Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

USA presidendid - sarnased materjalid

nais, nixon, iguse, iguste, nsvl, sisepoliitika, nixoni, popul, igused, gaulle, president, rase, kuuba, nafta, rahutused, salt, eisenhower, eluaseme, gede, 1959, allan, kennedy, kurss, rgne, aasia, lvkond, 1971, neeger, idud, johnson, dialoog, seksuaalrevolutsioon, naisliikumine, erakonnad, ameeriklased, leiboristid, konservatiivid, kahep, mustade, diem
thumbnail
1
docx

USA presidendid

Suur sisserände kvoot.Moes pikad juuksed,habe,laiad püksid, teksad, muusikas Beatles, Rolling Stones. Välispoliitika- 64 Vietnami sõda NIXON 69- 74 valiti ,,seaduslikkus ja kord". lõpetada vietnami sõda, Marko vastu, revulutisoonide vastu.72 - altkäemaksu skandaal. Majandus-kontroll palkade ja hindade üle. Majanduslanguse aeg, tööstuskasv langes, inflatsioon. Aaraabia-Iisraeli sõda tõstab nafta hinda-kahju kogu majandusele. Mustade lapsed valgete koolidesse. Nixon tegeles kodanikeõiguste tagamisega.Feminismi kõrgperiood. Indiaani rahva küsimus kerkis esile. 77-81 Carter - suhtuti halvasti-ei olnud valitsuse juures,mereväeohvitser.77% rahulolematu tema lõpu ajal.Iraan Gate-pantavngikriis, mida ta ei suutnud lahendada.Temast e saadud aru. Hakkas kärpima sotsiaalprogramme .Ülemaailmne energiakriis. Ei tahtnud sõltuda (nafta ). Inflatsioon- riik vähem kontrolli majanduses. 1980 Moskva olümpiat boikotiti.79 kukutati sahhi reziim.SRP2.

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
16
rtf

USA peale teist maailmasõda - 1974

.......................................................................... Harry S. Truman............................................................................................................................ Trumani doktriin....................................................................................................................... Marshali Plaan.......................................................................................................................... Sisepoliitika............................................................................................................................... Dwight Eisenhower....................................................................................................................... Välispoliitika............................................................................................................................. Eisenhoweri doktriin ehk tagasitõrjumisdoktriin (roll back)......................

Ajalugu
136 allalaadimist
thumbnail
2
doc

USA presidendid aastast 1933

keinsism(Keynes), Kuuba kriis, Sigade lahe dessant, mustanahaliste liikumine 1963-69 L.Johnson DP reformide kavaprogramm ,,Great Society" (Suur Ühiskond), alus pingelõdvendusele, tema välispoliitika ebaõnnestus, jätkub majandusbuum 1969-74 R.Nixon VP ,,Law and Order", Nixoni doktriin ehk jõudude tasakaalu poliitika, soojendab suhteid NSVL ja Hiina Rahvavabariigiga, pingelõdvendus, SRP-1, USA vägede lahkumine Vietnamist, stagflatsioon, majandusbuum lõpeb 1974 1973- Watergate'i skandaal; 1974 aug Nixon astub tagasi 1974-77 G.Ford VP ei valitud presidendiks ega asepresidendiks

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

 Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse.  Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähenes, NSVL saavutas ülemvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas ning suures osas Aasias.  Raudne eesriie – NSVL-i püüd eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast (II MS järgne periood, 40ndad); takistas lääneriike aru saamast, mis ida pool toimus, tõkestas läänelike väärtushinnangute levikut Venemaal.  Lääneriigid pingutasid, er kommunistlikud parteid Lääne-Euroopas võimule ei pürgiks ega laiendaks mõju naaberriikidesse (nt Türki)

