WILLIAM JAMES(19-20 sajand ameeriklane) TEOSED: ,,Psühholoogia printsiibid" ,,Tõe tähendus.." ,,Religioosse kogemuse..." FILOSOOFIA OLEMUS: · Mõtlemise ainus põhjus on kahtlus-> kahtlus viib mõtlemiseni ja mõtlemine uskumiseni. · Uskumisel on 3 omadust -> 1) oleme teadlikud millestki 2) vaigistab kahtlusärrituse 3) uskumisest lähtub inimeste käitumine · Uskumist mõjutb : 1) hirm 2) jäljendamine 3) kired 4) lootus 5) usaldus · Ratsionaalne inimene usub seda, mis on põhjendatud · Usume- tõestame , miks see nii on · Usk aitab meid ( kui läheb tööd tegema ja usud et saad hakkama, siis lähed seda tegema. Kui sa ei usu sellesse , siis sa ei lähe tegema) · Usume fakti aset leidmisesse, siis fakt leiab aset · Kui me ei usu fakti aset leidmisesse, siis fakt ei saa aset leida.
maagiasse uskumise suunas. Põhiliseks erinevuseks kristluse ja nüüdisaegsete religioonide vahel on erinevus teistliku usu ja mitteteistliku maagia vahel. Maagiasse uskumine võib vähendada kahtlusi, kadedust ja ebakindlust. Kristlikuses tähenduses välistab usk usu ja lootuse asetamist maagiale. Uskumine akosmilisse monismi (monism on filosoofiline väljamõeldis, kes tõe asemel ihkavad ühtsust) ja kõige üks-olemisse, mis esineb enamikus uususundeis, seisab kaugel uskumisest kristlikku Jumalasse. Kristlaste Jumal jääb alati inimesele ja inimlikult tehtud teadusele vastanduvaks isikuks. Religioossetes liikumistes (isegi judeo-kristlikust traditsioonist lähtuvais) asub jumalus inimeses eneses,seega inimene on ja jääb alati jumalikuks . Eerinevusi on arusaamisest inimväimetest ja loodusjõudusest. Kristlane tunnistab Jumala ees oma inimlikku piiratust, uususuline ja uusteaduslane kinnitab aga enda jumalikku kõigeväelisust. Kristluse olemuseks on usaldus,
A.H. Tammsaare. ,,Tõde ja õigus" 1. Seostage ,,Tõde ja õigust" ja ,,Maa õnnistust". 2. Vargamäe vanad ja noored ning nende vahelised suhted. 3. Looduse osa teoses. 4. Hundipalu Tiit. 5. Mis mõtteid teos tekitas? Vastused: 1. Mõlemas raamatus tegeletakse ehitamisega ning maaharimisega. Samuti oli mõlemas juttu jumalase uskumisest. Keskenduti kahe perekonna tegemistele. ,,Maa õnnistuses oli rohkem tõde ja õigust, kui ,,Tões ja õiguses" endas. Tegelased oli ka kohati sarnased: töökad, tõsised, rahulikud. 2. Andres oli väga töökas ja tõsine mees. Ta oli pigem kinnine ja tahtis kõiges õiglust. Mitmeid kordi Pearuga kohtus õiglust jalule seades ta kaotas, ühe korra võitis, kui Pearule krutski tegi. Pearu võttis kõike kergemalt ja nägi elu rohkem mänguna. Ta oli
Neid, kes oma tõekspidamistelt ja väärtushinnangutelt on maausulised, on eestlaste hulgas ligikaudu sada tuhat. Eestlaste jaoks on vastumeelne enda usuline määratlemine, sest sõna ,,usk" seostub eesti keeles millegi võõra ja kummalisega. Kuid aastatega on end maausuliseks tunnistanud inimeste arv jõudsalt kasvanud. Maausulised on ka mitmed tuntud inimesed nagu näitleja Merle Jääger, Tartu Ülikooli professor Ago Künnap, kunstnik Peeter Laurits ja paljud teised. Maausuliste uskumisest lähtudes tuleb hoida häid suhteid inimeste, esivanemate ja loodusega. Ühtki suhet ei tohiks kurnata või ära kasutada. Head suhted ei lõppe ning lubavad rahval paiksena, kooskõlas esivanemate ja loodusega, elada tuhandeid aastaid.
