F=m×a kuid praktikas kasutatakse sagedamini mõõtühikuna bar. Rõhkude määratlused Kui asendada valemis kiirendus a on toodud selel 2.1. raskuskiirendusega g (g = 9,81 m/s2), saame raskusjõu: Sele 2.1 Hüdrosüsteemis esinevate rõhkude määratlused DIN 24312 järgi 11 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused Töö W Energia sõltub massist m ja liikumis- kiirusest v: m × v2 Füüsikaline suurus, mis iseloomustab Ek = energia üleminekut ühest liigist teise. 2 Kui jõuga F nihutada keha pikkuse s Võimsus P võrra siis on selleks tehtud tööd W
4 4/3 suunaventiili tähis koos 4/3 suunaventiil 4 ava, 3 olekut juhtimisviiside ja liiteavade tähistusega (sele 8.2) Selel 8.5 on esitatud enam levinud ventiili olekute tingmärgid P = Sissevool (pumbast) T = Väljavool (reservuaari) A,B = Tööavad Sele 8.2 4/3 suunaventiil 82 Tallinna Tööstushariduskeskus Suunaventiilid Töö- ja üleminekuolekud 3-Liiteava 2-Liiteava 4- Liiteava Sele 8.5 Enamlevinud olekute tingmärgid 83 Tallinna Tööstushariduskeskus Suunaventiilid 8.2 Suunaventiilide konstruktsioonid See millal on kasutusel vahetu
saamiseks, ning eriti sobivad · töövedeliku minimaalne ja kasutamiseks hüdrosüsteemides. maksimaalne viskoossus · paigaldus (torustike ühendus jne.) · tööorgani tüüp · oletuslik tööiga · maksimaalne müratase · hoolduse lihtsus · lõplik oletuslik maksimaalne hind 39 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad 4.2 Hüdropumpade põhikonstruktsioonid Hammasrataspump (välihambumisega) Pumba töökamber moodustub hammas- rataste ja pumba korpuse vahel. Pumba töömaht: V=m×z×b×h× m = hammasrataste moodul z = hammaste arv b = hamba laius Sele 4.1 Välihambumisega h = hamba kõrgus hammasrataspump Hammasrataspump (sisehambumisega)
p sõltuv funktsioneerimine p sõltumatu reguleerimine : sõltuvad : sõltumatud : sõltuvad : sõltumatud Sele 9.1 Vooluventiilide tüübid Sele 9.2 Takistid Sele 9.3 Vooluhulkareguleerivad 90 Tallinna Tööstushariduskeskus Voolamist reguleerivad ventiilid Vooluhulga muutmine vooluventiilides Takistuskoefitsient laminaarse voola- toimub ventiili ristlõikepindala mise korral leitakse järgnevalt: vähendamisega. Vooluhulka saab l × 64 × arvutada DIN 1952 järgi valemiga: = v × dH2
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Keskkonna õpetus Prügi sorteerimine Helina Martinson TTHK 106RMÜ 13.12.2008 JÄÄTMETE VÄLTIMINE 2008 Tallinna Tööstushariduskeskus Eelkõige tuleb püüda vältida jäätmete tekkimist või vähendada tekkivate jäätmete kogust ning ohtlikkust. Jäätmete ringlus tagasi tooraineks on tähtsuselt järgmine. Praktikas tähendab see ühekordse kasutusega toodete ja pakendite vältimist ning kasutamise vähendamist. Muretsetud tooted peaksid olema vastupidavad ja parandatavad. Hooldades ja parandades võib toodete kasutusiga pikendada ning vältida nende enneaegset sattumist prügimäele
Määrimisomadused koormuste, liialt väikese vedeliku koguse, madala viskoossuse, liiga Töövedelik peab katma ühtlase kihina aeglase või kiire liikumise korral. See kõik süsteemi liikuvad osad. See omakorda põhjustab hõõrdumist ja 29 Tallinna Tööstushariduskeskus Töövedelikud kulumist (standardne tolerantsiväli - Abrasiivkulumist põhjustab liikuvate suunaventiilides on 8-10 µm). Lisaks pindade omavaheline hõõrdumine kui hõõrdumisele põhjustavad kulumist kasutatakse saastatud töövedelikku töövedeliku väsimine, abrasiivsus ja (sisaldab tahkeid osakesi nagu korrosioon
Kuidas saada müüjaks? Peale põhikooli, kutsekeskharidusõpe müüja: Järvamaa Kutsehariduskeskus, 3a Valgamaa Kutseõppekeskus, 3a Tallinna Tööstushariduskeskus (müüja rõivaalal), 3a VäikeMaarja Õppekeskus, 3a Tallinna Teeninduskool, 3a Pärnumaa Kutsehariduskeskus, 3a Kutseõpe keskhariduse baasil müügikonsultant Narva Kutseõppekeskus, 0.5a IdaVirumaa Kutsehariduskeskus, 1a Valgamaa Kutseõppekeskus, 0,5a Tallinna Tööstushariduskeskus (müügikonsultant rõivaalal), 1,5a Kutseõpe keskhariduse baasil müügiesindaja: Tallinna Teeninduskool (töökohapõhine), 1a 10k Tallinna Teeninduskool, 2a Tartu Kutsehariduskeskus, 2a Kutseõpe keskhariduse baasil müügikorraldus Võrumaa Kutsehariduskeskus, 2a Põltsamaa Ametikool, 12a Tartu Kutsehariduskeskus, 2a Järvamaa Kutsehariduskeskus, 2a LääneViru Rakenduskõrgkool, 2a Tallinna Teeninduskool, 2a Pärnumaa Kutsehariduskeskus, 2a Pärast kutse(kesk)hariduse omandamist
Tallinna Tööstushariduskeskus Narkootikumid Referaat Koostaja: Mari-Liis Puust 103 SKA Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................. Sisu............................................................................................................................................... Kokkuvõte.................................................................................................................................... Kasutatud kirjandus...................................................................................................................... LISAD KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus
Tallinna Tööstushariduskeskus Toidukaup 105 MRA, Maili Pärlin Kartul Maguspirn e. Topinambur Maguskartul Jamss Maniokk Taro Ubajuur Porgand Söögipeet Kaalikas Naeris Redis Jaapani redis Rõigas Pastinaak e. Aed-Moorputk Aed-piimjuur Mustjuur Mädarõigas Petersell Seller Rutabaga kaalikas Malanga kollavõhk Suurtakjas Salottsibul e. Pesasibul Pärlsibul Küüslauk Porrulauk e. Porru Murulauk Talisibul Roheline sibul Kapsas (peakapsas) Valge peakapsas Punane peakapsas Kähar peakapsas Rooskapsas Lillkapsas Spargelkapsas Merekapsas Kähar lehtkapsas Ilukapsas Aedspinat Oblikas Kõrvenõges Võilill Aedportulak Põldkännak Põld-võõrkapsas Ürt-allikk...
Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi Sünniaeg Aadress E-post Telefon Emakeel Haridustase LÜHITUTVUSTUS Olen Tallinna Tööstushariduskeskuse 3. kursuse õpilane, õpin sisekujundaja assistendiks. Sooviksin ennast arendada uute kogemustega ja olen valmis võtma vastu uusi väljakutseid. HARIDUSKÄIK 2014-... Tallinna Tööstushariduskeskus 2005-2014 Tallinna Kristiine Gümnaasium TÖÖKOGEMUS 2017 juuni-august Terranova- klienditeenindaja KEELTEOSKUS Eesti Emakeel Inglise Kõnes: hea, kirjas: rahuldav, arusaamine: hea Vene Kõnes: rahuldav, kirjas: hea, arusaamine: hea ARVUTIOSKUS Algtase MS Excel Keskmine tase MS Word Spetsialisti tase MS Power Point AUTOJUHILOAD Puudub LISAINFO
Info hankimine veebist Selle asemel, et veeta aega internetiavarustes surfamisega, on mugavam endale vajalik informatsioon tellida otse enda arvutisse RSS feed'i ehk uudistevoo abil. Võib-olla olete mõnel veebilehel või uudisteportaalis märganud oranzi ikooni «RSS» või linki, millel on kirjas «RSS feed». Internet Exploreri veebilehitsejaga ikoonile klikkides avaneb arusaamatu segapuder. RSS ehk Really Simply Syndication tähendab lihtsustatult seda, et eraldi programmi või veebilehitseja abil tuuakse informatsioon otse arvutikasutajani, ilma et too peaks seda veebi otsima sukelduma. RSS feed, mille Eesti infotehnoloogiaala inimesed on otsustanud tõlkida sõnaga «uudistevoog», võimaldab kokku hoida aega ning muuta infoühiskonda veel kiiremini toimivaks. Tegelikult teeb RSS veebi kasutamise lihtsamaks kõigile, kes internetti informatsiooniga täidavad ning seda sealt ammutavad. Ükskõik, kas huvi pakub Lenna Ku...
Tallinna Tööstushariduskeskus Toidukaubad Tee sortiment Christie Kitsing 306 MRA Tallinn 2011 Tee sortiment Purutee- Pai Mu Tan-White Tea Dilmah-ceylon orange pekoe,large leaf tea Pakitee-Lipton-Green Tea Pickwick (winter tea) Lipton - Earl grey tee 20 püramiidi teepakki. Vürtsitee-India chai kange India chai mahe Aroomitee-Gurmans troopilise lille tee Gurmans metsmaasika tee Piimatee- Chai latte vürtsikas (Chaipur) Matcha vürtsikas (Matcha) Orgaaniline tee- Cha spring mint Cha earl grey Lahustuv tee-Venda "earl grey" Quali tea sidruni maitseline Dilmah - Must tee Tea trader must tee Teekanne puuvilja sweet kiss tee tetley roheline lahtine tee english tee breakfast remiers roheline tee hiina young hyson Puruteed: gurmans madam butterfly aromatiseeritud tee gurmans old love aromatiseeritud tee- Roheline Jaapani tee Sencha, papaia-, an...
Tallinna tööstushariduskeskus Ettevõtte Logo Analüüs Koostas: Chris Naerismaa 303 SKA Tallinn 2011 Mina valin oma analüüsiks Prisma peremarketi. Prisma logo koosneb neljast värvist: oranz, kollane,roosa ja põhivärv roheline. Mina arvan , et ettevõtte logo värvid on üsna head. Need värvid tekitavad minus väga suve meeleolu. Kuna Prisma peremarket on tuntud kui terve pere keskus, siis sellised värvid on just sobilikud, kuna suvi on üks üllatavalt tore aeg, kus kõik koos on, ja usun , et ka terve pere saab ...
Tallinna Tööstushariduskeskus Mona Lisa Anni Velks 2014 Teose elulugu ● Kunstnik Leonardo Da vinci alustas maalimist umbes 1503.a Firenzes, Itaalias. 1516. a võttis Leonardo maali kaasa Prantsusmaale, kus jätkas maali viimistlemist veel kolm aastat ning viis töö lõpule veidi enne oma surma 1519 aastal. ● Kuningas François I ostis selle ära ja paigutas oma vannituppa. Pärast Prantsuse revolutsiooni kuulutati "Mona Lisa" nagu kõik teisedki Louvre'is olevad kunstiteosed riigi omandiks. ● 21. augustil 1911 varastas maali Louvre'i töötaja Vincenzo Peruggia, kes arvas et maal kuulub Itaaliale. Ta üritas maali hiljem maha müüa, selle tõttu vahistati ta11.detsembril 1913. ● Sama aasta 31. detsembril jõudis maal Louvre'isse tagasi.Teos ei olnud vahepealse kahe aasta jooksul kahjustada saanud. ● 1956. aastal visati maalile h...
Keskaja mööbel Ladina keeles ,,mobilis" tähendab liigutatav. Mööbel liigitub elu- ja avalike ruumide liigutatavaks ja sisseehitatud, lamamis- ja iste ning kast- e säilitusmööbliks. Mööbel on valmistatud peamiselt puidust, seda on eriti keskaja mööbel. Mööbli kujundus on oluliselt sõltunud ajastu arhitektuurilisest stiilist. Mööbli põhivormid kujunesid Vanas- Egiptuses. Vana Kreeka otstarbeka kujuga mööbel jäi eeskujuks paljudele stiilidele läbi ajaloo. Romaani stiil ja gootika Keskajal valitses romaani ja gooti stiil. Üldiselt oli elamutes mööblit vähe, seda eriti talupoja elamus. Romaani stiil (11.-12.saj.) alustas Vana-Rooma arhitektuuritraditsioonide taassündi ja selle tulemusena sai oma nime Rooma ladinakeelsest nimetusest. Romaani stiili loojad - skulptorid, arhitektid, kunstnikud - soovisid vaid üht: oma loomingu ilu kehastamist. Selle ajastu interjööris ja arhitektuuriehitistes avaldub soojus ja harmoonia, võlvide sujuv...
Tallinna Tööstushariduskeskus Kaubandus Tänapäeval Age Valdmann, Erena Treimann, Natalia Satskaja Alates 1990. aastate teisest poolest hoogustus Eestis kaasaegsete kaubandusettevõtete areng. Lääne riikide eeskujul hoogustus ennekõike super- ja hüpermarketite kettide ning suurte kaubakeskuste loomine. Kaubandusketid keskendusid eelkõige toiduainete- ja esmatarbekaupade müügile. 2000.a. alguseni domineerisid kohalikul kapitalil põhinevad müügiketid ( Tallinna Kaubamaja tütarfirma Selver, Eestimaa Tarbijate Keskühistu ETK Konsumi ja Maksimarketite kett). ETK on üks suuremaid toidukaupade kontserne Eestis, kelle ühistulisse tegevusvormi kuulub ka juba Nõukogude ajast pärit maakaupluste kett ( käesoleval ajal Aja O kaupluste kett). Eesti ühe suurima Kristiine Kaubanduskeskuse arendas Tallinnas välja 1999.a. itaalia kinnisvaraärimees Ernesto Preatoni kapitalil põhinev ettevõte. 2001. aastal alustas Eestis jõulist tegevust ...
Tallinna Tööstushariduskeskus Jaanika Oissar 103 SKA Lady Gaga retsensioon 2010 Lady Gaga Lady Gaga (pärisnimega Stefani Joanne Angelina Germanotta, sündinud 28.märtsil on Ameerika laulja ja helilooja. Lady Gaga alustas oma karjääri esinedes New Yorki kesklinna klubides. Esialgu töötas Gaga eelkõige heliloojana. Oma häälega päädis Gaga Akoni tähelepanu, kelle plaadifirmaga, Kon Live Distribution, Gaga hiljem ka koostööd tegema hakkas. Lady Gagalt on ilmunud kaks albumit. Tema debüütalbum "The Fame" ilmus augustis 2008. Album kogus positiivset vastukaja ning tungis mitmetes riikides edetabelite tippu. Albumi esimesed kaks singlit "Just Dance" ja "Poker Face" on rahvusvahelised number-üks hitid. Teine stuudioalbum "The Fame Monster", mis ond debüütalbumi järg, anti välja novembris 2009. Sealt on edetabelite tippusid vallutanud singel "Bad Romance". Lady Gaga on k...
ORGANISATSIOONIKULTUUR ALEKSEI STRJUKOV 1 LOG E/G 1 TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS 2016 ORGANISATSIOON LOOMANA Organisatsioon ,,Karu" Karu sümboliseerib võimu ja jõudu, kuid ka pikaajaline taliuinak ehk talvel saadetakse 40-60% töötajatest osaliselt tasustatud puhkusele Organisatsioon kasvas paari aastaga suureks karuks 2 KARU LOO TALIUINAKU AJAL JÄID ORGANISATSIOONIL ÜHE KLIENDI JUURES VEETORUD VEEST TÜHJENDAMATA, KLIENT AGA ISE ANTUD OBJEKTI EI KASUTANUD JA AVARIIST SAID TEADA ALLES 2 NÄDALA PÄRAST, KUI OLI OBJEKTI JÄRJEKORDNE KÜLASTUS, KOGUPÕRAND OLI JÄÄS JA TORUD LÕHKI. AVARII KÕRVALDAMISEKS LÄKS PALJU RESSURSSE JA JÕUDU 3 ORGANISATSIOONI KIRJELDUS · ...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS KERAAMIKA Referaat Juhendaja: Merle Salu Koostaja: Riho Rüütel 105 MRA TALLINN 2011 SISSEJUHATUS Keraamika (kreeka 'savi') on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani. Keraamilised on anorgaanilised mittemetalsed materjalid, mis muunduvad kuumuse mõjul. Kuni 1950-ndate aastateni oli neist tähtsaimad traditsioonilised savid, millest tehti nõusid, telliseid jne. Savist tehtud keraamikatooteid nimetatakse pottsepisteks. Omaette haru moodustab ka metallkeraamika. Sõna keraamika võid olla nii omadussõna, kui ka nimisõna, mis tähistab keraamilist materjali või valmistoodet. Paljud keraamilised materjalid on kõvad, poorsed ja rabedad. VALMISTAMINE Keraamika valmistamisviise jagatakse ko.lmeks: Valamine Vormimine Pressimine ehk stantsi...
2) elektriline kütusepump, 3) kütuserõhu akumulaator, 4) kütuse filter, 5) laadurmembraaniga seguregulaator, 6) kütuse temperatuuri reguleeriv termoregulaator, 7) termo-aeg lülitiga käivituspihusti, 8) sissepritsepihusti. MPS tööprintsiip on järgmine: Seguregulaator mõõdab laadurmembraani abil sisseimetud õhukoguse ja käivitab juhthoova abil juhtkolvi, mis suunab kütuserõhu akumulaatorist saabuva rõhu all oleva (0,4 ... 0,5 MPa) bensiini sissepritsepihustisse. . Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Sissepritsesüsteem Maksim Andrejev 33AR Tallinn 2009
Tallinna Tööstushariduskeskus. BARBIE JA LEGO AJALUGU Hanna-Liisa Trummar 2009.Tallinn Barbie ajalugu. Esimene Barbie oli 1936. aastal Matteli mänguasjafirmas valmistatud vinüülist Väike Merineid , kes oli sellal üks populaarsemaid müügil olevaid nukke maailmas. Mänguasjadel on harva pikemat ajalugu, kuid Barbied on suutnud püsima jääda juba 40 aastat, vaatamata naisliikumise vastuseisule, sotsiaalsetele ja kultuurilistele muutustele. Barbied on muutunud avaliku elu tegelasteks, keda võib usaldada, sest nad ei kaota oma nooruslikkuse sära. Barbied on võimelised muutuma ja kaasas käima noorte tüdrukute moemaitsega ning nii kajastavad erinevate ajajärkude nukunurgad täpselt tollast riidemoodi. Barbie on nagu ajastu rollimudel. Emad ostavad Barbiesid lootuses pakkuda mitte lõbustust, vaid soovides anda oma lastele tillukest ühiskonna ja naiselikkuse mudelit. Nii elavad Barbied ise...
Tallinna Tööstushariduskeskus Westwood Vivienne Referaat Õpilane : Karin Kallastu Juhendaja : Maret Piibar Tallinn 2009 Sisukord Westwood Vivienne elulugu ......................................................................3 Kunstiteoste kogud ja kunstiline mõju .......................................................4 Tunnustus ja autasud ..................................................................................5 2 Westwood Vivenne elulugu Dame Vivienne Westwood (sündinud 8. aprill 1941) on Briti moekunstnik, ta on suuresti vastutav tänapäeva punki ja uuslainemoe toomise eest üldkasutusse. Westwood sündis Vivienne Isabel Swire külas Tintwistle lähedal Glossopis, Derbyshires 8. aprillil 1941. Ta õppis...
Tallinna Tööstushariduskeskus Füüsilise aktiivsuse tähtsus Merilin Adelbert 201/204RS 2012 Kuidas füüsiline aktiivsus ikkagi tervist parandab? Füüsiliselt mitteaktiivsus tähendab selgelt kõrgemat riski haigestuda erinevatesse haigustesse nagu südamehaigused, diabeet, vähk, kõrgvererõhutõbi, luu- ja liigesehaigused ja depressioon. Tundub, et on tegemist lausa lineaarse efektiga kui sa oled füüsiliselt aktiivsem, on su risk haigestuda kroonilisse haigusesse kohe märkimisväärselt madalam; kui su füüsiline vorm väheneb, risk haigestuda suureneb. Eriti suurt efekti omab treening südamehaiguste ärahoidmisele. Samamoodi aitab füüsiline aktiivsus ära hoida suhkruhaigust ja ka suhkruhaiguse mõju vähendada, kui see sul juba on. Mõlemad aeroobne treening ja j...
Tallinna Tööstushariduskeskus BURBERRY Referaat Kadri Sigur Õppegrupp: 304RS Juhendaja: Merilin Pärn BURBERRY · Burberry Group on Briti luksusmoemaja, mis on jaotatud kolmeks sektoriks. Esimene neist tegeleb rõivastega, teine aksesuaaridega ning kolmandasse sektorisse kuulub ilu ja parfümeeria. · Oma ruudulise soti mustriga on Burberry´ist saanud üks kõige enam kopeeritud kaubamärk maailmas. · Burberry on palju kuulsust kogunud ka oma õhukese kevad-sügis ´´ trents `` mantliga...
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat DISAINIAUHIND BRUNO Juhendaja: Ilmar Vallikivi 203-SAK Tallinn 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Ajalugu 4 Disainiauhind Bruno 5 2012 6-7 Kasutatud kirjandus 8 2 Sissejuhatus Iga kahe aasta tagant annab Eesti Disainerite Liit välja disainiauhinda BRUNO. Esimesed seesugused auhinnad jagati laiali 2006. aastal, kui tootedisaini kategoorias pälvis auhinna Martin Pärn oma büroomööbli seeriaga "Krog" ning parimaks disainiprojektiks tunnistati isehelenduva vaiba "Jaaniuss" tooteprototüüp, mille autor oli Annike Laigo. Järgmised Eesti Disainiauhinnad antakse välja 26. septembril 2008 kolmes kategoorias: parim tootedisain, parim disainip...
Tallinna Tööstushariduskeskus Logistika 1 e/g Aleksei Strjukov Võrdse kohtlemise põhimõtted töösuhetes Juhendaja: Toivo Treufeldt Tallinn 2017 Sisukord Kuigi Eestis on töökohal diskrimineerimine endiselt suhteliselt väheräägitud ja kajastatud teema ning võiks arvata, et selliseid olukordi esineb vähe, siis on tegelik olukord vastupidine. Kui aga võrrelda praeguse olukorra 2000 aasta olukorraga, siis selgub, et diskrimineerimist tööelus esineb ja tegemist ei ole meie ühiskonnas millegi uudsega saab nentida üha sagedamini meedias kajastatud juhtumitele ning ka sellele tuginevalt, et vaidlusi kohtus ja töövaidluskomisjonis esineb üha enam. Eesti rahvas saab targem ja julgem ja läheb oma murega ja probleemidega kohtuni välja, vanasti oli aga vastupidine situatsioon, kus inimesed lihtsalt ei ole vastu vaielnud ja asi lõppes kohapeal, tavaliselt tööandja ...
Koostaja: Artur Nadarjan Rühm: LOG IT(e)g Tallinna Tööstushariduskeskus 28.09.2017 TÖÖKESKKONNA OHUTUSE TAGAMISE PÕHIALUSED TÖÖTAJA ENDA JA ETTEVÕTTE POOLT Õnnetus ei hüüa tulles – vanasõna, mida enamus meist hästi teab, aga igapäevaselt ei taha kuidagi meeles pidada. Õnnetused tõepoolest ei teata oma tulekust ette vaid lihtsalt juhtuvad, kus olud selleks vähegi sobivad on. Iga terve mõistusega inimene eelistab õnnetusse
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PRAKTIKA ARUANNE Raha omadused ja sellega seotud terminid 2014 Sissejuhatus Raha on eksisteerinud juba väga pikka aega, kunagi kasutati meile tänapäeval teada sularaha asemel muid esemeid, nt karusnahku. Selle tõttu ei olnud raha väärtusel kindlat baasi. Tänapäeval on raha väärtus paika pandud, mis kõigub üldiselt vähe. Erinevates riikides on oma kursid ja igat raha saab ümber arvutada. Raha peamisd omadused, mille üle arutada: stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus. Raha omadused Raha vormid Kuna raha väljendab vahetusväärtust, siis võib see esineda mitmel erineval kujul. Tänapäeval on populaarsemad valikud: paberraha, metallraha (sendid, mündid jne.), väärismetallid, kalliskivid, võlakirjad jne. Kunagi kasutasid algelised rahvad näiteks ilusaid teokarpe, suuri kivirattaid, karusnahku ja muud sarnast. Kuid sellel algelisel ,,rahal" oli vigu,...
Tallinna Tööstushariduskeskus Prantsusmaa Referaat Autor: Marilin Maarjakõiv 101 RS Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................3 Üldandmed ...................................................................................4 Geograafiline asend .........................................................................4 Riigi arengutase..............................................................................5 Rahvastik......................................................................................5 Soolis-vanuseline koosseis..................................................................6 Linnastumine..................................................................................6 Turism..................................................
Tallinna Tööstushariduskeskus 25Mehg Антонов Максим Датчики плотности Реферат Руководитель: А. Гринько Таллинн 2014 2 ОГЛАВЛЕНИЕ Оглавление..................................................................................................................................2 Общие понятия...........................................................................................................................3 Вибрационные плотномеры .....................................................................................................4 Поплавковые плотномеры.........................................................................................................6 Радиоизотопные плотноме...
Tallinna Tööstushariduskeskus TUBAKAS Referaat Juhendaja: Aire Brük Koostaja: Ainiita Karu Kursus : 104 RS 2012 Sisukord: 2) Sisukord. 3) Sissejuhatus. 4) Mis on tubakas? Miks tarvitatakse tubakat? 5) Mida tubakasuits täpsemalt sisaldab? Kuidas mõjutab tubaka tarvitamine sinu keha? 6) Erinevad tubakad. 7) Kasutatud kirjandus. Sissejuhatus. Valisin teemaks ''Tubakas'' Sest arvan, et sellest valdkonnast teatakse väga vähe. Noored tarbivad tubakatooteid erinevatel põhjustel. Peamiseks põhjusesks julgen pakkuda kaaslaste ässitust või tahet kusagile kuuluda. Mingil põhjusel arvatakse, et tubaka toodete tarbimine aitab kuuluda kusagile. Arvan, et puhtalt tahtest kusagile kuuluda või oma posits...
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Ökoloogilised globaalprobleemid,happesademed ja kasvuhooneefekt Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Ökoloogilised globaalprobleemid 4 Happesademed 5 Kasvuhooneefekt 6 Kokkuvõtte 7 Kasutatud kirjandus 8 Sissejuhatus Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva, aga ilma õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist ...
Tallinna Tööstushariduskeskus Muusikal ,,Romeo ja Julia" Retsensioon Tallinn 2010 2006. a. suvel esilinastus Eesti Nuku-ja Noorsooteatri õuelaval tänapäeva toodud sajandite kuulsaim armastuslugu ,,Romeo ja Julia" Terminaatori uues muusikalis William Shakespeare ainetel. Lavastaja Andres Dvinjaninov Heliloojad Elmar Liitmaa ja Jaagup Kreem, kes oli ka laulusõnade looja. Muusikaline juht Kaire Vilgats Koreograaf Jüri Nael Lava- ja valguskujundaja Iir Hermeliin Kostüümikunstnik Kersti Varrak Peaosades esinesid; Romeo Kristjan Kasearu Julia Hele Kõre või Liisi Koikson (minu vaadatud etenduses mängis Hele Kõre) Laval oli üle 50 näitleja, laulja ja tantsija, ans. Terminaator laiendatud koosseisus ning Tallinna Ülikooli kunstide teaduskonna koreograafia osakonna tudengid. Käisin seda etendust vaatamas koos perega sept. 2006, kuid ta on siiani minu lemmikmuusikal. Lavastus jutustab kahest noorest armastajast, kus pea...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS REFERAAT VIKERKAAR Ko ostaja : Egert Savin 22 AT Mis on vikerkaar? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel. Seega ka päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar suurem poolringist. Kui korraga paistab kaks üksteise kohal asetsevat vikerkaart, siis nimetatakse madalamal olevat heledamat peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. Peavikerkaare välisäär on punane, siseäär on sinine või violetne. Kõrvalvikerkaare värvuste järjekord on vastupidine. Mis on vikerkaar ja kuidas ta tekib? Vikerk...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS LISATEENUSED KAUPLUSES Vaatlusraport Juhendaja: Merle Salu Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 205 MRA TALLINN 2014 Igas ostukohas, igas mini- ja hüpermarketis meile, kui klientidele, pakkutakse erinevaid lisateenuseid. Nad on meie jaoks nii tavalised, et me isegi ei saa aru, et kauplus tegelikult ei ole kohustutatud meile seda pakkuda. Kaupluste lisateenuste põhimõtte on kliendi mugavus ja hoidmine. Kui kliendile meeldib kaupuse poolt pakutavad lisateenused, ta tunneb mugavust ja ei tunne, et midagi on puudu, siis ta kindlasti tuleb kauplusesse tagasi. Teine põhimõtte – teiste kauplustega koostöö, koostööst tuleneb rohkem kliendi igale kauplusele. Näiteks, Ümera keskuse esimesel korrusel on Maxima toidupood ja vastalt on mitu erineva...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS WATTI AURUMASIN Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ 3 Aurumasin........................................................................................................... 4 Aurumasina ajalugu............................................................................................. 4 James Watti aurumasin........................................................................................ 6 Kasutatud kirjandus............................................................................................. 8 Sissejuhatus Venemaa taigast Jenissei kubermangust leiti käesoleval aastal unustusse langenud vana aurumasin. Ka kohalikud elanikud olid selle asukoha unustanud. Tegu on Inglismaal valmistatud seadega, mida kasutati 19. sajandi keskel Jenissei kubermangus lõkkele lö...
Tallinna Tööstushariduskeskus Pehme Mööbel Referaat 403 SKA Juhendaja: Katri Randma 2014 Sissejuhatus Referaadis kirjutan pehmest mööblist ning selle stiilidest. Kirjeldan klassikalist ning kaasaegset stiili. Lisan juurde ka värvi mõjud inimestele. Erinevatel värvidel on erinevad mõjud, mis võivad aidata lõõgastuda või hoopis olla mõnele liiga ärritavad. Samuti on oluline mis on pehme mööbli sees. Kindlasti peab valima porolooni vastavalt mööbli eesmärgile. Lisaks toon polsterdamise näite, kuidas seda teha. Pehme mööbel kodus Elutuba ilma pehme mööblita on raske ette kujutada. Poodides on suur valik eri mudeleid ja värvitoone diivaneid, toole, tugitoole, diivanvoodeid. Kuidas selle mitmekesise pehme mööbli valiku hulgast leida just see, mis tõesti meeldib, mis teenib sind kaua j...
süttima või plahavatama ained. Vasktööriistad sädemeid ei tekita. Tornikellade valmistamisel kasutatakse vaske. Inglise metallurgid avastasid vase (30%) ja mangaani (70%) sulami, millest valmistatud kelluke ei helise. Kui sellest sulamist valmistada raudteerööpad ja vagunirattad, väheneb rongi müra tunduvalt. Kasutatud kirjandus: http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm Raamat ,,Materjali õpetus" J.Kozlov 1988a http://www.miksike.ee/cuprum Tallinna Tööstushariduskeskus Vask ja vasesulamid Referaat Maksim Andrejev 13AR Juhendaja: Jelena Vill Tallinn 2007
ESIMENE MAAILMASÕDA IRIS METSAAR 205 MRA TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Tallinn 2014 SISUKORD Table of Contents SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3 ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED.......................................................................................3 SÕDIVATE OSAPOOLTE SÕJAPLAANID...................................................................................4 SÕJAKÄIK.......................................................................................................................................5 SÕJA TAGAJÄRJED.......................................................................................................................6 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS "Omatooted" Helen Heinat 205MRA Tallinn 2010 Selver Selveri laiast kaubavalikust võib leida hulgaliselt Selveri märgitooteid.Tooteperekonna kujundamisel on arvestatud parima hinna ja kvaliteedi suhtega.Selveri märgitooted on oma kaubagrupis kõige soodsamad. Toidukaupadest kuuluvad tooteperesse Selveri mahlad, vitamiinijoogid, õlu, saiad, munad, ketsup, majonees, pähklisegu, maisihelbed, kakaopallid, müsli, jogurti, makaronid, jahu, suhkru, pelmeenid, kiirnuudlid, toiduõli, erinevad hoidised (ananassilõigud, puuviljakompoti, pirnikompoti, kirsikompoti, ploomikompoti, virsikukompoti, letso, pritamin paprika, peperoni, erinevad kurgihoidised, maisi konservid, herned), dzemmid (aprikoosi, maasika, metsamarja ja mustsõstra), pähklikreemi, jäätised (1 l vanilli koorejäätis ja vanilli koorejäätis glasuuris 90 ml). Samuti võib ...
Tallinna Tööstushariduskeskus. Kohvi sortiment Referaat Laura Oiluk 306 MRA 13.01.11 Tallinn 2011 Kohvi ajalugu Kohvi joomine sai oletatavasti alguse Etioopiast, Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15.sajandil on kohv levinud Araabias, 16.sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvi joomise komme 17.sajandil. Eestisse 17.sajandi lõpuks. Erinevatel rahvaste on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Kohvisordid Levinuim kohviliik Araabia ( Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robista (Coffea Robusta), mis on maitselt Araabia kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik Libeeria (Coffea Liberica), kuid selle o...
10. Luua Metsanduskool 11. Narva Kutseõppekeskus 12. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 13. Põltsamaa Ametikool 14. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 15. Rakvere Ametikool 16. Räpina Aianduskool 17. Sillamäe Kutsekool 18. Tallinna Balletikool 19. Tallinna Ehituskool 20. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool 21. Tallinna Majanduskool 22. Tallinna Polütehnikum 23. Tallinna Teeninduskool 24. Tallinna Transpordikool 25. Tallinna Tööstushariduskeskus 26. Tartu Kunstikool 27. Valgamaa Kutseõppekeskus 28. Vana-Antsla Kutsekeskkool 29. Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool 30. Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool 31. Võrumaa Kutsehariduskeskus 32. Tallinna Kopli Ametikool 33. Tartu Kutsehariduskeskus 34. Väike-Maarja Õppekeskus 35. Arvutikutsekool INTER 36. Eesti Esimene Erakosmeetikakool 37. Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool 38. Eesti Kosmeetikute ja Juuksurite Erakool Diariss
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PRAKTIKA ARUANNE Aruanne Juhendaja: Koostaja: Klass: TALLINN 2011 1 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 2.Ettevõtte tutvustus.................................................................................................................. 3 3.Tegevus ettevõttes................................................................................................................. 3 4.Hinnang praktika kohta.......................................................................................................... 5 5.Kokkuvõte.................................................................................................................
Tallinna Tööstushariduskeskus Rõivaala müügikonsultant Refraati teema "Lõputöö – tööstuskaubad – rõivad " Koostaja: Rühm: Juhendaja: Tallinn 2011 Oma referaadis ma kirjutan naisest, kes töötab fiitnestreenerina. Seetõttu ta kanab tihti spordlik riietus.Ta on 30 aastat vana.Ta on väga aktiivne ,sõbralik,avalik . Tema stiil on sportlik ,aga kui ta läheb kuhugi peole või konfirentsile ta mutab oma riide spordlikust pidulikule ja ametirõivale. Ta elistab rohkem vabaaegne stiili. Rõivas selles stiilis on mugav ja praktiline.Samuti vabaaegses stilis võib kerge tegelda spordiga ja teisedega harrastusga.Tema huvid on suur tennis,joonistamine samuti talle meeldib luugeda. Mis puutub värvustüüpesse, siis ta on talvenaise. Talvenaine ...
Tallinna Tööstushariduskeskus Roland Randma Looduskaitse Eestis Referaat Tallinn 2014 Sisukord Looduskaitse ajalugu.............................................................................................. 3 Looduskaitseseadus............................................................................................... 3 Kaitstavad loodusobjektid...................................................................................... 4 Kaitsealad............................................................................................................... 4 Rahvuspargid.......................................................................................................... 4 Lahemaa rahvuspark........................................................................................... 4 Matsalu rahvuspark................................................................................................
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PRAKTIKAARUANNE Kadri Sigur Rühm: 304 RS Rühmajuhendaja: Ülle Link TALLINN 2012 2 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................... lk. 3 Praktikaettevõte .............................................................................. lk. 4 - 5 Praktika sisu .................................................................................... lk. 6 - 8 Eneseanalüüs .................................................................................... lk. 9 Minu tugevused ja nõrkused ............................................................ lk. 9 Mida õppisin juurde? ..................................................................... lk. 9 Mida kinnistasin? ........................................................................... lk. 9 Ko...
htm http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_the_automobile http://en.wikipedia.org/wiki/Automobile http://www.tqhq.ee/dir.php?id=3 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/autod_1885.htm http://www.tqhq.ee/dir.php?id=104 http://en.wikipedia.org/wiki/Ford_t http://www.cybersteering.com/trimain/history/ecars.html http://www.chevroncars.com/learn/cars/history-cars http://www.gocurrency.com/articles/history-automobiles.htm http://members.tripod.com/~Eagle_Planet/carshistory.html Tallinna Tööstushariduskeskus Ivo Naan 13 AR Autode Ajalugu Referaat Tallinn 2008
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PRAKTIKAARUANNE I kursuse praktika Juhendaja: S. Jõesar Koosjata: K. Soomuste 102 RSg TALLINN 2014 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Praktikaettevõtte iseloomustus.................................................................................................3 3.Praktika sisu.............................................................................................................................4 4.Eneseanalüüs ja -hinnang...........................................................
Tallinna Tööstushariduskeskus Helina Martinson 106RMÜ Johann Sebastian Bach Tallinn 2008 Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima. Bachil oli oma aja kohta küllaltki hea humanitaarne ja teoloogiline põhiharidus. Tänu oma ilusale sopranihäälele ja teoloogiline põhiharidus. Tänu oma ilusale sopranihäälele valiti ta Lüneburgi Michaeli kooli koori. Bach oli oma aja parimaid organiste. Ta töötas kirikuorganistina Arnstadtis, Mühlhausenis ja Weimaris, õukonnakapelli kontsertmeistrina Weirmaris ja õukonna kapellmeistrina Köthenis. Elu vastutas muusika eest linna neljas suuremas kirikus ja Toomakooli õpilaste muusikahariduse eest, töötas koori ja orkestiga. Bach oli kaks korda abielus. Tema 20 lapsest said heliloojatena tuntuks neli: Wilhelm Fr...
TALLINA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS AT12 LAULUPIDU Referaat Koostaja: Kaarel Maasalu Juhendaja: Svetlana Gumenjuk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................3 Ajalugu.....................................................................4 I üldlaulupidu.............................................................5 VII üldlaulupidu..........................................................6 Punklaulupidu.............................................................7 Öölaulupidu "Järjepidevus".............................................8 Kasutatud kirjandus......................................................9 Sissejuhatus Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel ...
annaabi.ee 