Ajalugu
127 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusena Versailes. Viimaseks Keisriks oli Wilhelm II: "Saksa tulevik on merel." (kuni 1918). Kantsler Otto von Bismarc. 1.2.1 MAJANDUS Saksamaa ühendamine kiirendas majanduse arengut. Saksamaa oli saanud Prantsusmaalt Elsass'i ja Lotringi kaevanduste piirkonnad. Arenema hakkas metalli tootmine, keemiatööstus, elektrotehnika jne. Tekkisid monopolid: perekond Thyssen; Krupp - relvatööstus; Siemens - kellad, autod; AEG - elektrotehnika. 1.2.2 SISEPOLIITIKA Mitmepartei süsteem. 1890 sai kantsleriks Bülow. 20. sajandi alguses moodustati hotendoti plokki valitsusliit (juht - B. von Bülow), mis hääletas maksude tõstmise ja hotendotide mässu mahasurumise poolt. Kuid see liit lagunes sisemiste vastuolude tõttu varsti. Võimule tuli mustsinine polkk (sinine - aadlikud, must - vaimulikud) - konservatiivne liit. 1.2.3 VÄLISPOLIITKA 20. sajandi alguses valmistuti sõjaks. Bismarci ajal huvituti euroopast, nüüd võeti kurs maailma poliitikale

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

1927 visati Trotski Kommunistlikust parteist välja ja kahe aasta pärast saadeti välismaale Idustrialiseerimine Stalin algatas relvastusprogrammi ja ettevalmistused pealetungisõjaks. Selleks oli vaja suurtööstuse eelisarendamist- industrialiseerimist Loobuti eraettevõtlusest, majandus allutati kesksele juhtimisele Majandust hakati arendama viisaastakute plaanide alusel. Industrialiseerimise tulemus Rasketööstuse arengult möödus NSVL enamikest maailma riikidest. Toodangu kvaltieet oli kehv. Ülemaailmne majanduskriis Nõukogude Liitu ei puudutanud Kollektiviseerimine Riik vajas vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks. Vilja hindade langetamiseks viidi läbi kollektiviseerimine- ühismajandite ehk kolhooside loomine Maaelanike liikumisvabadust piirati Need, kes kolhoosidesse ei astunud saadeti Siberisse (kokku u 9mln in) Kollektiviseerimise tulemused Väenes viljasaak ja kariloomade arv

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

● 1927 visati Trotski Kommunistlikust parteist välja ja kahe aasta pärast saadeti välismaale. Industrialiseerimine ● Selleks oli vaja suurtööstuse eelisarendamist- industrialiseerimist. ● Loobuti eraettevõtlusest, majandus allutui kesksele juhtimisele. ● Majandust hakati arendama viisaastakute plaanide alusel Industrialiseerimise tulemus ● Rasketööstuse arengult möödus NSVL enamikest maailma riikidest. ● Toodangu kvaliteet oli kehv. Kollektiviseerimine ● Riik vajas vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks. Vilja hindade langetamiseks viidi läbi kollektiviseerimine- ühismajandite ehk kolhooside loomine. ● Maaelanike liikumisvabadust piirati ● Need, kes kolhoosidesse ei astunud saadeti Siberisse (kokku u. 9 miljonit in.) Kollektiviseerimise tulemused ● Vähenes viljasaak ja kariloomade arv.

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
13
doc

USA presidendid XX sajandil

USA presidentide nimekiri 1901-2000 Theodore Roosevelt, Jr. 1901-1909 William Howard Taft. 1909-1913 Thomas Woodrow Wilson. 1913-1921 Warren Gamaliel Harding. 1921-1923 John Calvin Coolidge, Jr. 1923-1929 Herbert Clark Hoover. 1929-1933 Franklin Delano Roosevelt. 1933-1945 Harry S. Truman. 1945-1953 Dwight David Eisenhower. 1953-1961 John Fitzgerald Kennedy. 1961-1963 Lyndon Baines Johnson. 1963-1969 Richard Milhous Nixon. 1969-1974 Gerald Rudolph Ford, Jr.1974-1977 James Earl Carter, Jr. 1977-1981 Ronald Wilson Reagan. 1981-1989 George Herbert Walker Bush. 1989-1993 William Jefferson Clinton. 1993-2001 4 Theodore Roosevelt (27. oktoober 1858 ­ 6. jaanuar 1919) oli Ameerika Ühendriikide 26. president. Ta oli sellel ametikohal 1901 - 1909. Theodore Roosevelt oli William McKinley asepresident ja sai presidendiks pärast atentaati McKinleyle

Ühiskonnaõpetus
76 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Demokraatlikud lääneriigid pärast Teist maailmasõda

