Sissejuhatus. Mina valisin teema raha ,sest hetkel on majanduslangus ja paljudel inimestel on raske . Minu küsitlusest võtsid osa 30 inimest,kes olid 12a. 19a. õpilased.Kõige rohkem võtsid osa 14 a. õpilased ja neid oli 9.Ma küsitlesin Rapla Ühisgümnaasiumi kooli ja Rapla Vesiroosigümnaasiumi kooli õpilasi . Iga õpilase käest küsisin ma 5 erinemat küsimust ,millele tuli ausalt vastata.Ma panin kokku 12-13a. õpilased ,14-15a-õpilase,16-17a.õpilased ja 18-19a.õpilased ning võrdlen neid .Ja lõpus teen ka kõik vanused kokku . Küsitluse analüüs Esimesena 12-13a.õpilased,neid oli kokku 9. 12a. õpilasi oli 4 ja 13a.õpilasi oli 5. 1.Kui tihti sa vanematelt raha 45%-Iga kahe päva tagant küsid? 33%-Iga päev 22%-Kord nädalas 2.Mille peale sa tavaliselt raha 45%-Riiete peale kulutad? 45%-Magusa peale ...
Eesti vabariigi 96. aastapäev Tere armsad õpetajad ja õpilased! Oleme siia kogunenud ,et tähistada koos Eesti vabariigi 96. aastapäeva. See päev on eestlastele väga tähtis päev kuna Eesti on püsinud 96 aastat iseseisvana. Eesti taasiseseisvumisel oli rahvas väga õnnelik. Paljud olid unistanud sellest et nad saaksid panna Eesti lipu lehvima ning laulda Eesti hümni . Eesti rahvale ei meeldinud olla võõra võimu all, kuna nad ei saanud teha paljusid asju mida nad oleksid teha tahtnud.Tänasel päeval saame avalikkuse ees oma mõtteid ning arvamust vabalt välja öelda, nii et keegi meid selle eest ei karistaks.Me saame vabalt hümni laulda ja isamaalisust tunnistada, selle üle tasub uhke olla.Praegused noored inimesed võibolla ei suudagi aru saada kui tähtis see on kuna nad ei ole näinud neid aegu oma silmaga kui eesti veel Nsv või Saksa võimu all oli.Mina ise pole ka muidugi seda rasket aega näinud kuid arvan et see võ...
Minu toitumine Kuna mu emal pole harjumust kokata siis tegelen endale toidu valmistamisega ise, olen seda teinud peaaegu terve oma elu. Nooremana valisin endale poest valmis toitu või sõin rämpstoitu, kuid nüüd olen hakanud rohkem ise kodus asju valmistama. Vahepeal ma ikkagist ostan poest valmis toitu ja soojendan selle kodus üles kui ma ei viitsi, midagi endale valmistada aga ma arvan, et enda tehtud söök on ikka kõige parem. Mulle väga meeldib kokata Eriti kui saan midagi uut katsetada. Siiani on enamus toite tulnud maitsvad ka välja. Kartulit koorida ja keeta ning tomati-hapukooresalatit kõrvale teha, oskab vast igaüks, seega see pole tegelikult mingi kunst. Mulle isiklikult meeldib rohkem valmistada kastmeid. Nüüd olen proovinud hakata ka jälgima palju ma süsivesikuid ja rasvasid tarbin ning mitu kalorit olen päeva jooksul söönud, kasutan selle jaoks telefoni äppi. Kaaluprobleemi ...
Milleks meile emakeelepäev? Keel on suhtlusvahend, ilma milleta me ei suudaks oma liigikaaslastega mõtteid vahetada ega informatsiooni saada. Nagu me teame kasutavad loomad kõikvõimalikke häälistsusi ja kehakeelt, et anda või saada teavet ümbritseva keskkonna kohta. Inimesed kasutavad teistega kommunikeerimiseks keelt suhtlustasandil, mis annab meile loomade ees eelised, sest me saame informatsiooni kiiremini kätte kui nemad ja me suudame laskuda oma kõnes pisidetailidesse, kui loomad suudavad edastada teavet vaid pinnapealselt. Keel on kui kultuur, mis käib rahvaga kaasas. Tihtipeale räägivad tänapäeval lapsed sageli seosetut ja arusaamatut juttu kasutades emakeele asemel slängi. See paneb paljud eakamad inimesed muretsema, mis saab vanadest kommetest, keelest ja kultuurist, mida meie esivanemad austasid, tulevikus. Laps õpib maailma mõistma ja mõtestama just emakeele najal. Seega on vajalik teha selgitus...
Õpetajate päev Türi Põhikoolis 5.oktoobril peeti rahvusvahelist õpetajate päeva, mille raames andsid tunde iga kooli kõige vanemad õpilased. Türi Põhikoolis andsid seega tunde üheksandikud, ning appi tulid ka Türi Ühisgümnaasiumi kaheteistkümnendikud. Tunnid Türi Põhikoolis olid sel päeval lühendatud ning sellele järgnes aktus õpetajatele. 5.oktoober on ülemaailmasetele haridusasutustele tähtis päev, see on päev, mil väärtustatakse õpetajaid ja nende tööd. Türi Põhikoolis olid 1.-6. klassile tunde andmas Türi Põhikooli üheksandikud ja 7.-8. klassile andsid tunde Türi Ühisgümnaasiumi kaheteistkümnendikud. Hommikul tulid kooli nn libaõpetajad (üheksandikud ja kaheteistkümnendikud), kes pidid hakkama oma kooliõdesid-vendi õpetama. Toimus kuus lühendatud tundi (tunni pikkus oli 30 minutit), ning sellele järgnes pidulik aktus õpetajatele. ´´Tunnikorraga võib rahule jääda. Kõige probleemsemad tundusid oleva...
MAIDLA KOOL LUULEKOGU ANALÜÜS Ernst Enno Koostaja: Helen Kont Juhendaja:Kätlin Sass Maidla 2013 ERNST ENNO Ernst Enno oli Eesti luulekirjanik, kes elas aastatel 8. juuni 1875 kuni 7. märts 1934. Ta sündis 8.juunil 1875. aastal kõrtsimehe pojana. Inimesena oli Ernst Enno kinnise iseloomuga, tagasihoidlik, lihtne, heatahtlik, ülimalt hoolas ja kohusetundlik. Ta ei surunud oma arvamust peale ja kirjatöö oli talle väga tähtis. Koolipoisina oli Ernst väga vallatu ja kärsitu. Tundides ta rahmeldas väga palju ja jalutas mööda klassi ringi. Õpetaja ütles, et ta on suurte annetega, aga üks vallatumaid õpilasi koolis. Vahel juhtus ka, et Ernst sai ühe semestri jooksul kuus korda vitsa. Koolist vabal ajal meeldis Ernstile olla looduses. 1896. aastal asus Ernst Enno õppima Riia polütehnikumi. Talle meeldis lugeda ja käia ülikooli õpilaste kokkutulekut...
Politseinik Amet või Eluviis Tänapäeva maailm on täis mitmesuguseid ohte. Pidevalt on liikvel kurjategijaid roimareid, vargaid ja muid sulisid, kes seadust rikkudes ning teiste inimeste arvelt näiteks enda materjaalseid või ka harvemal juhul psühholoogilisi vajadusi rahuldavad. Selliste kurikaelade tabamiseks ning ühiskonnas heaolu ning korra säilitamiseks on loodud mitmeid korrakaitseorganisatsioone, sealhulgas ka politsei. Politseinik on tavaline inimene, kellel on tähtis, ohtlik ning tänapäevases maailmas väga vajalik töö. Päevast päeva tuleb kokku puutuda igasuguste kaasaegse ühiskonna probleemidega kuskil on keegi poodi või panka röövinud, kellegile kolki andnud või hoopistükkis ära tapnud. Korrakaitsja ülesanne on selliseid kurikaelu leida, nende süüle kinnitust saada ning oma tegude eest maksma panna. Korravalvuriks olemine ei ole üldsegi lihtne see nõuab väga palju pühendumist ning kesk...
Üks ilus päev Kõik peavad ilusat päeva selleks, kus nad saavad tegeleda sellega, mida nad ise tahavad ja piirduvad sellest, mis neile on tähtis ja vaialik. Inimene arvab, et kui saab oma rahuldused rahuldatud, et siis on kohe parem päev ja ei ole enam probleeme. Aga paljude jaoks on ilus päev palju enamat kui mingite tähtsate asjade saamine, mida oli vaja vaid nende jaoks on näiteks ellujäämine, perekonna rahulolu, tervis ja hea enesetunde loomine, aitamine. Kui inimene ei pea muretsema sellepärast, kui tuleb maavärin ja kuhu ta edasi läheb, mingi haigus on küljes, aga ta ei nakatu, ei pea muretsema, et keegi tema elu kallale ei kipu,siis Inimesel on hea enesetunne ja ei ole midagi enamat vaja, et oleks üks tore ja hea päev. Millline päev oleks, kui telekast ei kuule enam sõja uudiseid? Internetist ei loe, et keegi pani käe külge endale kiusamise pärast? Ei ole enam mingit rassisimi ja inimesed toetavad ükstei...
Kuidas me peaksime elama? Inimestel on väga erinev arusaam sellest, kuidas me peaksime elama. Iga inimesel on erinevad väärtushinnangud ja eesmärgid. Ühtede jaoks on tähtis elada usk ning teha kõike vastavalt oma uskumusele. Teised aga arvavad, et iga päev tuleb elada nagu see oleks viimane ehk tuleb koguaeg lõbutseda ja ,,tuleb elult võtta kõik, mis võtta annab." Mõne jaoks on jälle esmatähtsad suhted lähedaste ja sõpradega. Kuid kuidas siis oleks kõige parem elada? Inimesed peaksid elama nii, et nad oleksid õnnelikud. Igapäevane pidutsemine ja raha ei tee tavaliselt inimesi jäädavalt õnnelikuks ega muuda elu veel elamisväärseks. Kuna aga alati ei teata, mida elult tahetakse või mis on õnn, siis tulebki seda otsida. Otsides võidakse küll vigu teha, kuid neid ei tohiks karta. Vigadest õpitakse. Pealegi kui juba oma õnn leitakse, siis muutuvad need vead õnne kõrval tühisteks. Tuleks paika pann...
Tähtis päev Ühel ilusal pärastlõunal avas noormees nimega Paul oma silmad. Nühkides kahe käega oma silmi, et pilk selgeks saada, vaatas ta kella. Südapäevast oli möödunud tund aega. Seda märgates ajas poiss end jalule ning suundus kiiruga vannitoa poole. Poolel teel minestas ta kohutavalt lõhkuva peavalu tõttu peaaegu ära. Vannituppa jõudes pesi ta kõigepealt oma suu ja hambad võimsast katukihist puhtaks. Seejärel külm duss, kaks tabletti peavalu vastu ja klaasike külma vett. Vaeveldes kümnepunkti pohmelli käes, oli juba kange kohv valmimas ning hakatud end laua äärde sättima. Halva enesetunde pärast polnud, aga söömine kuigi meelas tegevus. Kurki viilutades meenus Paulile, et oli lubanud end sõbrale kolimisel abiks olla alates päikesetõusust. Suures meeleärevuses kugistas ta terve võileiva kurgust alla ning lonksas tassipõhjast viimase lonksu kohvi. Hilinenud tunde oli kogu...
Minu esimene koolipäev Meie kõigi elu üks tähtsamaid sündmusi minu arvates on meie esimene koolipäev- päev mil me tõstame oma jala esmakordselt koolimaja uksest sisse õpilastena. See päev jäi mulle alatiseks meelde. Oli imeilus 1.septeber, päike säras taevas ja linnud siristasid. Ma ärkasin ja ma teadsin ,et see tuleb üks tähtis ja uhke päev. Selle varasügisese ilma keskel astusin ma õue, seljas ülikond ja käes lilled oma esimesele õpetajale. Sammusin koos venna, ema ja isaga autosse. Korraga olingi jõudnud oma uhke koolimaja ette. Astudes autost välja ja kõndides uhkelt sirge seljaga kooli poole polnud mul õrna aimugi mis mind ees ootab nii sel päeval, kui ka järgneva vähemalt üheksa aasta jooksul. Astudes koolimajja juhatas ema mind minu kõige esimesse klassiruumi- see oli võimas. Korraga sammus mu ette minu klassijuhataja, kellele ma ulatasin ka lilled. Koos oma õpetaja ja klassikaaslastega läksime me kooli aulasse, ...