ja ühist kirvest." Under, on positiivsemalt meelestatud. Luuletuses ,,"Estonia"juubeliks" kirjutab poetess: ,,...Ei üksi ilumeel: ka elutung / ja vabadusekirg, mis põlvi kestis, / et kaitstud oleks habras kunstipung, / need kivid kivi pääle visalt tõstis...", ,,...Et saavutus ei kitsuks kammistavaks võrguks / soov veres kohisegu: jäägem erguks !" Oma elu lõpupoole kirjutasid nii Under kui Visnapuu oma mõtetest ja uskumisest kodumaasse. Nad lohutasid, et isamaa saab veel vabaks. Visnapuu teeb seda luuletuses ,,Astugem isamaa palge ette", kus kirjutab, et ta näeb ,,... Eestit endiseksi, / isandaksi, homsepääle.", ,,.. hõbedast hooned, mis olid kord vasest, / ehitame taas vabana.", ,,... Päike paistab ka silmavette, / selja taha jääb tapper ja taud.". Under pani aga oma mõtted kirja luuletuses ,,Lahti", kus kirjeldab Eesti tulevikku: ,,...Nagu kivi lõi ruutu!... Nüüd kummuta kruus
Avasin uuesti oma silmad, seekord keskendunult. Andsin helimehele mu ees märku, et ta paneks loo uuesti algusest ja ma esitasin oma kava uuesti ja nii hästi kui ma suutsin. See oli minu jaoks eneseületus Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest. Kõik unistused võivad täituda, kui uskuda, et need on võimalikud. Elus edasi püüdlemiseks on vaja lootust ja tahtejõudu, mida saab just oma tegudesse uskumisest. Järeldan seda tänu ühele dramaatilisele sündmusele mu lapsepõlves. Ma olin veel lasteaialaps, umbes kuskil viie aastane, kui mu ema jäi kauaks ajaks haiglasse. Tal oli vähk ja elulootust anti talle vähe. Mina oma emast loobuda ei tahtnud, seega oli see mu elu kõige suurem unistuste ja soovide aeg. Ma soovisin, et kõik saaks korda, unistasin asjadest mida teha, kui ema haiglast välja saab ja ma uskusin seda, sest mu tahtmine oli nii suur. Möödus küll kaua
kes armastab kuulata iseennast rääkimas. Emma kohtab samuti Leoni, õiglusametnik, kes nagu Emmagi on tüdinenud maaelust ja kellele meeldib rännata läbi romantiliste teoste. Kui Emma sünnitab tütre Berthe, siis emadus valmistab talle pettust. Ta oli ihaldanud poega ja ta on edaspidigi rusutud. Romantilised tunded õitsevad Emma ja Leoni vahel. Kuigi, kui Emma taipab, et Leon armastab teda, tunneb ta ennast süüdi ja hakkab kohusetundlikuks naiseks. Leon tüdineb ootamisest ja uskumisest, et Emma ei saa kunagi tema omaks ja ta otsustab lahkuda Pariisi, et õppida juurat. Tema lahkumine muudab Emma nukraks. Peagi ühel põllumajanduslikul laadal, üks rikas naaber Rodolphe, kes on võlutud Emma ilust, kuulutab oma armastust tema vastu. Rodolphe võrgutab Emma ja neil on romantiline afäär. Emma on tihti ebadiskreetne ja kõik külaelanikud räägivad temast taga. Charles seevastu ei kahtlusta midagi. Tema
HINGEDE ÖÖ Karl Ristikivi TSITAADID ,,Inimesed ja linnadki on ju nii erinevad, ja mis ühe juures ainult kergelt tuju tõstab, võib teise hoopis jalust lüüa" (lk. 8) ,,Kui palju lubadusi jääb täitmata miks siis mitte täita mõnikord lubadust, mida pole antud?" (lk 29) ,,Aga see oli nii tüüpiliselt naiselik valada oma rahulolematus etteheideteks konkreetsele inimesele, kelle uskumisest või mitteuskumisest midagi ei olenenud." (lk 46) ,,Alati on lootus, et kohtad mõnd uut inimest, kel on uued arvamused. Ja alati sama pettumus!" (lk 47) ,,Ka elava inimese käsi võib teinekord olla külm, palju külmem kui surnu käsi" (lk 49) ,,Arstil ei ole õigust valida oma patsiente, müüjal ei ole võimalust valida, kellele ta tahab müüa. Meil on sama vähe õigust valida neid, kellele kinkida oma armastust" (lk 57-58) ,,Ükskõik kus see ongi siin" (lk 62)