USA puhul nimetatakse reaganoomikaks): alandati makse (kuni 25%) tarbimise soodustamiseks inflatsiooni pidurdamiseks raha juurdetrükk lõpetati vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarved koostati defitsiidiga (e. kulud ületasid tulud) ja suurendati riigivõlga · Reaganoomika kasutamise tulemusena vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde ~13 miljonit uut töökohta. 1.2. USA sisepoliitika: · USA presidendid II maailmasõja järgsel perioonil: Peep Reimer Harry Truman Demokraatlik Partei 1945-1953 Dwight Eisenhower Vabariiklik Partei 1953-1961 John Fitzgerald Demokraatlik Partei 1961-1963 Kennedy Lyndon Johnson Demokraatlik Partei 1963-1969 Richard Nixon Vabariiklik Partei 1969-1974

Ajalugu
240 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Ajalugu 12.klassile (XX sajand)

et suured vabrikud eraisikute kätte oleks antud. Pigem väikesed kooperatiivid (teenused). Lubati ka väliskapitali tegevus riigis. Kogu nepi aja oli majandus riigi kontrolli all. 1928 ­ nep lõpetati ja tegemist oli plaanimajandus. See kestis 1991.aastani. Eraettevõtlus lõpetati ja kogu majandus läks riigi kontrolli alla. Plaanimajandus tuli kuna enne oli riigi mõjuvõim majanduses liiga väike. See oli tingitud ideoloogiast. NSVL toimus industrialiseerimine, tööstuses ­ suurtööstuse eelisarendamist. Oli vaja mööduda teistest riikidest. Selle läbiviimiseks oli tarvis töötegijaid ja tehnilist intelligentsi. Hakati suurt tähelepanu pöörama tehniliste ametitega tegelevate inimeste koolitamisele. Tööpuudust ei olnud. Raha, mis kulutati, tuli toiduainetetööstuse, kergetööstuse arvelt ja neile erilist tähelepanu ei pööratud. Täpselt nagu elamute ehitamisele. Inimesed elasid ühiskorterites.

Ajalugu
188 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

7 · 12. märts sõjaväeline riigipööre - Päts kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra, puhastustöö riigiaparaadis, riigikogu suvepuhkusel. Seadusandlik töö valitsuse käes - valitsemine dekreetidega. Võimu koondumine: Päts peaminister, peamin. asetäitja ja siseminister Kaarel Eenpalu, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Vaikiva ajastu iseloomustus: (autoritaarne diktatuur): a) sisepoliitika - Riigikogu "vaikivas olekus" - Isamaaliit, alates 1935 parteide keelustamine, vapside lõplik purustamine 1935.a. 8. detsembri rünnakuga. - kutsekojad (vrdl. Mussolini korporatiivne süsteem) - Riiklik Propaganda Talitus, tsensuur , rahvusühtsuse propagandakampaaniad - riigi kontroll noorteorganisatsioonide, ametiühingute, kohalike omavalitsuste üle b) majandus - riigi sekkumine majandusse - 1936.a

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses

territorriumile, et Saksamaaga võidelda (tal endal ei olnud Saksamaaga ühist riigipiiri). Balti riikide ja Rumeenia puhul seda lubati, Poola puhul mitte. Samal ajal pidas Nõukogude Liit läbirääkimisi ka Saksamaaga. Edukalt lõppesid läbirääkimised Saksamaaga ­ 3.08.1939 sõlmiti mittekallaletungileping (kümneks aastaks) ­ Molotovi-Ribbentropi pakt. Sellel lepingul oli salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSVL jagasid ära mõjusfäärid Ida- Euroopas. Saksamaa mõjusfääri läksid Lääne-Poola ja esialgu ka Leedu. NSVLi mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Besaraabia. (28.09 läks ka Leedu NSVLi mõjusfääri). Töö allikatega. 1. Mittekallaletungileping õnnestus nii kergelt sõlmida, sest NSVLi läbirääkimised Inglismaa ja Prantsusmaaga venisid, lisaks ei lubatud tal vägesid Poola viia.

Ajalugu
159 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Üldajalugu 20. sajandil

1936 viis Hitler väed Reini demilitariseeritud tsooni. 1935-36 Itaalia-Etioopia sõda, Rahvasteliit seab Itaaliale sanktsioonid, millest pole tolku. Lääneriigid hakkasid ajama lepituspoliitikat, lootusega, et väheste järeleandmistega vaibuvad diktatuurid iseenesest. 1935 astub Saksamaa Rahvaste liidust välja. 1936 sõlmivad Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti Nõukogude Liidu vastu. 1936-39 Hispaania kodusõda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, NSVL Rahvarinde valitsust. Kõik kolm kasutasid Hispaaniat, et katsetada uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. Franco võitis. 13.märtsil 1938 Austria liidetakse Saksamaaga ­ Anschluss 1938 septembris nõudis Saksamaa Tsehhoslovakkialt Sudeedimaad. Briti peaministri Neville Chamberlaini juhtimisel sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa 29.septembril Müncheni kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

Dissidente saadeti maalt välja, vangistati, nende perekondi kiusati taga. Teisitimõtlejad vallandati töölt, suleti koduaresti kinnistes linnades, pandi vaimuhaiglatesse. NL 1980. keskpaigaks: majandus pankrotis, relvastus neelas ressursse, USA-st jäädi maha, kaotatud oli autoriteet nii kodus kui võõrsil. Vaja reforme, vaja uut tüüpi liidrit. Gorbatšov valitses 1985-1991. NL Kommunistlikus Parteis. Edutati poliitbüroosse. NLKP peasekretär. NSVL Ülemnõukogu esimees, 1990-91 NL president. Gorbatšov soovis tuua riigi kriisist välja. Taotles nõukogude ühiskonna täiustumist ja ümberkorraldamist. Muudatused toimusid nii majanduses kui ka poliitilises elus. Algas võimuvõitlus perestroika pooldajate ja tagurlike jõudude vahel. 1990ndate aastate alguses varises kogu Nõukogude süsteem kokku. Gorbatšov loobus võimust. 3.NSV Liit J.Džugašvili valitsemise ajal. (sise - ja välispoliitika) Stalin valitseb 1924-1953.

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses)

aitas likvideerida tööpuudust, kuid see ei saanud kesta igavesti. Saksamaa riigivõlg kasvas umbes 4x. 9-10nov.1938 toimus nn. Kristallöö ­ natsid lõhkusid juutide ärisid, peksid neid ja põletasid sünagooge. Lepituspoliiika 1932 lõpetas Saksamaa reparatsioonide maksmise (st enne Hitleri võimuletulekut). 1935 kehteastati Saksamaal üldine sõjaväekohustus ja loodi Wehrmacht- rikuti rahutingimusi. Inglismaa lootis sakslasi järelandmistega maha rahustada ja pealegi peeti NSVL poliitikat ohtlikumaks. Juunis 1935 sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe ­ Saksamaa soovis ehitada sõjalaevastikku, mis oleks 35% ja allveelaevastiku, mis oleks 45% inglaste omast. See oli rahu kahepoolne rikkumine! Märtsis 1936 sisenesid Saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Pärast Austria-Ungari kesririigi kokkuvarisemist ei olnud ,,jänuk- Austria" saatus Esimese maailmasõja järgses kaoses sugugi kerge. Paljudele austerlastele

Ajalugu
617 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maailm pärast teist maailmasõda

relvi ning õpetades vietnamlasi neid käsitsema. Nõukogude sõjaväelased osalesid ka otseselt sõjategevuses. Pärast sõjakoleduste näitamist televisioonis hakkasid ameeriklased protestima sõjas osalemise vastu. Kõige teravamalt reageerisid üliõpilased, kes korraldasid Washingtonis suuri meeleavaldusi ja keeldusid demonstratiivselt sõjaväeteenistusest. Avalikkuse survel oli USA valitsus sunnitud alustama rahuläbirääkimisi. 1960. aastate lõpul esitas USA tolleaegne president R. Nixon kava Ameerika vägede järk-järguliseks väljatoomiseks Vietnamist, kuid vastase alade pommitamist siiski jätkati. 1973. aastal kirjutati Pariisis alla sõja lõpetamise kokkuleppele. Pärast USA vägede lõplikku lahkumist algas kommunistlike jõudude pealetung ning kahe aasta pärast Lõuna-Vietnami valitsus kukutati. Vietnami osad liideti ühtseks riigiks, mis sai nimeks Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Kommunistlik reziim kehtestati ka Kambodzas ning Laoses.