INTERNET ON TÄHTIS! KUI TÄHTIS ON INTERNET MINU VANUSTELE INIMESTELE? VÄIDE SELGITUS TÕESTUS JÄRELDUS Mina kui kaasaegne inimene kasutan internetti, ehk netti iga päev. Juba hommikul vara abikaasa klõbistab arvuti taga, et uudiseid lugeda ja vaadata. mis ilma päevaks lubatakse, et siis teab, kui pikalt tööl läheb. Neil on tööjuures kombeks võetud hommikul lahata uudiseid, et keegi ei jää rumalaks, kuigi kuuldu järgi seda ikka juhtub. Tänapäeva inimest ümbritsevad igal pool arvutiteenindus, nutitelefonid, televisioon ja kauplused. Tänapäeval meie ühiskonnas elu ilma internetita ei kujutaks ette, sest kõik kauplused ja pangad, isegi transport ja põllumajandus, kasutavad interneti tehnoloogiat. Tähtis on juba sellepärast, et kõik värsked uudised on kodus tasuta, ei pea poest ostma igasuguseid retseptiraamatuid, iga erinevaid masinaid saab tundma õppida ...
KÕIGE ILUSAM INSTRUMENT Ajakiri ,,Erziehungskunst" juuni 2010 KES LASTEAIAS LAULAB, EDENDAB KÕIKI MEELI. Neid inimesi, kes laulavad, imetletakse teiste poolt. Laulmine on vahend, mille kaudu saab emotsioone väljendada. Poppstaarid pidutsevad, ooperidiivad juubeldavad. Paljud lasevad end päev läbi popplauludel saata, aga ise laulda usaldavad vähesed. Peredes lauldakse järjest vähem. Positiivse suhtumise juured lauluhäälde peituvad varases lapsepõlves ja lasteaiaeas. Mis tähtsus on laulmisel lasteaialastele, sellest kirjutavad muusikapedagoog Annette Mangold ja waldorfkasvataja Karin Bierich-Schopmeyer Saksamaalt. Kui lapsed hommikuti lasteaeda saabuvad, kus juba lauldakse, on nad juba koheselt liitunud ühise laulmise ja ühise tegevusega. Kes laulab, sellel töötab kogu keha. Kogu inimene (Person per-sonare: durchklingen läbi kõlama) on kujundatud ja mõjutatud laulust. Laulmise ajal on meie keha in...
Iga laps vajab kodu ! Lugupeetud lugejad .! Ma tahaksin teile rääkida ühest väga aktuaalsest teemast.Nimelt kodust.Me võtame iseenesestmõistetavalt , et meil kõigil on koht kuhu pärats kooli või tööd minna. Aga kui palju me mõtleme nende peale, kellel see koht puudub.kui ei ole kodu, kus sind ootab pere, kui ei ole oma tuba, oma riidekappi, ei ole söögilauda maitsvate toitudega .Kus need lapsed ööd veedavad ?Millest saavad jõudu , et elus hakkama saada?Kui teie tutvusringkonnas ei ole kodutut last siis ei tähenda see seda, et neid üldse ei ole olemas . Ma tahan sellega öelda seda , et me peame oskama rõõmu tunda sooja toa üle , armastava pere üle , kõigi nende võimaluste üle mida pakub meile kodu.Me ei pea külmetama keset talve kangialustes, me ei pea tundma tühja kõhtu. Meil on olemas televiisor ja arvuti , me saame kutsuda endale külla sõpru.Meil kõigil on koht kus pesemas käia ja me käime...
Heategu läbi minu silmade Olen unustanud, kui tähtis on elu väljaspool minu maailma. Kui tähtsad on inimesed siin maakeral minu ümber. Selle kiirelt areneva tehnoloogia, globaalse soojenemise ja igapäevase õppimise või töötamise kõrvalt tuleb endale tihtipeale meelde tuletada, et just rahvas on see, kes mind toetab ning aitab toime tulla asjadega, millega ma üksi olles hakkama ei saaks. Me oleme harjunud, et meil on iga päev kõik olemas ning ei mõtle, mis homne päev toob, sest midagi hullu see tuua ju ei saa. Sööme, joome, magame, ühesõnaga elame. Ja mitte ükski tegur ei viita halvale elule ega probleemidele. Kui siis ainult need, mis me ise endale välja mõtleme või pisiasjad, millest laseme end lihtsal moel häirida. Kui aga panna kõrvale meie igapäeva probleemid ning need, mis toimuvad väljaspool meie suurt "egomulli", tuleb meelde, kui südametud me oleme olnud, kui enesekesksed ning egotsentrilised. Me mõtleme end ...
Otepää Gümnaasium Kristjan Marcus Sulaoja 8.b klass VASE, RAUA JA ALUMIINIUMI KASUTAMINE IGAPÄEVAELUS Loovtöö Juhendaja: Mariana Naaber Otepää 2016 SISUKORD ....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................... 4 1.Ülevaade kirjandusest.................................................................................5 1.1.Vask........................................................................................
Kallid esimese klassi õpilased! Taas on suur suvi käest lipsamas ning algamas paljutõotav sügis. Koolimajad on avanud oma uksed nii vanadele tuttavatele nägudele kui ka alles esimest korda kooliteed ettevõtvatele lastele. Esimesel koolipäeval on raske öelda, kes rohkem elevil on lapsed või vanemad. Eriline tähtpäev on ta siiski. 1. september on teadmistepäev ning tähtis päev paljudele inimestele nagu õpilased, õpetajad, professorid, üliõpilased, lapsevanemad ning üleüldse nendele, kes töötavad kõikvõimalikes õppeasutustes. Selle päeva peategelased on siiski õpilased ning eriti esimesse klassi astujad. See on päev, kui laps teeb oma esimesed sammud iseseisvuse poole, saades endale väärika tiitli ,,õpilane" ja hakates endasse vaikselt tarkust sisendama. Iga ranitsasse laekunud koolitarbega lähenes kool tasa, vargsi kuni lõpuks oligi viimase augustipäeva õhtu ning hommikuse aktuse puhuks said kõik riided mitu korda üle kontrollitud. ...
Miks on õppimine tähtis Lugupeetud Õpetaja ja head klassikaaslased. Mina räägin täna teile sellest, miks on vajalik koolis käia. Õppimine on elualuseks. Minu arvates on õppimine teadmiste omandamine iseenda jaoks. Iga päev, iga minut, iga sekund õpid sa midagi juurde ja kõik vaid enda jaoks, mitte keegi ei saa õppida sinu eest. Õppimine on vajalik. Õpi ja ära lase õpitul ununeda. Inimene õpib kogu elu ütlevad targad. Sellega vist nõustuvad kõik. Kuid mis on õppimine? Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad Õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid koolipingis omandatuga, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on uute kogemuste saamine. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Kõi...
