Heategu läbi minu silmade (0)

Heategu läbi minu silmade
Olen unustanud, kui tähtis on elu väljaspool minu maailma. Kui tähtsad on inimesed siin maakeral minu ümber. Selle kiirelt areneva tehnoloogia, globaalse soojenemise ja igapäevase õppimise või töötamise kõrvalt tuleb endale tihtipeale meelde tuletada, et just rahvas on see, kes mind toetab ning aitab toime tulla asjadega, millega ma üksi olles hakkama ei saaks.
Me oleme harjunud , et meil on iga päev kõik olemas ning ei mõtle, mis homne päev toob, sest midagi hullu see tuua ju ei saa. Sööme, joome , magame, ühesõnaga – elame. Ja mitte ükski tegur ei viita halvale elule ega probleemidele. Kui siis ainult need, mis me ise endale välja mõtleme või pisiasjad, millest laseme end lihtsal moel häirida. Kui aga panna kõrvale meie igapäeva probleemid ning need, mis toimuvad väljaspool meie suurt “egomulli”, tuleb meelde, kui südametud me oleme olnud, kui enesekesksed ning egotsentrilised. Me mõtleme end heaks, me nimetame end heaks, kuid me ei pruugi seda olla.
Selle asemel, et püüda üha rohkem osta ja endale rabada, võiks mõelda tagasiandmise peale. Tüüpiline näide oleks siinkohal Aafrika lapsed või loomade varjupaigad. See on rumalus , kui öelda, et ma üksi ei saa midagi teha, sest nii mõtleb enamus. Me näeme mõnd kõutsu või hulkuvat koera ning mõtleme, kui kahju neist ikka on, kuid ei tee midagi selle heaks, et neil oleks mõnus paik, kus olla ning hea toit, mida süüa. Me lihtsalt ütleme paar armsat sõna, millest nad aru niikuinii ei saa ja läheme edasi, jätkame oma teed enda hubase ja toreda kodu poole - nii head me oleme.
Heategu ei pea alati olema mingi rahaline toetus või otsene heategevuslik annetus. Heategudeks saab nimetada ka kõige lihtsamaid asju. Näiteks klassikaaslase abistamine õppimises või vennale tee tegemine, kui ta haige on, samuti ka mõne armsa sõna ütlemine emale. See kõik teeb südame soojaks ning päeva palju päikselisemaks, isegi kui väljas on torm ning hallidel pilvedel ei näegi lõppu tulevat.
Õnneks on tegelikult niivõrd vähe vaja – väike heategu ning mõlemad osapooled on rahul, kuid ikkagi jääb küsimus: Mis siis takistab paljusid seda tegemast? Heategu ei pea väljenduma alati füüsilisel viisil, ka sõnad võivad vahel aidata rohkem kui mõni tegu. Tähtis on vaid, et see sõna või tegu oleks tulnud heast südamest nagu isuäratav pirukas otse ahjust , mille üle võib uhkust tunda kokk, kes sai hakkama millegi nii võrratuga ja ka sööja, kes on rõõmus, et sai seda suurepärast hõrgutist maitsa.