mantlipärija autoriteeti ning suunama kristlikust maailmast ja kirkiku valdustest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi. Ristisõdadel oli suur tähtsus. Suurendasid need Euroopa tähtsust majanduses, ning tõi kaasa suuri muudatusi, nimelt levisid Lääne-Euroopasse paber ja araabia numbrid, Idamaadelt võeti üle saunas käik ning tapeet ja sepistamine. Ka oli oluliseks sammuks see, et kristlased tutvusid teiste usunditega sõdade käigus ning nad said aru sellest, et ka teiste uskudega saavad inimesed õnnelikud olla , mitte ei pea olema ainult kristlik usk. Maailma ei pea valitsema ainult kristlik usk, vaid võivad ka teised eksisteerida. Talupoegade ja rüütlite osas levisid ka uued suunad. Rüütlitel oli sõdade jaoks tarvis raha ning nad pakkusid talupoegadele vabaduskirju, mille talupoeg ostes, sai vabaks rüütlite poolt määratud kohustustest ja maksudest ning said vabalt liikuda ühiskondlikus ruumis. Rüütlid
reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid.Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid. Miniatuurmaalid ehk raamatupildid olid usulise sisuga.Figuurid samuti pikaks venitatud ja karmiilmelised. Uudseks võtteks kujunes peatüki algustähe rikkalik kaunistamine ornamendiga. SKULPTUUR Bütsantsis puudus skulptuur, kuna ei tahetud sarnaneda varasemate uskudega. Valmistati vähesel määral reljeefe, millega kaunistatisarkofaage, sambakapiteele. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate - ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad. Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue õitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes
docstxt/.txt
sõrmus. Seda pärandati edasi isalt pojale, kes siis saab pärijaks. Kord sattus meheni, kellel oli kolm tubli poega ja kõik nad tahtsid sõrmust endale. Mees laskis meistril valmistada juurde kaks identset sõrmust, sest ta armastas oma poegi võrdselt ega eelistanud kedagi. Kui mees suri leidsid kõik kolm poega endalt sõrmuse, mis olid nii sarnased, et neil enam vahet ei tehtud ning jäigi teadmatuks, kes oli õige pärija. Juut arvas et sama lugu on praegu ka uskudega. Kõik maad arvavad, et neil on just see õige usk oma õigeimate käskude ja seadustega, aga keegi ei tea tegelikult milline see tõeline on. Saladino nägi kui kaval juut on ning otsustas otse raha küsida. Melchisedesh andis talle nii suure summa kui too tahtis. Saladino tasus võla täielikult ära ning andis talle veel palju kingitusi ja sai endale ustava sõbra. IV päev, V novell Lisabetta- ilus ja haritud tütarlaps
Mõju hispaania kultuurile, pürneneeps-l kujunes kultuuride segu. Mõju uuele maailmale: 1492 algavad suured maadeavastused Ristisõjad:eesmärk:paavstivõimu tugevdamine, ristiusu levitamine, jeruusalemma vabastamine moslemite käest, haarata uusi maid&privileege. I ristisõda(1096-99) peamine eesmärk saavutati--vallutati jeruusalemm,. Asutati 3 vaimulikku ordut:Templi,Johanniitide,teurooni. Tulemused: euroopale-itaalia kaubalinnade tähtsuse tõus, süvenes vaen teiste uskudega, idamaadelt õpiti uusi kombeid; idamaadele-ühines, hakkas rohkem omavahel suhtlema, suutsid säilitada oma sõltumatuse Tsunfti põhiülesanne oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Põhimäärus-skraa-määratles hierarhia:õpipoiss,sell,meister Haridusasutust loeti ülokooliks, kui tal oli mitu teaduskonda:(õigus,arsti, filosoofia, usu) Skolastika-keskaja ülikoolides viljeldus teadused kokku.iseloomulikud jooned-