11. Lollus on tugevam kui tarkus Kummaline, et ussisõnad on unustatud, kuid usk haldjatesse jääb. Lollus on tugevam kui tarkus. Rumalus on vintske nagu puujuur, mis puurib end maasse seal, kus kunagi kõndisid inimesed. Lollust on kergem uskuda, sest seda pole vaja õppida, omandada, see on sündides kaasa antud. Tarkust tuleb omandada ja see on raske. Inimene läheb alati kergema vastupanu teed. Kui talle öelda, et jumal aitab ja piisab vaid uskumisest temasse, siis inimene usub, sest miks ta peaks vaevama end veel ussisõnade äraõppimisega? 12. Sina arvad alati, et sinul on õigus Erinevate eluvaadetega inimestel on erinev arusaam maailmast ning nad ei hakkagi mõistma teise vaadet, sest nad on kindlad, et nende tõde on see õige. Kuigi tegelikult võib mõlemail õigus olla. Külavanem Johannes arvab ühtemoodi, sest tema on elanud ühes ühiskonnas, Leemet aga teistmoodi, sest tema on elanud teises ühiskonnas. Arvamuste kokkupõrge
Usuti, et magamise ajal lahkub kehast hing, kuid tuleb tagasi, aga kui inimene sureb, siis lahkub hing igaveseks. Samuti arvati, et hing asub terves kehas, eriti üksikutes organites nagu peas, südames, veres ning kui neid haavata, siis hing lahkub ja inimene sureb. Tolle aja inimesed uskusid et kõigil ja kõigel on hing ehk loodus on hingestatud. Selline mõtteviis on omane kõigile algelisel arenemisastmel olevatele hõimudele. Usuti, et elu kestab ka peale surma ning sellest uskumisest arenes välja surnute hingede austamine ehk esivanemate kultus. Samuti usuti erinevatesse olevustesse ja nende eksisteerimisele. Usuti, et kui voolid näiteks kivist loomakuju, saad endale nähtamatu võimu looma üle. Samuti usuti erinevatesse haldjatesse ja nõidadesse, kellele ohverdati ning toodi erinevaid ande. Tähtsateks muutusis ohvripaigad, jumalate kujud, pühad hiied, mäed, jõed ja järved. Tuntumaks jumalaks tolle aja inimestele oli Tara nimeline jumal, keda peetakse
mõjutatav kõikidest organisatsioonilise keskkonna aspektidest. Liiga palju muudatusi liikmelisuses ja kahjustavad rühmasuhteid ja ei lase meeskonnal kasvada. Meeskonna koosseis on aga mitmesugustel põhjustel harva muutumatu selle loomisest kuni tegevuse lõpetamiseni. Sotsiaalne logelemine. Mõned meeskonnaliikmed arvavad, et kuna nende panus meeskonnas ei ole mõõdetav, võivad nad vähendada oma kaastööd ja sotsiaalselt logeleda. Sotsiaalne logelemine võib ka tekkida inimeste uskumisest, et teised ei pinguta piisavalt ja nad ise on rumalad, kui ei tee sama. Usalduse puudumine. Ilma usalduseta meekonnas tuntakse end ebaturvaliselt ja stressis. Samal ajal võib organisatsioonis kannatada otsustamine ja moraal ning kahjustuda kliendisuhted. Teised probleemid. Meeskonnas võib esineda disfunktsionaalseid rolle, mis tulemuslikkust ei soodusta: blokeerijad, kes on enamasti kõigele vastu;
liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Kui eset ei anta üle tähtaegselt liisinguandjast tulenevatel asjaoludel - liisinguvõtjal õigus lepingust taganeda. Liisinguandja õigused (VÕS § 362 lg 3): · ei vastuta liisinguvõtja ees liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, v.a kui: o liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja või o füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumisest liisinguandja professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele. Liisinguvõtja kohustused (VÕS § 363): · kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; · säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis
9 Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Enamasti ei vastuta liisinguandja liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, v.a kui: 1) liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja; 2) füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumisest liisinguandja professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele. Liisinguvõtja on kohustatud liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti ning tagastama liisingueseme sellisena, nagu see temale üle anti. Koos liisingueseme üleandmisega liisinguvõtjale läheb talle üle liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko. 2.2.4. Litsentsileping
2. aspekt: on/ei ole seotud usundilise maailmavaatega 1. liigituse alus: kuidas jutt peegeldab tõsielu: (a la folkloristi abc) tõsielujutt kui tegelikkusjutustamine kui tegelikkus >> tõsielusündmuste ja olukordade fiktsionaalne kujutamine(kunagi kusagil oli, ei põhine kogemusel); jutustamine kui tegelikkus >>tõsielusündmuste lähedane ehk nn faktilähedane jutustus 2. liigituse alus: seos usundilise maailmapildiga: küsimus uskumisest (kes usub: uurija, jutustaja, kuulaja), kuidas küsimused. Kuulaja veenmine, oma kogemuste vahendamine ja teatud viisil seletamine(tuuakse näiteid analoogilistest juhtumitest, mis on varem aset leidnud), usundilise maailmapildi üle arutlemine(kahtlemine, naeruvääristamine vms) tavaliselt on faktil põhinevad vormid vestluslikud zanrid. Juttude tuum on tavaliselt moraalis, mitte detailides. st. Ei tuleks kahelda, kas kõik täpselt nii oli või kuidas loogika mõne faktiga vastuolus on
Kuid Karin piirdus praegu ainult poja kõhu probleemi uskumisega. XVI Karini omal käel elamine ei kestnud kaua. Ta mõtles ikka pidevalt selle lapse ravimisele ja rääkis sellest ka Paralepale, kuid see alguses ainult naeris selle peal, kuid kui Karin oli seda talle teist ja kolmandat korda rääkinud, siis Paralepp enam ei naernud, vaid küsis, et ka sa kordad vana nalja või mõtled seda tõsiselt. Sellest hakkasid nad ägedalt vaidlema uskumisest ja selle tõeks saamisest, mis jõudis lõpuks välja selleni , et Karin tunnistas et ta ka usub et raha saab Paralepa käes suuremaks, kuid Paralepp vastas sellise lausega, mis kohutas Karinit veel rohkem kui Paralepp seda oli oodanud, nimelt Paralepp ütles, et kas sa ei ole mõelnud, et see raha võis minu taskust tulla. Sellest muutus Karini pilk nagu surnu omaks ja ta lahkus vaatamata sellele et Paralepp püüdis teda takistada. Ta läks
Kiokot ei ole enam. On ainult sina ja mina. IKE Ei. KASSINI Kes see on, kes jääb, kui kedagi teist enam pole? IKE Kedagi pole olnud. Kassini kuulab. IKE Kedagi pole kunagi olnud. Mööduvate hetkede koloriit sõltub suhtumisest. Nende nägemine sõltub uskumisest. Möödumine on märksõna. KASSINI Mis sa räägid? IKE Sind ei ole. Sa oled kuvand. KASSINI Endiselt, Ike. Sa tegeled nimede nimetamisega. Mis paneb sind uskuma, et keelelise märgistuse kaudu on võimalik asju olemuslikult kätte saada ja muuta? IKE Oota
