käib tihti kodus 10. Seksuaalsuse Probleeme ei esine Seksuaalselt mitteaktiivne, ei väljendamine mõtle uue kaaslase leidmisele. Pöörab siiski tähelepanu välimusele, valides riitusi jne 11. Magamine Probleeme uinumisega Õhtuti raske uinuda, päeval tekib väsimus kiiremine, teeb lõunauinakut. 12. Suremine Probleeme ei esine Ei karda surma, samuti ei oota. 3. KATZI INDEKS – SÕLTUMATUS IGAPÄRVATOIMINGUTE SOORITAMISEL Tegevused Sõltumatus Sõltuvus
Kiiresti arenevas ja tehnoloogilisi abimehi täis maailmas suudame peaaegu kõiki tegevusi teha kiiremas tempos. Me suhtleme, töötame, sõbruneme, reisime kiiremini, kuid puhata kiiremini ei oska. Pikaajaline stressi-ja pingeseisundis viibimine mõjub inimese tervisile laastavalt. Loogiline oleks pärast pikka ja väsitavat päeva heita voodisse ja magama jääda, kuid vahest see ei õnnestu. Millist kahju tekitab kiire elutempo meie tervisele? Üks levinum probleem on raskus uinumisega. Inimene võib isegi normaalsel ajal voodisse minna, kuid ei suuda end välja lülitada. Selles on süüdi valed harjumused. Me vaatame magaminekuni televiisorit, jõllitame arvutiekraani, tarbime energia- ja turgutusjooke, näiteks kohvi ja Coca-Colat. Lahendus on võtta vähemalt tund enne magamaminekut rahunemiseks mitte tegeleda keeruliste probleemidega, jätta Angry Birdsi mängimine vahele ja mitte tarbida õhtul ergutavaid sööke ja jooke. Kvaliteetne uni on stressivaba tuleviku alus
Tartu Ülikoolis arstitudengite seas läbiviidud uuringus on selgunud, et tugevad emotsioonid, suur koormus mõjutavad kindlasti Piret Sommer TERVISEKÄITUMINE (SVPH.00.002 tugevalt unereziimi, kuid viitavad ka ärevusele ja depressioonile (Eller, Aluoja, Vasar, & Veldi, 2006). Olen üsna kindel, et minu unereziimi mõjutab mingil määral ärevus ning stress, kuid mitte nii tugevalt, et oleksin ööd läbi üleval või suurtes raskustes uinumisega. Väike ärevus on mingil määral normaalne ning võimalik, et olengi lihtsalt rahutu unega ning sinna pole midagi parata. Unepäeviku jälgimine oli väga huvitav ning kindlasti mõtlema panev. Uni on vaieldamatult oluline osa meie elust, kuna veedame pea 1/ 3 päevast seda tehes. Minu parema une tagamiseks peaksin proovima ehk ekraanidest, telefonist ning arvutist enne magama minemist loobumist. Samuti võiks aidata mediteerimine, et unne suikumine oleks rahulikum ning
Pikaajaline, krooniline insomnia - kestab kauem, on enamasti seotud ärevushäirete, depressiooni, ravimite, alkoholiga. 3. Millise insomnia vormi korral on eelistatud bensodiasepiinid ja millise vormi korral bensodiasepiinidele sarnased ained? Bensodiasepiinid on eelistatud patsientide korral, kellel on probleeme unes püsimisega. (Nt. Xanax). Bensodiasepiinidele sarnased ained on eelistatud patsientide korral, kellel on probleeme uinumisega (Imnovane). 4. Kuidas avaldavad bensodiasepiinid organismis toimet (farmakodünaamika)? Avaldavad toimet GABA kompleksi, mille aktivatsioon avab kloorikanali. Pärsib närviimpulsi levikut. 5. Lühitoimelised bensodiasepiinid + bensodiasepiinidele sarnased ained, pikatoimelised bensodiasepiinid! Tunne ära esindajad! Kuhu rühma mingi raviaine kuulub! Lühitoimelised Bensodiasepiinidele Pikatoimelised