Peale isa surma, aastal 1740 , saab Friedrich mitte lihtsalt Preisi krooni, vaid ka tugeva armee ning kulutamata riigikassa. Kuigi Friedrichi isa andis enne surma käsu matta ta võimalikult tagasihoidlikult, seda lubadust poeg ei täitnud. Ta korraldas uhked ning väärilised matused oma isale, Friedrich Wilhelm I-le. Kohe, kui Friedrich II saab võimule, koostab ta normatiiv-õigluslikud aktid, mis puudutasid ususallivust ning tänu millele hakkasid Preisi ümberkolima ka teistsuguste uskudega rahvad, sealhulgas ka juudid. Friedrichi reform kehtestas Preisis avaliku kohtupidamise ning keelas ära piinamise. Samal 1740-ndal aastal algab sõda Austria päranduse eest, kus Friedrich võttis väga aktiivselt osa. Teda ei huvitanud ,,Austria pärandus", vaid teda köitis hoopis Sileesia. Pealegi sõja algatamiseks oli ka mõjuv põhjus. Nimelt Hohenzollerid omasid õigust mõnedele maadele Sileesias. Juba 1741. aastal astus Friedrich Sileesiasse
Kristlus tekkis Ees-Aasias I sajandil, Rooma riigi laostumise ajajärgul. Ta hakkas levima peale Kristuse surma. Lisaks suulisele usukuulutamisele sai tähtsaks kristlik kirjasõna. Kristlus oli võrreldes vanade uskudega teistsugune ta nõudis usu ja igapäevaelu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatuserohket elu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Kristluse läbi usuti üleüldisesse õiglusesse ja armastusesse, protest oli liigse luksuse vastu. Roomlaste eetikaga oli vastuolus alandlikkuse nõude ja käsuga armastada vaenlast nii nagu oma ligemest. Uut usku levitasid Rooma linnas Jeesuse vanim õpilane Peetrus ja tema sõber Paulus.
Vabariigi periood 510-30 eKr 1)varane ajajärk (510-265 eKr) 12 tahvli seadus Kogu Itaalia läks roomlaste ülevvõimu alla 2)hiline ajajärk (260-30 eKr) Rooma laieneb väljaspoole oma territoorium Puunia sõjad Kartaagoga? Kodusõdade ajajärk, Ceasari esiletõus Varane keisririik ehk printsipaat 30 eKr-284 Trojaanuse ajajärk (117) Sõdurite ajajärk Hiline keisririik 284-476 a ehk dominaat Korra sättis majja keiser Ciocletianus Võeti vastu Milano edikt Ristiusk võrdsustati teiste uskudega Constantinus rajas Constantinopoli (idapealinn) 395 a jagati rooma kaheks bütsants ja lääne-Rooma 476 vana aja lõpp ja keskaja algus Etruskid Apenniini poolsaarel elasid erinevad hõimud: etruskid, latiinid, samniidid, eekid, volskid jpm Etruskitel kujunes oma riik, nõrgalt seotud linnriikide ühendus Etruskid tundsid kirja, neil oli oma kiri Etruskid läksid ajalukku kui kuulsad ehitajad, kellelt roomlased võtsid palju üle
imeilus ja hinnaline sõrmus. Seda pärandati edasi isalt pojale, kes siis saab pärijaks. Kord sattus meheni, kellel oli kolm tubli poega ja kõik nad tahtsid sõrmust endale. Mees laskis meistril valmistada juurde kaks identset sõrmust, sest ta armastas oma poegi võrdselt ega eelistanud kedagi. Kui mees suri leidsid kõik kolm poega endalt sõrmuse, mis olid nii sarnased, et neil enam vahet ei tehtud ning jäigi teadmatuks, kes oli õige pärija. Juut arvas et sama lugu on praegu ka uskudega. Kõik maad arvavad, et neil on just see õige usk oma õigeimate käskude ja seadustega, aga keegi ei tea tegelikult milline see tõeline on. Saladin nägi läbi juudi kavalust ja otsustas asju rääkida otsekoheselt saavutades sellega, et sai nii suure summa võlgu kui tal vaja oli ja sai Melkisedeki omale ustavaks sõbraks. V novell: "Markii naine oli ilusaim ja nooruslikem. Nende abielu on säravam tähtede all."....... selliste
armastas. Ka lubas ta igale poegadele, et annab sõrmuse just talle. Peale mõtisklemist otsustas isa kullassepal veel kaks samasugust sõrmust teha lasta. Kui need valmis said, olid kõik kolm sõrmust nii sarnased, et keegi ei teinud neil vahet. Isa andis igale pojale ühe sõrmuse. Üks poeg sai just selle õige sõrmuse omanikuks, kuid keegi ei tea siiamaani milline.“ Kui Melkisedek oma jutu lõpetas, seletas ta Saladinile, et nii on ka uskudega. Nimelt keegi ei tea, milline neist on õige, milline mitte. Egiptuse sultan pidas Aleksandria juuti väga kavalaks ja targaks meheks ning otsustas talle ära rääkida, milleks tal raha vaja on. Melkisedek võttis selle kuulda ning oli nõus raha laenama.“ Kolmas päev oli meie jaoks väga nukker. Tegelesime taas abi otsimisega, kuid see katse läks samuti aia taha. Ka see õhtu istusime lootusetult praksuva lõkke ääres. Sõime värsket kala,
AJALUGU Ristiusk Vara-Keskajal. Lääne-Euroopa kirik oli katoliiklik. Katholikos üleüldine. Ristiusk tekkis esimesel sajandil, Kristus suri 37a. pKr. Ristiusk oli alguses keelatud, Rooma riigis. Väidetavalt ristiusus on ainujumal e. Monoteistlik. Ainujumal võis olla konkurent keisrile sellep. Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386
71 Mis asjaolud aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma riigis? · Milano edikt 313 Constantinus I andis kristlasetele usuvabaduse · 381 kuulutati kristlus Rooma riigisusuks enne seda kiusas Julianus kristlasi taga, aga pärast tema surma loobuti vanast usust ja võeti kristlus vastu. · Rooma majandus läks alla ja olid haiguspuhangud, Jeesus aga lubas õnnelikku elu pärast surma · Usk sarnanes teiste tol ajal Rooma impeeriumis levinud uskudega 72 Miks esines muidu tolerantses Rooma riigis kristlaste tagakiusatamist? · Kristlased olid rangelt monoteistid ja ei toonud teistele jumalatele ohvreid. Oma usku püüti ka teiste seas levitada. Teistele jumalatele austuse avaldamisest keeldumine tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. Usuti, et põlgus taevaste vastu toob karistuse mitte ainult kristlastele, vaid kogu piirkonnale. · Kristlasi peeti süüdlasteks kõigis õnnetustes
71 Mis asjaolud aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma riigis? · Milano edikt 313 Constantinus I andis kristlasetele usuvabaduse · 381 kuulutati kristlus Rooma riigisusuks enne seda kiusas Julianus kristlasi taga, aga pärast tema surma loobuti vanast usust ja võeti kristlus vastu. · Rooma majandus läks alla ja olid haiguspuhangud, Jeesus aga lubas õnnelikku elu pärast surma · Usk sarnanes teiste tol ajal Rooma impeeriumis levinud uskudega 72 Miks esines muidu tolerantses Rooma riigis kristlaste tagakiusatamist? · Kristlased olid rangelt monoteistid ja ei toonud teistele jumalatele ohvreid. Oma usku püüti ka teiste seas levitada. Teistele jumalatele austuse avaldamisest keeldumine tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. Usuti, et põlgus taevaste vastu toob karistuse mitte ainult kristlastele, vaid kogu piirkonnale. · Kristlasi peeti süüdlasteks kõigis õnnetustes
Olümpost ja sealseid jumalaid ei ole eriti tõsiselt kunagi usutud, kuid kombeid on täidetud. · Uus religioon on müstiline ja paelub roomlasi. · Kristlus õpetab inimeste võrdsust jumala ees on kõik võrdsed. · Kristlus on ka õpetus headusest ja armastusest asjad, mida roomlased on juba kaua igatsenud. See teeb kristluse mõjukamaks teistest sektidest, mida Roomas on väga palju. Kristlus oli seniste uskudega võrreldes eksootiline. · Kristlust tugevdas ka kristlaste komme kokku hoida ja üksteist aidata. Kristlased üldiselt tunnistavad riiki. Kui riik ei ole saatanast, siis las ta olla kristlased ei ole riigi vastased. See muudab valitsejatele kristluse vähem vastumeelseks. Samas ei tunnista kristlased valitsejat kui jumalat. Ta võib olla küll paavst või keiser, kuid on ikkagi inimene. Kristlasi kiusati taga. Kiusamistest hoolimata püsima jäämine on samuti kristlust tugevdanud.