ülekanne Teine aspekt: - Usundilised teemad või motiivid kui kuulaja veenmine o Oma kogemuse vahendamine ja teatud viisil seletamine o Usundilise maailmapildi üle arutlemine (sh ka kahtlemine, naeruvääristamine vms) - Usundilised teemad või motiivid argielust jutustamise osana (vt: mms://193.40.5.165/2005/Redel2005/Tiiu_Jaago3.wmv) - Argielulised teemad ja motiivid Küsimus uskumisest (kes usub: uurija, jutustaja, kuulaja) Juttude liigituse seos tekstivälise tegelikkuse kujutamisega: Jutu-uurimisel jutustamise uurimisele: Richard Viidalepp (1904-1986), Eesti rahvajuttude laadist, funktsioonist ja jutustajatest, käsikiri: 1965, avaldatud 2004 - Rahvajuttude esitamisolukorrad (kontekst: kes ja kellele, mis soodustab
(2) Liisinguvõtja võib lepingust taganeda, kui liisingueset ei antud talle üle lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga mõistliku aja jooksul, ja kui viivitus tekkis liisinguandjast tulenevatel asjaoludel. (3) Liisinguandja ei vastuta liisinguvõtja ees liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, välja arvatud juhul, kui: 1) liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja; 2) füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumisest liisinguandja professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele. Liisinguvõtja on kohustatud: 1) kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; 2) säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena;
takistama liisinguvõtjale üle antud lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga mõistliku aj ajoksul, võib ka lepingust taganeda. Liisinguandja ei vastuta liisingueseme lepingutingimusele mittevastavuse eest, välja arvatud juhul: 1)Liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja, 2)füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekis kahju tulenevalt mõistlikkust uskumisest liisingunandja proffesionaalsusesse, eelküige kui liisinguandja on petialiseerunud teatud esemete liisimisele Liisinguvõtja on kohustud: 1)liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, milles lähtutsi liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel, 2)säilitama liisingueset sellisena, nagu see teemale üle anti, v.a. Muutused, mis tekivad liisingueseme sihtottarbelise kasutmise tulemusena,
jookseb ja enne tagasi ei tule, kui viimane nälg ajab... MARGUS (kärsitult ära pöörates). Äh! JAANUS (vabandavalt). Ega's mina midagi!... Aga või see's! Kes seda enam kinni peab, kui kord niisugune jutt lahti on pääsenud. See läheb kui kulutuli. Peremehel-perenaisel ikka õigus ka kui nad sul teda võtta ei lase! MARGUS (ennast taltsutades, etteheitvalt). Kas sina siis ka Tiinast halba usud? Sina ometi tunned teda! JAANUS (tusaselt). Mida minu uskumisest või!... MARGUS. Kas sina siis ei või nende ilmainimeste suud kinni panna? Sina ometi tead, et... tema niisugune juba on. Temal ei ole seda vagusat orjaverd, mis meil, - sina ometi tead! JAANUS. Tean või ei tea, mida see minu teadmine! Nagu mina teistest targem oleksin, et mina nende suud sulgeda saan! (Teeb minekut.) Kas ma siis lähen kesa kordama või? MARGUS (tusaselt). Eks sa lähe, kui kästi! (Jääb, nagu enne, konutama. Jaanus ära.)
