekviem Leina missa (Katoliku kiriku leinajumala teenistus). 3. Protestantlik koraal Emakeelne kiriku laul. Suur muutus Euroopa kiriku ajaloos toimus aastal 1517 mil Martin Luther (Saksa usuteadlane ja kirikutegelane) vallandas protestantliku reformatsiooni (uue usu liikumise), mille eesmärgiks oli saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistusel. Selleks loobuti ladina keelsetest tekstidest ja kastutati igal maal oma emakeelt. 4. Motett Erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga. 5. Madrigal Ilmalik polüfooniline laul. 6. Sansoon Prantsuse ilmalik laul. Renessanssajast tuntumad heliloojad olid: 1
Sageli ei pidanud nad kinni ristiusu käskudest ja keeldudest. Vaga elu asemel elasid nad jõukat jõude elu ja hangeldasid kiriku varadega. Inimestele lubati rahaeest nende süütegusid andeks anda. Selleks tuli osta patukustutuskiri ehk indulgents. Saadud raha läks Rooma paavstile. Rahvas nägi toimuvat ja lugu pidamine katoliku kiriku vastu vähenes. Kõik see äratas usklike nurinat. Kiriku väär tegude vastu astus välja saksa vaimulik, usuteadlane Martin Luther. Ta õpetas, et usklik inimene saab õndsaks (pääseb pärast surma taevariiki) mitte oma tegude või raha eest, vaid ainult usu läbi. Luther nõudis patukustutuskirjade müügi lõpetamist ja kloostrite sulgemine. Ei ole vaja ei paavsti ega oamette vaimulikuseisust. Usu aluseks olgu Piibel, eeskõige selle uus osa evangeelium, mis jutustab Jeesus Kristust. Usklikud valigu enda hulgast jutustaja, keda nimetatakse pastoriks (see tähendab karjasekka). Kirik loobugu oma rikkusest
tee Indiasse (1498) oma poliitilisi vastaseid. F. Magalhaes poolik ümbermaailmareis Otto von Bismarck saksa poliitik ja ümber Aafrika Vürtsisaarteni Indoneesias esimene ühendatud Saksamaa (1519-1522). Üks esimesi, kes läbis kõik riigikantsler, kes ühendas Saksamaa meridiaanid. ühtseks riigiks nn ,,vere ja raua Martin Luther saksa kristlik poliitikaga" usuteadlane ja munk, reformatsiooni Napoleon Prantsusmaa ainuvalitseja ja algataja, naelutas 95 teesi Wittenbergi kindral. Korraldas rida edukaid sõjakäike ülikooli kiriku seinale, luteri usu rajaja Austria ja Preisimaa vastu, saadeti Louis XVI viimane Prantsusmaa asumisele Elba saarele peale kuningas enne revolutsiooni katastrofaalset sõjakäiku Venemaale, sai
meedik, Sõjaväe Tervishoiuvalitsuse nahahaiguste konsultant. ·Heinrich Koppel- 1863-1944. Arstiteadlane. Koppel tegeles aktiivselt tervishoiuideede propageerimise ning eestlastest arstkonna ühteliitmisega. Tema panus ulatub leepravastasest võitlusest looduskaitseni, alghariduse andmise edendamisest Tartu ülikooli juhtimiseni; tema nimi tõuseb esile seltsiliikumise, Eesti ajakirjanduse ja kodumaa kiriku ajaloos, ta oli aktiivne meie poliitikaelus. ·Johan Kõpp- 1874-1970. Oli eesti usuteadlane, ajaloolane, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (E.E.L.K.) piiskop ja peapiiskop ja Tartu Ülikooli rektor. 1937. aastal avaldas ta enda kui ajaloolase peateose "Laiuse kihelkonna ajalugu", mis on oma mahult siiani üks lokaalajaloo tippteoseid. ·Oskar Kallas- 1868-1946. Rahvaluuleteadlane ja diplomaat. Ta oli 19201922 Eesti saadik Soomes ja 19221934 Suurbritannias ja Hollandis. Ta on uurinud põhjalikult lutsi maarahva keelt ja kultuuri. ·Villem Reiman- 1861-1917
annaabi.ee 
