10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Nocturna
Õppematerjali autor
millega tagatakse peamiselt majanduslikult aktiivsetele isikutele täiendav kindlustuskaitse töötuks jäämise korral. Tööturuteenuste ja toetuste seadusega reguleeritakse töötuna arvelolekut ja riigi poolt tagatava töötutoetuse, erinevate toetuste ning õppestipendiumi maksmist Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) poolt ning samuti tööturuteenuste osutamist nii tööotsijale, töötutele kui ka tööandjatele. Tööturuteenus on teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks. Tööotsija on isik, kes on Eesti Töötukassas tööotsijana arvele võetud ning otsib tööd ja pöördub vähemalt kord 90 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks Eesti Töötukassa poole. Töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud töötukassas ja otsib tööd. 3.2. Töötuna või tööotsijana arvelevõtmine ja arveloleku lõpetamine
Tööandja ja töötaja vahet tekkinud erimeelsused tuleks üldjuhul lahendada läbirääkimiste teel. Kui pooled omavahel kokkuleppele ei jõua, on neil võimalus pöörduda töövaidlusi lahendava organi poole. Töötaja ja tööandja vahel tekkinud individuaalse töövaidluse lahendamise korra ja tingimused sätestab Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus. Tööturuteenused Tööturuameti eesmärk on pakkuda tööotsijatele nõuannet, tuge ja tööturuteenuseid sobiva töö saamisel ning tööandjatele infot ja abi tööjõu leidmisel. Tööturuamet tegutseb sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Tööturuametil on 19 osakonda: tööturuteenuste ja -toetuste osakond. Euroopa Sotsiaalfondi osakond, personali ja koolitus-osakond, haldus- ja finantsosakond ning 15 osakonda maakondades. Tööturuameti esindused asuvad igas maakonnas ja Tallinnas ning vajadusel asuvad bürood või klienditeenindused väiksemates linnades ja valdades.
Kindlustushüvitis tuleneb seega isiku õigusest vastavat toetust saada, mitte aga isikul esinevast vajadusest. Sotsiaalkindlustus kohustuslikkuse astmelt vaadatuna saab olla kas kohustuslik või vabatahtlik: 1) kohustuslik on sotsiaalkindlustus siis, kui seadus kohustab tööandjat või töötajat maksma sotsiaalkindlustusmakse; 2) vabatahtlik siis, kui isik ise valib, kas ta soovib end kindlustada või mitte. Sotsiaalkindlustust võivad teostada: 1) riik, 2) tööandja, mille korral tööandja sihtotstarbeliselt akumuleerib vajalikke ressursse, 3) mitmesugused kutseorganisatsioonid, nt loomingulised liidud, ametiühingud jne. 1.3. Eluriskide kaitse sotsiaalkindlustuse ja tavalise kindlustuse kaudu. Nii erakindlustuses kui sotsiaalkindlustuses eksisteerib hoolitsus üksikisiku tuleviku eest. Lisaks isiku enda hoolitsusele on samuti võimalik hoolitsus kolmanda isiku kasuks. Hüvitist on mõlema kindlustuse korral õigus nõuda siis,
olukorrast, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Ühelt poolt suureneb tööotsijate hulk, teisalt on puudu aga tööjõust. (näiteks 10 autojuhti otsib tööd, kuid vajatakse hoopis kokkasid). See on märgiks, et haridussüsteemi areng ei ole järele jõudnud tööturu nõudmistele. Tööhõivepoliitika jaguneb kaheks. Aktiivne tööhõivepoliitika (`=tööturupoliitika) korral püüab riik tööpuudust ennetada, kasutadeks selleks mitmeid võimalusi, nagu uute töökohtade loomine, ümberõppe pakkumine.Passiivne tööhõivepoliitika korral tegeleb riik tööpuuduse tagajärgede leevendamisega st abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele (nt töötuabiraha). Võitlus tööpuudusega kuulub tänapäeval enamike valitsuste prioriteetide hulka. (Euroopa Liidu tööpuudus on keskmiselt 7-8%, USA ja Jaapan keskmiselt 6%, Eesti keskmiselt 10%.).
SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS Sotsiaalkindlustus - rahalised väljamaksed - teenused - kindlustusmaksed Isiku õigus vastavat toetust saada (materiaalsed eeldused, lisanõuded) Hübriidtoetused? Makstakse välja kindlustusfondidest ja kontrollime isiku varalist toetust, kas raha on praegu vaja või teeme hiljem väljamakset. Eestis ei ole. Sotsiaalkindlustuse tagamise võimalused: - riik pakub ja vastutab sotsiaalkaitse eest - juriidilised isikud (avalik õiguslikud ja eraõiguslikud pakuvad kindlustusi) - kutseorganisatsioonid - tööandjad pensioniskeemid Erakindlustus vers. sotsiaalkindlustus - Erandjuhul kindlustuskohustus - Kaitse arvukate riskide vastu - Reeglina kulude hüvitamise põhimõte - Kindlustusandjad on eraõiguslikud juriidilised isikud Sots.kindlustusel on palju piiranguid. See on kohustuslik, ei ole valik võimalusi
hüvitise maksmine enne määratud tähtaega: 1. Kui te esitate sellekohase avalduse 2. Kui tööturu amet lõpetab teie töötuna arveloleku tööleasumise, füüsilisest isikust ettevõtjana alustamise, individuaalse tööotsimiskava kinnitamisest keeldumise töötu soovil, töötu surma, vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vananemispensioni määramise tõttu 3. Kui töötu ei lähe vähemalt kord kolmekümne päeva jooksul või töötule määratud ajal tööturu ameti piirkondlikku osakonda vastuvõtule ja töötul puudub minemata jätmiseks mõjuv põhjus 4. Kui töötu keeldub mõjuva põhjuseta talle pakutud sobivast tööst NETO JA BRUTO ARVUTAMINE Neto on see palk, mis me saame kätte, bruto kajastub meie töölepingus. N-neto B bruto TM tulumaks 21%-0.21 TK töötuskindlustus 0,6% =0.006 P II sammas 2%=0.02 Maksuvabamiinimum 2250.- N=B TM-TK-PII TK= 0.006 ×B PII = 0
nädalat aastas; Sünnituskindlustus sünnitusabiraha 2 nädalat enne 4 nädalat pärast sünnitust ½ kuni terve palga ulatuses; Matusekindlustus matuseabiraha surnu 20-30 kordse päevapalga ulatuses; Sotsiaalpoliitika (1918-1940) Heaolu kui õigus 1920. a põhiseadus ei sisaldanud õigust abile puuduse korral, õigust haridusele ega õigust tööle 1938. a põhiseadus Töö on iga töövõimelise kodaniku au ja kohus. Iga kodaniku õigus ja kohus on ise soetada endale tööd. Riik aitab töö võimaldamiseks kaasa. Töö on riigi kaitse all. Töötülide lahendamine, ka streigi teel, korraldatakse seadusega. Abivajaja eest hoolitsemine lasub eeskätt perekonna liikmeil. Seaduse alusel korraldatakse kodanikele vanuse, töövõimetuse või puuduse puhul abi sotsiaalkindlustuse või hoolekande korras. Vabatahtlikku hoolekannet soodustatakse. Tööpõlgajaid, perekonna liikmena hoolitsemiskohuse mittetäitjaid ja ühiskonnale kahjulikke
Rakendamata ressursid on raiskamine. Sotsiaalne kahju Pikaajaline tööpuudus muudab inimese tööharjumusi, võib kaotada oskused ja teadmised. Siis on tal raske tööd leida. Tööpuudus suurendab kuritegevust (inimesed proovivad raha teenida illegaalsel teel) 5)Milles seisneb passiivne tööturupoliitika, kuidas toimib aktiivne tööpoliitika? Kumb hõivepoliitikatest on tõhusam? Miks? Passiivse tööturupoliitika korral tegeleb riik tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, st et abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele (abirahad, toetused) Aktiivse tööturupoliitika korral püüab riik tööpuudust ennetada, uute töökohtade loomine ja ümberõppevõimaluste pakkumine. Aktiivne on tõhusam, sest tegeleb ennetamisega, et ära hoida kriisi. Pasiivse puhul võivad väljamaksed väga suureks minna ja kui inimestele liiga hästi maksta, muutuvad nad laisaks ja neil ei teki tahtmist tööle naaseda.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid