Ts K V =623 kg 1.5.6. Proovisegu koostised betoonisegu valmistamisel Tabel 1. Proovisegu koostised Komponen Kogus t 3 1 m kohta 8 l kohta Tsement 352 kg 2 816 g Killustik 1172 kg 9376 g Liiv 623 kg 4984 g Vesi 200 l 1,6 l Katseplaan 1.5.7. Katseliselt saadud koonuse vajumid Tabel 2. Töödeldavus sõltuvalt tsemendi liigist Katse nr. Tsemendi mark betoonis Koonuse vajum, mm 4 1 CEM I 42,5 N 50 2 CEM II/B-M (T-L) 42,5 R 135 3 CEM II/B-M (T-L) 42,5 R 50* * Muudeti vesi-tsementtegurit, et saada sama töödeldavus võrreldes 1. katsega. 1600 g veest kasutati ära 1490 g. 1.5.8
minuti vältel, seejärel lisati vesi ja segatakse veel 2 minuti jooksul. 3. Katsed jaotatati kaheks seeriaks: a) Põhiseeria koosnes neljast katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava plastifikaatori hulga poolest: 0; 0,6; 1,3 ja 2,0% tsemendi hulgast (massi järgi). Kaalutud plastifikaator viidi segusse koos seguveega. Põhiseeria katsed tehti konstantse vesitsementteguriga 0,51. Segudel määrati töödeldavus standardsel raputuslaual. Segust valmistatati raputuslaual standardne tüvikoonus (koonus tihendati kahes kihis, kumbki 10 sorkimisega standardse vardaga). Pärast koonuse tihendamist eemaldati vorm. Segu töödeldavus määrati pärast 10, 20 ja 30 lööki s.o. mõõtsirkliga mõõdeti mördikoonuse laialivalgumine raputuslaual. Tulemus arvutati kahe mõõtmise keskmisena 1 mm täpsusega. b) Lisaseeria koosnes kolmest katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava plastifikaatori
segistis 1 minuti vältel, seejärel lisatakse vesi j a segatakse veel 2 minuti jooksul. 3. Katsed jaotatakse kaheks seeriaks: a) Põhiseeria koosneb neljast katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava plastifikaatori hulga poolest: 0; 0,6; 1,3 ja 2,0% tsemendi hulgast (massi järgi). Kaalutud plastifikaator viiakse segusse koos seguveega. Põhiseeria katsed tehakse konstantse vesitsementteg uriga 0,51. Segudel määratakse töödeldavus standardsel raputusl aual. Segust valmistatakse raputus-laual standardne tüvikoonus (koonus tihendatakse ka hes kihis, kumbki 10 sorkimisega standardse vardaga). 1 Betooniõpetus EPM 0030 Pärast koonuse tihendamist eemaldatakse vorm. Segu töödeldavus määratakse pärast 10, 20 ja 30 lööki s.o. mõõtsirkliga mõõdetakse mördiko onuse laialivalgumine raputuslaual. Tulemus arvutatakse kahe mõõtmise keskmisena 1 mm t äpsusega.
jne. Ehitusmördid valmistatakse mineraalsest sideainest, peenest täitematerjalist ja seguveest, mõnel juhul kasutatakse ka pigmente. Mördi omaduste reguleerimiseks võib kasutada ka vastavaid orgaanilisi või mineraalseid lisandeid. Klassifikatsioon:1)tiheduse järgi-tavaline raskemört,kergeehitusmört2) otstarbe järgi:müürikatte, pinnakatte,eriotstarbelised.3.Sideainete järgi- tsement-,lubi,kips-,savi-,kukersiit jms mördid Mördile esitavad nõuded:hea töödeldavus, veehoidvus, ei tohi kihistuda, hea nake aluspinnaga Lubimörtidele on omane suhteliselt madal survetugevus ja külmakindlus. Külmakindluse tõestamiseks kasutatakse õhkusisseviivaid lisandeid. Koostis:kaaluliselt sideaine suhtes, näit 1:4,5 või segamört 1:0,4:6 Jaotatakse:müürimördid,pinnakattemördid,värvilised dekoratiivmördid,eriotstarbelised mördid. Omadused:*müürimörtide puhul on oluline müüritise materjalide veeimavus, *kui kivide
Nende kasutamisele peavad eelnema katsetused. Igal lisandil on üldjuhul üks põhitoime, mille järgi ta liigitatakse mingisse klassi, kuid tal võib olla ka teatud teisejärgulisi toimeid, mida nimetatakse kõrvalefektideks. Plastifikaatorid on betooni lisandid, mis betoonisegusse segatuna parandavad selle töödeldavust ilma vee hulka segus suurendamata või mis võimaldavad vähendada vee hulka betoonisegus, ilma et muutuks töödeldavus. Plastifikaatori kasutamine võimaldab vee hulka betoonis vähendada umbes 5...10%, vahel isegi kuni 15% ehk keskmiselt 10...20 (30) liitrit 1m³ betooni kohta, kusjuures betoonisegu töödeldavus ei muutu. Plastifikaatori doseering on tavaliselt 0,2...0,5% tsemendi kaalust. Lisandi efektiivsus sõltub ka betoonisegu koostisse viimise hetkest (see kehtib kõigi lisandite, eriti aga veevajadust vähendavate lisandite kohta). Praktika on näidanud, et plastifikaatori lisamine
*kõvadus *metallne läige *hallikasvärvus *eletri ja soojusjuhtivusega 2.Nimeta 2 metalli,mida kasutatakse argielus.Töö näiteid . *Kuld,hõbe-sõrmused,kaelakeed ,käekeed,elektijuhtmed *Alumiinium-peeglid,värvid,kõõginõud 3.Millised füüsikalised omadused iseloomustavad alumiiniumit,millised rauda,millised mõlemat? Märgi vastavalt lünka Al ,Fe või Al ja Fe.Kui omadus pole iseloomulik mitte kummalegi ,jäta lünk tühjaks. Kõvedus-Fe Kergus(väike tihedus)-al Pastilisus ehk hea töödeldavus Al Halb soojusjuhtivus- - Metalne läige-mõlemad Väike kõvadus-- Magnetilised omadused Fe Hallikas värvus mõlemad 4.Kuidas muutuvad metallide aatomiraadiused rühmas ja perioodis? Rühmas ülevalt alla Perioodis paremalt-vasakule 5.Tõmba igas elemendipaaris metallilisemale elemendile joon alla.Põhjanda vastust a)Na ja Rb b)Au ja Ba c)Mn ja Co d)Sn ja In
veekindel materjal, elektriinseneerias kui isolaator, masinaehituses kui kulumiskindel materjal, keemiatööstuses kui korrosioonikindel materjal jne. Omadused Tehnokeraamika Tehnokeraamika positiivse-teks puudusteks on: omadusteks on: väike painde- ja tõmbe- suur kuumus- ja tugevus, termopüsivus (keemilise suur haprus, koostise stabiilsus), omaduste suur hajuvus halb töödeldavus korrosioonikindlus, suhteliselt kõrge hind suur kõvadus ja kulumiskindlus, väike tihedus. Tehnokeraamika kasutusvaldkonnad Investeeringud keraamikatööstusse 2.1 miljardit eurot Euroopas 1,5 miljardit eurot USA´s (2006) Keraamilsed noad Sõjatööstuses jne. XXI sajandi materjal
............ 3 I.Puuliigi üldkirjeldus............................................................................................... 3 Kasvutingimused................................................................................................. 4 Füüsikalised omadused....................................................................................... 4 Kuivatamine........................................................................................................ 4 Töödeldavus........................................................................................................ 4 Viimistlemine....................................................................................................... 4 Kasutusvõimalused............................................................................................. 4 Mürgisus.............................................................................................................. 5 II.Huvitavad faktid......
Oksteta silindrilise tüve kõrgus on kuni 15m, tüve läbimõõt on 0,3- 0,8m. Oksad vanematel puudel pikalt rippuvad. Noortel puudel koor valge, hiljem mustjas. Arukask on valgusnõudlik lehtpuu. Kasepuit on tugev ja elastne. Värvilt kreemikasvalge. Tekstuur on peen ja läikiv. Kasepuit on ilmastikule vähe vastupidav, samuti vastuvõtlik puiduseente ja putukate kahjustusele. Mehhaanilised omadused: puidu tihedus on 600-700 kg/m3 Puit on vastupidav löökkoormusele. Töödeldavus: puit on kergesti töödeldav käsitsi ja masinatega, puitu on kerge poleerida, liimida ja lakkida. Kuivatamine: kuivatama peab aeglaselt ja hoolega jälgides, et vältida kõmmeldumist (puidu ristlõike kuju muutumine kuivamisel Kasutamine: kasepuitu kasutatakse vineeri-, mööbli- ja varem ka suuskade valmistamiseks, tisleritööks, treimistööks, mitmesuguste tööriistade varteks, põrandalaudadeks, kattelaudadeks
w = (mmärg – mkuiv) / mmärg * 100 % w = (185,3 – 182) / 185,3 *100 = 1,78 % Vtegel = V – 1,8 % * L = 1,32 – (0,018 * 5,878) = 1,214 [kg] 4.3 Proovisegu (N1) koostiskomponendid 8 liitri betoonisegu valmistamiseks: Tsement: 2490 [g] Liiv: 5878 [g] Killustiku peenfraktsioon: 2378 [g] Killustiku jämefraktsioon: 7135 [g] Vesi: 1214 [g] Valmistatud betooni töödeldavus OK = 0,7 cm. Tabel 1. KT väärtused monteeritava r/b korral. Variatsiooni n Variatsiooni n tegur V tegur V 3 10 30 3 10 30 [%] [%] 5 83 82 81 11 99 96 94 6 85 84 83 12 102 99 97
kantakse tabelisse 1.5. Katsetulemused Proovikehad valmistati:27. 03.2012 Proovikehad katsetati: 24.04.2012 Tabel 1. Betoonisegu koostised Kogus [kg] Komponent 3 1 m kohta 8 l kohta Tsement 442 3,536 Killustik 1243 9,944 Liiv 489 3,912 Vesi 242,5 1,940 Katselised koonusevajumid Tabel 2 töödeldavus Katse nr. Tsemendi mark betoonis Koonuse vajum, mm 1 CEM I 42,5 N 45 2 CEM I 42,5 N 45 3 CEM I 42,5 N 45 4 CEM I 42,5 N 45 Kivistunud proovikehade survetugevused vastavalt pärast 1; 3; 7 ja 28 päeva normaaltingimustes viibimist
autotööstuses hetkel 2)Vormis olev materjal omandab vastava kuju kõige levinum 3)Toimub kõvenemine materjal, põhjuseks 4)Peale vormi avamist eemaldatakse detaililt jääkmaterjal selle tugevus ning 5)Detail viimistletakse kerge töödeldavus Kanepikiud kui biokomposiit https://en.wikiversity.org/wiki/Design_ for_the_Environment/Automotive_Inte rior_Door_Panels. https://en.wikiversity.org/wiki/Design_for_the_Enviro
polüestrid, elastomeerid. Sisemise plastifitseerimise meetodiks on kopolümerisatsioon (nt. Vinüülatsetaadiga etüleeni kopolümeer, akrülaatide kopolümeerid). Plastifikaatorid on plastitööstuses koguseliselt enamkasutatavad lisaained, seda peamiselt PVC puhul. Plastifikaatori ülesandeks on suurendada põhiolemuselt jäikade polümeermaterjalide plainduvust ja elastset deformeeritavust. Plastifikaatori tulemusena paraneb ka löögikindlus, töödeldavus ja alaneb klaasisiirdetemperatuur, s.t. et materjal ei ole tavakasutuses habras. Plastifikaatorite abil võib materjali viia ka värvainete pigmente ning sageli toimivad need koos kiirguse või soojuse stabilisaatoritega andes sünergilise efekti. Põhilised plastifikaatorite liigid: · ftaalhappe estrid · alifaatsed estrid · epüksoestrid · fosforhappe estrid · polümeersed plastifikaatorid
4. Mida näitab polümerisatsiooniaste? elementaarlülide arvu polümeeri molekulis 5. Mille poolest erineb plastmass polümeerist? 6.Milliseid aineid kasutatakse plastmasside täiteainetena? Puidujahu, tselluloosi, paberit või puuvillriiet, asbesti grafiiti, klaaskiudu, klaasriiet, kvartsi ja teisi materjale 7. Milleks kasutatakse a)stabilisaatoreid b)plastifikaatoreid: et parandada plasti töödeldavust ilma vee hulka segus suurendamata või et vähendada vee hulka segus, ilma, et muutuks töödeldavus 8. Milleks kasutatakse polüetüleeni? veel ja rasval põhineva toidu ning jookide pakendamiseks madalatel temperatuuridel. 9.Mida toodetakse metüülmetakrülaadist. pleksiklaasi 10.Mis on teflon? sünteetiline tetrafluoroetüleeni polümeer Kus kasutatakse? tihendid, hermeetikud, traadi- ja kaabliisolatsioon, isemäärivad laagrid, keemiaaparatuuri vooderdus, toidunõude pinnakatted Miks ei või teflonkihiga nõusid kuumutada kõrgel temperatuuril? 11
mangaani jt elemente. Saamine Suured rauamaagivarud asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas. Maailma suurimaks rauamaagi leiukohaks peetakse aga seni veel vähe kasutusel võetud El Mutúni maardlat Boliivia-Brasiilia piiril , mille varusid on hinnatud 800 miljardile tonnile maagile, mis sisaldab 230 miljardit tonni puhast rauda. Kasutus alad Sobivad tugevus, kõvadus ja töödeldavus on teinud raua (rauasulamid) asendamatuks tööriistade ja masinate valmistamisel, ehitustegevuses. Allikad http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Ra http://et.wikipedia.org/wiki/Raud http://www.google.com Pari and Pattak Co.