Ajalugu
585 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

uuendusmeelne, vaid seepärast et oli vanameelne. Oli luterliku töömoraaliga ehtne Preisi junkur, kes oli sisestanud ,,preislikud voorused": enesedistsipliini, militarismi ja Preisimaa riigi kõikehõlmava prioriteedi. Rahvusideoloogia ja rahvusaade oli tema jaoks teisejärguline, põhiline oli see et oleks keegi keda üheskoos vihata ­ Prantsusmaa. Bismarck oli eelkõige tugev reaalpoliitik ja oskuslik poliitiline manipuleerija. Bismarcki sisepoliitika 1871-90 Tal oli vaja riiki konsolideerida. Ta leidis et on teatud institutsioonid mis riiki halvavad. Eesmärgiks oli sisemise tugevuse (integratsiooni) saavutamine uues rahvusriigis. Lõhkuvad ja häirivad elemendid olid tema arvates: 1) Universaalne katolik kirik, miss ei allu ühinenud Saksa riigile vaid Rooma Paavstile. Tema oli harjunud sellega, et kirik on allutatud kohalikule valitsejale. 2) Internatsionaalne sotsialism, mis ei tunnista rahvuslikku paradigmat ega

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
26
doc

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA

relvi ning õpetades vietnamlasi neid käsitsema. Nõukogude sõjaväelased osalesid ka otseselt sõjategevuses. Pärast sõjakoleduste näitamist televisioonis hakkasid ameeriklased protestima sõjas osalemise vastu. Kõige teravamalt reageerisid üliõpilased, kes korraldasid Washingtonis suuri meeleavaldusi ja keeldusid demonstratiivselt sõjaväeteenistusest. Avalikkuse survel oli USA valitsus sunnitud alustama rahuläbirääkimisi. 1960. aastate lõpul esitas USA tolleaegne president R. Nixon kava Ameerika vägede järk-järguliseks väljatoomiseks Vietnamist, kuid vastase alade pommitamist siiski jätkati. 1973. aastal kirjutati Pariisis alla sõja lõpetamise kokkuleppele. Pärast USA vägede lõplikku lahkumist algas kommunistlike jõudude pealetung ning kahe aasta pärast Lõuna-Vietnami valitsus kukutati. Vietnami osad liideti ühtseks riigiks, mis sai nimeks Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Kommunistlik reziim kehtestati ka Kambodzas ning Laoses.

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maailm Pärast Teist Maailmasõda

relvi ning õpetades vietnamlasi neid käsitsema. Nõukogude sõjaväelased osalesid ka otseselt sõjategevuses. Pärast sõjakoleduste näitamist televisioonis hakkasid ameeriklased protestima sõjas osalemise vastu. Kõige teravamalt reageerisid üliõpilased, kes korraldasid Washingtonis suuri meeleavaldusi ja keeldusid demonstratiivselt sõjaväeteenistusest. Avalikkuse survel oli USA valitsus sunnitud alustama rahuläbirääkimisi. 1960. aastate lõpul esitas USA tolleaegne president R. Nixon kava Ameerika vägede järk-järguliseks väljatoomiseks Vietnamist, kuid vastase alade pommitamist siiski jätkati. 1973. aastal kirjutati Pariisis alla sõja lõpetamise kokkuleppele. Pärast USA vägede lõplikku lahkumist algas kommunistlike jõudude pealetung ning kahe aasta pärast Lõuna-Vietnami valitsus kukutati. Vietnami osad liideti ühtseks riigiks, mis sai nimeks Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Kommunistlik reziim kehtestati ka Kambodzas ning Laoses.

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
8
doc

AMEERIKA PRESIDENDID KOKKUVÕTE

igale kommunistide sammule. Seega sisaldas uus strateegia paljuski bluffi. Palju kasutati CIA-d ja salaoperatsioone. Eisenhoweri ajal sekkuti aktiivselt Vietnami sõtta. 1953. a. alates kattis USA suurema osa Prantsusmaa kuludest Vietnamis. Aktiivselt asuti sõjategevuses osalema 1954. a. maist, kasutades selleks Prantsuse väeüksusi ja CIA-d. Eisenhoweri ametiaja lõpuks oli USA andnud lubaduse astuda sõtta rohkem kui 40 riigi kaitseks. 1955. a. üritas ta NSVL iga alustada lähenemispoliitikat, kuid selle nurjas aasta 1956 sündmused Suessi kanali ümber ja Ungaris. NSVL sai pärast Suessi kriisi võimaluse esineda kõigi äsjavabanenud kolooniate kaitsjana, mis tegi USAle muret. 1957. a. 4. oktoobril saatis NSVL orbiidile esimese Maa tehiskaaslase ja mõni nädal hiljem esimene sputnik koeraga. USA saatis oma esimese tehiskaaslase orbiidile 1958. a. 31, jaanuaril. Valitsusele heideti ette, et NSVLil on lastud USAst