nüüd inimest ja hakatakse nimetama looteks. 5. Teadvuse väljendusvormid (6tk) • Ärkvelolekuteadvus • Unistamine • Uni • Unenäod • Meditatsioon • Hüpnoos 6. Närviraku ehitus 7. Unefaasid ja seisundid • 1) Aeglane uni 1. kerge uni- 2 min, nähakse pilte, võib tajuda kukkumistunnet ja võpatada. 2. Uinumine- 20 min, aeglustub südametöö ja hingamine. 3.-4.Deltaune ehk sügava une staadium. 2) Üleminekuseisund- uinumisega sarnane. 3) kiire ehk paradoksaalne une seisund. REM-uni. Südame löögisagedus ja hingamisrütm on korrapäratud, käte, näo ja jalgade tõmblemine. Nähakse unenägusid. Aeglane ja kiire uni vahelduvad. Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. Kokku: 90- 100 min. 8. Unehäired (4tk) • Unetuse e insomnia korral on inimesel raskusi magamajäämisel, sageli ärgatakse keset ööd ega suudeta kuidagi taas uinuda, võidakse ka ärgata hommikuti liialt vara
Norskamine võib olla ka ohutu, kuid see võib samas anda märku uneapnoest – ohtlikust seisundist, mille puhul on hingamine une aja takistatud. 3.Sa jääd päeval tukkuma Probleem: sa jääd päevasel ajal autoroolis või lugemise ajal tukkuma Unetu öö järel väsinud olla on täiesti normaalne, kuid kui jääd töölaua taga või roolis olles sageli tukkuma, peaksid tõsiselt mõtlema, ega sind ei vaeva krooniline unepuudus või unehäired. 4.Sul on raskusi uinumisega Probleem: vähemalt kuu aega on sul olnud raskusi magamajäämisega Vahel ei tule uni ajutistel põhjustel. Kuid sageli ei otsi kroonilise unetuse ajal kannatavad inimesed abi, sest nad arvavad ekslikult, et nii peabki olema või siis et probleem möödub iseenesest. Ent kui probleem muutub tõesti krooniliseks, mis tähendab, et aju harjub ära mitte magama siis, kui peaks, võib normaalse unerütmi taastamiseks vaja minna ravimeid või teraapiat. 5.Uni ise pole su ainus mure
Töötab toimetajana ajalehes. Istuv töö alates 1977a. Kuvaritöö alates 1991a. Enne seda töötanud 3a õmblejana. Sööb isevalmistatud toitu ka tööl. Lihatooteid sööb iga päev, kala sööb harva. Tööl käib bussiga, tuleb paar peatust varem maha ja jalutab. Tervisespordiga ei tegele regulaarselt. Puhkab kodus arvuti taga või televiisorit vaadates. Suitsetas 40a 10-20 tk päevas. On motiveeritud ja proovib jätta maha alates 1 maist 2016a. Esineb ka stressi ja unehäired. Uinumisega on raskusi ja ärkab öösel üles. Sööb keskmiselt 6 korda päevas. Iga päev sööb ka midagi magusat. Kohvi joob 2 tassi päevas, 0,5 tl suhkruga. Vereanalüüsid on normis aga glükoos ja kolesterool ülemise normi piiri peal, RÖ kopsudest – normis, EKG – normis. 7a tagasi diagnoositi seedetraktis polüübid ning said eemaldatud. Pärast seda sai neid veel 2 korda eemaldatud. Viimase aasta jooksul kõhukinnisust ei ole olnud, kuna hakanud hommikuti vett jooma
