Ei uskunud inimese sünnipärast headust. ,,Zadig ehk Saatus" alapealkirjaga ,,Idamaine lugu" pöördub Voltaire idamaise eksootika poole. Sündmused toimuvad Babülonis. Zadigi teekonna kaudu vihjab, et maailm on tulvil inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui ,,üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel". 4. Montesquieu oli hariduselt jurist. Tema teos ,,Seaduste vaim" pandi keelatud raamatute nimekirja, sest julgelt absolutismi ja usufanatismi kritiseerides kaitses ta inimõigusi, rahva vabadusi ja usulist sallivust. Teoses ,,Pärsia kirjad" suhestab Lääne ja Ida. Näited teosest: Montesquieu eelistab Ida ühiskondade poliitilisele despootiale siiski kindlaid Lääne liberaalsemaid ühiskondi. Usub vabaduse vaimu olemuslikku kokkukuuluvust Lääne ühiskondade ja kultuuriga alates juba muistse Kreeka vabariiklikust ja demokraatlikust vaatlemisviisist. Irooniliselt kujutab Louis XIV-t,
"Narruse kiitus". Näiteks rõhutab ta "Narruse kiituses", et kristlik kirik on küll verega rajatud, veres kinnitust leidnud ja vere läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad asja edasi mõõgaga, nagu oleks Kristus lõplikult surnud. Algavast reformatsioonist jäi Erasmus kõrvale, tal tekkis Lutheriga tahtevabaduse küsimuses koguni konflikt. Erasmusele tähendas ristiusk eelkõige inimeetika arvestamist. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, indulgentsidega kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, "pildikummardamist". Ersamus pani aluse piiblikriitikale. Kunstnik suri Londonis 1543. aastal katku. Tähtsaim teos "Narruse kiitus" on filosoofiline satiir, mis lähtub elu dialektikast, lõputust muutuvusest ja uuenemisest. Sellest seisukohast osutuvad naeruväärseiks dogmas ja ebajumalad, mis inimesed kummardavad. Erasmuse dialektilist mõtteviisi, erisuguste ja tihti vastandlike vaatepunktide
elujärje parandamiseks. Lisaks sooviti kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades taheti vabastada Jeruusalemmas asuv püha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. Ristisõdade ajal tutvusid kristlased teiste usunditega ja nägid, et ka need teevad inimesi õnnelikeks, kuigi nad väga erinevad ristiusust. Selle tagajärjel paljud kristlased loobusid vaatest, et ainult katoliku kirik peab valitsema maailma. Sel teel just ristisõjad hakkasid hävitama usufanatismi ja panid aluse Lääne-Euroopa vabanemisele progressi pidurdava katoliku kiriku võimu alt. Ränga hoobi andsid ristisõjad rooma paavstide-instituudile. Keskajal oli üheks suuremaks usuks ristiusk. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim
Ristisõdade käigus õppisid erinevad kultuurid üksteist lähemalt tundma. Ristisõjad tutvustasid Euroopat täiesti uue maailmaga. Eurooplaste arenemine sattus ristisõdade mõjul täiesti uuele teele. Ristisõdade ajal tutvusid kristlased teiste usunditega ja nägid, et ka need teevad inimesi õnnelikeks, kuigi nad väga erinevad ristiusust. Selle tagajärjel paljud kristlased loobusid vaatest, et ainult katoliku kirik peab valitsema maailma. Sel teel just ristisõjad hakkasid hävitama usufanatismi ja panid aluse Lääne-Euroopa vabanemisele progressi pidurdava katoliku kiriku võimu alt. Ränga hoobi andsid ristisõjad rooma paavstide- instituudile. Ristisõdadel on ka suur tähendus rüütliseisuse ja rüütlieetika kujunemises. Varem oli kangelaste ajaviiteks tülitsemine, riisumine, tapmine. Ristisõdade ajal tekkis mõiste rüütliaust ja rüütlikohustusest. Rüütel pidi kaitsma nõrku, pidama sõna, kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt. Rüütlite kaudu tungis ka teistesse
Üldlevinuks said teksad, pildiga T-särgid, platvormkingad, klosspüksid Eksootiline välimus oli modellide puhul hinnas MOOD 1980 Oluliseks muutus disainerlogo Kehavormide rõhutamine- push up pesu Levis sportlik rõivastus Tänapäev 1989- WWW-idee. Autor inglane Tim Berners 1991- internet alustab tööd 1991 algas suur mobiiltelefonide areng 1992 Jorma Ollila teeb NOKIAst ühe maailma suurima mobiilifirma Usufanatismi tõus- eriti islamiusk. Hirmuteod Iraagis, Pakistanis, Nigeerias, aga ka lääneriikides. Ähvardab kliimasoojenemine ja energiakriis Digirevolutsioon- alates fotograafiast lõpetades televisiooniga Fantaasia populaarsuse kasv Arvutimängud Infoühiskond- Informatsiooni tähtsustav ühiskond ja seda maksimaalselt kõigis eluvaldkondades. Info hulk on kasvanud tohutul hulgal, inimeste osasaamine infost on aga vähenemas. Lisaks on
vaktsineerimiseks (ld vacca- lehm) Elekter ·18. saj. üks suurim leiutis. ·Alessandro Volta(1745-1827), ehitas 1782. aastal esimese elektripatarei (2 metallplaati, mille vahel väävelhappega immutatud vildikiht). Kunst ·Inimesi vallanud pinge ja rahutus kandusid kunsti, mis muutus samuti rahutumaks ja konfliktsemaks. Kunstile avaldasid mõju ka ·vastureformatsioon ·usufanatismi uus tõus ·jesuiitide tähtsuse suurenemine ·Kunsti abil taheti siduda inimest usu külge. ·Rõhuda tuli vaataja emotsioonidele- kunst pidi olema tunderikas. ·Absolutistlikud monarhid tahtsid, et kunst ülistaks nende võimu. Barokki oluline uuendus liikumise toomine kunsti. Barokkstiil mõjutas kõikjal Euroopas sisekujundust (mööblit), tarbekunsti ja rõivamoodi Kujunes kaks peamist barokki suunda: 1. Äärmuslik barokk e
eluloo. ● Erasmus Rotterdamist katoliku preester, ühtlasi humanist ja ususallivuse kuulutaja. Kuigi tema kirjutised ei suutnud ära hoida ususõdu, kuid tema pärand osutus Euroopa humanistliku ja ratsionalistliku mõtte arengus väga mõjukaks. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, indulgentsidega kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, " pildikummardamist ". ● William Shakespeare Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit
"Mrs. Warreni elukutse". Neid kahte tööd nimetas Shaw ise "ebameeldivaiks näidendeiks", millise pealkirja all need ilmusid eriraamatuna. Mõlemad puudutasid Inglise ühiskondlikku elu. "Meeldivate" näidendite alla kuuluvad sõjavastane komöödia "Inimene ja relvad", psühholoogiline draama "Candida", komöödia "Ei või iial teada" ning sõjavastane näidend "Saatuse soosik". 1901. aastal ilmus Shaw "kolm näidendit puritaanlastele", milles autor ründab puritaanlaste sallimatust ja usufanatismi. Kõige suurema lavalise populaarsuse võitis neist "Saatana õpilane". 1902. aastal kirjutas Shaw ühe oma huvitavamaid näidendeid "Inimene ja üliinimene", mida ta ise nimetas "komöödiaks filosoofiaga". Pärast selle töö lavastamist Londonis 1905. Aastal oli Shaw Inglismaal üldtunnustatud dramaturg, ta lähenes oma kuulsuse tipule, tema teosed levisid nii trükis kui lavastustena üle kogu maailma. Kolme järgmist näidendit ("John Bulli teine saar", "Major
Töölised on vabad aususe ning ohustas anoomia. õiguslikult kuid arvepidamise Ülim regulatsioon ja mitte kujunemist. isiksuse majanduslikult. Kapitalismi ajal allasurumine Temast tuleb muutus ähvardas vägivaldse juhtmõtteks usufanatismi revolutsiooni idee. rikkuse egoism aga Lõppeb kogumine, tööstusühiskonda. revolutsiooniga. enesedistsipliin Väitis et Toota kasumit ja ja ratsionaalsus. enesetappude määr Kapitalist ei sõltub sotsiaalsetest
9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. Erasmus Rotterdamist- katoliku preester, ühtlasi humanist ja ususallivuse kuulutaja. Kuigi tema kirjutised ei suutnud ära hoida ususõdu, kuid tema pärand osutus Euroopa humanistliku ja ratsionalistliku mõtte arengus väga mõjukaks. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, indulgentsidega kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, "pildikummardamist". William Shakespeare- Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolmeks: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad. Antiigiainelistes näidendites käsitles Shakespeare siiski mitte antiikaja, vaid kaasaja probleeme ja andis tegelastele kaasaegsete inimeste iseloomujooned. Valdavalt on ta näidendid kirjutatud blankvärsis. William Shakespeare'i
Näiteks rõhutab ta "Narruse kiituses", et kristlik kirik on küll verega rajatud, veres kinnitust leidnud ja vere läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad asja edasi mõõgaga, nagu oleks Kristus lõplikult surnud. Algavast reformatsioonist jäi Erasmus kõrvale, tal tekkis Lutheriga tahtevabaduse küsimuses koguni konflikt. Erasmusele tähendas ristiusk eelkõige inimeetika arvestamist. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, indulgentsidega kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, "pildikummardamist". Ersamus pani aluse piiblikriitikale. Kunstnik suri Londonis 1543. aastal katku. Humanism - isiksuse vabadust taotlenud liikumine renessansiajastul Fanatism - fanaatikule omane kirglik andumus, pühendumus Fanaatik - millegi kirglik kaitsja v harrastaja Teoloogia usuteadus His scholarly name Desiderius Erasmus Roterodamus comprises the following three elements:
Gaga Kunagi oli Gagal Pariisis olnud suur menu. Ta oli paks, kollakasvalgete juustega ja laia näoga. Naine oli seotud La Faloisega. Oli Nana surivoodil. Krahv Muffat de Beuville Keisrinna kammerhärra. Muffat oli teose alguses hoitud ja sügavalt usklik ning tagasihoidlik. Ta ei olnud rõõmsameelne, kuid oli aus ja sirgjooneline härra. Tugevate religioossete kalduvustega. Muffat käis tihti kirikus, tal olid kohati pöörased usufanatismi hood. Kui Muffat Nanasse armus ei hoolinud ta enam usust ja käitumisnormidest. Nana kujunes tema kinnisideeks, kellele ta andis kogu oma varanduse. Ta lasi Nanal end ära kasutada ja tegi kõik, mis naine tal käskis. Markii de Chouard Muffati äi ja Sabine isa. Riiginõunik, kes oli tuntud oma kerglaste kommete poolest. Magas teose lõpus ka Nanaga. Krahvinna Sabine 34. aastane, ilusate, tumedate silmadega, lopsakas valgenahaline brünett.
Jenneri kaitsepookimismeetod tegi lõpu rõugeepideemiatele. Elekter Esimese elektripatarei ehitas 1782.a A. Volta. Järgnevalt ehitasid ka mitmed teised teadlased elektripatareisid e generaatoreid, mis muutsid keemilise energia elektriliseks. 18.KUNST : Üldiseloomustus,arhitektuur ja skulptuur. Barokk 16.saj lõpus ei vastanud harmooniline ja ilu ülistav renessanss-stiil enam tellijate maitsele ning uudsele arusaamisele maailmast.Kunstile avaldas suurt mõju ka vastureformatsioon ja usufanatismi uus tõus.Kunst pidi olema tunderikas.17 sajandil tugevnesid absolutistlikud monarhiad.Baroki üheks tähtsamaks uuenduseks oli liikumise toomine kunsti.Kunst muutus igas valdkonnas mitmekesisemaks.Barokkstiil mõjutas kõikjal Euroopas sisekujundust,tarbekunsti,rõivamoodi.Kujunes välja 2 peamist suunda : 1) tüüpiline barokk,mis levis absolutistlikes ja katoliiklikes maades Lõuna- Euroopas.2)baroki tagasihoidlikum variant,mis püüdis vältida nö pärisbaroki liialdusi
Sellega heitis Pascal väljakutse inkvisitsioonile ja näitas selle jõuetust teaduse progressi ees. Inkvisitsioon diskrediteeris progressiivselt mõtlevate inimeste silmis kristlust ja kutsus esile nende tugeva opositsiooni, mille tulemusena see kiriklik karistusinstitutsioon kaotati paljudes Euroopa maades juba 18 sajandil. Pascal kuulus nende usklike katoliiklaste hulka, kes mõistsid hukka inkvisitsiooni ning inimvihkamiseks ja muu-usuliste ja teisitimõtlejate vastu julmuseks muutunud usufanatismi niisama vihaselt kui ateistid. Oma ,,Kirjades provintslasele" protesteeris Pascal selle barbaarse ja mõttetu praktika vastu. Kirikust väljaheitmise ähvardusel keelas inkvisitsioon nende raamatute lugemise mille autoriteks olid näiteks Kopernik, G.Bruno, Hobbes, Descartes, Pascal, Voltaire, Diderot jt. silmapaistvad Euroopa kultuuri esindajad. Hukkamõistetud raamatutele kuulutati anateem ja need põletati avalikult. See metsik komme kestis kuni Suure Prantsuse revolutsioonini.