,,Tähtis Päev" A.H Tammsaare Tegelased: Karjapoiss; ema; preester; Juhku Kuusik Sisu: Karjapoiss oli harjunud elama tavalist ,lihtsat ja töökat elu ,kuid nelipühade alguses andis saunavanamees talle hea karjatamise töö eest 20 kopikat. Ta sai omale uued riided ning läks kirkusse. Ta nägi ka seal uhketes riietes inimesi. Hiljem ronis ta koos teise poisiga kiriku torni ja sai kiriku preestri käest õiendada. Koju jõudes oli tal hommikul saadud hea tuju täiesti nulli viidud. Päev veel kestis ,aga ta ei osanud valida, mida teha. Ta ei tahtnud enam midagi, kuna ta oli saanud juba piisavalt kõike. Ta läks metsa ja hakkas nutma ,laskes enda kinnised emotsioonid välja. Põhjust ta ei teadnud. Kas see oli üleväsimus? Kas see oli temaga pahandamine kirikus? Kas see oli tema uhkus? Võib-olla oli see hoopis tema tänulikkus ,kuid seda ta ei teadnud. Segadus oli see ,milles ta oli. Tal ...
Meedia positiivne ja negatiivne mõju Meedia on viimase sajandi üks arenenumaid valdkondi. See on vallutanud suure osa maailmast ning võib väita, et meedia käes on võim ja teave. Meedia kajastab sündmusi erinevalt ning igaüks peab ise valima katkematust infost vajaliku. Me puutume iga päev kokku ajakirjandusega, millel on suur võim inimese üle. Millised on nüüdisaegse maailma meedia positiivsed ja negatiivsed küljed? Meedia areng on soodustanud sõnavabadust. Tänapäeva teabevahendajad on palju aidanud kaasa võimalustele edastada lihtsalt ning mugavalt erinevate inimeste arvamusi ja seisukohti. Meedias võib vabalt avalikustada pilte, informatsiooni, jagada teistega mõtteid ning avaldada oma hinnanguid kõige suhtes. Eesti Vabariigi põhiseaduses § 45 on kirjutatud, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Lisaks Eestile on veel palju ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus Bruno Meder RP131 LÕUNA-KOREA Referaat Juhendaja: Ester Raiend Tallinn 2013 SISUKORD 1Üldine taustinfo......................................................................................................................... 1.1Pealinn................................................................................................................................ 1.2Rahavastik ja religioon....................................................................................................... 1.3Riigikeel............................................................................................................................. 1.4Raha......................................................................................................................................
Godot'd oodates S.Beckett "Oodates Godot'd" on raamat, kus kaks meest Vladimir ja Estragon ootavad külatee ääres puu juures Godot'd, keda ei paista tulevat. Oodates nad räägivad, vaidlevad, söövad ja arutlevad enesetapu üle. Vladimir on rohkem mõtisklevam ja arutlevam tüüp, kuigi samas rahutu ja ei suuda ühe koha peal püsida. Estragon on see vastu lapselikum ja rahulikum. Estragon püsib koguaeg lameda kivi lähedusse. Oodates Godot'd seal puu juures, lähevad neist mööda esimesel päeval Pozzo ja Lucky. Pozzo on tähtis ja suursugune isand ning Lucky on ori, keda koheldakse, kui koera. See suhe meenutab tänapäeva sotsiaalelu, kus rikkamad inimesed peavad end teistest peajagu kõrgemaks ja suhtuvad vaesematesse inimestesse kui orjadesse. Samuti peegeldub sellest natuke rassismi: mustanahalisi on peetud rojadeks, samuti ka eestlasi, kes varasematel aegadel o...
Andmeajastu inimlik pale Andmete kogus, mida me iga päev toodame, on tõeliselt murettekitav. Iga päev kogutakse andmeid umbes 2,5 quintillionit baiti. Me ei suuda ette kujutadagi, kui tohutu hulga andmeid me iga päev toodame. Meie käsutuses on nii palju teavet, iga kord kui sisestame otsingumootorisse mingi sõna või küsimuse, oleme juba loonud andmeid. Samal ajal kui 77% otsingutest viiakse läbi Google'is, viiakse ka läbi palju otsinguid teistes otsingumootorites. Maailmas viiakse läbi 5 miljardit otsingut päevas. Väga palju infot luuakse just sotsiaalmeedias. Facebook on kui tehing oma andmete jagamiseks kogu maailmaga. Facebookis on 2 miljardit aktiivset kasutajat ning Facebook on endiselt suurim sotsiaalmeedia võrgustik. Iga sekundi jooksul on loodud viis uut Facebooki profiili. Ühe päeva jooksul laaditakse üles rohkem kui 300 miljonit fotot. Iga minut postitatakse 510 000 kommenta...
Ükskõiksus on kuritegu Kuritegu, mis see on ? Iga külje pealt erinevas tähenduses, igaühe jaoks erinev mõiste. Kuritegu on millegi toimepanek seaduse vastu. Ükskõiksus selle kõrval vaid inimeste emotsionaalne seis. Kas saab inimese emotsionaalne seis olla seaduse vastane kuritegu ? Me kõnnime igapäev ühte rada, elurada. Iialgi ei suuda me vaadata homsesse ja näha ette asju, mida võiksime oodata. Iga viimnegi päev on meie jaoks tähtis, tähtis oma sündmuste ning eesmärkide poolest. Meid on palju ühesuguseid, kahe jala ja kahe käega. Ümbritseme teineteist igapäev sisimas täis emotsioone ning näidates ja elades neid üksteise peal välja.Igaüks meist kingib kellegile midagi igapäev oma hoole ja armastusega, oodates sarnast tegu ka vastu saada. Kunagi ma kuulasin ära oma lähedasi, kes seda vajasid ning aitasin neid, tehes kõik mis minu võimuses oli. Ma tegin seda teades, et kunagi vajan ka mina endakõrvale kedagi, kes ulatak...
Meie homne päev. Homne päev on tulevik. Parema ja turvalisema tuleviku nimel peame vastu võtma õigeid otsuseid, tegema tööd juba täna. Isegi tänasest jääb väheks. Alustada tuleks minevikust, sest ka eilsed valed teod maksavad kätte homme. Mida peaks tegema, et homset paremaks muuta? Oma tuleviku kujundamine sõltub suures osas inimesest endast. Millised eesmärgid on püstitatud, mida elult oodatakse, mis pakub rahulolu ning teeb õnnelikuks need probleemid saab igaüks ainult ise enda jaoks kehtestada. Noorel inimesel on tihti raske mõista, et eile või täna tegemata jäetud tööd, õppimata ülesanne välistab mitmeid võimalusi homme. Tihti ei oska inimene ise teadvustada, millised on tema tugevad ja nõrgad küljed. Lähedane sõber võib olla sellisel juhul heaks nõuandjaks. Ma võin ju mõelda, et oskan hästi klaverit mängida ja võiksin tulevikus tegeleda just muusikaga, kuid mingi osa minu ajus siiski ka...
Pikamaajooks Jooksutreeningud on erinevad vastavalt valitud distantsidele. Kui sprinterid teevad rohkesti jõu ja plahvatusliku kiiruse treeninguid, siis kesk- ja pikamaa jooksjad arendavad jõusaalis natukene teisi lihaseid. Sprinterite treeningud põhinevad kiirusele ja plahvatuslikkusele. Pikkamaad joostes on aga tähtis suuremad mahutreeningud, mis tuleb aastate peale ratsionaalselt ära jagada, et organism harjuks pikema kurnava pingutusega. Tuues näiteks Lasse Vireni treeningkava 1971 aastal, siis oli tema treening suunatud vastupidavusele. Esimesed kolm kuud läbis ta 610, 609, 743km, sellest aeroobse töö osakaal oli 72- 78%. Aenroobse töö osakaal 12-22%. Jõusaal 5-6% treeningust, lisandudes väheke rütmi ja kiirustreeninguid. Teisel perioodil ehk kahe kuu jooksul 1972 läbis ta 834 ja 759 km, aeroobse töö protsent oli 70%, langes jõutreeningu osakaal 1-3%. Võistlusettevalmistus periood 1972.a....
Käesoleva teema olulisemad mõisted 1) Jätkusuutlik turism Jätkusuutlik turism turism, mis ühel poolt kaitseb tänast turisti ja võõrustavat regiooni ja teiselt poolt tugevdab tulevikuvõimalusi (Eesti Ökoturism: http://klaster.ecotourism.ee/okoturism/) Turism, mis on majanduslikult võimekas, kuid ei riku ressursse, millest ta on tulevikus sõltuv- füüsilist keskkonda ning võõrustava kogukonna sotsiaalseid suhteid. Eesmärgid: · saada majanduslikku kasu turismikoha toimimisest · toetada kohalikku kogukonda ja kultuuri · kaitsta ja edendada ehitatud ja looduslikku keskkonda Võtmeküsimus on jätkusuutlik kohalike ressursside kasutamine: tööjõud, loodus-, ajaloo- ja kultuuriressursid, toiduained, ehitus- ja muud materjalid, oskusteave. Kohalike ressursside ja toodete maksimaalne otstarbekas kasutus tähendab eelkõige senisest suurema tulu jäämist piirkonda, väiksemat vajadust importkauba järele ja teenuste müügist...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond BRASIILIA Referaat Juhendaja: Ester Raiend Tallinn 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. ÜLDINE TAUSTAINFO..................................................................... . 4 1.1. Üldine informatsioon....................................................................... 4 1.2. Ajalugu.......................................................................................4 1.3. Poliitika.......................................................................................5 1.4. Pühad ja tähtpäevad.........................................................................
Küsimustik: "Kas sa sööd õigesti?" Tervislik eluviis pole mitte ainult füüsilise vormi säilitamine, sporti tegemine, vaid ka toit, sest "me oleme, mida me sööme". See sõnum peegeldab lühidalt probleemi olemust. Meie keha rakud on varustatud energiaga ja on valmistatud toidust, mis on saadud toiduga. Kui toit sisaldab kõiki keha jaoks vajalikke orgaanilisi ja mineraaltoitaineid, siis on inimene alati tervislik. Kuidas sa sööd? Katsetage ennast rohkem teada saada, täites küsimustiku. Vastake testi küsimustele ükshaaval. Pärast iga küsimuse hoolikat lugemist valige üks kolmest (kahest) vastusest, mis on teile tüüpiline. Valitud vastuste arv summeeritakse ja võetakse punktide arv. 1. Mitu korda päevas sa sööd? 1. 3-5 korda 2. 1-2 korda 3. 7-8 korda nii palju kui ma tahan. 2. Kas olete hommikusööki kodus enne koolist lahkumist? 1. Jah, iga päev 2. Mõnikord ei ole mul aega 3. Mul ei ole hommikusööki. 3. Mida valite rikkalikku hommikus...
NARVA EESTI GÜMAASIUM Essee ,,Juudi tänapäeva elu" Õpetaja: Villu Jürjo Õpilane: Silver Peusa NARVA 2009 Juut tänapäeval Judaism e. Juutlus on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon. Mis on loodud Vana Testamendi põhjal. Judaism on tähtsaim religioon Iisraelis. Juutide usu rajajaks peetakse Moosest ning juudi usk eeldab seda, et inimene peab kinni kümnest käsust. Üldjuhul peetakse juudiks inimest, kelle ema on juut või kes on kasvatatud või elab juutide kommete järgi. Hiljuti hakati lugema juutide hulka ka neid, kelle isa on juut ja ema mittejuut. Kui juut ei täida enam judaistlikke kombeid, peetakse teda siiski juudiks. Kui juut ei usu enam jumalat ning muutub ateistiks, loetakse teda siiski juutide kogukonna liikmeks, kui aga juut pöördub mõnda teise usku (nt. Kristlus), siis teda ei peeta enam...
Eesti elab Lp. Siin viibijad. Ma loodan, et Teie päev on sama rõõmsalt ja edukalt läinud, kui minul. Aga küsimus on selles, kas Eesti elab või on juba aastaid olnud tähtusetu Meile. Selles küsimuses oskad ainult Sina ise vastada. Kas Sina oled oma Maad väärikalt kohelnud. Nii mõnigi Teist mõtleb nüüd, kas Eesti on mulle tähtis. Miski pärast ütled sa ise endale on küll, aga kas tõesti on – Kui Eesti ongi Teile tähtis, miks on paljud-andekad loomeinimesed, arstid, oskustöölised ja teisedki Meie maalt lahkunud. Jah, Teil on õigus, et välismaal saadakse parem haridus, aga ka Eestis püütakse selle nimel. Võõralmaal on ka lihtsam leida tasuvat töökohta. Võib juhtudagi, et koristaja tööpalk on suurem, kui Eestis õpetajal. Nii rännataksegi Eestist välja. Meil on oluline Eesti, tahame siin elada, tuleb kõigil algul end ise muuta nagu ütlebki vabariigi president Eesti 94. tähtpäeval „Meie üheskoos oleme Eesti“ . Eesti on 20.saja...