(2) Liisinguvõtja võib lepingust taganeda, kui liisingueset ei antud talle üle lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga mõistliku aja jooksul, ja kui viivitus tekkis liisinguandjast tulenevatel asjaoludel. (3) Liisinguandja ei vastuta liisinguvõtja ees liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, välja arvatud juhul, kui: 1) liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja; 2) füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumisest liisinguandja professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele. Liisinguvõtja on kohustatud: 1) kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; 2) säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena;
vastavusse viimist lepingutingimustega. Kuid kelle vastu saab esitada liisinguvõtja antud nõude? VÕS § 362 lg 3 kohaselt ei vastuta liisinguandja ei liisinguvõtja ees liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, välja arvatud juhul, kui: 1. liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja; 2. füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumisest liisinguandja professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele. Tulenevalt VÕS § 365 lg 1 võib liisinguvõtja esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Sellist nõuet esitades on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused, välja arvatud eseme eest maksmise kohustus ja õigus nõuda eseme omandi üleandmist. Antud säte
kokkuleppe puudumisel aga mõistliku aja jooksul, ja kui viivitus tekkis liisinguandjast tulenevatel asjaoludel. Liisinguandja ei vastuta liisinguvõtja ees liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, välja arvatud juhul, kui: 1) liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja; 2) füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumisest liisinguandja professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele. Liisinguvõtja kohustused. Liisinguvõtja on kohustatud: 1) kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; 2) säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme
haavatavaks. See saab ka Hallidele lõplikuks hukatuseks. Nad ei näe oma vigu see on nende kaasasündinud nõrkus, mida nad ära kasutavad. Katse Halle või valesti mõistetud kultuse tüüpi nagu "Star Person", kes järgivad Hallide plaani, muuta on kasutu ning nurjumisele määratud. See juhtub, kuid iga asi omal ajal. Hing on see, kes suudab suvalisele vastu astuda ning 67 keeldub vale uskumisest. Sellest valest endast saab okas Hallidele ning Hallidega liitunud jõududele. Tulnukate baasid SOL III Perimeetril Hallid on oma tegevusaja jooksul asutanud suure hulga maaaluseid baase üle terve maailma, eriti Ameerika Ühendriikides. Üks selline baas teiste omasuguste seast asub Archuletta Mesa all. See on umbes 4 kilomeetrit Dulce linnast loodes, New Mexico-s. Detailset infot selle baasi kohta tuleb mitmetest erinevatest allikatest
(2) Liisinguvõtja võib lepingust taganeda, kui liisingueset ei antud talle üle lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga mõistliku aja jooksul, ja kui viivitus tekkis liisinguandjast tulenevatel asjaoludel. (3) Liisinguandja ei vastuta liisinguvõtja ees liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, välja arvatud juhul, kui: 1) liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja; 2) füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumisest liisinguandja professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele. · VÕS § 363. Liisinguvõtja kohustused Liisinguvõtja on kohustatud: 1) kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; 2) säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise
Liisinguandja kohustused: Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Liisinguandja ei vastuta liisinguvõtja ees liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, välja arvatud juhul, kui: liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja; füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumisest liisinguandja professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele. Liisinguvõtja võib lepingust taganeda, kui liisingueset ei antud talle üle lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga mõistliku aja jooksul, ja kui viivitus tekkis liisinguandjast tulenevatel asjaoludel. Liisinguvõtja kohustused: Liisinguvõtja on kohustatud: kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu
liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Üldjuhul ei vastuta liisnguandja liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, välja arvatud kui: o liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja; o füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumisest liisinguandja professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud eseme liisimisele. Liisinguvõtja on kohustatud: o liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; o säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, va muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena;
Lisaks objektile või mõiste ekstensioonile võib sedasama asja nimetada ka termini osutuseks või denotaadiks. Need on väga levinud ja vajalikud nimetused mõistekesksest oskussuhtluse mudelist rääkimisel, kuid siiski ei saa jätta märkimata nende kummalist sõnakesksust. Objekti (ja ka mõistet) nimetatakse selle järgi, kuidas ta mudelis paikneb sõna poolt vaadatuna – ilmselt veelkordne tunnistus selle kohta, et sõnakesksuse uskumisest loobumine on väga raske isegi mõistekesksuse teoreetikute endi jaoks. Objektidel, kui nad just päris ainukordsed ei ole, on suhtluse seisu- kohalt üks oluline puudus – vähene üldistatus. Muidugi võib mõnikord tarvis minna rääkimist ühest konkreetsest kuusest kodumetsas, aga levinum vajadus on siiski rääkida paljudest või lausa kõigist kuuskedest korraga. Siis läheb kõigile vajalikele kuuskedele ühekaupa viitamine üsna vähetõhusaks
annaabi.ee 
