Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjaleLOE EDASI
0
Tuumajaamade ajaloos on juhtunud kaks suurt õnnetust, plahvatus Fukushima reaktoris aastal 2011 ja plahvatus Chernobyl’i reaktoris aastal 1986. Chernobyl’i katastroof tappis kokku 125 000 inimest ja see on ka maailma ajaloo kõige kallim õnnetus, mille kahjud on umbes 200 miljardit USD. Tuumajaamade ajalugu on olnud vaatamatu mõnele katastroofile positiivne, sest tuumareaktorite areng aitab toota väga suurel hulgal energiat, mille hind on küllaltki odav.
Tuumajaamade ehitamine on küll paeaegu kolm korda kallim (1900 eurot/kW ) kui põlevkivil töötavate elektrijaamade renoveerimine (650 eurot/kW ), kuid samas on kütusekulud rohkem kui kolm korda madalamad.
Tuumajaamad on keskkonnasõbralikud, sest nad ei saasta õhku väävli, lämmastik-oksiidide ja kasvuhoonegaasidega nagu süsinikdioksiid, mida põlevkivi põletamisel eraldub.
Tuumajaamad on paratamatult kõrge energiakontsen-tratsiooniga seadeldised, kus untsumineku tõenäosus on seoses ühte ruumiossa kontsentreeritud aine ja energia hulgaga.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.