varjudemäng mis harjutab lapse fantaasiat. Võiks lasteaedades mänguasju ja arengumaterjali üle vaadata. Pole nurka, kus poleks raamatuid Eesti lasteaedades raamatuid võib leida ainult 3-4 kappiriiulitel ja ainult ühes kohas. Parem oleks kui lapsed leiaks raamatuid igas mängunurgas ja hoovis, õues, et nad näeksid raamatu nagu mänguasja ja neil meeldiks lugeda. Uskude eristamine Ka eesti lasteaedades võib leida lapsi erinevate uskudega, mida kasvatajad peavad austama ja jälgima et õpematerjal või mänguasi ei oleks vastuolekus lapse usuga. Kuid selliseid juhtumeid leiab Eestis vähe. Suvised tegevused ruumis Sellega et liivakast on inglismaa lasteaiades sees ma olen täiesti nõus, kuid eestis seda ei ole lihtsalt vaja. Talvel Eesti lapsed leiavad suvise mängule asenduse lumes, mis võib osaleda selles et lapsed näevad aastaajade erinevust.
karjamaad, jootmiskohad; neile maksti kaubakaravanide poolt ka teatud tasu, et (karavane) ei rünnataks. Lõunast põhja ja põhjast lõunasse (mis???). Algselt olid araablased polüteistid, austati erinevaid loodusobjekte ja üheks selliseks objektiks oli Meka linnas templiseina müüritud must kivi. Selle kivi juurde korraldati palverännakuid iga-aataseid. See tõi kaupmeestele väga suurt tulu. Kuna toimus kaubavahetus, puutusid kokku ümbritsevate uskudega, kus oli tegemist ainujumalaga judaism ja kristlus. Sellistes tingimustes tekkis 7.saj uus usk islam. Islami rajajks peetakse Muhamedi ning esialgu tegutsees Muhamed Mekas, aga uue usu kuulutamine oli Meka kaupmeestele vastuvõetamatu palverännakuid ei tule ja sissetulekud lähevad väiksemaks. Muhamed oli sunnitud aastal 622 lahkuma Mekast Mediinasse. See ongi islami ajaarvamise algus. Päikesekalendris 365 päeva, moslemite kuukalendris 354 päeva
zen-budismiga. Deshimaru (1914 1982) oli hakanud mungaks 1965, ta reisis Euroopas ja Põhja-Aafrikas, rajas üle 60 zen-budistliku meditatsiooni keskuse (4). 14 KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võiks öelda, et budismi jõudmine Jaapanisse oli täis keerukust ja raskust. Valiti küll soodne aeg, kuid siiski tekkisid probleemid. Küll oli probleeme teiste uskudega, eriti shinto Jaapani algse riigiusuga. Küll oli probleeme võimuhaaramisega, nii pro-budistid kui ka anti-budistid tahtis haarata võimu. Kuid lõppude lõpuks see ikkagi võeti kenast vastu, ehkki alguses mõningate mööndustega, kuid omaks ta võeti. Usun, et referaat andis piisava ülevaate Jaapani budismi ajaloo, budismi, zen-budismi üle. Isiklikult huvitun ise ka budismist. See on teistes usunditest palju erinev ja justkui tundub, et budism on samm kõrgemal kui teised usundid
Meie esivanemate ja muude rahvaste pärimuslikku omausku on kristluse tekke aegadest peale peetud millekski alaväärseks ja kuratlikuks. Seda seniajani: Eesti Kristlike Koguduste Ühingute Nõukogu liikme Paul Rästa avaldus (Meie Maa, 13.11.99), kus nimetab maausulist ja agronoomia doktorit Aleksander Heintalut, alias Vigala Sassi kurjuse maailma esindajaks, Luciferi kaastööliseks Eestis. Maausust räägitakse kui mingist alam-usust, mis pole võrdväärne maailma suurte uskudega. Samas, kas kirikuteener või keegi teine Kristuse kuju ees kummardades, tema jalgu härduses suudeldes ja sümboolselt ka kannibalismiga tegeldes (ihu süües ja verd juues) ilmutab ,,arenenud" usu tundemärke? Rahvausund: Tänapäevaks erisuundadesse liikunud ja eraldi seisvad pärimuskandjad rahvalaul, -tants, 10 -pillimäng, -usund, -käsitöö jne olid kunagi üks terviklik nähtus esivanemate hingestatud ilmapildis
