Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ülesannetekogu ülesanded. ÕPIK LK 235 ül 9.2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tükk, lõppmaksumus, tükki, algvaru, jääk, ostust, ostud, lõppjääk, müügitulu, oktoobri, 2650, 20x9, 4800, 4900, 2220, 2150, 2250, 2400, 2450, 2950, 3150, seletused, 2080, 4968, 2046, 2413, 3080, 2153, võlad, arved, müügihind, inventuur, kaubavaru, lifo, fifo, 6400, 6300, kassa, soetushind, müügitehingud, müügitulud, brutokasum, 570010 oli laos 5 ühikut soetusmaksumuses 170 kr/tk ja 3 ühikut soetusmaksumuses 160 kr/tk; Vastus: Kokku oli laos seisuga 31.10 (5 x 170)+ (3 x 160)= 1330 kr eest varusid. Kuluks kantav kaup: 4890- 1330= 3560 kr b)kaalutud keskmise meetodit Vastus: Varud kokku 4890: 30= 163 kr/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 8 tk x 163 kr/tk= 1304 kr Kulu: 4890- 1304=3586 kr c)FIFO meetodit. Vastus: Kokku varud 4890 kr Lõppjääk: 5 tk (26.10) x 176= 880 + 3 tk (11.10) x 170= 510 = 1390 kr Kulu 4890- 1390= 3500 kr 2. AS Karuott kaubavaru kohta on teada järgmist: Algvaru Märtsi ostud Juuli ostud Okt. ostud Lõppvaru 01.01.XXXX 31.12.XXXX 1) 3 x4000 kr 5x4900 kr 6x5000 kr 5x5100 kr 92000 6
Pidev süsteem- peetakse koguaeg arvet kauba liikumise üle. Perioodiline süsteem jooksev arvepidamine kauba sissetulekul, aga väljaminek selgub investuuri tehes. ÕPIK LK 233-234 TEST T-9.1 Jooksvate tulude ja kulude kõige täpsema vastandamise tagab LIFO. Sest LIFO puhul müüme maha kõige hiljem sisse ostetud kaubad. T-9.2 Kaubavaru algjääk (maksumus) oli 60 000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 380 000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 50 000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on 390 000 krooni. T-9.3 Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja ostetud kaubast. Inventeerimine on varude bilanssi ülesse võtmine varana. T-9.4 Kõige hiljem ostetud kaup kajastub lõppvaruna FIFO. T-9.5 Firma kohta on teada järgmised andmed: Kaubaühikud (tk) Kaubaühiku hind (kr/tk) Kaubavaru (01.01) 8000 11 Ostud (10
Harjutus 1 Koosta valemid vastuste veergudesse Vastus Vastus 45 + 45 = 90 45 * 5 = 225 45 - 15 = 95 + 82 = 177 95 * 9 = 855 82 - 43 = 16 + 57 = 73 16 * 7 = 112 57 - 51 = 54 + 93 = 147 54 * 4 = 216 93 - 12 = 75 + 45 = 120 75 * 5 = 375 45 - 23 = 21 + 58 = 79 21 * 3 = 63 58 - 16 = 96 + 874 = 970 96 * 6 = 576 874 - 565 = 87 + 95 = 182 87 * 9 = 783 95 - 24 = 28 + 24 = 52 28 * 1 = 28 24 - 2 = 91 + 32 = 123 91 * 4 = 364 32 - 2 = 73 + 65 = 138 73 * 8 = 584 65 - 65 = 82 +
Kahe viimase nö vahelüliks võib nimetada eelarvetatud kasumiaruande. Kõige lõpuks, neljandaks, tuleb eelarvestatud rahavoogude aruanne. 2.1. Põhitegevuse eelarved 2.1.1. Müügiplaan Müügieelarve (sales budget) on eelarve, milles näidatakse järgmise eelarveperioodi toodete/teenuste oodatavat müüki nii rahalises kui ka mitterahalistes mõõdikutes. Müügieelarves esitatakse: 1) Eelarvestatud toodete-teenuste müügimahud ühikutes; 2) Hinnad; 3) Müügitulu 5 Müügieelarved koostatakse eelarvesegmentide kohta,milleks võivad olla: 1) Toodete grupid; 2) Teenuste grupid; 3) Kliendid; 4) Edasimüüjad; 5) Turusegmendid; 6) Müügipiirkonnad; 7) Projektid Müügieelarve vormi näide: Periood Periood 1 Per... Periood n Kokku Märkused Segment 1 Ühikute arv Ühiku hind Müügitulu Segment N Ühikute arv Ühiku hind Müügitulu Müügitulu kokku Kogumüük