· Agregaatolek tahke ja poolkristalne. · Tihedus 1.38g/cm³, veest väiksema tihedusega. · Elektrijuhtivus - juhib elektrit suhteliselt hästi. · Sulamis- ja keemistemperatuur - sulamistemperatuur on 254.4ºC ja keemistemperatuur umbes 350ºC. · Läbipaistvus läbipaistev, värvitu. · Veega märguvus ei märgu, vee imendumine 24 tunniga .10% ehk väga vähe. · Kõvadusaste kõva, kivi sarnase kõvadusastega. · Töödeldavus painduvus 50-150% ja ei veni algses olekus, kuna on kõva. Kuumutamisega on teised lood. · Keemiline ja termiline vastupidavus hea keemiline vastupidavus hapetele ja alustele ja termiline vastupidavus on ka üsna hea. · Lavsaani kui aine keemiline saamine (reaktsioonivõrrand ja tingimused) ja tööstuslik tootmine. - · tuleb aineid
Raud Hõbevalge metall, tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C). Allpool Curie punkti 768 °C on raud ferromagneetik. Sobivad tugevus, kõvadus ja töödeldavus on teinud raua (rauasulamid) asendamatuks tööriistade ja masinate valmistamisel, ehitustegevuses. Alates rauaajast on inimtsivilisatsioon olnud suuresti rauatsivilisatsioon. Raua puuduseks on ta intensiivne roostetamine, mille vältimiseks kasutatakse erinevaid pinnakatteid või raua legeerimist korrosiooni vähendavate lisanditega Raua massisisaldus maakoores on 6% (neljas element hapniku, räni ja alumiiniumi järel). Ehedal
Kuld ja hõbe on minu kodus peamiselt ehetes. Hõbedat on ka peeglites, sest hõbedal on hea peegeldusvõime. Germaanium on raskesti töödeldav ja rabe. Minu kodus on germaaniumi arvutites ja televiisoris. Metalle kasutatakse tänapäeval palju ja väga erinevates valdkondades. Minu kodus on metallist nii ehteid, masinaid, mööbliosad kui ka nõud, elektrijuhtmed, tööriistad jpm. Meatllide peamised omadused, miks neid kasutatakse, on hea soojus-ja elektrijuhtivus, plastilisus, kergelt töödeldavus, kõvadus, kõrge sulamistemperatuur, metalne läige jt. Sulamid on see-eest tihtipeale odavamad, tugevamad, vastupidavamad ja roostekidlamad. Just nende omaduste tõttu ümbritseb meid väga palju erinevaid metalle ja nende sulameid.
Vesiniksidemed mõjutavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri ning lahustuvust. Vesiniksidemed tõstavad sulamis- ja keemistemperatuuri ning suurendavad aine lahustuvust vees. 6. Metallilise sideme metallikristallis moodustavad aatomitele ühiseks muutunud väliskihi elektronid. Metalliline side on keemiline side metallides; tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Füüsikalised omadused: hea elektri- ja soojusjuhtivus, metalne läige, plastilisus (hea töödeldavus) 7. Molekulaarsed ained on molekulidest koosnevad ained, näiteks SO2, C2H6, HCl, Cl2. Mittemolekulaarsed ained on aatomitest või ioonidest koosnevad ained, näiteks KOH, Cu, NaNO3, SiO2. 8. ioonvõre – ioonid, seotud ioonilise sidemega. Kõvad, kõrge sulamis- ja keemistemperatuur. BaO, NaNO3 Metallivõre – metalli aatomid, seotud metallilise sidemega. Head elektri- ja soojusjuhid, küllaltki plastlised. Li, Cr Aatomvõre – aatomid, seotud kovalentse sidemega. Kõvad, kõrge
Mis on kergkruusa tooraine? Savi, mida on pöördahjus paisutatud 5. Miks on kergkruus tundlik niiskusele? Sest on poorne materjal, kuid samas talub niiskust ega murene. 6. Mis on poorbetooni toormaterjalid? Tsement, lubi ja peeneksjahvatatud kvartsliiv. 7. Mis on poorbetooni eelised? Ökoloogiline materjal, mis ei sisalda ega erita mingeid kahjulikke aineid. • Vähendab konstruktsiooni kaalu. • Väiksemad transpordi- ja paigalduskulud. • Parem töödeldavus. • Head soojusisolatsiooni omadused. • Vastupidav külmumistsüklitele. • Laseb õhuniiskust läbi. • Võrdlemisi hea vastupidavusega. • Hea tulekindlus. • Ei mädane. • Ei karda niiskust. 8. Miks on poorbetooni niiskus peale paigaldamist väga kõrge? Ehitusprotsessi käigus plokkide niiskus suureneb veelgi ilmastiku ja liimis oleva vee tõttu, ja jõudes kuni 40%-ni kaalu järgi.
Seda erinevate kristallivõrede esinemist ühe metalli korral nimetatakse polümorfismiks. Tuntumaks näiteks võib tuua raua ja titaani. Raua kristallivõre muutub temperatuuril 911 °C ruumkesendatud kuupvõrest tahkkesendatuks ja temperatuuril 1392 °C tagasi ruumkesendatuks. Metall mittemetall Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, hea elektri ja soojusjuhtivus ning tavaliselt ka hea mehaaniline töödeldavus, suur plastsus ja elastsus. Metallide omadused on seletatavad aatomi tuumaga nõrgalt seotud vabade elektronide (valentselektronide) olemasoluga nende kristallivõre aatomite välimises elektronkihis. Metallid loovutavad kergesti väliskihi elektrone, mis on omakorda mõjutatavad välise elektriväljaga, andes korrapärase elektronide voolu ja hea elektrijuhtivuse. Metallide hulka kuulub keemilistest elementidest 80%, kusjuures kõik metallid peale
madalamolekulaarsetest ühenditest monomeeridest, mis on ühendatud keemilise sidemega. Paljude traditsiooniliste materjalide asemel on edukalt kasutusele võetud plastid, sest neil on: · madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu; · nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks); · viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus; · hea töödeldavus; · korrosioonikindlus; · hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus); · plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse; · nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastide puuduseks on: · haprumine madalatel temperatuuridel; · suhteliselt madal lubatav töö-temperatuur; · vananemine aja jooksul; · madal tulekindlus; · (suur soojuspaisumine 2.7.2 Termoplastide töötlemine
rauda, millised mõlemat? Märgi vastavalt lünka ,,Al", ,,Fe" või ,,Al ja Fe"! Kui omadus pole iseloomulik mitte kummalegi, jäta lünk tühjaks! b. raud + väävelhape kõvadus ................. kergus (väike tihedus) ................. 6) Kirjuta muundumiste reale vastavate reaktsioonide võrrandid: plastilisus ehk hea töödeldavus ................. Al(OH)3 Al2(SO4)3 Al AlCl3 halb soojusjuhtivus ................. metalne läige ................. Al2O3 väike kõvadus (pehmus) ................. magnetilised omadused ................. hallikas värvus ................
materjalist ning teine on viimistlemiseks. Tööriista pole vaja vahetada, seepärast töö toimub väga kiiresti. Masin lihvib automaatselt nii seest kui väljast. Küsimus 2 Valmis Võimalik punktisumma 10,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised tootmissüsteemi komponendid määravad ära süsteemi tehnoloogilised võimalused? Miks? Süsteemi tehnoloogilisi võimalusi saab määrata järgmiste komponentide abil 1. Operatsioonide järgi -Oleneb omadustest nagu töödeldavus, plastsus,tugevus, paine...Toote parameetrid -tootele on lubatud suuremad või väiksemad mõõtetolerantsid. Kui on nõutud väiksed tolerantsid, siis seda rohkem vajab toode ka töötlemist ning valmistamise täpsust. 2. Seadmete arvu järgi -pingipark, mida rohkem on erinevaid masinaid pingipargis, seda rohkem võimalusi on toota, teostada ning arendada erinevaid detaile/tooteid. 3. Automatiseerituse taseme järgi - Automatiseeritud on tootmine tagab suurema on tootmismahu. 4
Jäta vahele peasisuni Tehnomaterjalid Alustatud Sunday, 6 November 2011, 02:24 PM Lõpetatud Sunday, 6 November 2011, 02:31 PM Aega kulus 6 minutit 57 sekundit Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Mille alusel liigitatakse alumiiniumisulameid? Vali üks või enam: 1. kõvadus 2. termotöötlus 3. sulamistemperatuur 4. töödeldavus Tagasiside Õige vastus on: töödeldavus , termotöötlus . Küsimus 2 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Millised alljärgnevatest alumiiniumisulamitest on hästi töödeldavad (deformeeritavad)? Vali üks või enam: 1. puhas Al 2. Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid 3. Al-Si sulamid ehk silumiinid 4. Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid Tagasiside Õige vastus on: Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid , Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid , puhas Al . Küsimus 3 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst
28 27,7 5 päeva 2346 2356 295 100 28,03 28 6 päeva 2366 2352 285 100 27,08 2 5.JÄRELDUS Betoonisegu koonuse vajumiks tuli 3 cm. Internetist võib leida, et paigaldamiseks vajaliku betoonisegu töödeldavus on piirides 10 210 mm.[2]. Hommikusel rühmal tuli koonuse vajumiks 3 cm. Töödeldavuse piiridesse küll vajum ei jää, aga teise tühmaga võrreldes pole vahe eriti suur. Betooni tihedus tuli samasugune, kas kivinedes niiskes kohas või ahjus. Betooni survetugev sõltus aga suuresti kivinemistemperatuurist. Katsest oli näha, et kehad, mis kivinesid ahjus, pidaseid survele paremini vastu kui niiskes kohas kivinenud katsekehad.
Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid,komposiitmaterjalid ja keraamilised. Metallide ja sulamite liigitus-Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige,head elektri-ja soojusjuhtivus ning üldiselt ka hea töödeldavus,plastsus,elastsus. Liigitatakse raud-ja rauasulamid ning mitteraudmetallid ja mitterauasulamid.Tiheduse poolest kergmetallid ja sulamid(alla 5000kg/m3 , alumiinium) raskmetalle ja sulameid(üle 10000,plaatina)keskmetalle ja sulamid. Tempi pooles kergsulavaid,alla327C, rasksulavad üle1539C ja kesksulavad.Keemilise aktiivususe poolest väärismetallid ja mitteväärismetallid. Metallide aatomehitus- Aatom on aine kõige väiksem osake,mida keemilisel teel lagundada ei saa.Aatom koosneb
6. Normaal-betooni koostisosad: · Sideaine, tavaliselt tsemendt · Peentäitematerjal · Jämetäitematerjal · Vesi · Lisandid 7. Betooni lisandid. 8. Täitematerjalide ülesanne. moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi. 9. Milleks on vaja plastifikaatoreid? Plastifikaatorid on betooni lisandid, mis betoonisegusse segatuna parandavad selle töödeldavust ilma vee hulka suurendamata, ilma et muutuks töödeldavus. 10. Mis on tihendamise eesmärgiks? 11. Milleks kasutatakse mörte? Kasutatakse materjalide ühendamisel monoliidiks, pindade tasandamisel, praegude täitmisel jne. 12. Kuidas jaotatakse mörte otstarbe järgi? 13. Mördile esitatavad nõuded. · Müürimörtide puhul on oluline müüritise materjalide veeimavus. · Kui kivide veeimavus on suur, siis imavad kivid endasse mördis leiduva vee ja kivinemisprotsess peatub.
segatakse segistis 1 minuti vältel, lisatakse kaalutud vesi ja segatakse veel ühe minuti jooksul. Seejärel segisti peatatakse ja segatakse käsitsi veega segunemata materjal. Segu segatakse täiendavalt 1 minuti jooksul. Kõik segamised teostatakse segisti aeglasel käigul. 1.5.4. Katsed tehakse võrdsel segu töödeldavusel - orienteeruvalt 135±5 mm (pärast 10 lööki standardsel raputuslaual). Et tagada etteantud töödeldavus tehakse eelkatsed segude veevajaduse (vajaliku vesitsementteguri) hindamiseks. 1.5.5. Mõlema liivaga valmistatakse segud vahekorras 1:3 ja 1:5. Etteantud töödeldavuse saavutamiseks vajaliku vesitsement-teguri leidmiseks tehakse eelkatsed, mille käigus muutes vee hulka segudes leitakse vesitsementteguri väärtused, mis võimaldavad etteantud töödeldavusega segude (125±5 mm) valmistamist. 1.6. Katsetulemused Proovikehad valmistati: 13.03.2012
OÜ Betoondetail Betoonist rulapargid Eestisse Koostanud Keijo Ruuven August 2014 Sisukord Rulapark, rulapargid Eestis, betoonpark, ajalugu........2 Miks betoon?............................................................................3 Disaini mitmekülgsus....................................................3 Sobivus ümbruskonnaga.............................................3 Töödeldavus......................................................................4 Näiteid maailmast...........................................................5 Ilmastiku-ja kulumiskindel...........................................6 Hooldusvaba.....................................................................7 Puitparkide tüüp-probleemid Eestis................................8 Maksumus, hinnavõrdlus puitparkidega.....................10 Kokkuvõte...........................................
ja mujal. Kuna alumiinium on niivõrd praktiline siis kasutatakse teda väga palju igapäevaelus, sellest valmistatakse näiteks elektrijuhtmeid, alumiiniumfooliumi, alumiiniumnõusid ja nii edasi. [1], [2] Tööstuses kasutatakse alumiiniumit peaaegu alati sulamina, sest seeläbi on võimalik anda talle paremad omadused. Põhilised sulami komponendid on vask, tsink, magneesium, mangaan ning räni. Puhta metallina kasutatakse alumiiniumit vaid siis, kui on vaja korrosioonikindlust ning töödeldavus on tähtsam kui vastupidavus. [1] Alumiiniumit kasutatakse näiteks, transpordi valdkonnas autode, lennukite, veoautode, rongivagunite ja muude sõidukite valmistamisel. Ehitusel, akende uste raamides ning konstruktsioonides. Pakendamisel, fooliumid, erinevad purgid ja taara. Tarbeesemed, köögitarvetest kuni spordivahenditeni. Tänavavalgustid, elektriliinid, Elektroonika. Samuti kasutatakse alumiiniumipuru värvides metalliläike saamiseks. Alumiiniumi kasutatakse
(PA) polüatsetaal (POM) polüetüleentereftalaat (PETP) polümetüülmetakrülaat (PMMA) epoksüvaik (EP) jt. Eriplastid - ühe spetsiifilise omadusega: fluorplast (PTFE)- madal pinnaenergia, polüimiid (PI) - hea elastsus, suurepärane kuumus- ja kemikaalikindlus jt. Plastide kasutamise eelised ja puudused : Eelised- Madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, nad on kergemad, viimistlemise minimaalne vajadus, hea töödeldavus, korrosioonikindlus, hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), head elektri- ja soojaisolaatorid. Puudused- haprumine madalatel temperatuuridel, suhteliselt madal lubatav töötemperatuur, vananemine aja jooksul, madal tulekindlus. 5. Komposiitmaterjalid: liigitus mõlema faasi järgi. Komposiitmaterjaliks nimetatakse kahest või enamast osast (faasist) koosnevaid materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. KM on heterogeenne, st
Spooni värvuse muutmiseks võidakse teda ka toonida. Mõne heledapuidulise liigi puhul sõltub värvus ka höövlipaku eeltöötluse kestusest. Spooni tootsid juba vanad egiptlased, kes kasutasid seda mööbli ja sarkofaagide valmistamiseks. Kooritud spoon Vineeri valmistamiseks kasutatakse spooni, mis kooritakse pideva lindina pöörlevalt ümarpakult. Nii saadakse kooritud spoon ehk treispoon. Puiduliigi valikul ei ole määravaks tema dekoratiivsus, vaid pigem ühtlane struktuur, hea töödeldavus ja mehhaanilised omadused. Lõikesuunast tingituna ei ole ka puidu tekstuur eriti dekoratiivne. Kooritud spooni valmistatakse peamiselt kasest, millest saadakse hele, ühtlase värvuse ja sileda pinnaga materjal. Eestis valmistatakse kooritud spooni ka haavast, mujal ka teistest tiheda ja ühtlase puiduga liikidest. Höövelspoon Höövelspooni kasutatakse kõige rohkem puitplaatide dekoratiivseks pealistamiseks. Seetõttu
pigmendina läikivate pindade värvimisel, nt sõidukite paneele. Samuti alumiiniumiga kaetakse terasest ja malmist tooteid, et vältida korrosiooni. Kasutamise skaala järgi alumiiniumi ja selle sulamid on teisel kohal pärast rauda (Fe) ja tema sulameid. Kokkuvõtte Uurides alumiiniumi ja selle sulamite omadusi ning kasutamisvaldkonnaid saan teha selliseid järeldusi: Sellised omadused, nagu madal tihedus (2,7 g / cm3), suhteliselt suur tugevus, hea soojus - ja elektrijuhtivus, hea töödeldavus, korrosioonikindlus ja suur loodusvara võimaldavad mind väita, et alumiinium on üks olulisemaid tehnilisi materjale tänapäeval. Isegi praegu on raske leida tööstusharu, milles ei kasutata alumiiniumi või tema sulameid, alates mikroelektroonikas ja lõpetades raske metallurgiaga. Kasutatud allikad http://www.sapagroup.com/ee/sapa-profiilid-as/alumiiniumist/alumiiniumi-omadused/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/alumiinium_franc.htm http://www.vet.agri
Kõige väiksem survetugevus on õues kivistunud betoonil - 32,78N/mm2. Kuivatuskapis 60 kraadi juures kivistunud betooni survetugevus on - 33,54 N/mm2 Järeldus on see, et materjal pole õues kivistudes just kõige tugevam, samas aga enamasti seda õues kasutataksegi ning kivistatakse. Halb. 7. Küsimused 1. Betooni põhilisteks omadusteks on survetugevus, mida saab määrata katsekehade puhul, mis on 28 päeva kivistunud normaaltingimustes. Samuti on oluliseks omaduseks töödeldavus, mida saab määrata Abramsi koonuse katsega. Lisaks olulisteks tingimusteks on tihedus, kivistunud betooni säilivus ja kuivamine. 2. Betooni klass näitab pärast 28-päevast kivinemist 20ºC, 95-100% õhuniiskuse juures 95%-lise tõenäosusega betooni survetugevust 15*15*15 katsekeha korral. Näiteks betooni survetugevus klassi C40/50 on kuubikulise katsekeha korral 50MPa ning silindrilise katsekeha korral 40 MPa, tõenäoususega 95% . 3
-Metalloplastid( odavad, kõrgelöögisitkus, hea tehnoloogilisus. -Organoplastid (kapron, lina, lavsaan, nailoon) 12.Keraamilisi materjale iseloomustab kõrge sulamistemperatuur ja survetugevus,vastupidavus oksüdeerumisele ning tooraine odavus. Sisaldavad metallarmatuuri. Keraamilise KM valmistamiseks kasutatakse kolme põhimeetodit: pressimist järelpaagutamisega, kuumpressimist, lobrivalu järgneva paagutamisega. Keraamika puuduseks on haprus,omaduste ebastabiilsus,halb töödeldavus,termolöögikindlus. Kasutus: Konstruktsioonikeraamika(MgO ja Mo) Tööriistakeraamika(Mo, Niitkristallide kasutamine) Elektrokeraamika(volfraamtradiga armeeritud fajansskeraamika) Ker. Maatriksit saab tugevdada metallarmatuuriga 2 viisil: kasutades armatuuriks millel on maatriksist suurem elastsusmoodul VÕI kasutades armatuuriks materjali millel on maatriksiga võrreldes suurem joonpaisumine. 13.Süsinikkomposiitidel on väike tihedus,suur tõmbetugevus ja elastsusmoodul,hea termokindlus
kompaktne heksagonaalvõre: Be, Cd, Co, Cr , Mg, Ti, Zn. KRISTALLVÕRET ISELOOMUSTAVAD SUURUSED · Võre periood · Võre baas · Võre koordinatsiooniarv · Aatomiraadius · Võre kompaktsusaste Polümorfism. Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre t üüp. Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning tavaliselt ka hea mehaaniline töödeldavus, suur plastsus ja elastsus. Purustavad katsed (teimid) Tõmbeteim. Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metall- materjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. (Tõmbetugevus,voolavuspiir, tinglik voolavuspiir, katkevenivus,katkeahenemine). Löökpaindeteim Katsetamine löökpaindele on materjali sitkus-näitajate määramise põhiline meetod. Väsimusteim
Vahtbetoon: Vahtbetoon on poorne kergbetoon, mis valmistatakse spetsiaalsete lisaainete, tsemendi, liiva ja vee segamisel. Vahtbetooni valmistatakse mahumassiga 800- 1600kg/m³. Kui on vaja valada kaldpindadega konstruktsioone, on soovitav kasutada vahtbetooni mahumassiga >1500kg/m³. Madalate mahumasside puhul on segu peaaegu isetasanduv ja kõrgematel veidi jäigem, võimaldades anda pindadele vajalikku tasasust ja kaldeid. Vahtbetooni omadused ja eelised: · hea töödeldavus, kerge paigaldada · kergesti pumbatav üldkasutatavate betoonipumpadega · tulekindlam kui tavabetoon · paremate soojus- ja heliisolatsiooni omadustega kui tavabetoon · sarnaneb isetasanduvale betoonile · Võimalik om valada õhukesi katendeid (paksus al.1cm) Vahtbetooni kasutusalad: · Konstruktsioonides, kus on nõutud väike kaal: katuste tasanduskihid, põrandad. · Teedeehituses vanade kommunikatsioonitrasside (sidekanalid, torustikud jne.) täitmisel.
anda sooja jahtumisel Tulekindlus - materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris (tulekindel, raskelt sulav ja kergelt sulav) ___________________________________________________________________________ 2. A PUIT * toormaterjalina maailmas kolmandal kohal süsi ja nafta järel * eestis 42% metsa maismaast. Leivnuimad: mänd 47%, kask 28% kuusk 20% Puidu positiivsed üldomadused *väike tihedus *suur tugevus *väike soojusjuhtivus *kerge töödeldavus *head dekoratiivomadused *taastuv loodusvara Puidu negatiivsed üldomadused *ebaühtlane struktuur *tundlikus vee toimele *kahjurite tundlik *süttivus *suured töötlemiskaod puit koosneb C (49,5%), H (6,3%), O (44,2%) Tähtsamad puu liigid mänd - enim levinuim. lülipuiduline, kerge, tugev sirge tüvi ja väikese kooniliseusega. kuusk - küpsepuiduline, kergem männist, väiksem tugvus kui männil kask - levinuim lehtpuu, hästi töödeldav, lauamaterjal, kergelt kõdunev
Katsest oli näha, et katsekeha, mis kivines kõrgemal kuumusel (50oC), oli tugevam, sest selle painde- ja survetugevus olid suuremad (5,74 N/mm2, 15,63 N/mm2) kui selle katsekeha omad, mis kivistus toatemperatuuril (2,79 N/mm2, 3,86 N/mm2). Sellest järeldub, et mida kõrgemal temperatuuril kips kivineb, seda tugevamaks ta muutub. 6. Vastused küsimustele 1) Millised on ehituskipsi põhilised positiivsed ja negatiivsed omadused? Positiivseteks omadusteks on lihtne töödeldavus, vähe töökulu nõudev viimistlus, kergus, ei põle. Negatiivsed omadused on haprus, väike tugevus ja tundlikkus niiskuse suhtes. 2) Kus kasutatakse kipssideaineid? Kipssideaineid kasutatakse vaheseinaplaatide, paneelide, vahelaeplokkide, kipskuivkrohvplaatide ja mitmesuguste kipsplaatide valmistamiseks. Samuti sideainena mitmesuguste kipskrohvide ja teiste ehituses kasutatavate segude valmistamisel.
tuleb laengust,metall ette!Ioonilise sidemega ained on väga haprad.Löögi toimel satuvad kohakuti samanimelised ioonid, mis tõukuvad. Metalliline side-metall+metall,metalliaatomite elektronkatted kattuvad osaliselt:üle kristalli ühised elekronid.Metallikristall(metallvõre).Esineb metallides nt.Na,Al. +metallikatioon,-metallielektron.Metallikatioonide vahel on poolvabad elektronid- elekrongaas.Metalli painutamisel/tõmbamisel elektrongaas paigutub ringi,sp metall ei purunegi.1)Hea töödeldavus(elektrongaas katioonide vahel) 2)Head elektrijuhid-poolvabad elektronid 3)Head soojusjuhid-pv elektronid 4)Hea peegeldusvõime-pv elekt. Kristallvõre tüüp ja aine omadused. Kovalentne-1)Molekulvõre-molekulaarne-Molekulide vahel nõrgad molekulidevahelised jõud,võre sõlmpunktides on molekulid,molekulide sees kov.sidemed.Sulamistemp.-madal.Ei juhi elektrit.Molekulvõred on pehmed.Nt.parafiin-C20H42,I2,P4,S8,CO2,glükoos-C6H12O6, 2)Aatomvõre-mittemol
*rasksulavad Madalaim sulamistemperatuur elavhõbedal -39° Kulla värvus, ehete valmistamisel Sulamistemperatuur, hõõglambi niitide valmistamine Elektrijuhtivus, elektri- juhtmete valmistamine Cu ja Al Plastilisus ja töödeldavus, autode valmistamine Metallide keemilised omadused • Reageerimine lahjendatud hapetega: Zn + 2HCl ---> ZnCl2+ H2 • Reageerimine veega: 2Na + 2H2O ---> 2NaOH + H2 • Reageerimine soola lahustega: 2Fe + 3Cl2 ---> 2FeCl₃ • Reageerimine mittemetallidega: 4Al + 3O2 ---> 2Al2O₃ • Metallide redutseeriv toime väheneb metallide aktiivsuse reas vasakult paremale. • Need metallid, mis paiknevad vesinikust vasakul, võivad lahjendatud hapetest vesiniku välja tõrjuda
· See järel koostatakse segu. · Betoonisegu segamise aeg:masinatega segamisel saavauatakse segu homegeensuse 1,5 m minutiga,segamisaja pikendamine parandab üldiselt betooni kvaliteeti. · Betoonisegu tihendamise eesmärgiks on saada tihe betoonimass. Eemaldatakse segamise ,paigaldamise ja tarnspordi ajal sinna kaasatud liigne õhk. · Selle õhu eemaldamine muudab betooni tugevamaks , korrosiooni- ja ilmastikukindlamaks. Omadused: 1. Töödeldavus ja paigaldatavus,veehoidvus.Betoonisegud jagunevad jäikadeks,plastseteks ja voolvateks. Töödeldavaust määratakse koonuse vajumisega , voolavusega. 2. Veehoidvus on näitaja , mida iseloomustab peene osa ja vee hulka betoonisegus. Iseloomustatakse vee eraldusmisega värske segu peale. 3. Tihedus on näitaja , mis prognoosib betooni kvaliteedinäitajaid. 4. Survetegevus on betoonisegu puhul arvutuslikult eeldatav
14 TTK Tavaliselt on järelhooldusained värvitud, järeltöötluseta pindadel võidakse kasutada ka mittehaihtuvaid aineid. 6.6.Betooni vesitsemendisuhe ja kahanemine Betooni tugevust (tugevusklass) tõstetakse nii vesitsemendisuhet vähendades kui tsemendi kogust suurendades. Värske ja kivistunud betooni omaduste (pumbatavus, töödeldavus, homogeensus, tugevus) tagamiseks tuleb alati kasutada suuremat tsemendi kogust ja enamasti ka lisaaineid, kui valmistatakse madala vesitsemendisuhtega betooni. Tüüpiliselt kasvab betoonide plastse kahanemise oht tugevusklassi suurenedes. Betooni kahanemise ehk praktikas eelmainitud pikaajalise kahanemise vähendamiseks on kasutusel järgmised tehnilis-majanduslikult põhjendatud betoonitehnoloogilised abinõud: vee hulga vähendamine, tsemendi koguse vähendamine,
mineraalseid lisandeid. Klassifitseeritakse 1.tiheduse järgi -tavaline raskemört 1500-2200kg/m³(kvartsliiv) -kerge ehitusmört>1500 kg/m³(perliit ja kerged täitematerjalid) 2.otstarbe järgi: -müüri -pinnukate! -eriotstarbelised(akustilised,veetihedad,röntgenkiirgus takistavad jne) 3.sideainete järgi: -tsement,lubi,kips,savi,kukersiit jms mördid -harilik tsemendimört-tugevus on 10 Mpa Lubimörtidel-0.4...1Mpa Mörtidele esitatavad nõuded: -hea töödeldavus(piisavalt plastne) -veehoidvus(lubimördid veehoidvus on parem kui tsemendimörtidel). -ei tohi kihistuda. -hea nake aluspinnaga *Lubimörtidele on omane suhteliselt madal survetugevus ja külmakindlus.külmakindluse tõstmiseks kasutatakse õhkusisseviivaid lisandeid. Mördi koostis_ANTAKSE-kaaluliselt sideaine suhtes nt 1:4,5(sideaine:liiv)või -segamört 1:0,4:6(tsement,lubjataigen,liiv) Mürtide tähistus Soomes: KS 35/65/500-st lubi tsementmört,kus on 35 osa lupja
koorimismasina mõõtmetele vastav puutüve osa. Vineerinott pannakse pöörlema ümber oma telje. Noti külgpinna vastu surutakse lai nuga, mis lõikab vineerinotist pideva 0,55-1,5 mm paksuse lindikujulise laastu. Nii saadakse kooritud spoon ehk treispoon mida kasutatakse peamiselt ristvineeri valmistamiseks. Puiduliigi valikul ei ole määravaks tema dekoratiivsus, vaid pigem ühtlane [struktuur], hea töödeldavus ja mehhaanilised omadused. Lõikesuunast tingituna ei ole ka puidu tekstuur eriti dekoratiivne.Ristvineer ehk vineer. See muudab endast kihilist materjali, mis on kokku liimitud 3 või enamasti üksteisega serviti asetatud spoonilehest.Vineerilehe kaardumise vältimiseks on tavaliselt kihtideära paaritu väljaarvatud juhtudel kui kokku on liimitud kaks paaritud nt 3 kihti.Valmistamine kasest, lepast, saarest, tamest, pöögist, nulust, haab, vaher, lehis
·Alnico magnetid mikrofonides ·Ülipuhast alumiiniumi (99,980% 99,999%) kasutatakse elektroonikas ja CDdes ·Alumiiniumipuru kasutatakse värvides metaliläike saavutamiseks ning pürotehnikas ·Paljud riigid nagu Prantsusmaa, Itaalia, Poola ja Soome on kasutanud alumiiniummünte ·Mõnel kitarril on alumiiniumist kael, mis annab väga erilise tooni. Selliseid kitarre tootis näiteks Kramer Puhta metallina kasutatakse alumiiniumit vaid siis, kui vastupidavus korrosioonile ja töödeldavus on tähtsam kui tugevus või kõvadus. Mõned alumiiniumi sulamid ·AlSi (silumiin): räni 10..13%, lihtsate detailide valmistamiseks ·AlSiCu: vastutusrikaste valandite valmistamiseks (plokk) ·AlMg: kõrge korrosioonikindlus ja head mehaanilised omadused, halvem valatavus ·AlCu: hea valatavus, madalam korrosioonikindlus ·AlMg, AlMn, AlSi: kasutatakse ilma termotöötluseta, plastsed, korrosioonikindlad ·AlCuMg: duralumiinium; kasutusel alates 1907. aastast
soojusjuhid on Ag, Cu, Al. Kulla värvus, ehete valmistamisel Sulamistemperatuur, hõõglambi niitide valmistamine Elektrijuhtivus, elektri- juhtmete valmistamine Cu ja Al Plastilisus ja töödeldavus, autode valmistamine Metallide keemilised omadused Reageerimine lahjendatud hapetega: Zn + 2HCl ---> ZnCl2+ H2 Reageerimine veega: 2Na + 2H2O ---> 2NaOH + H2 Reageerimine soola lahustega: 2Fe + 3Cl2 ---> 2FeCl Reageerimine mittemetallidega: 4Al + 3O2 ---> 2Al2O Metallide redutseeriv toime väheneb metallide aktiivsuse reas vasakult paremale. Need metallid, mis paiknevad vesinikust vasakul, võivad lahjendatud hapetest vesiniku välja tõrjuda
· Pärast tahenemist on pahtel kergelt töödeldav. · Kivinenud segu omab aluspinnaga head naket. · Mahukahanemine on kipspahtlil väga väike. · Kivinenud segu on liivapaberiga kergelt lihvitav. PIIRANGUD · Pahtli kasutamistemperatuur peab olema üle + 5° C. · Pahtel ei ole kasutatav niisketes ruumides ja seda ei saa kanda märgadele seintele. · Tardumist alustanud pahtlit mitte kasutada. · Tarduvale pahtlile vett lisades segu omadused ja töödeldavus ei taastu. LK.3 SÄILITAMINE · Kottides pahtlipulber hoida kuivas ruumis suletult. · Pahtlipulbri säilimisaeg 6 kuud. KULUNORM PAHTELDAMISEL · Pahtlipulbri kulu sõltub vuukide sügavusest ja lauspahtli kihi paksusest. PAKEND: 3 kg karp ja 12,5 kg paberkott
Metallid. Perioodis vasakul pool paiknevatel elementidel esinevad metallilised omadused, paremale poole liikudes muutuvad elemendid järjest vähem metallilisteks. Metallideside esineb metalliiooni ja poolvaba elektroni vahel. Metalle iseloomustab läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, metalliline side ja hea mehhaaniline töödeldavus. METALNE LÄIGE- (võime valgust peegeldada) on metallidele iseloomulik füüsikaline omadus. Kõige paremini peegeldavad valgust hõbe ja alumiinuim, seetõttu kasutatakse neid peeglite valmistamisel. ELEKTRI- ja SOOJUSJUHTIVUS suhteliselt vabade elektronide olemasolu tõttu on metallid head elektri-jasoojusjuhid. Parimad juhid on hõbe, vask, kuld, alumiinium. VÄRVUS-enamik on hõbevalged või terashallid
annaabi.ee 