(läbipääsu eest). Olid välja kujunenud suuremad linnad: Mediina ja Meka. Araablased olid polüteistid. Üks jumalatest oli Allah. Olulisim pühamu oli Meka linnas paiknev Kaaba tempel. Seal templis oli tähtis nn Must kivi (meteoriiditükk), mida peeti väga oluliseks. Islami teke. 7. sajand. Muhamed elas ~570-632. Vanemad olid vaesed ja surid varakult. Kuueaastaselt jäi ta orvuks. Alguses oli karjus. Hiljem oli kaubakaravanide saatja. Selles ametis tutvus ta erinevate uskudega, sest Araabia poolsaarel elas juute ja kristlasi. Muhamedist sai kaupmees (abiellus tunduvalt vanema kaupmehe lesega). Kuni 40nda eluaastani tegeles äriga. ~610. aasta paiku hakkas huvi tundma usuprobleemide vastu. Veetis palju aega kõrbes üksi palvetades. Seal tuli tema juude peaingel Gabriel, kes andis talle edasi Allahi käsu. See oli, et Allah oli ta välja valinud oma prohvetiks ja et tema ülesanne on teha kõigile selgeks, et tuleb tunnistada ainult üht jumalat Allahit
kasutada olid parimad karjamaad, jootmiskohad. · Seikidele maksti kaubakaravanidelt tasu, et neid ei rünnataks. · Kaubakaravanid liikusid lõunast põhja ja põhjast lõunasse. · Algselt olid araablased polüteistid. Austati erinevaid loodusobjekte, nt Meka linnas Kaaba templi seina müüritud must kivi. Selle kivi juurde korraldati iga- aastaseid palverännakuid, see tõi Meka kaupmeestele väga suurt tulu. · Araablased puutusid kokku ümbritsevate uskudega, kus oli tegemist monoteismiga ( judaism ja kristlus ) · Nendes tingimustes tekkis 7. sajandil uus usk, islam. · Islami rajajaks peetakse Muhammedi · Esialgu tegutses Muhammed Mekas, aga uue usu kuulutamine oli Meka kaupmeestele vastuvõtmatu ( kartsid, et jäävad oma sissetulekust ilma ) · 622. aastal põgenes Muhammed Mekast Mediinasse, sellest algab islami ajaarvamine. · Araablastel on kuukalender, seal on 354 päeva. · 630
lubatud. Väljaspool gildi või tsunfti polnudki võimalust käsitöö või kaubandusega tegeleda. Tsunftide elukorraldus oli reglementeeritud, mida reglementeeris skraa. Reglementeeriti tootmist tohtis toota ainult selles ulatuses nagu skraa ette nägi. Tsunft kontrollis ka kvaliteeti. Tsunft tegeles sotsiaalabiga. 17. Ristiusu kiriku kujunemine varakeskajal Ristiusk kujunes välja ajaarvamise vahetusest 1. sajandini. Ristiusk levis Rooma riigis 313 kuulutati see kõikide teiste uskudega võrdseks Rooma riigis. 4. sajandi lõpus kuulutati ristiusk ainukeseks usuks Rooma riigis. Germaanlaste hõimud tutvusid ristiusuga. Seeläbi võtsid ka nende valitsejad ristiusu vastu. Ristiusk oli fenomenaalne, sest lubati võrdsust nii elades kui ka teispoolsuses. Frankide puhul oli ristiusu vastuvõtja Clodovech. Kui Lääne-Rooma riik lagunes, nähti ristiusu kirikus ühendavat jõudu. Ristiusk võis levida mitmel teel: · misjon
