(globaalprobleemid) Ma tunnen, et mina üksikisikuna olen liiga väike tegur muutmaks üleilmselt midagi, kuid samas, kui leida mõtte- ja tegutsemiskaaslaseid, pole miski võimatu. Kas Sa oled nõus väitega, et kõik me oleme ühe ühiskonna liikmed, mis asub hukatuse äärel? Põhjenda oma arvamus! (globaalprobleemid) Olen nous, sest kõik inimesed kujundavad kõigi elu siin maamuna peal. Tooge välja põhilised erinevused (väga lühidalt) unitaarriigi, föderatsiooni ja konföderatsiooni vahel. (riigivormid) Unitaarriik on riik, mille koosseisu ei kuulu või mis ei koosne autonoomsetest haldusterritoriaalsetest üksustest. Unitaarriigid on näiteks Jaapan ja Prantsusmaa. Föderatsioon ehk liitriik on alamüksuste (föderatsiooni subjektide) ühendus, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. Föderatsiooni tunnuseks on, et võim ja funktsioonid on keskvalitsuste ja mitmesuguste alamüksuste valitsuste vahel jagatud
omakorda valib presidendi. Parlamentaarses vabariigis on täidesaatva ja seadusandliku võimu kokkusulamine; valitsus püsib parlamendi toetusel. Peaminister on kabinetis/valitsuses "esimene võrdsete seas". 12. Iseloomusta unitaarset ja föderatiivset riigikorraldust. Too näiteid? unitaarriik: kogu legitiimne võim on keskstruktuuridel selge hierarhia sisaldab ka sõltumatuid omavalitsusi föderatsioon: (USA; Saksamaa) kompromiss unitaarriigi ja konföderatsiooni vahel püsiv ühtne liitriik kui territoorium on liiga suur, et mahuks unitaarse kontrolli alla seob ühine ajalugu/ huvid/sihid jms plussiks: ressursside ja võimu koondumine hoides samas piisavat sõltumatust 13. Iseloomusta parlamentaarse valitsuse erinevaid tüüpe? koalitsiooni tüübid: otsene: proportsionaalne kabineti kohtade/ametite jagamine partnerite vahel
septembril 1861 saavutasid mässajad Pavóni lahingus kindral Bartolomé Mitre juhtimisel võidu riigi vägede üle ning Argentina president astus 5. novembril tagasi. Mais 1862 valis Rahvuskogu presidendiks Mitre. Nii saavutas Buenos Airese linn riigi üle ajutise kontrolli. 1880 lahutati linn Buenos Airese provintsist ning sellest sai föderaaldistrikt ja pealinn. Iseseisvuse algusajad Järgnesid tormilised sisepoliitiliste konfliktide (föderalistide ja unitaarriigi pooldajate vahel, konservatiivide ja liberaalide vahel) aastad, mille käigus eraldusid 1825 Boliivia ja 1828 Uruguay. Buenos Airese elanikud (porteñod, unitaarlased) soovisid põhiliselt kodanluse huvides unitaarriiki. Sisemaalased (caudillod, föderalistid) eelistasid põhiliselt suurmaaomanike huvides föderatsiooni, mille puhul provintsidel oleks laialdane autonoomia. 1819. aastaks kujunes sellest konfliktist kodusõda. 1820 sõlmiti rahu, kuid stabiilne valitsus jäi tekkimata
1. Defineerimine reguleerimise eseme järgi: Riigiõigus on kui avalikku õigusesse kuuluvate õigusnormide süsteem, millega: määratakse kindlaks isiku õiguslik seisund ühiskonnas - põhiõigused, -vabadused, -kohustused ning põhiõiguste ja vabaduste kaitsemehhanismid (kohtukaebeõigus). Uuemal ajal on õigus pöörduda ka ombudsmani poole (meil õiguskantsler). Määratakse kindlaks riigi territoriaalne korraldus, st kas riik on unitaarriik või föderaalriik. Unitaarriigi puhul võib tegemist olla ilma autonoomsete piirkondadeta riigiga nt. Eesti Sageli määratakse konstitutsiooniliste normidega kindlaks ka kohaliku omavalitsuse alused. Määratakse kindlaks riigi valitsemise vorm, kas on tegemist vabariigi või monarhiaga ja mis konkreetse liigiga (parlamentaarne, presidentaalne v vahepealne). Määratakse kindlaks põhilised riigiorganid, nende moodustamise kord, omavahelised suhted ja pädevus
välja erakorraline seisukord. Parlamentaarse institutsiooni e riigipäeva reformimine ja tähtsuse tõstmine (kui Saksa parteide kättemaks keisririigile). Õigus seaduseid tõstatada, blokeerida, avaldada riigikantslerile umbusaldust jne. Piirkondlike monarhiate kaotamine, liidumaade ehk administratiivüksuste teke. Püüe lämmatada piirkondlikku separatismi, riigi suunitlus unitaarriigi tekkeni ja halvakspanu eri osade autonoomiapüüdluste suhtes (Prantsuse mudel kui tsentraliseerituse etalon). Rahvahääletus kui uus võimuhoob presidendi jaoks (realiseerumatu, kasutatud vastupidiselt Hitleri poolt võimule tulemise ühe abimeetodina). Parteisüsteem: parempoolsed Saksa Rahvapartei (lib), Saksa Rahvuslik Rahvapartei (vanad kons.), Tsentrum (katol.), Saksa Demokraatlik Partei (end. Vabad kons), Natsionaalsotsialistlik
ETHS loeb piire haldusüksuse, seega ja KOV üksuse müistesse kuuluvaks. KOV üksuse piirid tähistatakse VV poolt kehtestatud korras ja need peavad olema kantud riigi maakatastri kaardile. Haldusüksuste piiride teetähistussüsteemi ja selle rakendamise korra kehtestab majandus-ja kommunikatsiooniminister. KOV üksust kui territoriaalkorporatsiooni iseloomustab ka territoriaalvõim-igaüks, kes tema territooriumil viibib, on allutatud korporatsiooni võimule. Eestis pole unitaarriigi põhimõttest(PS § 2 lg 2) tulenevalt PS-ga kooskõlas haldusterritoriaalse autonoomia loomine. Haldusüksuste piiiride muutmise alused ja korra sätestab ETHS. Territoriaalsed muudatused KOV üksuste osas võivad olla erineva ulatusega(intensiivsusega). Kõige intensiivsema ulatusega- KOV üksuse õigussubjektsuse lõppemine(KOV üksuse ühinemise ja jagumise(PS 156 lg 1) tulemus). Sellega on haldusterritoriaalse korralduse muutmine. o Ühinemine- lõpeb KOV üksuse õigussubjektsus
seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei, Vatikan). 1.4. Riigikorralduse vormid: Riigi haldusliku korralduse vormilt jaotatakse riike unitaariikideks, föderatsioonideks ja konföderatsioonideks: a) Unitaarriik- see on riik, kus on üksainus kõrgeima võmu keskus. Mõnes unitaarriigi koosseisus võib eksisteerida ka eristaatusega või sisemise omavalitsusega piirkondi (nt ?). b) Föderatsioon- see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus. Liitriigi keskvalitsuse kompetentsi kuuluvad tavaliselt rahandus, välis- ja kaitsepoliitika. c) Konföderatsioon- see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt
parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei, Vatikan). 1.4. Riigikorralduse vormid: Riigi haldusliku korralduse vormilt jaotatakse riike unitaariikideks, föderatsioonideks ja konföderatsioonideks: a) Unitaarriik- see on riik, kus on üksainus kõrgeima võmu keskus. Mõnes unitaarriigi koosseisus võib eksisteerida ka eristaatusega või sisemise omavalitsusega piirkondi (nt ?). b) Föderatsioon- see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus. Liitriigi keskvalitsuse kompetentsi kuuluvad tavaliselt rahandus, välis- ja kaitsepoliitika.
kaitsealasse Terr: KOV üksuse piire nim PS § 158. KOV üksuse piirid tähistatakse VV poolt kehtest korras ja need peavad olema kantud riigi maakatastri kaardile. Kõiki valla- ja linnaelanikke ühteliitvaks õiguslikuks ja ideeliseks sidemeks on nende terr kuuluvus vastavasse KOV üksusesse. Üksusel terrvõim: kõik, kes tema terr-l viibivad, on allut korporats võimule. EE ei saa luua terr, mis ei kuul teat KOV üksuse koosseisu, sest alati eksist mingeid kohaliku elu küs-i. Samas pole unitaarriigi print-st (PS § 2 lg 2) tulenevalt PS-ga kooskõlas haldusterritoriaalse autonoomia loomine. Haldusüksuste piiride muutm alused ja korra sätest ETHS. EE KOV üksuse keskm pindala on 221,31 km2. Terr muudatused erineva intensiivsusega. Kõige intensiivsemad muudat leiavad aset juhul, kui on tegu KOV üksuste õigussubjektsuse lõppemisega. See toimub kas ühinemisel või jagunemisel (PS § 156 lg 1). Toimub haldusterr korralduse muutm.
On aga ka selliseid föderatsioone, mille koostisosad pole kunagi riiklust omanud, nt. Kanada, Mehhiko, Austraalia. Unitaarriik on selline riik, mille üksikute koostisosade riiklust ei tunnustata. Samal ajal eksisteerib tänap. selliseid unitaarriike, kelle koostisosade staatus on väga sarnane föderatsiooni osariikide staatusele ja kelle koostisosadel on samuti nagu föderatsiooni subjektidel riigi väliseid tunnuseid. Selline osariigile lähedane staatus on unitaarriigi sellistel piirkondadel, millel on riiklik autonoomia või rahvuslik-riiklik autonoomia, näiteks Soomes Ahvenamaa, Hisp. kõik provintsid, Suurbritannias Kanalisaared. Nii föderatsioon kui ka unitaarriik võivad ülesehituselt olla kas sümmeetrilised või asümmeetrilised. Sümmeetrilisuse puhul on riigi kõikide koostisosade õiguslik seisund ühesugune, sümmeetriliseks föderatsiooniks on näiteks Saksamaa ja unitaarriigiks Eesti.
funktsiooni. Täitevvõim on samuti parlamendist sõltumatu; president võib olla täitevvõimu (valitsuse) juht. · Parlamentaarne vabariik presidendi võim on võrdlemisi nõrk (täidab peamiselt esindusfunktsiooni), valitsusjuht on peaminister 4. Riigi korraldamise vormid · Unitaarriik ühtne riik, mis ei koosne riiklikest moodustistest, vaid haldusterritoriaalsetest üksustest. (Unitaarriigi koosseisus võib küll olla ka autonoomseid riiklikke moodustusi Krimm Ukrainas). · Föderatsioon liitriik. Koosneb osariikidest (föderatsiooni subjektidest), mis on ise riiklikud moodustised. Föderatsiooni subjektidel on sageli oma põhiseadus, mis ei vaja keskvõimu poolset heakskiitu. Neil on oma parlament, mis võtab vastu kohalikke seadusi, samuti täitevvõimu teostav valitsus
riik ja rahvas, riiklikud ja rahvussümbolid. Sellist riigi ja rahva ühendamise taktikat kasutati taasvabastamise teel järjekindlalt, andes rahvale tema koha nii riigivõimu aluse ja kandja kui ka kõrgeima riigivõimuorganina. Rahva tähtsust taasiseseisvumisel näitavad ilmekalt ka rohkem kui 900 000 toetusallkirja, millele tuginedes võttis Ülemnõukogu 16. novembril 1988 vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest, konstitutsiooniparandused ja otsuse mitte toetada unitaarriigi loomist taotlevaid NSV Liidu konstitutsiooni ja valimisseaduse parandusi. Deklaratsiooniga rõhutas Ülemnõukogu Eesti iseotsustamisõigust kuni konstitutsioonilise otsustamisõiguseni välja. Olemuslikult on tegemist põhiseadusliku aktiga, mida võib võrrelda Maanõukogu 15. (28.) novembri 1917. a otsusega kõrgemast võimust. Nimetatud akti põhiseaduslikku olemust rõhutavad sellega tehtud konstitutsioonimuudatused, sh eriti maa,
aug 1937 ja hakkas kehtima 1. jaan 1938. Taasiseseisvumine. esimeseks uueks põhiseaduslikuks aktiks on tunnistatud akt, millega kuulutati ajalooliselt kujunenud sinimustvalge värvikombinatsioon eesti rahvusvärvideks ning rukilill ja suitsupääsuke eesti rahvussümboliteks. Samuti võeti vastu Ülemnõukogu 16. nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, konstitutsiooniparandused ja otsuse mitte toetada unitaarriigi loomist taotlevaid NSV Liidu konstitutsiooni ja valimisseaduse parandusi. Samuti tunnistati eesti keel riigikeeleks. Taasloodi kohalik omavalitsussüsteem (8. aug 1989 Ülemnõukogu otsusega). IME konseptsioon, EV omandiseadus ja omandireformi aluste seadus, Eesti Panga asutamine, 1992. aasta rahareform jne on samuti olulised - eraldasid Eesti ja NSV Liidu majandusruumid. 1989. aastal muutus oluliseks MRP-le õigusliku hinnangu andmine - nõuti selle
Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust? Hent Kalmo põhiseaduse – või aluslepingute – tähendusest ning lõplik lahendus leitakse nende arvamuste kokku- sobitamise teel kohtute dialoogis. Lõppude lõpuks, kas diferentseeritus, õiguslik mitmekesisus ei ole väärtus omaette? Föderaalriigi eelis unitaarriigi ees on avaram võimalus lasta kõrvuti eksisteerida erinevatel õiguslikel lahendustel, sealhulgas erinevatel arusaamadel põhiõigustest.*57 Euroopa Liit pole aga isegi mitte föderaalriik ning seda vähem oleks põhjendatud anda ühele kohtule ainuõigus kaitsta nii liidu kui (kaudselt) ka liikmes- riikide põhikorda. Need, kes lähenevad asjale teoreetilisemalt, küsivad, kas hierarhiline käsitus õigusest pole juba oma aega ära elanud
Riikide tekkimise alused Algne ehk originaalne tekkimine: riigi tekkimine tühja maa territooriumil. Sekundaarne ehk derivatiivne tekkimine: uue riigi tekkimine mõnele teisele riigile kuulunud territooriumil eraldumisega emamaast; emariigi lagunemine e dismembratio; liitumine ehk liitriigi tekkimine. Riikide lõppemise alused Faktiline lõppemine: füüsiline hävinemine; vallutamine e debellatio; jaotamine; lagunemine e dismembratio. Juriidiline lõppemine: vabatahtlik liitumine; unitaarriigi muutumine liitriigiks ehk devolutsioon; iseseisev riik tunnistab teise riigi ülemvõimu ehk allaheitmine. ÜHISKONNA POLIITILINE ORGANISATSIOON JA RIIGI MEHHANISM Ühiskonna poliitiline organisatsioon Riigi süsteemi primaarsed ja sekundaarsed elemendid on samas ka ühiskonna poliitilise organisatsiooni elementideks. Sõltuvalt suhtest poliitikasse võime organisatsioonid ühiskonnas jagada: ¤ poliitilised ¤ mittepoliitilised ehk apoliitilised Inimene, ühiskond, riik - seoste tüübid
Kas parteidistsipliin on tugevam Euroopas või USA-s, selgita Euroopas, sest Euroopas hääletatakse partei poolt ja seetõttu peavad parteiliikmed olema ustavad, kuna nende edu sõltub partei edust, USA-s aga on kõik isiklikus edus kinni. Eur-s on suhtlemine valijatega väga aktiivne (Belgia, Prantsusmaa), kuna partei toetusbaasist sõltub ka poliitiku enda edu. Mis on unitaarriigi ja föderatsiooni erinevus, näited · Föderatsioon-riigi suveräänsus on jagatud eri valitsustasandite vahel (osariigid, liidumaad jne) Maailmas on 22 föderatsiooni (põhjused: ajaloolised iseärasused (Saksa, USA), rahvuslikud lõhed (Belgia, Sveits, India, Venemaa), riigi suurus) · Unitaarriigid-suveräänsus keskvõimu käes, võib jagada seda KOV-dega, kuid ise otsustab, mis ja kuidas. Nt. Eesti 5. loeng Poliitiline kultuur ja osalus
Jegor Gaidar, prominentsed poliitikud ning Vene Riigiduuma liikmed Dmitri Rogozin ja Aleksei Mitrofanov. Viimasel ajal Venemaal tugevnenud impeeriumi nostalgia avaldab mõju ka memuaar- kirjandusele, kus Liidu lagunemise kohta on kaks vastandlikku vaatepunkti: 1) impeeriumi hukk oli loomulik ja see tulnuks ammu lammutada; 2) Liit tulnuks säilitada ja seda saanuks arukama tegut- semise korral ka teha. Nii Gorbatšov kui ka tema oponendid unitaarriigi pooldajate ringkonnast on veendunud, et Liitu saanuks säilitada. Mõlemad süüdistavad teineteist ja Boriss Jeltsinit impeeriumi lagundamises. Moderniseerimise teooria pooldajad kalduvad üliriigi kadumise põhjuseks pidama pigem kommunismi ja nõukogude süsteemi kriisi. Balti rahvaste vabadusliikumisel oli Nõukogude Liidu lagunemisel tähtis, kuid mitte peamine roll nagu iseseisvunud Venemaal. IMPEERIUMI NOSTALGIA
2) isiku õigusliku seisundi põhialused riigis, see on tema põhiõigused, vabadused ja kohustused ning õiguste ja vabaduste kaitsemehhanismid (kohtulik kaitse) 3) riigi valitsemise vorm kas tegemist on monarhia või vabariigiga. põhikorra normidest peaks tulenema ka see, millise vastava valitsemisvormi liigiga on tegemist (kas piiratud või absoluutne monarhia; kas parlamentaarne või presidentaalne vabariik jne) 4) riigi territoriaalse korralduse vorm kas tegu on unitaarriigi või föderaalvabariigiga. Unitaarriikide puhul nähtub KN-st ka see, kas tegemist on ilma autonoomsete piirkondadeta unitaarriigiga või autonoomsete piirkondadega unitaarriigiga - nt Hispaania ja Suurbritannia 5) määrab kindlaks põhilised riigiorganid: parlament, valitsus, riigipea, kohtusüsteemi kõrgemad lülid; nende pädevuse moodustamise korra ja omavahelised suhted. II Loeng 17.02.2006 Teadusharuna uurib riigiõigus antud riigi kehtivat normistikku ja selle rakendamise
poliitilisi süsteeme võib võimu paigutuse järgi klassifitsserida. 1. Unitaarriigid Unitaarriikides on kogu legitiimne võim keskvalitsusel. Teatud funktsioonide täitmiseks võib ta oma võimu üle kanda väiksematele territoriaalsetele üksustele nagu provintsid, regioonid, 21 departemangud jne. Rohkem kui 70% praegustest riikidest on unitaarriigid Näit: Jaapan, Prantsusmaa, Eesti Unitaarriigi eeliseks on selge hierarhilise võimu olemasolu, puuduseks võimu ülisuur konsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus. 2. Föderaalriigid Föderaalriikides on võim jagatud erinevate valitsuse tasandite või valitsuste vahel. Erinevus unitaarriigist on see, et ükski tasand ei domineeeri teiste üle mitte üheski poliitilises sfääris. Põhiline on koordinatsioon, mitte hierarhia. Föderatsioonile on 5 mõistlikku põhjendust:
mis on võimukeskustele pandud. Rahvuslikke poliitilisi süsteeme võib võimu paigutuse järgi klassifitseerida 3-eks: 1. Unitaarriigid Unitaarriikides on kogu legitiimne võim keskvalitsusel. Teatud funktsioonide täitmiseks võib ta oma võimu üle kanda väiksematele territoriaalsetele üksustele nagu provintsid, regioonid, departemangud jne. Rohkem kui 70% praegustest riikidest on unitaarriigid Näit: Jaapan, Prantsusmaa, Eesti ) Unitaarriigi eeliseks on selge hierarhilise võimu olemasolu, puuduseks võimu ülisuur konsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus. 2. Föderaalriigid Föderaalriikides on võim jagatud erinevate valitsuse tasandite või valitsuste vahel. Erinevus unitaarriigist on see, et ükski tasand ei domineeeri teiste üle mitte üheski poliitilises sfääris. Põhiline on koordinatsioon, mitte hierarhia. Föderatsioonile on 5 mõistlikku põhjendust:
pandud. Rahvuslikke poliitilisi süsteeme võib võimu paigutuse järgi klassifitseerida 2-eks: 1. Unitaarriigid Unitaarriikides on kogu legitiimne võim keskvalitsusel. Teatud funktsioonide täitmiseks võib ta oma võimu üle kanda väiksematele territoriaalsetele üksustele nagu provintsid, regioonid, departemangud, maakonnad jne. Rohkem kui 70% praegustest riikidest on unitaarriigid Näit: Jaapan, Prantsusmaa, Eesti. Unitaarriigi eeliseks on selge hierarhilise võimu olemasolu, puuduseks võimu ülisuur kontsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus. 2. Föderaalriigid Föderaalriikides on võim jagatud erinevate valitsuse tasandite või valitsuste vahel. Erinevus unitaarriigist on, et ükski tasand ei domineeri teiste üle mitte üheski poliitilises sfääris. Põhiline on koordinatsioon, mitte hierarhia. Föderatsioonile on 5 mõistlikku põhjendust:
rahvusülesel (EL) tasandil, luues uusi riikidevahelisi ning piiriüleseid ühendusi EL poliitikakujundamise protsessi mõjutamiseks ja suunamiseks. Kohalike ja regionaalsete valitsuste kaasamine, kes on kõige paremini kursis reaalsete ja kohalike probleemidega, mida antud poliitikaga kõrvaldada püütakse. Oluline võimustada eri tasandite osalejaid ühtekuuluvuspoliitika kujundamise protsessis. Mitmetasandilise valitsemise puhul rohkem tegemist unitaarriigi vs füderaalriigiga (st EL valitsused, keskvalitsused liikmesriigides js KOV-id jne). EL ühtekuuluvuspoliitika põhineb liikmesriikide vahelisel finantssolidaarsusel, kelle panused liidu eelarvesse suunatakse mahajäänud piirkondade ja sotsiaalsete gruppide järeleaitamiseks. Eesmärgiks hästi toimiv ühtne turg, aga ka sotsiaalse sidususe kasv. Euroopastumine - euroopastumine mõjutab nii halduspoliitikaid, poliitikat kui ka poliitilist kogukonda (policies, politics and polity)
aan, Kubanimaa, Siber, Kaug-Ida, Krimm, Põhja-Vene (pealinn Arhangelsk) Loode-Vene (ajutine valitsus Eesti pinnal), Valgevene jt. Liitumine (diffusio) Liitumine (vastand dismembratiole) võib toimuda unitaar- või liitriigiks (föderatsiooniks).Näited liitriigi tekkest: USA (1789) ja Saksa keisririigi (1871) teke, NSV Liit (1922), Brasiilias tekkis 1889.a. revolutsiooni tagajärjel unitaarse monarhia asemele föderatiivne vabariik. Näited unitaarriigi tekkest: mitmete Apenniini poolsaare riikide liitumine Itaalia unitaarseks kuningriigiks 1859-1870. § 2. RIIKIDE LÕPPEMISE PÕHILIIGID 1. Faktiline lõppemine:1) füüsiline hävimine - st riigi maa-ala või elanikkonda võib tabada ülisuure ulatusega looduskatastroof (nt Maa kokkupõrge komeediga), või hävib kogu elanikkond (sh kodanikkond) epideemia tagajärjel (see on teoreetiline alus, praktikas ei ole esinenud);
annaabi.ee 