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Ajalooarvestus

konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil (Lõpp 1980-90 aastate vahetus ­ Idaboki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühendamine) Avaldusvormid: vastastik propaganda vastastik ideoloogia vastastik luure vastandlikud sõjalised liidud (NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organistatsioon, eesmärgiks vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile, VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotasilistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk) võidurelvastumine Lisaks: Trumani doktriin 1947 (president Truman lubas anda sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht) Marshalli plaan 1948-1952 (eesmärgiks Euroopa majanduse kiire

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
8
doc

USA 1945-2000

igale kommunistide sammule. Seega sisaldas uus strateegia paljuski bluffi. Palju kasutati CIA-d ja salaoperatsioone. Eisenhoweri ajal sekkuti aktiivselt Vietnami sõtta. 1953. a. alates kattis USA suurema osa Prantsusmaa kuludest Vietnamis. Aktiivselt asuti sõjategevuses osalema 1954. a. maist, kasutades selleks Prantsuse väeüksusi ja CIA-d. Eisenhoweri ametiaja lõpuks oli USA andnud lubaduse astuda sõtta rohkem kui 40 riigi kaitseks. 1955. a. üritas ta NSVL iga alustada lähenemispoliitikat, kuid selle nurjas aasta 1956 sündmused Suessi kanali ümber ja Ungaris. NSVL sai pärast Suessi kriisi võimaluse esineda kõigi äsjavabanenud kolooniate kaitsjana, mis tegi USAle muret. 1957. a. 4. oktoobril saatis NSVL orbiidile esimese Maa tehiskaaslase ja mõni nädal hiljem esimene sputnik koeraga. USA saatis oma esimese tehiskaaslase orbiidile 1958. a. 31, jaanuaril. Valitsusele heideti ette, et NSVLil on lastud USAst

Ajalugu
143 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendava

Ajalugu
320 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Maailm pärast II ms, USA ja Euroopa

monetaristliku majanduspoliitika (USA puhul nimetatakse reaganoomikaks).  soodustamaks tarbimist alandati riigis kuni 25% makse.  Inflatsiooni pidurdamiseks lõpetati raha juurdetrükk  vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi  riigieelarved koostati defitsiidiga (e kulud ületasid tulud)  suurendati riigivõlga. Reaganoomika kasutamise tulemusena vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde ~13 miljonit uut töökohta. USA sisepoliitika Teise maailmasõja järel on riigi sisepoliitiline areng olnud stabiilne ja traditsiooniline kaheparteiline süsteem on püsima jäänud tänaseni. Ameerika Ühendriikide sisepoliitilikas domineerivad kaks suurt parteid:  Demokraatlik Partei (asutatud 1824) on liberaalsema maailmavaatega ning on Teise maailmasõja järel toetanud sotsiaalprogrammide suurendamist ning võitlust vaesuse vastu. Selle partei toetajaskonna hulka kuuluvad pigem vaesemad, naised, noored,

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
176
doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

saared ning Korea poolsaare põhjaosa. Vastupanu nimetamisväärselt ei osutatud, sõja käik kujunes Punaarmee jaoks suhteliselt kergeks. 2.sept olid NL esindajad kohal, kui Jaapan kirjutas alla tingimusteta kapitualtsiooni aktile. II ms oli lõppenud. Ohvrite arv on erinevates allikates erinev. NL kaotas väidetavasti II ms-s 27 miljonit inimest, sh 6-7 milj sõjaväelast, ülejäänud tsiviilisikud. Tõnu-Andrus Tannberg 15.loeng- 2.aprill Hilisstalinistlik NSVL 1945-1953 1. Sõja „demokraatlik impulss“ ja selle tasalülitamine 2. Majanduse taastamine ja prioriteedid 3. Võimustruktuur ja poliitilised olud 4. Vaimuelu kontrollimehhanismid 5. Välispoliitika 6. Jossif Stalini surm 1.Sõja demokraatlik impulss ja selle tasalülitamine Sõja mõju ühiskondlik-poliitilisele atmosfäärile  Elanikkonna eneseteadvuse kasv- Sõda muutis tuntavalt NL pol atmosfääri, mis oli välja kujunenud 1930ndate lõpuks