kannavad üksteist" (Petti 1998: 108). Andreas Knopken suri Riias 1539. aastal. 1522. aasta septembris saabus Hamburgist Riiga noor Rostocki ülikooli magister Sylvester Tegetmeyer. Kui Knopken oli oma vaadetelt põhiliselt humanistlik jumalasõna tõlgendaja-kuulutaja-õpetaja, siis Tegetmeyer oli sarnaselt oma eeskujule ja õpetajale Andreas Karlstadtile (kes oli Wittenbergis teoloogia dotsent) radikaalne tegutseja, kes tõi Riiga usufanatismi, nagu kirjutas Arbusow (Arbusow 1921: 236). Tegetmeyeri kujunemises näeb nüüdisaja Saksa ajaloolane Joachim Kuhles mitte niipalju Lutheri, kuivõrd just Karlstadti mõjusid. Oluline moment on juba seegi, et Tegetmeyer õppis Wittenbergis just Lutheri äraoleku ajal. Tegetmeyeri paigutab Kuhles juba radikaalsete rahvajuhtide poolele, kelle Karlstadtist inspireeritud jutlused Riias olid otseselt pildirüüste ajendiks. Tegetmeyeri
-Mõnitab -Novellid kirikutegelastest, munkadest ja nunnadest -Kirglikud, tsölibaadi rikkumine -Tekitasid ühiskonnas vastukaja, sest oli usklik ühiskond -Novellid kokkulepitud abieludest =Novellid on vaimukad, neis on suuri tundeid ja traagikat ning argielu koomilisi seiku Boccaccio on klassikalise novelli algataja Pärast ,,Dekameroni" langes ta usufanatismi Ei pühendanud end eriti väärikatele naistele Armastuskirjad ühele naisele =Naine teeskleb armastust =Firenze naerab =Boccaccio kirjutab pamfleti ehk põlastava teose Elu lõpuaastatel uuris Dantet ="Komöödia" => ,,Jumalik komöödia" 2. Hamleti monoloog Olla või mitte olla see on küsimus. Mis oleks üllam vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada? Surra, magada -
Temast tuleb muutus juhtmõtteks ohustas anoomia. vägivaldse rikkuse kogumine, Ülim regulatsioon ja revolutsiooni idee. enesedistsipliin ja isiksuse allasurumine Lõppeb ratsionaalsus. ähvardas revolutsiooniga. Kapitalist ei naudi usufanatismi egoism Toota kasumit ja töö tulemust vaid aga paigutab selle uuesti tööstusühiskonda. tootmisesse Väitis et enesetappude määr sõltub sotsiaalsetest
Shaw pühendab tähelepanu peamiselt silmakirjalikule moraalile, mille ülesandeks on paljastada kodanlike suhete tõelist olemust. Tsükli pealkiri on irooniline, sest neis on võetud terava kriitika alla militarism "Relvad ja inimene" (1894) , "Saatuse soosik" (1895) ning vaimulike silmakirjatsemine "Candida" (1894). · "Kolm näidendit puritaanidele" Kolmandas tsüklis naerab Shaw välja inglastele iseloomuliku usufanatismi ja sellega seotud silmakirjalikkuse. Nendes teostes ründab ta teravmeelselt puritaanlust, mis on juurdunud inglise kodanluse hulgas. Draamades "Kuradi õpilane" (1897), "Caesar ja Kleopatra" (1899) ja "Kapten Brassboundi ärkamine" (1899) on kirjanik käsitlenud ajaloolist teemat huumori ja irooniaga. 20. sajandi alguseks oli G.B.Shaw saavutanud juba ülemaailmse kuulsuse. Oma järgmist teost nimetas Shaw filosoofiliseks komöödiaks
seda, mida sa tahad, et nad sulle teeksid.“ Ta leidis, et teater ja näitemängud on vajalikud, et uusi edasiviivaid ideid edasi levitada massidele. Erinevalt Rousseau'st, kes arvas vastupidiselt. Hilisem kuulsus on Voltaire'il tekkinud lühemate lugudega, mis on mõistukõne vormis filosoofilised. Need räägivad ilmaelu probleemidest ja puudustest. Igaüks peaks ise tähele panema ja oma arvamust omama, aga mitte teise inimese kallale kippuma. Voltaire eitas usufanatismi. 26. Defoe Daniel Defoe elas 17-18. sajandil Inglismaal. Pärit puritaanlaste (vähene elunautimus) vaimulikust perest. Tegeles nii kirjanduse kui poliitikaga. Defoe suri vaesusesse, kuigi „Robinson Crusoe“ oli bestseller. „Robinson Crusoe“ - Robinson sattus üksikule saarele laevaõnnetuse tagajärjel. Tal õnnestus laevast saada varustust. Probleem oli see, et polnud tööriistu. Aga järgnevalt pidi ise hakkama saama. Ta sai sõbra Reede. Ta oli üksikul saarel 28 aastat. Samal
Shaw pühendab tähelepanu peamiselt silmakirjalikule moraalile, mille ülesandeks on paljastada kodanlike suhete tõelist olemust. Tsükli pealkiri on irooniline, sest neis on võetud terava kriitika alla militarism "Relvad ja inimene" (1894) , "Saatuse soosik" (1895) ning vaimulike silmakirjatsemine "Candida" (1894). · "Kolm näidendit puritaanidele" Kolmandas tsüklis naerab Shaw välja inglastele iseloomuliku usufanatismi ja sellega seotud silmakirjalikkuse. Nendes teostes ründab ta teravmeelselt puritaanlust, mis on juurdunud inglise kodanluse hulgas. Draamades "Kuradi õpilane" (1897), "Caesar ja Kleopatra" (1899) ja "Kapten Brassboundi ärkamine" (1899) on kirjanik käsitlenud ajaloolist teemat huumori ja irooniaga. Kokku on G. B. Shaw kirjutanud 50 näidendit, enne Esimest maailmasõda jõudis ta kirjutada 29. Shaw´ üheks populaarsemaks näidendiks võib kindlasti pidada armastuskomöödiat
vähendamine, seetõttu Prantsusmaa toetas järjekindlalt Habsburgide vaenlasi, mh Saksa protestante (30a sõjas jne) Habsburgide Hispaania: Suurriigi staatuse devalveerumine (1556-1700) majanduse allakäik (inflatsioon). Katoliiklikus Hispaanias ei arene moodsat majandust. Maailmakaubanduse keskus nihkus põhjapoole (Inglismaa, Holland, kuigi Holland veel kuulus Hispaania alla ja oli üks sissetuleku allikatest). Kulukad sõjad kurnasid majandust. Katoliku usufanatismi tulemusena vaimne kängumine. Välispoliitilised tagasilöögid olid: Hollandi vabadussõda (1568-1581 kuulutas ühepoolselt iseseisvuse, ametlikult Hollandi sõltumatuse kinnitas Vestfaali rahu), meresõjas kaotus inglastele (1588) ja Inglismaast hakkas kujunema maailma merede valitseja. Hispaania pärilussõda (1701-1713/14) pärilussõja põhjuseks Hispaania haru väljasuremine, viimane alaarenenud Habsburg pärandas Hispaania Bourbonitele (1700). Prantsusmaa saavutas lõuna suunal oma
24 Selles mõttes on Burke'i jutt natuke konksuga, et ta räägib korraga kahest põhimõttest religiooni ja poliitika eraldatusest ja riigikirikust. Tema neis kahes vastuolu ei näe. Riigikirik võib ju ka tagada olukorra, kus sellist usulis- poliitilist fanatismi ei teki. Tänu religiooni allutamisele (nagu ka Hobbes sellest Leviatanis kirjutas). 89 Usufanatismi suhtes oli Burke väga kriitiline. 1780 aastal pääses ta ise napilt eluga katoliiklaste vastasest rahutusest. Prantsuse jakobiine pidas 16. sajandi radikaalsete reformaatorite sarnaseks, kes levitasid mässutuld üle kogu Euroopa. Prantsuse revolutsioon näitas, et poliitilist valitsemist puudutav teooria võib saada samamoodi fanatismi allikaks nagu seda teinekord on olnud mõni usuline dogma.
annaabi.ee 
