Millist toetust pakub riik töötule inimesele? Millist toetust saavad töötud riigilt? Millised on nende võimalused? Millal määratakse töötutele töötutoetus? Inimesed, kes on enne töötanud, õppinud või on jäänud rasedaks ja pidanud lapsega kodus olema saavad tööttoetust. Töötutoetus kehtib maksimaalselt 9.kuud millest iga kuu makstakse töötule sada kaksteist eurot, neile kaasneb sellega ka ravikindlustus ning pakutakse erinevaid koolitusi, millest keeldumisel võid kaotada toetuse. Mis on töötuskindlustus? Töötuskindlustus kehtib kuus kuud, kui oled töötanud alla viie aasta, üheksa kuud, kui viis kuni kümme aastat ja kaksteist kuud, kui üle kümne aasta. Kui oled lahkunud töölt omal soovil või on vallantatud siis see ei kehti. Igast
isiklikult vastuvõtule ning täidab tööotsimiskavas kokku lepitud tingimusi ja tegevusi. Töötutoetust arvestatakse tagasiulatuvalt töötu vastuvõtul käimise vaheliste päevade eest. Kui töötu tööotsimiskavas on kokku lepitud, et ta võib pöörduda telefoni teel, siis võrdsustatakse telefoni teel pöördumine vastuvõtule tulemisega. Töötutoetust makstakse vähemalt kord 30 päeva jooksul. Töötutoetus määratakse kuni 270 päevaks. 9. Kui suur on töötutoetus? Töötutoetuse päevamäär 2013. aastal on 3,28 eurot. Töötutoetuse 31-kordne päevamäär 2013. aastal on 101,68 eurot. 10.Kui suur on stipendium ja sõidutoetus? Stipendiumi päevamäär on 3,84 eurot. Sõidu- ja majutustoetuse suurus on 10 senti ühe kilomeetri eest, kuid mitte rohkem kui 26 eurot päevas. 11. Mis on avalik töö? Avalik töö on ajutine tasuline töö, mis ei eelda kutse-, eri- ega ametialast ettevalmistust. 12. Mis on sobiv töö?
kulude hüvitamine, kuna tuleviku vajadusi ja toiduainete nõudluse kasvu arvestades on vaja säilitada põllumaade viljakus. eesmärk: Töötutoetus Eesti päevamäär * Inimese aktiivsus töö Töötukassa 2013a. on 3,28 otsingule ja materjaalsele toetusele. eesmärk: Turismi Koostöökogu minimaalne * on suurendada teenindus- ja arendamine toetuse summa on turismiettevõtluse arvu ja 640 aktiivsust ning nende poolt
7. Millised majanduslikud tegurid mõjutavad üksikisiku majanduslikku olukorda? Maksud, inflatsioon ja tarbijahinnaindeks. 8. Mis meetmeid kasutab riik vaesuse leevendamiseks? - Abirahade ja toetuste maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine. - Toimetulekutoetus. - Peretoetused – lastetoetus, vanemahüvitis. - Muud töötuse leevendamise viisid: nt sotsiaalsete töökohtade loomine, täiend- ja ümberõpe, töötutoetus. 9. Selgitage järgmised mõisted: inflatsioon, nominaaltulu, reaaltulu, elukallidus, tarbijahinnaindeks, toimetulekuressursid, sotsiaalhoolekanne, leibkond, toimetulekupiir, toimetulekutoetus. Inflatsioon – üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse langemine. Nominaaltulu – tulu, mida inimene palgana kätte saab. Reaaltulu – tulu, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära. Elukallidus – kaupadele ja teenustele teatud aja jooksul kulutatud summa.
vallandamine on ebaseaduslik Aktiivne ja passiivne tööturupoliitika- aktiivne: valitsuse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, nt luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega passiivne: valitsuse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, nt maksab töötu abiraha Tööturuteenused Eestis- töövahendus, karjääri nõustamine, tööturu koolitus, tööpraktika, avalik töö, palgatoetus Töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis Eestis Juriidiline isik- eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime Brutopalk- väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist Netopalk- palk pärast tulumaksu ja maksete mahaarvamisi, see laekub töötaja pangaarvele Alampalk- riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta Deebetkäive- kindlal ajaperioodil pangakontolt kulutatud/välja võetud summa
või teenistussuhte algusest tööandja ja puudega töötu vahel: 1) esimesel kuul kuni 8 tundi päevas, 2) teisel kuul kuni 4 tundi päevas ja 3) 3.12. kuul kuni 2 tundi päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 700 tundi aastas puudega töötu kohta. Tugiisikule või tööandjale makstakse tasu. Tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. 3.4. Tööturutoetused 3.4.1 Töötutoetus 8 Töötutoetust on õigus saada töötul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega, välja arvatud seaduses ettenähtud juhud, ja kelle sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast. Eelpool nimetatud sissetuleku hulka ei arvata:
Selle puhul tegeleb riik tööpuuduse tagajärgedega, mille korral on abi suunatud juba töötuks jäänud inimestele. Näiteks võib tuua siinkohal töötutoetuste jagamise. Töötul on võimalus end Töötukassasse registreerida ning sel juhul saab ta kuus 65,41 €. Paraku ei motiveeri selline rahasumma kõiki ning tuhandete inimeste näol on trendiks saanud välismaale paremaid elamistingimusi otsima minna. Selle olukorra parandamiseks on planeeritud töötutoetus tõsta pooleni minimaalpalgast (139, 01 €), kuid ilmselt pole ka see summa paljude jaoks rahuldav. Veidi parem on olukord neil, kellel on õigust saada töötuskindlustushüvitist, mis on kordades kõrgem töötu abirahast. Selle suurus sõltub eelnevalt teenitud palga suurusest ning kindlustusstaažist, tänavu on keskmine päevapalk 20,15 € (kuus valdavalt umbes 605 €). Veel on loodud võimalused enda äraelatamiseks sotsiaalsete töökohtade loomisega, näiteks Tallinna
tegemist passiivsega. Selle puhul tegeleb riik tööpuuduse tagajärgedega, mille korral on abi suunatud juba töötuks jäänud inimestele. Näiteks võib tuua siinkohal töötutoetuste jagamise. Töötul on võimalus end Töötukassasse registreerida ning sel juhul saab ta kuus 65,41 . Paraku ei motiveeri selline rahasumma kõiki ning tuhandete inimeste näol on trendiks saanud välismaale paremaid elamistingimusi otsima minna. Selle olukorra parandamiseks on planeeritud töötutoetus tõsta pooleni minimaalpalgast (139, 01 ), kuid ilmselt pole ka see summa paljude jaoks rahuldav. Veidi parem on olukord neil, kellel on õigust saada töötuskindlustushüvitist, mis on kordades kõrgem töötu abirahast. Selle suurus sõltub eelnevalt teenitud palga suurusest ning kindlustusstaazist, tänavu on keskmine päevapalk 20,15 (kuus valdavalt umbes 605 ). Veel on loodud võimalused enda äraelatamiseks
4. Sotsiaalhoolekanne vt. lk. 167. Nimeta sotsiaalhoolekandeteenuseid. Võru? Ühishüved, riigikaitse Väljamaksed 1. Kindlustusväljamaksed (vanaduspension, haigushüvitis, töötushüvitis). Inimene on ise kaasatud rahaliste ressursside kogumisse 2. Toetused eelarvest. Ei eeldata abivajaja isiklikku rahalist panust. Mõne sotsiaaltoetuse vajadust peab tõestama peretoetused Eestis. Puuetega inimeste toetused toimetulekutoetus pere esimesele liikmele 1000.-, järgmistele 800.- töötutoetus u. 1000, makstakse 270 päeva töötuskindlustushüvitis - maksimum üle 13000.- Väljateenitud palk on brutopalk. palk, millest maksud on maha arvestatud, on netopalk. Nimeta makse otsene ja riiklik- otsene ja sihtotstarbeline- kaudne ja riiklik- kaudne ja kohalik- Kuivõrd saab maksupoliitika abil mõjutada indiviidi toimetulekut ühiskonnas? madalad maksud kõrged maksud- maksusoodustused toetused ja hüvitised-
vabadele töökohadele. Niisamuti otsib Töötukassa tööandjale tema esitatud nõuete järgi sobivat töötajat. · Ettevõtluse alustamise toetus - Toetuse saamiseks on vaja Töötukassale esitada avaldus, äriplaan ja koopiad dokumentidest, mis tõendavad ettevõtluskoolituse läbimist või kutse- või kõrghariduse omamist majanduse alal või ettevõtluskogemust. Lisaks aktiivsetele tööpoliitika meetmetele on olemas ka erinevad tööturutoetused: Töötutoetus - On õigus saada inimestel, kes töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul on olnud hõivatud vähemalt 180 päeva tööga või tööga võrdsustatud tegevusega. Stipendium - Makstakse töötule, kes osaleb kas 40 tundi kestval tööturukoolitusel, tööpraktika teenuses või tööharjutusel. Sõidu- ja majutustoetus - Makstakse töötule, kes osaleb tööturukoolitusel või tööpraktikas. Eesti tööpoliitika enne majanduskriisi
(kohanemisraskustega inimesed, vangid kriminaalhooldusalused, vaimse tervise häiretega inimesed, pikaajalised töötud). 2. Sotsiaaltoetused: olemus- professionaalne lähenemine inimese elukeskkonna ja heaolu paremaks muutmiseks. Funktsioon- leevendada inimeste rahamuresid, toetada inimesi igal elu astmel, pakkudes just selleks õiget toetust just sel hetkel, kindla asja jaoks. liigid- toimetulekutoetus, lapsetoetus, eluasemetoetus, töötutoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, matusetoetus, transporditoetus puudega inimesele, koolitoetus, paljulapseliste perede toetus, elluastumistoetus, lapsendamistoetus. 3. Sotsiaaltöötaja pädevus ja oskused eetikakoodeksi ära tundmine ja kasutamine, eesti ühiskonna ja oma tööpiirkonna tundmine, kohalike ja rahvusvaheliste ressurside tundmine, võime hinnata sotsiaalpoliitikat, suutlikus teha koostööd,
TOETUSED EESTI JA SOOMES Mari Mets RIIKLIK PENSION Soome Eesti 2 pensioni süsteemi: Vanaduspension Tööpension Töövõimetuspension Rahvapension. Toitjakaotuspensjon Tööpension jaguneb veel: Rahvapension Vanaduspension Töövõimetuspension Tagatispension TÖÖPENSION Teenitakse välja oma palagatööga ja ettevõtlusega. Kui ollakse vähemalt töötanud 1 aasta. Maksimum 1300 EUR. RAHVAPENSION Kellel pole tööpensioni või Rahvapensioni määr on 134,10 selle määr jääb väikeseks. eurot Saamiseks peab elama vaid Määratakse: mõne aasta Soomes 63- aastasele isikule kellel Maksimum on saada kuni puudub nõutav pensionistaaz 586 eur, kuid selleks peab Vanaduspensioniikka jõudnud seal elama 40 aastat. isikul, kellele maksti püsiva töövõimetuse alusel Miinimum on...
koormust nõudev töö ei ole naiste tervisele hea ja raske füüsilise töö puhul tuleks rohkem palka maksta. Aga mujal, kus meeste ja naiste panus töösse on võrdne, tuleks maksta võrdset palka. Tööturuteenused Eestis: Töövahendus, karjäärinõustamine, tööturukoolitus, tööpraktika, avalik töö, palgatoetus(6-ks kuuks võtta töötaja tööle, 50% palgast maksab töötukassa(firmadele hea raskuste ajal), ettevõtluse alustamise toetus (70 000kr) Töötutoetus- sellele on õigus töötutel, kelle kuu sissetulek on väiksem kui 65,41 ja kes on töötuna arvele võtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva olnud hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega. Kes saavad töötuskindlustushüvitist? Isik, kes on ennast töötukassas töötuna arvele võtnud. Töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul on vähemalt 12 kuud kindlustusmaksestaazi Ei tohi meelega tööd kaotada. Kui suur on see hüvitis?
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital,
Elatusmiinimumi tasemed 2014. Aasta IV kvartalis: 8234 rubla elaniku kohta; 8885 rubla puudega elaniku kohta; 6785 rubla pensionäri kohta; 7899 rubla lapse kohta. Võrdluseks – alampalk eurodes 106,35 ja elatusmiinimum elaniku kohta 146,8 eurot. Siiski puuduvad täpsemad andmed selle kohta, kui palju on alampalgalisi töötajaid ja kui suur hulk nendest töötab mitmel töökohal ning milline on % „mustalt töötamise“ kohta. (ВЕЛИЧИНА… 2015) Töötutoetus on vahemikus 850-4900 rubla, hetkeseisukorras, kus riigis on laialdane töötus ja välisinvestorid sulgevad tehaseid, saab suur osa töötutest 850 rubla ja kõrgemad ametikohad ja pikaajalised töötajad vastavalt tööstaažile ja keskmisele töötasule. Hüvitise arvutamine käib sarnaselt Eestile: esimese 3 kuu jooksul saab 75% töötaja keskmisest palgast, järgmised 4 kuud saab 50% keskmisest palgast ja edasi 45%.
b) täiend- ja ümberõpe c) hädaabitööd (avalikud tööd) d) tööturu infosüsteemi täiustamine e) toetused ettevõtlusele ja töötute palkamisele · Passiivne tööturupoliitika tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega. Passiivse tööturupoliitika eesmärgiks on tõsta töötute materiaalset heaolu (otseselt mõjutamata nende võimekust uut töökohta leida). Selleks instrumendiks on eelkõige töötutoetus, osades riikides ka varajane pensionile jäämine. Töötutoetuse puhul tuleb arvestada, et ühest küljest (1) motiveerib see töötut kauem töötuna olema, (2) tõstab reservatsioonipalka ning (3) avaldab survet palgatasemele, kuid teisest küljest võimaldab rohkem aega parima tööpakkumise leidmiseks (parem sobivus = suurem kogutoodang). 12) Reservatsioonipalga mõiste
Töötuskindlustuse maksemäär Töötuskindlustusmakse määr on pidevalt muutunud: 20022005: 1,5%, millest töötaja tasus 1% ja tööandja 0,5%; 20062009: 0,9%, millest töötaja tasus 0,6% ja tööandja 0,3%; 01. 06.2009: 3%, millest töötaja tasus 2% ja tööandja 1%; 01.08.2009: 4,2%, millest töötaja tasus 2,8% ja tööandja 1,4%; 01. 01.2013: 3%, millest töötaja tasub 2% ja tööandja 1%. Hüvitised ja toetused Töötuskindlustushüvitis Töötutoetus Koondamishüvitis Pankrotihüvitis Ettevõtluse alustamise toetus Palgatoetus Töötaja ümberõppe kulude hüvitamine Stipendium Sõidu- ja majutustoetus Teenused Abi erivajadusega inimestele ja nende töölevõtmiseks Abi pereliikme hooldajale / lapsevanemale Avalik töö Ettevõtluse alustamise toetus Koolitused Nõustamisteenused Proovitöö Talgutööd Tööharjutus Tööpraktika Vabatahtlik töö Välismaal töötamine ja Euroopa töövahenduse teenused (EURES)
Küsimus: mida lisaks eeltoodule soovitaksite teie? Töötute sotsiaalsed tagatised · Töötuskindlustushüvitis laieneb neile, kes on töötanud ja töötuskindlustusmakset tasunud vähemalt 12 kuud töötuks jäämisele eelnenud 36 kuu jooksul (v.a. omal soovil, poolte kokkuleppel ja vallandatud) · Töötuskindlustushüvitis (praegu kehtiv): 100 päeva - 50% töötaja varasemast töötasust, alates 101. päevast 40% · Töötutoetus: alates 2007 1000 krooni · Pikaajaliselt töötud töötukindlustushüvitist ja töötutoetust ei saa, neil on toimetulekutoetuse saamise õigus (toimetulekupiir: 1-sele leibkonnaliikmele 1000 krooni kuus ja igale järgmisele liikmele 800 krooni kuus) Amsterdami leping (1998) tööpoliitikast 1997.a. käivitati Lissaboni protsess EL tööpoliitika põhisuunad, sellele järgnenud Amsterdami lepingus fikseeriti:
töötatud kuul. Seejuures ei võeta arvesse kindlustatule töölepingu või teenistussuhte lõpetamisel makstud hüvitisi, kuna koondamistasud on juba iseenesest üks hüvitise liik töö kaotamise korral. Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust inimesel, kes lahkus töölt poolte kokkuleppel, omal soovil või kelle tööleping lõpetati töötaja vääritu teo, töökohustuste mittetäitmise või usalduse kaotuse tõttu. Töötutoetus Töötutoetust on õigus saada töötul kellel puudub sissetulek töötutoetuse ulatuses ja * kes töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva: 1. töötas või oli hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega või 2. muu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 26 lg 4 loetletud hõivega. Kui töötu oli hõivatud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul mitme tegevusega,
Flemingi mudeli kohaselt kaasa netoekspordi suurenemise, sest: säästud suurenevad 10. Impordipiirangute kehtestamine toob ujuva vahetuskursiga Mundell-Flemingi mudeli kohaselt kaasa netoekspordi ………….. ning fikseeritud vahetuskursi korral netoeksport ………….: samaks jäämise; suureneb 11. Teema 10.1 1. Töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus suurendavad friktsionaalset töötust, sest: pehmendavad töötuse põhjustatud majanduslikku kitsikust 2. Eesti Panga Tööturu Ülevaate 2019/2 andmetel oli loomulik iive Eestis 2018. aastal negatiivne Harju- ja Tartumaal ning keskmisest rohkem kasvas rahvastik Kirde- ja Kagu-Eestis. Väär 3. Sektoraalsed nihked: muudavad vältimatuks friktsionaalse töötuse 4. Tööturu passiivsete meetmete alla ei kuulu: ettevõtluse stimuleerimine 5
kehtib ravikindlustus, saab oma musta äri teha; tingimus, et saada mingit KOVi toetust; koolitused. Töötu aktiivsus: kord 30 päeva jooksul peab käima töötukassa töötaja juures ja raporteerima kuidas tal tööotsimisega läheb, peab füüsiliselt kohale tulema, garanteerib, et ei tööta mustalt välismaal, kui 3 korda järjest ei tule kohale, siis lükatakse töötute nimekirjast välja 90 päevaks. Riigi poolt garanteeritavad toetused: - Töötutoetus sots.abi töötuna registreeritud isikule, kalendripäevade eest ca 165 eurot kuus, makstakse kolm veerand aastat, makstakse kui isik on töötuna arvel - tööturukoolitus ja õppestipendium makstakse kui isik on töötuna arvel - palgatoetus garanteeritakse tööandjale tahame edendada, et tööandja võtaks tööle riskigruppi kuuluvat töötut (noored töötud, 16 kuni 24 aastat
Kagu-Eestis. True 215. Tööjõu uuringu ETU andmetel oli töötute arv Eestis neljandas kvartalis 2019 hinnanguliselt: 31,3 tuhat inimest Hindeline Test Nastja teema 10 osa 1 216. Vastavalt ILO määratlustele kuuluvad tööjõu hulka: otsese tasuta pereettevõttes töötavad, haiguslehel, tasulisel puhkusel või õppepuhkusel olijad, vabakutselised 217. Passiivsed tööturu meetmed on: töötutoetus, ümberõppe stipendiumid, töötuskindlustushüviti 218. Kõik poliitikad, mis püüavad alandada töötuse loomulikku määra peavad ………… töö kaotanute määra või …………….. töö leidnute määra: vähendama; suurendama 219. Kui töö kaotanute määr on 0,01 ja töö leidnute määr on 0,09 ning hetke tegelik töötuse määr on 10 protsenti, siis töötuse määr on ……………………….. võrreldes
tulu · Sotsiaalne kahju o Üksikisikule tõrjutus, ei saa väljas käia, osavõtt ühiskonna elust väheneb o Riigile kodaniku aktiivsus langeb, Eesti Töötukassa (kuni apr 2009 Tööturuamet) · Töötuskindlustus o maksu suurus hetkel 2,8 ja 1,4 % o väljamakse sõltuvalt staazist 180-360 päeva ja 40-50% palgast ja varasemast palgast seda makstakse kuni üks aasta, pärast seda töötukindlustus · Töötutoetus 29 o u 63 eurot e 1000 krooni kuus (2,11 eurot e 32,9 krooni päev) kuni 9 kuud Hõivepoliitika · Passiivne o Töövahendus riik püüab viia info vabadest töökohtadest töötudeni o Tööturukoolitus ümberõpped jms o Tööpraktika lühiajaline, koolituse jaoks o avalik töö ehk hädaabitöö
7) kui ettevõtluse alustamise toetus on töötu pangakontole üle kantud; 8) töötu soovil; 9) töötu surma korral; 10) kui töötu ei ole valmis kohe tööle asuma. Töötukassa lõpetab isiku tööotsijana arveloleku: 1) kui tööotsija viimasest pöördumisest Töötukassasse on möödunud 90 päeva; 2) tööotsija soovil; 3) tööotsija ei vasta isiku riigi kuuluvusest tulenevatele tunnustele; 4) tööotsija surma korral. 8.3. Töötutoetus. Töötutoetuse maksmine. Töötutoetust on õigus saada töötul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega, välja arvatud seaduses ettenähtud juhud, ja kelle sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast. Eelpool nimetatud sissetuleku hulka ei arvata: 1) tööturuteenuste ja-toetuste seaduse alusel makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
· saada tuge elukutse valikul, tööelu alustamisel või jätkamisel, · omandada vajalikke oskusi, et töötamisega toime tulla (sh suhtlemisoskused, tööoskused, töökoha kohandamise soovitused jm). EESMÄRK: Tööga toimetuleku õppimine ning selle kaudu ühiskonda integreerumine. Töötukassa poolsed meetmed: · Toetused ja teenused töötutele (sh nö riskigruppi kuuluvatele töötutele), tööandjatele ja ka töötavatele inimesele. · TOETUSED: töötutoetus, palgatoetus, ettevõtluse alustamise toetus jm. · TEENUSED: töövahendus, karjäärinõustamine, tööturukoolitus, tööpraktika, tööharjutus, avalik töö, LISAKS eriteenused puudega inimestele tööruumide kohandamine, abivahendi tasuta kasutada andmine, töötamine tugi-isikuga, abi töö intervjuul. · Sptsiaalselt puudega inimestele (töövõimekaotusega) suunatud teenuste eesmärk
eelarve (a, ü) eelarve (a, ü) eelarve (a) eelarve (a, ü) eelarve 4132 Töötutoetus (a) 79 651 000 79 651 000 0 0 0 0 79 651 000 4137 Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks (a) 90 558 000 90 558 000 0 0 0 0 90 558 000
annaabi.ee 