Iseseisev töö nr 1 Üldgeograafia Kokk- III kursus Teema: Maa kui süsteem Tähtaeg: 7.Okt. 2009 1. Mis on süsteem? Süsteem on Maa. 2. Mis on galaktika? Meie Päike kuulub hiiglasuurde tähesüsteemi, mida nimetatakse galaktikaks ehk eesti keeles linnuteeks. 3. Kui suur on tähtede arv Galaktikas? Tähtede arv selles on 100 150 miljardit. 4. Millised on galaktika mõõtmed? Selle ketta läbimõõt on umbes 100 000 valgusaasta ja paksus 12 000 valgusaastaks. 5. Mis on Päikesesüsteem? Päikese ümber tiirlevad kaaslased planeedid, mis kokku moodustavad Päikesesüsteemi 6. Milliseid taevakehasid nimetatakse planeetideks? Maalt vaadates on suurema osa taevakehade asend taevad suhteliselt püsiv, mõned on aga pidevas liikumises. Neid taevakehasid, mis päev-päevalt oma ...
Mis on muusika? Muusika on kunst. Kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma. Muusika abil saab helilooja edasi anda oma tundeid, emotsioone, arvamusi. Kuulaja saab muusikat kuulates tunnetada ja aru saada helilooja tunnetest, mõttest mida helilooja tahtis edasi anda. Kui helilooja ja kuulaja tunded on samad, kuulajale meeldib see muusika. Erinevatel elu hetkedel elab inimene läbi palju emotsioone. Tal muutub tuju, enesetunne ja arusaam maailmast ning sellepärast tema muusika eelistused muutuvad. Raske on kindlalt öelda milline muusika on hea ja milline halb. Rahulik, vaikne ja loodushelidega instrumentaalmuusika sobib ideaalselt näiteks mediteerimiseks. Kuid see pole absoluutselt sobilik muusika, kui sa tahad tantsida. Tantsimiseks on vaja erinevat muusikat erinevate inimeste jaoks. Näiteks noortele meeldib rütmikas, energiline, kiir...
Kristjan Jaak Peterson (14.03.1801 4.08.1822) Päritolu Sündis 14. märtsil 1801.aastal Riias Suguvõsa ja tema isa Kikka Jaak pärit Viljandimaalt Talupoja päritolu Haridus On käinud Jakobi algkoolis, Riia kreisikoolis ja 1815. aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi Tal oli erakordne keeltehuvi (väidetavalt oskas nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt) Haridus Gümnaasiumis tekkis Pidas kõige tähtsamaks soov saada misjonäriks, emakeelt mis innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli 1819. aastal astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda 1820. aasta kevadel katkestas õpingud Misjonär kristluse levitaja Lõpuaastad 1820. aasta kevadel läks tagasi Riiga, kus hakkas tunde andma Lootis välismaal jätk...
Koostaja. Kadri Traditsioonilised pulmad Eestis Pulmapidu Pulmapidu kestis mitu päeva Sisaldasid arvukaid õnne- ja viljakusrituaale Eesti pulmad oli nii nimetatud laulupulmad Mõrsja valimine oli lihtne Valiti sobiv tütarlaps Tütarlapse nõusolek ei olnud tähtis Mõrsja kas osteti või rööviti Vanematel tuli abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata Pulmade toimumine Pulmad kestsid mitu päeva- tavakohaselt 3-4 päeva Pulmad peeti tavaliselt talvel Tavaliselt algasid pulmad neljapäeval ja lõppesid pühapäeval Uuemad pulmapeod algasid esmaspäeval ja lõppesid neljapäeval Pulmadega seotud tegevused Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega Peig sõitis esimesel pulmapäeval mõrsja koju Selles viidi läbi palju rituaale nt: Vastastikune laulmine Sissesõiduloa kauplemine Mõrsja näha nõudmine, otsimine ja väljatoomine Kui pruut oli leitud, algas söömine Pulmade esimes...
Minu meediavaba päev Ülesande täitmine osutus oodatust raskemaks. Pean end inimeseks, kes ei sõltu väga suurel määral Internetist. Ma ei kasuta kunagi koolis oma telefoni Internetis seikemiseks. Siiski ei õnnestunud mul veeta päeva meediata. Mulle ei olnud see väga suureks üllatuseks, kuna teadsin, et meediata ei saa ma läbi kohe mitte kuidagi. Ärkamisest alates kuni koju jõudmiseni õnnestus mul katkestada igasugune side meediakanalitega. Samas ei osanud ma arvata, et koju jõudes ei ole see enam võimalik. Elutoas vaatas õde telerit ning hetkeks nägin kogemata minagi sealt parajasti jooksvat reklaami. Muidugi oli mul vaja ka käia eKoolis, et saaksin koduseid ülesandeid teha. Õhtupoole ei suutnud ma enam vastu pidada ning külastasin mõneks minutiks Gmaili ja Facebooki. Meediavaba päev erines minu jaoks kõige rohkem just selle poolest, et ma ei veetnud Internetis nii palju aega kui tavaliselt...
Nutiseadmed on sageli nuhtluseks Austatud kuulajad! Täna räägin natuke nutiseadmetest. Kuidas nad meie elu segavad, ja mis võivad olla tagajärjed kui pidevalt nutiseadmeid kasutada. See on tähtis teema, kuna enamus teismelisi ja väikseid lapsi kasutavad nutiseadmeid meelelahutuseks või niisama internetis surfamiseks ning ei tea mis võib nende tervisega võib juhtuda. Näiteks USA-s kasutab nutitelefone enam kui 60% inimestest ja tahvel arvuteid umbes 42%, see on väga suur arv kuna USA-s elab hetkel 318,9 million inimest. Kindlasti on nutiseadmete kasutajaid maailmas rohkem kui ainult USA-s, ka siin Eestis on suur arv kasutajaid. Aga mis tagajärjed ikkagi selle seadmel on? Esiteks koolis, sa ei suuda enam normaalselt õppida kuna sa pead koguaeg vaatama kas keegi laikis su pilti või komentaari. Räägid sõpradega läbi interneti, küsid mis nad teevad või mis nad pärast kooli teevad. Teiseks tänaval, see on juba ter...
Signe Pajunurm Rühm 031MT Nõuetekohaselt ja otstarbekalt korraldatud laomajanduse eesmärgiks on toorainete ratsionaalne kasutamine ning nende kvaliteedi säilitamine kuni tarbijale üleandmiseni. Märksõnadeks otstarbeka laomajanduse korraldamisel suurköögis on säästlikkus ja optimaalne varumine. Varumisprotsessi Vastuvõttu lattu Ladustamise tingimusi Ülevaadet laos olevast toorainest Toorainevarude planeerimisel ettevõttele arvestatakse: Kaubakäivet Menüüd Kaugust hulgiladudest Kohaleveoja säiltustingimusi Toiduainete realiseerimisaega Käibevahendeid Samuti on otstarbekas arvestada ka: Hinnasoodustusi Konkreetse tooraine defitsiiti tarnijate juures Kiiresti riknevaid toiduaineid tuleb varuda 12 päevaks või vastavalt nende realiseerimisajal Kuivaineid ja konserve võib varuda pikemaks ajaks Tarnijat (müüvat ettevõtet) valitakse tema kau...
Rooma religioon ja ristiusu (kristluse teke) Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud. Preestriks valiti inimest terveks eluks. Kõiki kombetalitusi tuli täpselt täita, et saada jumalate heakskiit. Preestrid andsid inimestele nõu. Kõige olulisem preester oli pontifex maximus ülempreester (keisririigi ajal kandis seda tiitlit keiser). Pontifex preester. Flaamen konkreetse jumala pühamu preestrid. Augur preester, kes tegeles ennustamisega. Ennustuskunst võeti üle etruskidelt, seepärast seda kutsuti ka terminiga Disciplina etrusca. Preestrite üheks ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Alguses oli Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta (355 päeva kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil e Kr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrir...
Mats ja vurle tänases Eestis Kõik me erineme üksteisest millegi tõttu. Meie iseloom kujuneb välja juba lapsepõlvest, kuna kõigi kasvatus ja elupaik on erinev. Väga suurt rolli mängib just piirkond, kus me üles kasvame. Lastevanematel on suur roll kujundamaks meie väärtushinnanguid. Tänapäeval jagunevad inimesed ühiskondlikult kaheks: maa ja linnainimesed. Kuid kummana oleks Eestis parem elada ja lihtsam elus läbi lüüa? Igal ühel on kujunenud erinevad väärtushinnangud. Kellele on tähtis raha, kellele sõbrad ja perekond. Enamjaolt on selleks perekond. Lapsele on väga tähtis, et temaga tegeletaks ja räägitaks. Lapsevanemad ongi need, kes kujundavad meie väärtushinnangud. Kui vanemad ei tegele oma lastega piisvalt, siis peab laps rohkem lugu sõpradest. Linnas elades on võimalus saada endale palju sõpru, kellega oma vaba aega sisustada. Maal on seevastu parimateks sõpradeks just vanemad. Näiteks enam...
Iga valik sulgeb mõne ukse. Me elame sellises maailmas, kus iga päev on vaja valida ja teha otsuseid. Sest igast otsusest või valikust sõltub mida võib edasi juhtuda. Miks me üldse valime mida meile teha või kellega suhelda ja nii edasi. Aga selle pärast, et me tahame elada ilma problemideta, aga valik mis oli tehtud meiega ,,lihtsalt, et oleks" võib tuua oma järgi väga tõsised tagajärjed. Maailmas on palju juhtumeid, millal vale valikku tõttu keegi suri või kedagit võeti vanglasse. On väge tähtis teha õiget valikud. Aga kust saada teada, et ma teen just õiget valikut? Kus on olemas need kriteeriumid? Igal inimesel on olemas oma arvamus kuidas peab välja nägema õige valik. Ja kui sa hakkad kuulama teisi inimesi, siis mitte midagi kasulikku see sulle ei too, sest sull peab olema oma pea. Kirteeriumid, et eraldada õiget valikud valest inimesele õpetatakse lastepõlvest. Ainult paljudel juhtumitel on väga raske le...
Aga mina arvan, et sport on inimesele väga tähtis Tänapäeva ühiskonnas ei märka paljud inimesed, kui kiiresti võib mitte sportimine muuta inimese keha ja vaimu. Samas on ka palju neid, kes viidavad päevas rohkem kui tunni sportides. Sport pole ainult füüsiline tegevus, vaid see hõlmab endas ka tervislikke elu- ja toitumisviise. Maailmas, kus inimestele tehakse väga palju asju nende eest ära ,on väga lihtne anduda mittetervislikele eluviisidele. Näiteks inimesed ei pea ise endale süüa tegema, vaid saavad hõlpsasti osta kiirrestoranidest kaloririkkaid eineid. Tänu elu lihtsusele ei pea nad ennast igapäevaselt liigutama rohkem kui toiduni ja tagasi ja seetõttu tekib ülerasvumine. Ülerasvumine on väga populaarne laste seas, kes veedavad palju aega televiisorite ja arvutite taga. Kui nad veedaks vähemalt pool oma kodus istutud ajast kasvõi õues lihtsalt jalutades oleks rasvunud laste hulk palju väiksem. ...
Arvestustöö nr. 2. AJA KASUTAMISE AUDIT AJA KASUTAMISE AUDIT Märkus 1: Vastavalt sellele, kas Te kirjeldate rohkem või vähem erinevaid tegevusi, võite tabeli ridasid juurde teha või ära kustutada. Märkus 2: Palun kasutage aja märkimiseks järgmist formaati: “tund:minutid”, näiteks 1 tund ja 30 minutit märkige 1:30 Ööpäevas keskmiselt Teie hinnang (liiga palju, TEGEVUSE NIMETUS kulutatud aeg vähe jms) või kommentaar (tundides:minutites ) Magamine 8:10 Magan nii palju kui jõuan, ...