sajandil. Tegutsesid hästi aktiivselt hariduse alal ja keskaegsetes ülikoolides olid tihti just dominiiklased õppejõud. Inkvisitsioon (eesmärk ketserite (ei uskunud õiget usku) välja selgitamine) läks nende kontrolli alla. Ketserlikud liikumised tekkisid pigem Lõuna-Euroopas, sest sealne areng oli kiirem (linnad arenesid kiiremini, muutusid jõukamaks) ja tekkis kiriku suhtes rohkem kriitikat. Tänu kaubandusele oli seal rohkem kokkupuuteid ka teiste uskudega ja seetõttu omandati rohkem teadmisi uskudest. Inkvisitsiooni kohtus püüti ketserite uskumusi muuta. Ketserite vastu on toimunud ka ristisõjad. 20. KESKAJA HARIDUS JA TEADUS Kloostrikoolid Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne-Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolides valmistati ette vaimulikke. Ka see haridus, mida anti, oli vaimulik
Hilise keisririigi ajajärk algab keiser Diocletianuse valitsemise algusega aastatel 284-305pKr. Oluline tema juures on see, et ta viis läbi mitmeid reforme, püüdes lagunema hakkavat riiki tugevdada, tänu haldus- ja maksureformidele tal see siiski ei õnnestunud. Pärast teda sai keisriks Constantinus I (Constantinus Suur), kes jätkas eelkäija reforme. Kaks Constantinuse tähtsamat tegu on: Kristliku usu seaduslikuks muutmine aastal 313pKr (Ristiusk muutus teiste uskudega võrdseks), sai tähele panna, et ta ise ka eelistas ristusku. Teine tähtis asi tema juures on see, et ta lõi Rooma riigile teise pealinna, mille nimeks sai Byzantion, mis aastal 330 sai enda nimeks Konstantinoopol, Byzantioni järgi sai nime ka Ida- Rooma keisririik e Bütsants. Pärast Constantinuse surma muutus riigis see, et riigi ida ja lääne osa valitsesid erinevad keisrid. Oluline on teada, et keiser Theodosius
usundid kannavad kirjanduses tihti erinevaid nimesid, nagu näiteks hõimuusundid, animistlikud usundid. Viimane termin on probleeme, sest seda seostatakse tihti vägivallaga. Aafrika mõtteline usund koosneb erinevatest osadest: fetišism, pealikukultus, hingeusud, kohalikud jumalused. Neil on peajumal, taevajumal – see, kes lõi maailma – kuid tema poole ei pöörduta tihti, rohkem suheldakse esivanemate hingedega. Traditsiooniline usk on põimunud suurte maailmas levinud uskudega, kohalikud kombetalitused on seotud islami ja kristlusega. Rahvausund Beninis on praegu rahvususund väga aktiivne, seal muudeti 1996. a kohalik traditsiooniline usund – vodun – riigiusuks. Umbes 60% riigi elanikkonnast ka järgib seda traditsiooni ning ka ülejäänud 40%, mille moodustavad katoliiklased ja moslemid, respekteerivad seda. Vodun on levinud koos orjadega ka Ameerikasse. Angolas leidis nt tudeng, et kui Euroopas surevad inimesed niisama, siis seal hukuvad nad ainult
Protsessil oli kaks suurt puudust, menetlus oli seotud keerukate vorminõuetega ning nendes eksimine võis muuta kogu menetluse kehtetuks. 5.2. Kohtukohustus 5.3. Tõendamine Kujunemine: eelmised katsed süstematiseerida õigust- 12-tahvli seadused, Gregorianuse seadused, Hermaginianuse seadused, Theodosianuse seadused. 313 Constantinus Suur- esimene kristlasest keiser. Tegi ristiusu võrdseks teiste uskudega. Theodosiuse algseks eesmärgiks oli kogu õiguse süstematiserimine (438-439). Justinianuse CIC loomise põhjused/ eesmärgid: · õiguse ühtlustamine · õigushariduse ühtlustamine · ühte moodi mõtlevad juristid ühtne õigus · ristiusu kiriku tugevdamine · Lääne-Rooma alade uuesti integreerimine · legitimeerib ennast seaduseandjaks Justinianus loob õhtumaise valitseja ideaalkuju: edukas väejuht, seaduseandja ja linna rajaja. CIC loomine:
annaabi.ee 