Vesi tähendab unenäos meie tundeid ja emotsioone. Piinlikkus, see unenägudeliik paljastab sinu hirmu teha end naeruväärseks ärkveloleku ajal. Surm, mis tegelikult pole nii halvaendeline kui paistab. Unenäod suremisest ennustavad tavaliselt, et sinu elus toimuvad peagi suured muudatused. Hilinemise unenäod näitavad, et me kardame ebaõnnestumist ja muretseme sellepärast, et valmistame pettumusi endale ja neile, keda armastame. Mõned hea une nipid: Kui on tavalise uinumisega raskusi, siis tasub proovida midagi nendest nippidest.Uinumine on märksa kergem ja uni magusam, kui iga päev on palju füüsilist tegevust. Magamistuba peaks olema hästi õhustatud, kuid soe. Kõige parem kombinatsioon üldse on soe voodi ja jahe tuba. Tuleks kanda mugavat pidzaamat või öösärki. Kindlasti ei tohiks olla ööriided kitsad. Jalad peavad olema soojas. Juua enne magamaminekut midagi sooja ja rahustavat. Kindlasti mitte
kriiskavkollasena väsitab ja tugevdab müraaistingut. Avarad küllastunud pinnad võivad kergesti ärritust tekitada, seetõttu on soovitav kollast valgega helendada. Mahekollane täidab ruumi sooja päikeselise paistusega, loob avarust, annab vabadusetunde ja hajutab süngeid mõtteid. Helekollane lagi kumab soojalt ning tundub kerge ja kohev. Samas on see hea taust suhtlemiseks. Kollast ei soovitata kasutada magamistoas, kui uinumisega on raskusi. Et rahuldada kollasevajadust, valitakse enamasti naturaalsest peitsimata puidust põrand või mööbel. Naturaalne kollasetooniline puitpõrand toob ruumi heledust ja avarust. Värvitud kollane põrand aga mõjub liialt kergena, põhjustades ebakindlustunnet. Üldiselt on vastuvõetavam oranzi poole kalduv kollane, mida tunnetatakse soojendava, kerge ja sõbralikuna. Ka naturaalne hele ja lakitud-peitsitud puit mõjub stressi maandavalt. Sidrun- ja
Puhkab kodus arvuti taga või televiisorit vaadates. Kuni nüüd rohkem õmbleb, on rohkem füüsilist koormust. Majanduslikult heal järjel. Saab edale lubada osta kõike mida tahab. Korteri maksudega saab ise hakkama. Aitab ka oma tütrele, lapselapsele ja emale. Ema on 93 aastat vana. Ise on lahkunud ja elab üksinda. Temal on head sõbrannad, kellega ta suhtleb, käib külla ja tema juurde ka käivad külalised. Suhtleb ka Skype kaudu. Esineb stress ja unehäired. Uinumisega on raskusi ja ärkab öösel üles. Olnud peavalud kahe nädala jooksul, enne seda peavalu esines harva. Valu liigestes, käis ka reumatoloogi juures. Paar aastat tarbis glükoosamiini, enam mitte, kuna kaebab, et on valud seedetraktis. Peale esimest nõustamist hakkas jälle kasutama glükoosamiini. Toituharjumised on järgmised: Ise valmistatud toitu. Lihatooteid sööb iga päev, kala sööb harva. Sööb keskmiselt kuus korda päevas. Iga päev sööb ka midagi magusat
Unetu öö järgselt aeglase une osa võib tõusta 20%-lt 50-ni ja seda pindmise une arvel (1-2 unestaadium). Sügava unepuudus korvatakse reegline täielikult. REM-uni korvatakse alles pärast sügava unepuuduse likvideerimist ja umbes 50% ulatuses Miks uni ei tule? Unehäirete põhjusi on mitut sorti. Tegu võib olla psüühiliste hädadega. Nii näiteks tuleb sageli ette, et stressirohkel ajal on raskusi uinumisega või rahulikult magamisega. Selle pärast ei maksa veel tõsist unehäiret kahtlustada. Arsti poole on põhjust pöörduda siis, kui unetus püsib ka pärast stressiolukorra möödumist. Teisalt võivad unehäireid põhjustada kehalised iseärasused. Neist levinumad on ülemiste hingamisteedega seotud vaevused. Kui ninahingamine ei tööta korralikult, siis esineb nii norskamist, unes rääkimist, hammaste krigistamist kui ka öiseid unerändeid.
toob ta koju, mees läheb lapse juurde tuppa pikali. Lapsega koos vaatab Kert telekat, naine läheb kööki süüa tegema, söödab mehel kõhu täis. Arvab, et sellega peakski mehe eest hoolitsemine piirduma. «Mingi aja pärast tuleb ta elutuppa, aga mitte minu kõrvale, vaid teisele poole last, ja vaatab mõned seriaalid. Õhtul kolib magama minnes teise tuppa, mitte ei jää minu juurde. Mina pean reeglina olema lapse juures, sest laps ei jää magama, on väga pika uinumisega. Kui olen kodus, siis aitan tal magama jääda, see on siis mu väheseid ülesandeid lapse ees.» Samas pole Kert kaasa suhtes kiitusega kitsi. Nendib, et vähemasti süüa teeb naine väga hästi ja koristab nende elamist ikka ka. Aga voodisse enda juurde ei luba. See on peamine, mis mehele valu teeb. «Voodisse lubab ainult siis, kui laps on juba magama jäänud, ja siis pika punnimise peale mõnikord lubab kiire akti. See on ka viimasel ajal ainult pühade ajal! Alguses, kui tutvusime,
Peale operatsiooni teostab hingamisharjutusi. Südame-veresoonkond: Haiglasse tulles vererõhk 128/80 mmHg, pulsisagedus 86 x’ ning SpO2 96%. Patsiendil esineb hüpertooniatõbi. Südamestimulaator puudub. Urotrakt: Patsiendil ei esine urineerimisel probleeme. Urineerib umbes 5 korda päevas. Öösiti tualetis ei käi. Uriin värvuselt kollane. Uni: Patsient magab päevas umbes 9 tundi. Läheb magama tavaliselt 22.00-23.00 vahel ning ärkab hommikul 7 paiku. Ei ole probleeme uinumisega ning öösiti üles ei ärka. Hommikul tunneb end puhanuna. Ei tarvita unerohtu. Valu: Osakonda tulles patsient valu ei kaevanud. 5 Funktsionaalne seisund ADL Riietumine: Patsient saab nii pre- kui postoperatiivselt riietumisega ise hakkama. Pesemine: Patsient ei vaja pesemisel abi. Söömine ja joomine: Saab söömisega iseseisvalt hakkama. Tualeti kasutamine: Patsient ei vaja tualetis käimisel abi, saab iseseisvalt hakkama.
Kuni nüüd rohkem õmbleb, on rohkem füüsilist koormust. Majanduslikult heal järjel. Saab edale lubada osta kõike mida tahab. Korteri maksudega saab ise hakkama. Aitab ka oma tütrele, lapselapsele ja emale. Ema on 93 aastat vana. Ise on lahkunud ja elab üksinda. Temal on head sõbrannad, kellega ta suhtleb, käib külla ja tema juurde ka käivad külalised. Suhtleb ka Skype kaudu. Esineb stress ja unehäired. Sellepärast, et kogu aeg muretseb oma lähedaste eest. Uinumisega on raskusi ja ärkab öösel üles. Olnud peavalud kahe nädala jooksul, enne seda peavalu esines harva. Valu liigestes, käis ka reumatoloogi juures. Paar aastat tarbis glükoosamiini, enam mitte, kuna kaebab, et on valud seedetraktis. Peale esimest nõustamist hakkas jälle kasutama glükoosamiini. 4 Toituharjumised on järgmised: sööb ise valmistatud toitu. Lihatooteid sööb iga päev, kala sööb harva
Väga hea oleks, kui vanem teavitaks rühma personali, et tema laps on ATH enamjaolt seda ei tehta. Isegi, kui pole veel määratud ATH aga vanem arvab, et võib olla tema lapse selline, siis võiks ka ikkagi teavitada, et on kahtlusi. Hea oleks, et kui rühmas võtab hommikuti sama inimene ATH lapse vastu.Talle meeldib kokku panna puzlet. On hea tervisega. Kui ATH lapsega tegeleda, siis induvuaalselt Neil esineb raskusi uinumisega, uni on rahutu ja katkendlik, on sageli rahutud, kergesti häiritavad, enese rahustamiseks võivad nad intensiivselt pöialt imeda, end küljelt küljele kõigutada, oma pead kiigutada või vastu voodit prõmmida. Ei suuda rahulikult paigal püsida, ta suundub pidevalt ühelt tegevuselt teisele, tema tegevuse eesmärgid vahelduvad ootamatult ja kiiresti, ta ei suuda endale iseseisvalt kestvamat huvitavat tegevust leida
3 Lasteaias Lasteaias on hüperaktiivne laps tormakas, liikuv, ülearu uudishimulik, ei allu kasvataja korraldustele. Impulsiivsuse tõttu tahab ta ühistegevuses tegutseda kohe, oma järge ootamata. Tunnitöös ei pane ta täpselt tähele, kuidas on vaja ülesannet täita. Ta küsib korduvalt üle, nõuab, et kasvataja talle pidevalt tähelepanu osutaks. Alailma kaovad sokid, kindad või teised esemed. Lõunase puhketunni ajal on raskusi voodis püsimisega või uinumisega. Ühismänugus tahab hüperaktiivne laps olla kõige tähtsam, mis tõttu võib olla teistele tüütu mängukaaslane ja teda püütakse vältida. Kindlaid sõpru ei kujune, kuna hüperaktiivne laps tüdineb kõigist ja kõigest. Seetõttu võib selline laps tunda end teiste poolt tõrjutuna, kuid samas kaebleb ta alailma, et teised teda kiusavad. 5.4 Kooliiga Kooliealine hüperaktiivne laps tuleb sageli koju märkustega päevikus
Viimase neist on väga levinud, mille puhul on tegu omandatud käitumisprobleemiga. Teades, et hädasti on vaja magama jääda, üritab inimene uinuda, kuid see takistab uinumist ning vallandab rahutuks tegevad mõtted. Tulemuseks on halb enesetunne ja unehäired tulevikus. (samas) 3.3. Haigused, mis põhjustavad unetust Unetus on tavaliselt somaatiliste haiguste teisene sümptom algpõhjuseks on kas füüsiline valu või ebamugavustunne. Näiteks reumahaigetel pole probleemi uinumisega, vaid une katkemisega, see tõttu on nad vähem aega sügava une staadiumis. Und häirivad ka erinevad hingamisteede haigused, südamepuudulikus ning mao ja seedetrakti haigused, samuti ka neuroliigilised haigused näiteks epilepsia, insult ja mäluhäired. (samas) Peaaegu kõik psüühilisi haiguseid põdevad inimesed kurdavad halva unekvaliteedi pärast. 10 Varahommikune ärkamine seondub depressiooniga, raskused uinumisel on aga tingitud