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Külm sõda

tuumarelvaga oleks olnud liiga ohvriterohke ja ohtlik - raketitehnika arengu tõttu olid ka Ühendriigid ise haavatavaks muutunud. Seetõttu leidis Washington, et Ühendriigid peavad olema võimelised pidama ise ja aitama oma liitlastel pidada lokaalseid, piltlikult öeldes üht väikest ja kaht keskmist sõda (2 ½ sõda) kommunistide ja nende mõttekaaslaste vastu, kes partisanisõja teel ühes või teises riigis võimu püüavad haarata. Nixoni doktriin · Richard Nixon oli arvamusel, et USA võimsus maailmas on nii nõrgenenud, et USA ei saa enam võtta endale vastutust teiste rahvaste tuleviku eest ega lahendada nende probleeme. · Ta pidas USA uue poliitika aluseks jõudude tasakaalu poliitika ja kahepoolsete heanaaberlike suhete sisseseadmise nii NSV Liidu kui ka Hiina RV-ga. Uut moodi mõtlemine · Uut moodi mõtlemine tähendas NSV Liidu tõsist pööret suhetes lääneriikidega. M. S. Gorbatsovi

Ajalugu
691 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Nõukogude Liidu eksam

Nõukogude Liidu ajaloo konspekt, mis on kirjutatud loengumaterjali põhjal ja on kasutatud ka raamatut "Lühike Venemaa Ajalugu." Sobib ettevalmistuseks eksamiks, kuid on soovitatav lugeda Lühike Venemaa Ajalugu või mõni teine raamat, et täiendada oma teadmisi. Vastatud on 2018. aasta Nõukogude Liidu ajaloo programmi küsimustele.

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

Elukutseline riigikukutaja/revolutsionäär ­ Venemaa enamliku partei liige aastast 1901, juhtivtegelane Taga-Kaukaasias. Vangistati tsaariajal korduvalt, viibis asumisel. Leniniga isiklikult tuttav aastast 1905. 1917 "Pravda" peatoimetaja 1917. okt Lenini valitsuses rahvusasjade rahvakomissar 1922 - 1953 ÜK(b)P peasekretär. 1928 ­ 38 koondas enda kätte ainuvõimu komparteis ja riigis. Kõrvaldas konkurendid. 1941 - 53 NSVL Rahvakomissaride Nõukogu esimees (peaminister) 2x abielus, 2 poega ja tütar NSV Liidu poliitilise kursi muutumine 1920. aa II poolel. Stalini idee sotsialismist ühes riigis. Loobumine maailmarevolutsiooni ideest, mida toetas Trotski. Arusaam, et NSVL jääb kapitalistlike riikide hulgas üksinda ­ vaja seda tugevdada ­ tuleb relvastuda ja majandus täielikult riigi kontrollile allutada. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine, kultuurirevolutsioon.

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
33
docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia ­ Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides. · 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias. See leping viis suurriikide blokkide moodustamis

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
4
doc

USA, Saksamaa, Jaapan ja Põhjamaa peale II MS

Mustanahaliste diskrimineerimine, teisitimõtlejate tagakiusamine, vabariikliku ja demokraatliku partei võimuvõitlus. 7.USA välispoliitika 1950-1960 Eesmärgiks oli Lääne demokraatia tugevdamine ja vastuseis Nõukogude Liidu katsetele levitada maailmas kommunismi.Probleemiks muutusid sündmused Indo-Hiinas, Vietnami sõda. 8.USA välispoliitika 1970 Kirjutati alla Vietnami sõja lõpetamise leppele.USA väed lahkusid Vietnamist. 9.USA välispoliitika 1980 USA loobus pingelõdvendusest, NSVL sunniti USAga võistlema.Peale NSVLi kokkuvarisemist jäi USA ainsaks üliriigiks maailmas. 10.Mis toimus Saksamaal.. 1949 - loodi Saksamaa Liitvabariik 1955 - Saksamaa Liitvabariik võeti vastu NATO'sse 1989 ­ Berliini müüri lammutamine 1990 ­ Saksamaa ühendamine 11.Kuidas oli korraldatud Saksamaa haldamine peale II MS? Saksamaa jaotati 4 okupatsioonitsooniks USA,UK,Prantsusmaa ja NSVLi vahel. 12.Millised alad Saksamaast eraldati/kellele need anti?

Ajalugu
373 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu
87 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun