Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühikute vahelised seosed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
3600, detsi, milli, seoseid, 3600s, teisendamine, eesliited, eesliide, giga, mega, 22000, hekto, mikro, nano, asendada, pikkusühikud, kilomeeter, detsimeeter, ajaühikud, 1080, kiirusühikud, 1000mÜhikute teisendamine. Spikker 1 liiter = 1 kuupdetsimeeter 1 l = 1 dm3 Pikkusühikud: kilomeeter (km); meeter (m); detsimeeter (dm); sentimeeter (cm); millimeeter (mm) 1 milliliiter = 1 kuupsentimeeter 1 ml = 1 cm3 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 2,5 km = 2,5 x 1000 m = Selgitus: 1 km = 1000 m 2500 m Selgitus: 1 m = 1000 mm, st 1 mm = 13 mm = 13 x 0,001 m = 0,001 m 0,013 m Selgitus: 1 m = 100 cm, st 1 cm = 0,01 Ajaühikud: ööpäev; tund (h); minut (min); sekund (s) 8,5 cm = 8,5 x 0,01 m = m
Pikkusühikud: kilomeeter (km); meeter (m); detsimeeter (dm); sentimeeter (cm); millimeeter (mm) Pea meeles! 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 2,5 km = 2,5 x 1000 m = 2500 Selgitus: 1 km = 1000 m m Selgitus: 1 m = 1000 mm, st 1 mm = 0,001 13 mm = 13 x 0,001 m = 0,013 m m Selgitus: 1 m = 100 cm, st 1 cm = 0,01 m 8,5 cm = 8,5 x 0,01 m = 0,085 m Massiühikud: gramm (g), kilogramm (kg), tsentner (ts) ja tonn (t) Pea meeles! 1 kg = 1 000 g 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1000 kg = 1 000 000 g Pindalaühikud: ruutmillimeeter (mm2); ruutsentimeeter (cm2); ruutdetsimeeter (dm2); ruutmeeter (m2); aar (a); hektar (ha); r
Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) kord- ja osaühikud Ühikute detsimaalkordsed ja -osad (st kord- ja osaühikud, mille arvkordajaks on 10 ja selle astmed) moodustatakse tabelis 3 toodud eesliidete ja tähiste abil. Eesliiteid ja eesliitetähiseid kasutatakse ainult koos ühiku nimetuse ja tähisega. Eesliiteid ei või kasutada kord- või osaühikute ees, s.t ühikul võib korraga olla vaid üks eesliide. Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) kord- ja osaühikud (Tabel 3) Eesliide Tähis Arvkordaja Eesliide Tähis Arvkordaja jotta Y 1024 detsi d 10--1 zetta Z 1021 senti c 10--2 eksa E 1018 milli m 10--3
S 3. juhi materjalist (eritakistus) Metallides vabadeks laetud osakesteks on vabad elektronid. Kui tekitada elektriväli, siis nad hakkavad kindlas suunas liikuma. Seda nimetatakse elektrivooluks. Vedelikud koosnevad ioonidest. Kui vette lisada soola, hapet või alust, siis nimetatakse sellist vedelikku elektrolüüdiks. 1 · 10 kPa kilo 1 · 10 MPa mega 1 · 10 mPa milli 1 · 10 hPa 1 · 10 Gm giga 1 · 10 µm müü 1 · 10 nm nano 1kW= 1000W · 3600 s = 3 600 000 (W·s) J = 3,6·10 J 108 km h = 30 m s ( 1083600 · 1000 ) 1 km= 1000m 1 h= 3600 s 15 1 m= 0,1 km m km
Kümnendeesliited ja nende kasutamine kordsete pikkusühikute saamisel Eesliide Seos põhiühikutega Nimetus Tähis Kordsus Tera T 1012 = 1 000 000 000 000 1 Tm = 1012 Giga G 109 = 1 000 000 000 1 Gm = 109 Mega M 106 = 1 000 000 1 Mn = 106 Kilo k 103 = 1 000 1 km = 103 Hekto h 102 = 100 1 hm = 102 Deka da 101 = 10 1 dam = 10
( 7,5 10 3 ) : ( 2,5 10 4 ) = 3 10 3 10 4 = 3 10 = 30 MÕÕTÜHIKUTE KÜMNENDKORDSED Kordsus Eesliite nimetus Eesliite lühend 1 000 000 000 000 000 000 = 1018 eksa E 1 000 000 000 000 000 = 1015 peta P 1 000 000 000 000 = 1012 tera T 1 000 000 000 = 109 giga G 1 000 000 = 106 mega M 1 000 = 103 kilo k 100 = 102 hekto h 10 = 101 deka da 0,1 = 10-1 detsi d
Kõvekjoonelise liikumise korral, kui keha algasukoht ja liikumise lõpppunkt langevad ühte, siis nihe on null. Liikumine on suhteline. Näiteks auto suhtes autos sõitvad inimesed ei liigu. Liiguvad teeääres seisva inimese suhtes. Kuna keha asukoht ei saa muutuda silmapilkselt, on liikumise kirjeldamiseks vaja mõõta aega. SI - süsteemis on ajaühikuks 1 sekund. ( tähis s ). Minutis ( tähis min) on 60 s ja tunnis (h ) 60 min. ; 1 h = 60 min = 60 × 60 s = 3600 s Seosed ajaühikute vahel. sekund (s) minut (min.) tund (h) sekund 1 1/60 1/3600 minut 60 1 1/60 tund 3600 60 1 Näiteks: 1,3 min. = 1,3 x 60 = 78 s 5/6 min = 5/6 x 60 = 50 s Kordamisküsimusi:
6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistu
spoonil. liikumiskiirus, m/s kuni 0,67 Gabariitmõõdud, mm: pikkus 2800 laius 1000 kõrgus Liimi pealekandmise seadmete arv on arvutatav valemiga n= Q1 19380 = = 1,95 u l s b p W t p 3600 k t k m 0,67 * 0,0012 * 1 * 280 * 2 * 8 * 3600 * 0.85 * 0,9 u l - spoonilehe liikumiskiirus, 0,67 m/s b spoonilehe laius,1 m s spoonilehe paksus,0,0012 m t p - vahetuse pikkus, 8 tundi k m - masina kasutamise tegur 0,9 k t - tööaja kasutamise tegur 0,85 p tööpäevade arv 280 W- vahetuste arv tööpäevas 2 Arvutan 1 vineeritahvli mahu: 3,0*1,5*0,012= 0,054 m 3
100 11,3 7,5 36,1 24,0 3.12. . , / (- 116 ) 144 1680 () 2301 3750 , , 300 662 - 3240 , 661 () 84 , 6120 662 () 252 3600 () 216 3600 - () 2301 , 292 672 75 , 6000 639 3600 , 695 21,3 166 1 / 3.2. . , , . . 3.13. 3.3. . - . . 3.14 3.17 . 3.13 , 1
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15
A = q ( A - B ) (vt. 3.1.3. ) Asendades valemis q ja A - B väärtustega: q = I t ( vt 3.2.1.) ja A - B = U saame A=IUt , kus A ( J ) - vooluringis tehtav töö, I ( A ) - voolutugevus, U ( V ) - pinge, t ( s ) - aeg, mille jooksul tehakse tööd, ehk aeg, mille jooksul vooluringis on elektrivool. Elektrivoolu töö valemist saab voolu töö mõõtühiku. 1 J = 1A 1V 1s = 1 Ws Praktikas kasutatakse suuremaid töö ja energia ühikuid: 1 Wh = 3600 Ws = 3600 J 1 kWh = 1000 Wh = 1000 x 3600 Ws = 3600 x 1000 J = 3,6 x 106 J Ûhes sekundis tehtud tööd (või ühes sekundis tarvitatud energiat) nimetatakse võimsuseks. P = A/t ,kus P (W) - võimsus, A ( Ws ) - voolu töö, t ( s ) - voolutarbimise aeg 15 Võimsuse mõõtühikuks on 1 vatt ( W ). 1 W = 1 J / 1 s Kasutatakse ka suuremaid võimsuse mõõteühikuid:
Mitu banaani sööb ahv 5 päevaga? Vastus: 30 (24 : 4= 6 ühe päevaga; 5 * 6 = 30 banaani 5 päevaga) 103. Kohvris on 5 kasti, neis igaühes 3 karpi ja igas karbis 10 krooni. Kohver, kastid ja karbid on kõik lukus. Mitu lukku tuleb vähemalt avada, et kätte saada 50 krooni? Vastus: 8 lukku ( kohver, 2 kasti, 5 karpi) 104. Millise arvuga peaks jagama 36 000, et vastus oleks 250? Vastus: 144 (36 000 : 250 = 3600 : 25 = 144) 105. Kilogramm mandariine maksab 15 krooni. Kui palju maksab 200 grammi mandariine? Vastus: 3 krooni ( 15 : 1000 * 200 = 3 kr.) 106. 12 m pikkune nöör lõigati kolmeks osaks, millest 2 olid ühepikkused ja kolmas sama pikk kui need kaks kokku. Kui pikad olid nöörijupid? Vastus: 3m +3m +6m 107. Helikiirus on 343 m/s. Kui kaugelt kuuleme seda heli minuti pärast? Vastus: 20 km 580 m
14 2.12 Ajutise veevarustuse arvutus. Ehitustööde projektis arvutatakse üldine veevajadus järgmise seose alusel: Qüld=Qt + Qmaj + Qtt kus Qt - tootmisvee vajadus, Qmaj - majandusvee vajadus. Qtt - tuletõrjevee vajadus. 2.12.1 Tootmisvee vajaduse arvutus Qt = 1,2 Qk k1 / 8 x 3600 (L/s) kus 1,2 tegur, hindamaks arvestamata veekulu Qk tootmise keskmine veevajadus vahetuses L k1 veetarbimise ebaühtluse tegur; võetakse tootmises 1,6 8 tundide arv vahetuses, 3600 sekundit tunnis Tootmise keskmine veevajadus vahetuses, L 1) Segamörtide valmistamine 200 L/m3. Vahetuses valmistatakse 0,2 m3 mörti. Qk1 = 200 x 0,2 = 40 L 2) Harilik krohvimine valmissegu puhul 5 L/m2 Vahetuses krohvitakse keskmiselt 300 m2 seina. Qk2
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam
m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 deka- (da) 101 -9 nano- (n) 10 hekto- (h) 102 mikro- () 10-6 ühik ise 100=1 kilo- (k) 103 -3 milli- (m) 10 mega- (M) 106 -2 senti- (c) 10 giga- (G) 109
m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 deka- (da) 101 -9 nano- (n) 10 hekto- (h) 102 mikro- () 10-6 ühik ise 100=1 kilo- (k) 103 -3 milli- (m) 10 mega- (M) 106 -2 senti- (c) 10 giga- (G) 109
1 dzaul = 1 vatt ·1 sekund = 1 vattsekund. Mehaanikas on 1 dzaul (J) töö, mille sooritab jõud 1 njuuton (N) 1 meetri (m) ulatuses, kui liikumise suund ühtib jõu mõjumise suunaga. Vattsekund on energia mõõtühik. Energia on suurus, millega mõõdetakse seadme võimet teha tööd. Energia = võimsus x aeg Vattsekund on väga väike ühik. Praktikas kasutatakse suuremaid ühikuid: 15 1 vatt-tund (Wh) = 3600 vattsekundit (Ws) (tunnis on 60 ·60 = 3600 sekundit) = 3,6 kilovattsekundit (kWs), 6 1 kilovatt-tund (kWh) = 3,6 ·10 vattsekundit (Ws) = 3,6 megavattsekundit (MWs). 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks Voolu läbimisel juht soojeneb. Elektrienergia muundub soojusenergiaks. W =U I t . Asendades siin Ohmi seadusest U = I R saab W = I 2Rt W eralduv soojusenergia vattsekundites (Ws) ehk dzaulides (J) I voolutugevus amprites (A)
* Aeg (s) * El.voolu tugevus (A) * Termodün. temperatuur (K) * Ainehulk (mol) * Valgustugevus ( cd ) L.ü. Kesknurk ( rad ) Kordsed ühikud. Eesliide Lühend Kordsus peta P 1015 tera T 1012 giga G 109 mega M 106 kilo k 103 ------------------------- ------------------------- -------------------------
1 dzaul = 1 vatt ·1 sekund = 1 vattsekund. Mehaanikas on 1 dzaul (J) töö, mille sooritab jõud 1 njuuton (N) 1 meetri (m) ulatuses, kui liikumise suund ühtib jõu mõjumise suunaga. Vattsekund on energia mõõtühik. Energia on suurus, millega mõõdetakse seadme võimet teha tööd. Energia = võimsus x aeg Vattsekund on väga väike ühik. Praktikas kasutatakse suuremaid ühikuid: 15 1 vatt-tund (Wh) = 3600 vattsekundit (Ws) (tunnis on 60 ·60 = 3600 sekundit) = 3,6 kilovattsekundit (kWs), 6 1 kilovatt-tund (kWh) = 3,6 ·10 vattsekundit (Ws) = 3,6 megavattsekundit (MWs). 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks Voolu läbimisel juht soojeneb. Elektrienergia muundub soojusenergiaks. W =U I t . Asendades siin Ohmi seadusest U = I R saab W = I 2Rt W eralduv soojusenergia vattsekundites (Ws) ehk dzaulides (J) I voolutugevus amprites (A)
1 dzaul = 1 vatt ·1 sekund = 1 vattsekund. Mehaanikas on 1 dzaul (J) töö, mille sooritab jõud 1 njuuton (N) 1 meetri (m) ulatuses, kui liikumise suund ühtib jõu mõjumise suunaga. Vattsekund on energia mõõtühik. Energia on suurus, millega mõõdetakse seadme võimet teha tööd. Energia = võimsus x aeg Vattsekund on väga väike ühik. Praktikas kasutatakse suuremaid ühikuid: 15 1 vatt-tund (Wh) = 3600 vattsekundit (Ws) (tunnis on 60 ·60 = 3600 sekundit) = 3,6 kilovattsekundit (kWs), 6 1 kilovatt-tund (kWh) = 3,6 ·10 vattsekundit (Ws) = 3,6 megavattsekundit (MWs). 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks Voolu läbimisel juht soojeneb. Elektrienergia muundub soojusenergiaks. W =U I t . Asendades siin Ohmi seadusest U = I R saab W = I 2Rt W eralduv soojusenergia vattsekundites (Ws) ehk dzaulides (J) I voolutugevus amprites (A)
1 dzaul = 1 vatt ·1 sekund = 1 vattsekund. Mehaanikas on 1 dzaul (J) töö, mille sooritab jõud 1 njuuton (N) 1 meetri (m) ulatuses, kui liikumise suund ühtib jõu mõjumise suunaga. Vattsekund on energia mõõtühik. Energia on suurus, millega mõõdetakse seadme võimet teha tööd. Energia = võimsus x aeg Vattsekund on väga väike ühik. Praktikas kasutatakse suuremaid ühikuid: 15 1 vatt-tund (Wh) = 3600 vattsekundit (Ws) (tunnis on 60 ·60 = 3600 sekundit) = 3,6 kilovattsekundit (kWs), 6 1 kilovatt-tund (kWh) = 3,6 ·10 vattsekundit (Ws) = 3,6 megavattsekundit (MWs). 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks Voolu läbimisel juht soojeneb. Elektrienergia muundub soojusenergiaks. W =U I t . Asendades siin Ohmi seadusest U = I R saab W = I 2Rt W eralduv soojusenergia vattsekundites (Ws) ehk dzaulides (J) I voolutugevus amprites (A)
TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo
Side ülesanded 1. Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks olla marsruuteri ARP tabeli (aadressisidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v. 4? 6 Etherneti baiti + 4 IP v. 4 baiti = 10 baiti 10 arvutit on, järelikult kokku 10 * 10 = 100 baiti 2. Kuidas jaotada GSM 900 kasutatav sagedusvahemik kolme GSM võrguoperaatori vahel, eeldades võrdset jaotust? Igaüks saab ülesse (915 – 890) / 3 MHz = 25/3 MHz ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest. Sagedused saab GSM tabelist võtta. 3. Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks start/stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sekund. 1 startbitt, 2 stoppbitti, paarsuskontroll even, sümbolis 7 bitti. 1+2+1 + 7 = 11 bits 1000 * 11 = 11000 b/s 4. Riigis X jaotatakse 3G FDD sagedusala 5
Ühik 1 MJ 1 kWh 1 kgoe Mcal 1 MJ 1 0,278 0,024 0,239 1 kWh 3,6 1 0,086 0,86 1 kgoe 41,868 11,63 1 10 Mcal 4,187 1,163 0,1 1 Märkused: Ühikute enamkasutatavad eesliited kgoe kilogrammi õli ekvivalenti, 103 kilo (k), tuhat (tuh), toe tonni õliekvivalenti, 1 toe = 106 mega (M), miljon (mln), 41868 kJ/kg ehk 11,63 MWh. 109 giga (G), miljard (mld), 1012 tera (T), triljon, Biomass 1015 peta (P), kvadriljon. Bioloogilist päritolu ja põllumajandusest (k.a taimsed ja loomsed), metsandusest ja nen-
Vee molekul 3 . 10-20 kg Elektron 10-30 kg Kas me saaksime aru, kui muutuks mõni fundamentaalkonstant? Mis on fundamentaalkonstandid? Need on kvantitatiivsed suurused, mis iseloomustavad mateeriat ja vastastikmõjusid. Füüsikas on kahesuguseid konstante: ühed kirjeldavad looduse (mateeria ) põhivorme ja vastastikmõjusid, teised konkreetseid mateeria avaldumisvorme ja nendevahelisi seoseid. Esimesed on fundamentaalkonstandid, mis seovad loodust ja füüsika võrrandeid (on võrdetegureiks). Need näitavad näiteks kui suur on kahe punktmassi vahel mõjuv jõud (kindla kauguse korral) - see on gravitatsiooni konstant , või kui suur mass on prootonil. Enamtuntud fundamentaalkonstandid on valguse kiirus vaakumis c, gravitatsioonikonstant G, elementaarlaeng e, Plancki konstant h, Avogadro arv NA, Boltzmanni konstant k, elektrikonstant 0.
Tallinna teeninduskool Suurköögi eksam Rühmatöö, grupp 1 Juhendaja: Kristi Tiido Koostajad: Reelika Oissar, Helen Paju, Ants Morel, Maksim Odnenko, Britta Luup Tallinn 2014 2 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 3 Idee .............................................................................................................................................4 Toidud......................................................................................................................................... 5 Koorene lõhesupp..............................................................................................................
Aeg sekund s Elektrivoolu tugevus amper A Termodünaamiline temperatuur kelvin K Ainehulk mool mol Valgustugevus kandela cd DETSIMAALSETE KORD- JA OSAÜHIKUTE EESLIITED JA NENDE TÄHISED Eesliide Tähis Arvkordaja jotta Y 1024 zetta Z 1021 eksa E 1021 peta P 1015 tera T 1012
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb
Eeltoodu tõttu kujunevad teoreetilised lahendid mõnede probleemide korral sedavõrd keerukateks, et nende kasutamine praktiliste inseneriprobleemide lahendamiseks ei ole võimalik. Seda mitte niivõrd matemaatiliste probleemide, kuivõrd matemaatilistes mudelites kasutatud parameetrite usaldusväärse määramise seadmete puudumise tõttu. Sageli on otstarbekam rangete teoreetiliste lahenduste asemel ligikaudseid praktikas kontrollitud empiirilisi või poolempiirilisi seoseid. Varemainitud tegurid on ka põhjuseks pinnasemehaanika kui teadusliku distsipliini suhteliselt hilises tekkes. Geotehnika on suhteliselt noor teadusharu. Ehitustegevus on alati seotud pinnasega. Pikka aega mängis seejuures olulist rolli proovimise ja eksimise meetodil omandatud praktiline kogemus. Esimeseks tõsiseks teoreetiliseks tööks pinnasemehaanika valdkonnas oli Coulomb' pinnasesurve teooria aastal 1776. Teatud ülesannete puhul kasutatakse
ARVESTUSED Õppeaines: FÜÜSIKA Õpilane: Klass: 10 Õpetaja: 2005 2 SISUKORD I ARVESTUS MEHAANIKA .................................................................................................5 1. SI süsteemi põhimõõtühikud ....................................................................................................5 2. Ühikute teisendamine ja eesliite väljendamine kümne astmetena .......................................................................................................................................................6 3. Kulgliikumine............................................................................................................................6 4. Taustsüsteem..............................................................................................................................7 5. Nihe.......
SISUKORD 1 TÖÖDE ÜLDISELOOMUSTUS _____________________________________2 2 GEODEETILISTE MÄRKIDE RAJAMINE, VÄLISVORMISTUS JA ASUKOHAKIRJELDUSTE KOOSTAMINE ___________________________4 2.1 Ülevaade märkide rekonstrueerimistöödest ______________________________ 4 2.2 Märkide ehitamine _________________________________________________ 5 2.3 Kasutatud märgitüüpide kirjeldused ____________________________________ 7 2.4 Välisvormistus ____________________________________________________ 9 2.5 Asukohakirjelduste koostamine _______________________________________ 9 3 KOHALIKU GEODEETILISE PÕHIVÕRGU 2. JÄRK__________________10 3.1 Kõrguslike lähtepunktide geomeetriline nivelleerimine ____________________ 10 3.1.1 Kasutatud instrumendid _________________________________________________12 3.1.2 Instrumentide kontroll __________________________________________________12 3
annaabi.ee 