Kuid kantsler arvas, et nõiasõnu. XVIII Johannes oli nii kindel enda ettevõtmise õnnestumises, et ütles Agnese isale, et tema abielu võidakse tühistada. Ta asus teele Vohburgi lossi poole printsile külla. Tuli ka välja, et printsi isa oli lahti öeldnud printsi pärandusõigusest. Samuti kurtis prints, et ta vajab nii sõpra kui arsti ühes. Nimelt ei tunne tema abikaasa ennast viimasel ajal hästi näeb luupainajaid ja on raskusi uinumisega. Prints tegi teatavaks ka uudise, et ta naine on juba neljandat kuud käima peal. Johannes otsustas, et ei asu mitte hertsogi poolele, vaid printsi. Isa ja poeg asusid vaenujalale ning hertsog andis seaduslikult sisse avalduse printsi pärimisõiguse kaotamiseks. Samal ajal oli Augsburgis rõõmupalavik- Agnese ja Baieri printsi abielu oli saanud seadusliku kinnituse. Johannes otsis printsile liitlasi ja toetajaid ning kui ta tagasi Augsburgi sõitis oma isandale teatama, et rahvas toetab
jätnud tugeva jälje tema vaimsele seisundile. Jan on tugevas sisemises pinges, agressiivne, ei talu seltskonda, ropendab valimatult. Tundub, et on tekkinud lootusetus ja ükskõiksus tuleviku suhtes. Järeldus: Jan vajab pikaaegset psühhteraapiat oma olukorraga toime tulemiseks. Jan jääb haiglasse ravile, alguses poiss on väga vaikne ja vaatab maha. Järgmisel päeval agressiivsus avaldub , eriti õhtuti, suured raskused uinumisega, on tunne, et laps kardab midagi. Suurendatakse ravimite annust. Seisund vajab jälgimist. Vesteldakse isaga, 17 kes arvab, et laps manipuleerib ja tahab enda suhtes haletsust tekitada. Peale selgitamist lapse olukorrast, lubab isa ravimeid anda. Ravisse kaasatakse psühholoog. II Ravi periood 24.jaanuar – 6.veebruar 2013 Esimesel päeval käitumine väga korralik ja kuulekas.
Lihastoonus: Tänu sagedale treeningule on patsiendi lihastoonus hea. Kõnnak/Rüht/Puuduv kehaosa: Patsiendi kõnnak ja rüht on normaalsed, Hinnang lamatiste tekkeriskile: Bradeni skoori järgi lamatiste riski ei esine. Uni/puhkus Patsient ei suuda end ööunega välja puhata ja tunneb hommikuti sageli väsimust. Mõni päev on tal selline tunne, et ainult magakski. Hommikul järsult voodist tõustes tunneb kerget peapööritust. Tal on probleeme ka uinumisega - sageli vähkrleb ta üle tunni voodis enne kui magama jääb. Paremini jääb ta magama trennipäevadel või siis kui on enne magamaminekut joonud piparmündi- või kummeliteed. Vahepeal ärkab ta siiski enne seitset juba üles, kuigi tööpäev algab alles kell 9. Tavapäraselt magab patsient viis kuni seitse tundi. Enne uinumist on tal enda sõnul aega ka lõõgastuda. 10 Taju/tunnetamine
· Võta endale aega. Ole endaga kannatlik, tervenemisprotsess võib olla keeruline ja võtta aega. Julgusta ennast ja ära heida meelt, kui märkad tagasiminekuid. Kui tunned, et vajad vaikust ja puhkust, püüa leida võimalus paar päeva töölt puududa või loobuda mõningatest igapäevastest kohustustest. Jälgi, et sööksid ja magaksid korralikult. Kui Sul on raskusi uinumisega, võib abi olla enesesugestioonist. Korda endale näiteks: olen lõdvestunud ja soojas, olen kaitstud ja hoitud, homme on parem päev. · Hoolitse oma turvalisuse eest. Mõte, et vägistamine võiks korduda, võib tekitada kannatanus suurt hirmu. Tee midagi, et hirmust vabaneda. Avalda oma soove. Näiteks kui Sa soovid, et mõni sõber oleks paar päeva Sinu läheduses, ära häbene seda temalt paluda. Keskenduda
Patsient liigub iseseisvalt, vahepeal kasutab keppi. Tasakaaluhäireid ei esine. Hinnang lamatiste tekkeriskile: Bradeni skaala järgi 16 palli. Madal risk. 4.5 Uni/puhkus Patsiendi hinnang une ja puhkusele: Patsient magab päevas umbes 8 tundi. Läheb magama tavaliselt 23.00 ning ärkab hommikul 7 paiku. Patsient tarvitab unerohtu peaaegu iga õhtu. Kui unerohtu ei tarvita, siis magab halvasti. Patsiendil probleemid uinumisega ja öösiti ärkab üles. Uinutitega magab hästi, hommikul puhanud ja pärast magamist valmis päevasteks toimetusteks. Unenäod olemas, aga mitte iga öö. Enne magamist tulutab tuba. Võõras kohas magab ka uinutitega. 4.6 Taju/tunnetamine Nägemine ning kuulmine eakohased. Patsient kasutab lugemisprille, ei kasuta 10 kuulmisaparaati
10. Unefaasid Aeglane ja kiire uni. Aeglane uni: kerge une staadium, 2minutit, tajutakse kukkumistunnet, võpatatkse, tunnetatakse hõljumist, keha lõdvestub üha enam uinumine, kestab 20 minutit. Mõlemas aeglustuvad südametöö ja hingamine, silmad liiguvad suletud laugude taga pikkamööda. 3-4 staadium ehk sügav uni. Kestab 30 minutit, sellel ajal võimalik unes käimine ja rääkimine, sest aju alles aktiivne. Üleminekuseisund, sarnaneb uinumisega. Kiire ehk paradoksaalne une seisund ehk REM-i uni (silmamunad liiguvad kiiresti). Südame löögisagedus on korrapäratud, võib ette tulla näolihaste, käte ja jalgade tõmblemist. 80% sellest ajast nähtakse unenägusid. [Aeglane ja kiire uni vahelduvad, 90-100minutilised tsüklid, 4-5 tsüklit). 11. Unehäired Unetus ehk insomina. Raskusi magamajäämisel, ärgatakse keset ööd ega suudeta magama jääda, ärgatakse hommikuti liialt vara
· Hirmunud käitumine/pidev valvel olek/õhupuuduse tunne. · Täielik huvi puudus/ depressioon. · Äärmine sõltuvus või isolatsioon. · Vaenulikkus, ärrituvus või vihahood. · Kiired meeleolu muutused/otsustusvõimetus. · Üksildustunne/tunne, et ollakse erinev/häbimärgistatud. · Tunne, et häving on lõplik (tulevik on ette nurjumisele määratud). · Ärevus/lõksu sattumise tunne. · Magamishäired: probleemid uinumisega või katkendlik uni, unetus, õudusunenäod. · Suurenenud vajadus/sõltuvus narkootikumidest/alkoholist. · Kalduvus suitsiidile (enesetapu mõtted/katsed/reaalsed enesetapud). Käitumuslikud sümptomid: · Suhete katkestamine sugulaste, sõpradega. · Vähene või puuduv osalemine ühiskondlikus elus / hobide puudumine / inimesel vajadus alati esimesel võimalusel koju kiirustada. · Tuim/allaheitlik käitumine.
15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada. Etikett muutus eriti rangeks Prantsuse õukonnas Loui s XIV (1643-1715) ajal, kui määratleti kuninga ja tema lähikondlaste kõik toimingud alates ärkamisest hommikul ja lõpetades uinumisega õhtul. PROTOKOLL on kokkulepitud põhimõtted, mis käsitlevad ühiskonnas väljakujunenud käitumis- ja suhtlemisnorme, hierarhiat, ühiskondlikku positsiooni, tseremooniaid. Termin PROTOKOLL pärineb kreekakeelsest sõnast protokollon, mis otsetõlkes tähendab esimest liimi (protos esimene, kolla liim) Bütsantsi riigis mõisteti selle all esimest lehte, mis liimiti dokumendirullide ülaserva ning millele märgiti dokumendi sisu ja autor
annaabi.ee 