teine ostu. Ostjate debitoorset lühivõlga kajastatakse bilansikirje Nõuded ja ettemaksed alakirjel Nõuded ostjate vastu. Ostja võib kauba või teenuse eest tasuda kohe või maksetähtajaga väljastatud arve alusel. Kauba väljastamine saab toimuda ka saatelehe alusel. Vahel kasutatakse ka ühtset dokumenti arvesaateleht. Müügi kirjendamine Teenuse osutamine: D Kassa või Ostjate tasumata arved; K Teenustulu Kauba müük: D Kassa või Ostjate tasumata arved; K Müügitulu Kauba mahakandmine: (pideva süsteemi korral kajastame kohe aga perioodilise süsteemi korral D Müüdud kauba kulu (Müüdud kauba omamaksumus); K Kaup (varu bilansis) Ebatõenäoliste laekumiste arvestus Ostjate debitoorne võlg tekib järelmaksmisega müügi korral. (vajalikud järelmaksevõimalusega on ostja tähtaeg ja vastavad pangarekvisiidid) Järelmaksmisega müük tingib suurema müügitulu, kuid ka suurema riski osa rahast ei pruugi laekuda
K Seade b) D Akumuleeritud kulum K Seade c) D Amortisatsioonikulu K Akumuleeritud kulum d) D Seade K Akumuleeritud kulum 14. Firma võttis pangast laenu. Selle mõju firma bilansile on järgmine: a) Suurenevad nii raha kui ka kohustused; b) Suurenevad nii raha kui ka omakapital; c) Vähenevad nii vara kui ka kohustused; d) Mitte ükski eeltoodud variant ei ole õige 15. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved on: a) Konto Müügitulu kontrakonto; b) Konto Ostjate laekumata arved kotrakonto; c) Konto Kulu ebatõenäolisest laekumisest kontrakonto d) Passivakonto 16-17. On teada järgmised andmed: Tarnijate arved 20 000.- Omakapital - Maa - Pangakonto 30 000.- Ostjate arved 7 500.- Kaubavarud 5 000.- Laenuvõlg -
3 30 20 70000 E F 12000 4 G 8 80000 160000 110000 H 5 25 J 12000 72000 64000 K Ülesanne 3.4 Firma valmistab ja müüb pastapliiatseid. On teada järgmised andmed:aastas müüakse 5E+006 pastapliiatsit hinnaga 5 krooni tükk, muutuvkulud on 3 krooni ühe pastapliiatsi kohta ja aasta püsikulud 9E+006 krooni 1)Kui suur on aasta ärikasum? 2)Arvuta kasumilävi kroonides 3)Arvuta uus ärikasum iga järgmise muutuse korral: a) kui muutuvkulud ühe pastapliiatsi kohta su 40 sendi võrra b) kui püsikulud suu 10 % ja müügimaht 10%
(Nõuded ostjate vastu = ostjatelt laekumata arved ebatõenäoliselt laekuvad arved). Kui aasta alguses oli ebatõenäoliselt laekuvate arvetel saldo, siis summad liidetakse. Kui järgmise aasta jooksul arve tõepoolest ei laeku, toimub arve kui lootusetu mahakandmine. Kui see raha siiski laekub, siis taastatakse ka arve. Vt eestpoolt. Seda meetodit nimetatakse ka kasumiaruande meetodiks. .- 2. Osatähtsus ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist. Lõppjääk võetakse bilansist ja hinnatakse kogemuste järgi, kui palju sellest laekub ja kui palju mitte, kulude leidmiseks tuleb teha korrigeeriv raamatupidamiskanne. Seda meetodit nimetatakse ka 9 bilansimeetodiks. Oletame, et ostjatelt laekumata arvete lõppjääk on bilansis 240 000.-. Kogemuste järgi teame, et 3% lõppjäägist ei laeku. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete summa 3% 240 000-st = 7 200.- kantakse otse bilanssi
Harjutus 15 1 1 Leia arvuderea 2 Minimaalne väärtus 1 2 Maksimaalne väärtus 200 2 Mood 146 3 Mediaan 103 4 Aritmeetiline keskmine 103.0569476 4 Teine kvartiil 103 5 Kolmas kvartiil 158 5 6 6 7 Kuva punaselt arvud, mis jääva
Dokumenteerimine kujutab endast kõiki ettevõttes toimuvate majandustehingute sisu registreerimist nende toimumise momendil esmadokumentidelt. Mõningaid toiminguid ei saa kohe fikseerida (näiteks materiaalsete väärtuste loomulikku kadu, arvestusvead, vara riisumine), vaid seda saab teha vaid aeg-ajalt läbiviidud inventuuride abil. Inventeerimine tehakse kindalaks ja fikseeritakse materiaalselt vastutavatel isikutel hoiul olevate materjalide, kaupade ja rahaliste vahendite tegelik jääk. Inventuuriga viiakse jooksva arvestuse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Inventuuri võib viia läbi ka pisteliselt, mitte ainult firma raamatupidamise sise-eeskirjas fikseeritud ajal. Väga vajalik on inventeerida ka ettevõtte arvelduste seisu, selleks saadetakse deebitoridele ja kreeditoridele välja saldoteated. Ettevõtte vahendid, nende allikad ning ettevõttes toimuvad majanduslikud operatsioonid koosnevad reast alljaotustest ja nende liikidest
Harjutus 2 45 91 45 933 95 46 82 93 16 79 57 650 54 56 93 333 75 91 45 335 21 55 58 336 96 14 874 322 87 11 95 21 28 24 24 95 91 54 32 85 73 24 65 359 82 82 62 355 49 169 36 355 75 987 32 322 81 545 335 388 30 255 52 369 54 255 66 68 50 78 352 54 90 28 62 87 75 16 63 12 96 987 874 933 16 11 24 12 1267 2960 2530 5572 63,35 148 126,5 278,6 Harjutus 3.1 Toidukorv (korrutise valemi sisestamine). Leia kaupade maksumus ja summa. Leia suuremad summad ku Jrk. Kaup Ühik Kogus Hind Summa Osatäh
ja plaaniaasta algjääk 6000 tk. on laoinventuuriga kindlaks tehtud kogus.(vt.Tab. 3). 3.Tootmisplaan Plaaniaastale I kv II kv III kv IV kv Aasta järgnev I kv. Varu algjääk tk 6 000 7 000 8 000 3 000 6 000 müügi kogus tk 20 000 35 000 40 000 15 000 110 000 25 000 Varu lõppjääk tk 7 000 8 000 3 000 5 000 5 000 Vajadus kokku tk 27 000 43 000 43 000 20 000 115 000 Tootm.vajadus tk 21 000 36 000 35 000 17 000 109 000 2.1 Tootmiskulude eelarved 7 Tootmiskulude eelarve jaguneb omakorda : · materjalieelarve täpsustatakse toorainevajadus iga üksiku produkti tootmiseks, mis leitakse materjalikulu ja planeeritud tooteühikute
Kokku 495 580 Kokku 495 580 Laenu võtakse 1 aastaks, intressiga 12 %, tagatisena on kinnisvara, tagasi makstakse 12 500 krooni iga kuu ja 1 500 krooni intressi ka makstakse välja iga kuu. Raha tuleb vajalikute vahendite soetamiseks, asutamiskuludeks ja esialgsteks tegevuskuludeks. Laenugraafik on toodud alljärgnevas tabelis 4. Tabel 4. Laenugraafik Tähtaeg Tagasimakse Intress Laenu jääk 0.kuu 0 0 150 000 1. kuu 12 500 1 500 137 500 2. kuu 12 500 1 500 125 000 3. kuu 12 500 1 500 112 500 4. kuu 12 500 1 500 100 000 5
Töötaja Puulusikate arv Brutopalk Sots.maks Palgafondi kogukulu Jüri 20 Err:509 Err:509 Err:509 Jaan 30 Err:509 Err:509 Err:509 Madis 28 Err:509 Err:509 Err:509 Kalle 25 Err:509 Err:509 Err:509 Toomas 35 Err:509 Err:509 Err:509 Kokku Err:502 Err:502 Err:509 Err:509 Töötaja Puulusikate arv Brutopalk Sots.maks Palgafondi kogukulu Jüri 20 23 7.59 30.59 Jaan 30 34.5 11.385 45.885 Madis 28 32.2 10.626 42.826 Kalle 25 28.75 9.48
Lihtsaimal juhul on seos võrdeline ja võrdeteguriks on hind (price) p. = õ × = × kus q - nõutav kogus (tootmismaht); p - tooteühiku hind. NB! Et tulufunktsioon oleks reaalselt interpreteeritav, peavad kehtima tingimused q>0 ja p>0 (kogus ja hind peavad olema positiivsed). Näide 2-5 Tulufunktsiooni leidmine Toodet müüakse hinnaga 5 kr tükk. Leida tulufunktsioon, mis kirjeldab müügist saadud tulu sõltuvust müüdud toodete arvust q. Vastus: Tulufunktsioon on R(q) = 5q. 2.3.3 Kasumifunktsioon Firma tegevuse üheks põhieesmärgiks on kasumi (profit) maksimeerimine. Kasum P leitakse seosest tulud miinus kulud. = - = - () kus q - tegevuse maht (tootmismaht).
võrdeteguriks on hind (price) p. Tulufunktsioon = nõutav kogus · hind R (q) ' q @ p kus q on nõutav kogus (tootmismaht) p on tooteühiku hind Et tulufunktsioon oleks reaalselt interpreteeritav, peavad kehtima tingimused q > 0 ; p > 0 (kogus ja hind on positiivsed). NÄIDE 2.4. Tulufunktsiooni leidmine Juku müüb koolis mudelautosid hinnaga 5 kr tükk. Leida tulufunktsioon, mis kirjeldab müügist saadud tulu sõltuvust müüdud autode arvust q. Vastus: Tulufunktsioon on R(q) = 5q. Firma tegevuse üheks põhieesmärgiks on kasumi (profit) maksimeerimine. Kasum P on tulud miinus kulud. Kasumifunktsioon = tulufunktsioon - kulufunktsioon P(q) = R(q) - C(q), kus: q on tegevuse maht; P(q) on kasumifunktsioon; R(q) on tulufunktsioon;
S0 ehk AS S0 ehk AS + - - + DK KK DK KK S1 ehk LS S1 ehk LS Bilansikonto nimetuse aluseks võetakse bilansiskeem ning lisatakse või muudetakse kontosid vastavalt ettevõtte vajadusele. Saldo on konto jääk – seis raamatupidamises teatud ajahetkel. Konto algsaldo S0 – algjääk, kirjendatakse konto sellel poolel, kus ta seisab 17 algbilansis: aktivakirjete summa vastavate kontode deebetisse, passivakirjete summad vastavate kontode kreeditisse. Käive on majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Deebetkäive DK on konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte ning
Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool Maamajanduse Mehhaniseerimine Siim Jaansoo OPTIMAALNE MASINAPARK 300- HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTALULE LÕPUTÖÖ Juhendas: Ants Siitan 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 1.MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE KAASAEGSETEST TEHNOLOOGIATEST............................................4 2. KAASAEGSED MASINAD TERAVILJA KASVATUSES.................5 2.1. Taktorid,tõstukid ja laadurid.....................................................................................5 2.2. Mullakarimis-ja kivikoristus masinad.......................................................................9 2.3. Külvikud ja väetusamasinad...................................................................................19 2.4. Taimekaitse
Nõudluse kasvu või kahanemise põhjused: / kõvera nihkeid põhjustavad/ 1)muutused reaalsissetulekutes 2)muutused teiste kaupade hinnas a) asenduskaubad-kaup, mis on võimeline asendama nõutavat kaupa Nt kohv ja tee on sageli kergesti asendatavad b) täiendkaubad-kaup, mida tarbitakse koos mingi teise kaubaga. Nt auto ja bensiin 3)inimeste maitse/eelistuste muutused 4)muutused rahvastikus Nõudmise hinnatundlikkus e.-elastsus. Hinna muutus mõjutab müüja müügitulu. Seega on müüja jaoks oluline teada, kui palju ta peaks hinda alandama, et müügitulu oleks maksimaalne. Nõudmise hinnaelastsus näitab kui palju muutub nõutav kaubakogus hinna muutumisel. 8 Nõudmise hinnaelastsuse koefitsient. Nõudmine on hinnaelastne, kui hindade alanemine toob kaasa suure nõudluse kasvu ja vastupidi- väike hinnatõus vähendab oluliselt nõudmist
eurot ja seotushinnas 27 200 eurot. Raha laekub hiljem. Teha eelmainitud tehinguid kajastavad raamatupidamiskanded. Kui suur on konto Varud saldo 9. Jaanuaril (päeva lõpul)? Miks edasimüügiks soetatud kaupa ei kanta kohe kulukontole nagu näiteks ostjale tarnitava veoauto kütusepaagi täitmiseks ostetud kütuse maksumust? a) D: Varud 23 900 K: Võlad tarnijatele 23 900 b) D: Tarniatelt laekumata arved 36 800 D: Kaubakulu 27 200 K: Varud 27 200 K: Müügitulu 36 800 ***Kuna on pidevsüsteem, siis b) osas saab kajastada ka kauba väljaminekut Varud kontol (perioodilise süsteemi korral seda teha ei saaks). Konto Varud saldo 9.jaanuari seisuga on 121 300 eurot ( 124 600 + 23 900 27 200 = 121 300) Edasimüügiks soetatud kaupa ei kanta kohe kulukontole, sest kasutusel on tulude- kulude vastandamise printsiip ja kui kaup kohe kuluks kanda, siis käitutaks printsiibivastaselt. ÕPIK LK 251 TEST T-10.1 Firma ostis 2.01
Ühiku Kuupäev Müüja Kaup Kogus Omahind Müügihind hind Leia kirjed, kus Kaup on a 05. nov Kork banaan 64,00 200 12800 16000 31. okt Kaasik banaan 76,00 150 11400 14250 23. okt Kaasik banaan 60,00 130 7800 9750 01. nov Kaasik banaan 20,00 200 4000 5000 28. okt Kaasik apelsin 14,20 200 2840 3550 15. okt Kuusk apelsin 14,10 200 2820 3525 24. okt Kaasik banaan 18,00 125 2250 2812,5 16. okt Kuusk apelsin 14,50 150 2175 2718,75 10. nov Kork apelsin 14,30 100 1430 1787,5 23. okt Kuusk banaan 72,00 10 720 900 24. okt Kuusk banaan 12,00 50
käibemaksuta Toote või teenuse Koguse mõõtühik kg kg kg kg lühikirjeldus: Enimkasutatud pakkekile on Materjali/kauba kasutatav erinevate kaupade kulu tooteühiku 4,80 4,94 5,19 5,50 pakkimiseks kohta, krooni Toote müügitulu 654 304 2 346 731 5 531 517 6 892 146 kokku Tootmiskulud 136 550 489 753 1 176 819 1 508 998 kokku Toote jääktulu 517 754 1 856 979 4 354 698 5 383 148 kokku Toote või teenuse Toodetav
Materjal ja värv valida vastavalt variandile (vt allpool toodud variantide tabel) lehtedelt Materjalid ja Värvid. Materjali ja värvi margi valimiseks kasutada valideerimist loeteluga Materjali hinna ning värvi normkulu ja hinna leidmiseks tabelitest kasutada funktsiooni VLOOKUP() Ristlõike kuju number valida lehelt Kujud õpemärkmiku numbri (ÕM_nr) järgi. See on sama nagu eelmises töös. Ristlõikke number on jääk ÕM_nr jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv ÕM_nr Variant 0 betoon 0 mastiks 954 4 1 alumiinium 1 õli
Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstulu või kuluna. Sularaha arvestus Ettevõttesiseselt hoitakse (sula)raha kassas. Kassatehingud kajastatakse kontol Kassa. See on aktivakonto, mille deebetis kajastatakse raha laekumine ja kreeditis raha väljamaksed. Kassas oleva raha eest vastutab kassapidaja. Kontot Kassa puudujäägid ja ülejäägid debiteeritakse, kui müügitulu oli suurem raha laekumistest ja krediteeritakse kui oli vastupidi. Raha kassasse vastuvõtmise kohta vormistatakse kassa sissetulekuorder. Raha väljamaksel vormistatakse kassa väljaminekuorder. Orderite vormistamisel ei tohi teha parandusi. Kassaraamat Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatus kajastub raamatupidamiskohustuslase kassas hoitava raha jääk päeva alguses, sissetulek ja väljaminek päeva jooksul ning raha jääk päeva lõpuks.
22. Monopoli kogukulu võrdub 1000 + 30q, kus q on toodangu maht. Tema toodangu nõudlus on p = 200 – q, kus p – tooteühiku hind. Kui monopol toodab 20 ühikut, võrdub tema I. kogutulu TR = p*q = (200 –q)*q = 180*20 = 3600 a) 4000; b) 3600; c) 400; d) 180. II. Kasum a) 2600 b) 2000; c) 1600; d) 1000. TP = TR – TC =3600 – (1000 + 30*20) = 3600 –1600 = 2000 23. Monopol võib müüa 10 ühikut nädalas hinnaga 10000 krooni tükk. Kui monopol piirdub 9 tüki müümisega, võib ta need müüa hinnaga 11000 krooni tükk. Seega, 10- nda ühiku piirtulu on: a) –1000 krooni; b) 9000 krooni; c) 10 000 krooni; d) 1 000 krooni. Lahendus. 9 tüki müügi korral kogutulu on 9*11 000 = 99 000; 10 tüki müügi korral kogutulu on 10*10 000 = 100 000 seega MR = 100 000 – 99 000 = 1 000 krooni 24. Pikal perioodil maksimeerib monopol oma kasumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub: a) keskmise püsikuluga; b) piirtuluga;
on samuti kaalutud keskmine soetusmaksumus [2: 266]. Kaubaühiku keskmine hind on arvutatav valemiga[3: 186]: Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel (nn libisev ehk pidev kaalutud keskmine) või üks kord iga teatud perioodi (nt nädal või kuu) lõpul (nn perioodiline kaalutud keskmine) [20]. Kaalutud keskmise soetushinna meetodil bilansis näidatava lõppjäägi hindamisel arvutatakse keskmine soetushind algjäägi ja kogu sissetuleku kohta ning lõppjääk hinnatakse keskmises soetushinnas [13: 46]. Kokkuvõttes võib öelda, et kaalutud keskmine soetushind saadakse varude soetusmaksumuse jagamisel selle kogusega. Firmades kasutatakse kas perioodilist või pidevat kaalutud keskmise soetushinna meetodit, mis annab ka natukene erinevaid tulemused hindades. FIFO meetod FIFO valem eeldab, et esimeses järjekorras ostetud või toodetud varude objektid müüakse esimesena, mistõttu aruandeperioodi lõpul jäävad varudesse need objektid,
· ebapiisav varu tähendab häiritud tootmist ja rahulolematuid kliente [8:86]. 5 VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID Varude arvestuse all mõistetakse nii kaupade, toorme, materjalide, pooltoodete kui ka valmistoodangu arvestust. Varude arvestusega seostub 2 alternatiivi · kogu ressurss realiseeritakse perioodi jooksul · perioodi lõpuks jääb majandusüksusele teatud varude jääk. Realiseerimata varud on majandusüksuse varad ja kajastatakse bilansis. Varud, mis on perioodi jooksul müüdud, on majandusüksuse jaoks kulud. Kaupade, toorme, materjalide, pooltoodete kui ka valmistoodangu arvestus on süsteemne protsess, mida rakendatakse kas perioodiliselt või pidevalt. Sellest tulenevalt on varude arvestuses kasutusel kaks metoodikat - pidev arvestus ja perioodiline arvestus [10]. 2.1Varude pidev arvestussüsteem
Diagrammid Tutvumine diagrammide koostamisega ja nende liigitusega. Mõeldud iseseisvaks tööks koos vastava juhendmaterjaliga. Kirjandus 1. Roomets, S. Arvjoonised. Tln, TPÜ Kirjastus, 1999. 2. Aarma, A. Mis on arvjoonis ja millist valida?// "Arvutimaailm" nr. 10, 1996 lk. 37-39. 3. Mereste, U., Saarepera, M. Arvjoonised. Tln, Valgus, Tln.1981. 4. Microsoft Excel. Tln, Külim, 1998. Leht Seletus Diagramm Diagrammi komponendid Intervall Nominaal- ja intervallskaala võrdlus Jaotised Skaalajaotiste muutmine erinevuste väljatoomiseks Logaritmskaala Logaritmskaala kasutamine 2 skaalat Erinevate mõõtühikutega suurused ühel diagrammil Aktsia Aktsia tehingute maht, maksimaalne, minimaalne ja sulgemishind Legend Legendi vajalikkus Liitdiagramm Liht-ja liitdiagramm Lint Lintdiagramm, rahvastikupüramiid Sektor Sektordiagrammi kasutamine stru
2 8 b P=b-a+2x- 4h2 +a 2+ 2 Ristlõike kuju number valida lehelt Kujud õpemärkmiku numbri (ÕM_nr) järgi. See on sama nagu eelmises töös. Ristlõike number on jääk ÕM_nr jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv ÕM_nr 0 betoon 0 mastiks 083280 1 alumiinium 1 õli
Konto saldo-kontojääk, seis raamatupidamises teatud hetkel. Konto algsaldo- algjääk, mis kirjendatakse vastavalt alg bilansile. Konto käive-majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Deebet käive-konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte. Kreedit käive-konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. Debiteerimine- tehingute vormistamine deebet poolel. Krediteerimine-tehingute vormistamine kreedit poolel. Konto lõppsaldo-lõpp jääk asub algsaldo poolel. Lõppsaldo - võrdne algsaldo pluss sama poole käive miinus vastaspoole käive. Aktivakonto lõppsaldo leidmine- S1=S+DK-KK Passiva konto lõppsaldo leidmine- S1=S+KK-DK KONTO MUUDATUSED: - Aktiva konto muudatused. Paberil näited. - Kulukontod on oma olemusel aktiva kontod , perioodilised kontod ja on mõeldud kulude rühmitamiseks ja kogumiseks. Kontod perioodi lõpul suletakse. Näide paberil.
Kulud Kulukonto Perioodikonto 4.5 Inventeerimine Mõningaid majandustegevuses ja arvestuses tekkivaid nähtusi (materjalide ja kaupade loomulik kadu, eksimused kaupade vastuvõtmisel ja väljaandmisel, arvestusvead, vara riisumine jne.) ei saa fikseerida nende toimumise momendil. Seda saab teha alles inventuuride abil. Inventuuriga tehakse kindlaks ja inventuuriaktides fikseeritakse kaupade, materjalide, raha, inventari jne. tegelik jääk ning selgitatakse nende üle- või puudujääk võrreldes arvestusandmetega. Inventuuri tulemuste põhjal viiakse arvestuse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Reas ettevõtetes ei arvestata jooksvalt materjali kulutamist tootmises. Sel juhul kasutatakse perioodilisi inventuure aruandeperioodi lõpul aruandeperioodi tegeliku kulusumma arvutamiseks. Selleks tehakse järgmine arvutus: Aruandeperioodi kulu = materjali jääk aruandeperioodi algul + materjali
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
annaabi.ee 