Millist sõnumit kannab klassikaline ja millist nüüdismuusika? Muusika on üks väga tähtis ja suur osa iga inimese elust. Iga ühel on oma muusikastiil, mis meeldib ja mis paneb süda lööma kiiremine, mis tõstab meeleolu ning mis rahustab. Muusikastiile on muidugi tohutult palju alustades klassikalisest muusikast ning lõpetades hip- hopiga. Mõni stiil on täitsa uus, aga mõni on püsinud ning populaarne olnud läbi aegade. Klassikaline muusika on just selline muusika, mis oli, on ja jääb aktuaalseks igas ajastus. Klassikaline muusika kannab endas püsivad väärtused põlvkonnast põlvkonda. Klassika ei lähe kunagi moest välja. Seda kuulati siis ja kuulatakse ka nüüd. Klassika kannab endas ka ilu, seda igavest ilu, mis kajastub iga helilooja loomingus. Ainult klassikaline muusika kõlab kõige ilusamini orkestri esitamisel, siis võib seda jääda tundide kaupa kuulama. Ühesõnaga klassikaline muusika kogub endasse kõiki neid väärtusi, mis on õig...
,,Inimene on oma tegude summa.’’ (Jean-Paul Sartre) Inimesed seisavad silmitsi otsuste langetamisega iga päev. On küsimusi, millele on kerge vastust leida, kuid on ka selliseid, mis panevad endas kahtlema ning pikemalt järele mõtlema. Kuidas siis teada, milline valik on tähtsam ja milline vähem tähtis ning mille järgi saaks otsustada, kas tühipelgast mõttest peaks saama tegu? Mina jagaksin inimesed kaheks. On need, kes ei suuda ja ei tahagi ise ühtegi valikut teha, ning need, kes arvavad, et teavad kõike ning teevad alati õige valiku. Mõlema poole puhul tuleb valik alati langetada ning ei saa ettekäändeks tuua, et inimesel pole valikut, sest alati on mõni alternatiiv tegutsemiseks. Lisaks võib kartusi tekitada vastutuse võtmine tagajärgede eest, mis võivad osutuda negatiivseteks. Jah, tõsi, ei saa ette näha tulevikku, kuid see pole piisav põhjus jätta tegutsemata, kuna sellisel juhul jääks nägemata positiivsed tagajär...
Kuidas armastust hoida? Anna-Kristiina Rikmann 11a Armastust saab nii hoida kui ka lõhkuda. See, kuidas armastust hoida, sõltub paljudest asjadest ning armastajatest endist. Armastada on võimalik mitut moodi: armastada sõpra, sugulast ning loomulikult ka meest või naist. Mehe ja naise vahelises armastuses on minu arvates esikohal usaldus ning turvatunne, mis saadakse armastatuga koos olles. Palju loeb see, et kas inimestel on ühised huvid, hobid, tutvusringkond jne. Kuid kas sellest alati piisab, et kõik oleks ilus ja hea? Jah, vahel piisab kuid tihti jääb kummagi osapoole jaoks nendest tunnetest väheks. Minu jaoks on suhtes tähtis, et paar saaks omavahel rääkida ja suhelda, üksteisega oma rõõme ja muresid jagada ja koos ühiseid ettevõtmisi korraldada. Et armastus säiliks, peaks olema oma partnerile truu ning tema...
,,Läänerindel muutusteta" ,,Läänerindel muutusteta" on raamat, mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval. Perekond polnud enam sõdurile nii tähtis. Sõda oli teinud noortele justkui suure ajuloputuse ning muutnud nad isegi hoolimatuteks. Ehe näide sellest on raamatu minategelane Paul. Kui ta koju läks, oli tal loomulikult hea meel näha oma ema, isa ja õde. Kuid tunne, mis valdas teda kodus olles, polnud enam see, mis varem. Need kolm nädalat, mis ta oli kodus olnud, olid talle justkui piinavad. Kuigi ta sai olla oma perekonnaga, janunes ta sõjaväe järele. Puhku...
Tulevik ei ole loterii Tulevik ei ole loterii, sest hea tuleviku nimel peab väga palju pingutama. Mõned mõtlevad, et saab mis saab ning jätavad tuleviku küsimused juhuse hooleks, kuid leidub palju ka neid, kes näevad selle nimel väga palju vaeva. 1.Tähtis on alustada tulevikku õigesti, sellepärast et kui alustada algust halvasti, pole mõtet ka ülejäänust midagi tugevat ja püsivat mõelda. Keegi ei saa kindel olla, mis teda ees ootab, kuid igaühel on omad unistused, plaanid ja mõtted tuleviku suhtes, kuid nende täitumiseks peab endast kõik oleneva tegema. Tulevikku ei saa juhuse hooleks jätta, sest sellega võivad kaasneda väga halvad tagajärjed, mida hiljem võib kahetsema hakata. Kui on olemas kindel elusiht ehk eesmärk, siis on ka tulevik kindlustatud, sest eesmärgi nimel tehakse kõik. 2. Tihti mõtleme ju, et kõik, mis täna on valesti, võiks minevikus olla tehtud teisiti, hoidmaks ära seda, mille tulemuste üle nüüd kurdame. Tugeva põhj...
SIGNE KANGUR Vabadus kas illusioon? Iseenda ja teiste käitumisest arusaamine pakub kindlasti kõigile huvi. Igaüks on väikestviisi psühholoog, muidugi ka filosoof, arst jne. Arusaamine teiste käitumisest võimaldab ette näha, mida nad tulevikus võiksid teha, arusaamine iseendast ehk iseenda tundmine võimaldab valida sobiva elutee, õiged sõbrad, õige keskkonna. See on igaühe jaoks eluliselt tähtis. Arusaamine eeldab, et käitumine on seletatav. Seletatavus näib aga eeldavat seaduspärasusi. Kuid kas pole nii, et mis on seletatav, seda oleks võinud piisava teadmise puhul ka ette näha? Nii näib tõesti, et vabadus ja determinism välistavad teineteist. Oletame, et kehtib kõikehõlmav determinism ning vabadus on illusioon. Vabaduse illusioon tekib sellest, et me ei tunne piisavalt oma tegude põhjusi. Kui tunneksime, ei arv...
Tartu kutsehariduskeskus Kodumajandus Referaat MATI UNT Eliisa kurg KM-06 Tartu 2008 SISUKORD · Elulugu lk 3 · Tunnustused lk 4 · Teosed lk 4-5 · Kokkuvõte lk 6-7 · Teose tutvustus lk 7 2 Mati Unt (1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 19661972 Vanemuise teatris ning 19751981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 19922003 töötas Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseli...
annaabi.ee 
