Tuumaenergia Tuumaenergiast Aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda Tootmise aluseks on kasutatava kütuse neutronite ja aatomituumade omavaheline reaktsioon 1789 avastab Klaproth uraandioksiidi, sellega pannakse alus tuumaenergiale. Puhta uraani avastas Peligot aastal 1841. 1896 avastab Becquerel, et uraan kiirgab mingisugust kiirgust. Plussid - miinused Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kahjulikud mõjud Inimesele ohtlik kiirituse tõttu Kuidas üks tuumaplahvatus välja peaks nägema http://www.youtube.com/watch?v=6g68fMzFM98 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tuum.pdf http://et.wikip...
Tuumaenergia Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Tuumaenergia ajalugu on lühike. Martin Heinrich Klaproth avastas 1789. aastal uraandioksiidi. Metallilist uraani sai aga esimest korda alles Eugen Peligot 1841. aastal. 1896. aastal avastas Henri Becquerel, et uraan kiirgab mingisuguseid nähtamatuid kiiri, mis on võimelised läbima musta paberit ja põhjustama fotoplaadi tumenemist. Ta nimetas selle kiirguse uraanikiirteks. Samal ajal avastasid Marie ja Pierre Curie, et uraanikiired on omased ka mõndadele teistele ainetele ning nimetasid need kiired ümber radioaktiivseks kiirguseks. Alles 1939. aastal avastasid Otto Hahni ja Fritz Strassmann, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ning veel 2-3 neutronit, mis on võimelised teisi uraa...
Fissioon ja Fusioon Tuumalõhustumine Spontaanne Võimalik esile kutsuda ja ahelreaktsiooni kontrollida Keemiliste elementide isotoobid ehk tuumakütused U235/Pu239 Tuuma kasvades seoseenergia väheneb Elekter? Tuumaühinemine Energia vabaneb või neeldub? Looduslikult toimub tähtedes Tingimused Eeldused Coulomb'i barjäär Tuumajõud versus tõukejõud Ajalugu Selle potentsiaal teada juba 1920 neli H aatomit kaaluvad 0,7% rohkem kui üks heeliumi aatom Tähtede valgus tuleneb sellest masside erinevusest, võrrandi E=mc2 järgi Kuuma plasma kokkusurumise eksperimendid algasid Ameerika Ühendriikides juba 1938. aastal Tõsine uurimistöö Külma sõja ajal (vesinikpomm) Aatomid rahu nimel konverents (~1950) Energiabarjääri ületamise meetodid Vajalik on energia, mida saab anda mitmel moel: Tuumade kiirendamine Termotuumareaktsioon Külm tuumaühinemine katalüsaatorite abil Tuumade kiirendamine Aatomituumade kiirendamine elementaarosakeste kiirendis Osake...
Tartus secondary school of business Nuclear Power Helena Nulk form 11b Tartu 2009 Table of contents Introduction..........................................................................................................................................3 What is nuclear power?....................................................................................................................3 Nuclear life cycle.............................................................................................................................3 What is nuclear energy?...................................................................................................................3 What is nuclear fusion?....................................................................................................................4 What is ...
allveelaevadele. Tuumaenergia katab suurima protsendi kogu riigi elektrivajadusest järgmistes riikides: Prantsusmaa (~78%), Slovakkia ja Belgia (~55%), Rootsi (~50%), USA (~20%). Kuigi osades Euroopa riikides, nagu Saksamaa ning Austria , kaldub avalik arvamus tuumaelektrijaamade kasutamise vastu, viitavad arengud üldisele tuumaenergia kasutamise tõusule. Nii on näiteks Hiina ja India seadnud eesmärgiks oluliselt suurendada tuumaenergiast saadava elektrienergia tootlust, sama kehtib Venemaa, Brasiilia, Argentiina kohta. Ühtlasi kaaluvad esimese tuumajaama rajamist ka väga suur uraanimaagi kaevandaja Austraalia ning Põhja-Aafrika riigid. Fossiilsete kütuste hinna ning piiratuse tõttu avaldub taoline trend tõenäoliselt teisteski riikides. Tuumafüüsika kui teadusharu sündis koos radioaktiivsuse juhusliku avastamisega prantsuse teadlase Henri Becquereli poolt aastal 1896. Järgnevate aastakümnete jooksul on oma panuse
Tartu Kivilinna Gümnaasium Tuumaenergia TARTU 2008 Sisukord Tuumaenergia..............................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 2 Tuumaenergia mis see on?.......................................................................................................4 Tuumaenergia tootmine.............................................................................................................. 9 Statistika....................................................................................................................................12 Kokkuvõteks............................................................................................................................. 14 Kasutatud Kirjandus.......................
Uraan-235 aatomi tuum lõhustub, kui seda tabab aeglane neutron. Sealjuures eraldub uusi neutroneid, mis võib tekitada ahelreaktsiooni. Ta on ainus looduses olulises koguses leiduv isotoop, millel on see omadus; sellel põhineb ka tema kasutamine. Uraanist algab radioaktiivse lagunemise rida - uraani rida. Uraan Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad maailma tuumaenergiast. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet
TUUMAENERGIA Tartu 2006 Energia aatomitest · Tuumaenergiat saadakse peamiselt erinevaist uraaniisotoopidest, mis viiakse reaktorites kontrollitud ahelreaktsioonini (tuumade lõhustumine). Selle käigus eralduv soojus aurustab vee ning tekkiv aur käivitab energiat tootvad turbiinid. 1934 avastas Enrico Fermi, et kui uraani neutronitega pommitada, siis uraani aatomid lõhustuvad ning lõhustumise käigus vabaneb energia. · Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Tuumakütuse tsükkel · Kõige rohkem on tuumaelektrijaamu USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). · Rohkem kui poole oma elektrist saavad tuumajaama- dest Prantsusmaa, Leedu, Slovakkia, Rootsi ja Belgia. · Kilovatt-tundidelt on suurimad tuumaenergia tootjad USA (782 mld kWh), Prantsusmaa (430,9) ja Jaapan (280,7). · Tuumaelektrijaamades toodetakse 17% kogu maailma elektrienergiast. · Suurim ...
Tuumaenergia Cattenomi tuumajaam Prantsusmaal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis on tuumaenergia? Tuumaenergiat saadakse kontrollitud tuumareaktsiooni käigus. Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese kokkupõrge, mille käigus tekkib tuumalõhenemine ning energia vabanemine. Tuumaenergia avastas prantsuse füüsik Henri Becquerel 1896. aastal. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid Tuumalõhenemine Click to edit Master text styles Secon...
Tuumaenergia Tuumajaamad maailmas Tuumareaktorite sünni aeg on 1960.aastatel. Tänapäeval on 30 riigis käigus 439 tuumareaktorit. Enim reaktoreid USAs 104, Prantsusmaal 59, Jaapanis 55 reaktorit. Suurima osana kogu elektrist toodab tuumaenergia Prantsusmaal (78%), Leedu (69%) ja Slovakkia (57%). Alternatiivne energiatootmine. Uurimisreaktorid Lisaks energiatootmisele 56 riigis on 284 reaktorit, mida kasutatakse neutronkiirguse allikatena uurimistöös, radioaktiivsete isotoopide tootmises ja spetsialistide väljaõppes. Tootmine & reaktoritüübid Aeglaste neutronite toimel tuumkütuseid lõhustavad reaktorid kütust kasutatakse üks kord ja kasutatud kütust ümber ei töödelda. Kiirete neutronite toimel tuumkütuseid lõhustavad reaktorid kasutusel vaid kaks, sest hoolimata uraani- ning plutooniumkütuse paremast kasutamisest ja väiksematest jääteme...
Juhendas : Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi
suures koguses(Tänapäeval radioaktiivsed jäätmed, mis on annavad tuumaelektrijaamad kõigile elusorganismidele väga 17% kogu elektrienergiast, ohtlikud( lagunemiseks kulub peaaegu sama palju kui tuhandeid aastaid) hüdroelektrijaamad) · Tõsine probleem on · Ökonoomne ja õhusaastevaba tuumajäätmete kahjutustamine · Tuumaenergiast saadud elekter · Rajamine on jõukohane on söest toodetust isegi rikastele kõrgelt arenenud odavam riikidele, sest kõrgtehnoloogial · Ei teki fosfori-, lämmastiku- ega põhinev tootmine nõuab väga süsihappegaasisaastet suuri kapitalimahutusi · Ohtlikud riigikaitseliselt,
Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Joonis. 8. Tuumaelektrijaama struktuuriskeem. Allikas: http://ru.wikipedia.org/wiki/Атомная_электростанция Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s.
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on inimkonnale toonud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia kujutab endast elektrijaamades tuumade lõhustumise tagajärjel vabanevat energiat. Esimene tuumareaktor käivitati 2. detsembril 1942. aastal Chicagos. Tänapäeval etendab tuumaenergiast toodetud soojus ja elekter väga suur rolli maailma energeetikas. Kuid, kas tuumaenergia kasutuselevõtt on inimkonnale toonud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia positiivse poole pealt tuleb kindlasti välja tuua tema energiamahukuse st. saab toota väga suurtes kogustes. Samuti on see erinevalt mõnest energiaallikast ökonoomne ja õhusaastevaba. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam
Tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Ei eraldu CO2. Tuumaenergia Eestis Asukoht:SuurPakri, Keibu lahe äärne ala, Telise neem, Letipea poolsaare kirderannik, Türsamäe klindipealne platoo või Viivikonna karjäär . Tuumaenergia Eesti lähisriikides Leedu: Ignalina tuumaelektrijaam. Soome: Kokku 4 reaktorit, 2 erinevas kohas. Ideest tuumajaamani Mida arvad sina tuumaenergiast? Tänan kuulamast! Küsimusi? Kasutatud marerjal http://www.epl.ee/artikkel/458847 http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=75 http://www.tuumaenergia.ee/fileadmin/user_upload/pics/olkiluoto_tuumajaam.jpg http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=60 http://www.tuumaenergia.ee/fileadmin/user_upload/pics/verstapostid_tuumajaa mani.jpg Google search (images) http://www.worldproutassembly.org/images/duvictim.jpg http://www.newint
Nagu teistekgi energiatoodangutel, on ka tuumaenergial pluuse ja miinuseid. Plussideks oleks: Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi
Kui neutronid põrkavad teiste radioaktiivsete tuumadega, võivad nad neid tuumi lõhustada, alustades niimoodi ahelreaktsiooni. Hüdroelektrijaam Tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. PLUSSID Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed. Kütust (uraani) kulub suhteliselt vähe. Hüdroelektrijaam Põllumajanduse veega varustamine Turism - rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu. (Saab reguleerida veehulka.) MIINUSED Tuumaelektrijaam Tuumajaama ehitamine ja käigus hoidmine väga kallis.
Soome energiamajandus 1. Milliseid energiavarusid leidub selles riigis? Päikesekiirguse poolest sama vaene, kui Eesti. Vee- ja energiavarud on väga. Energiavarud on turvas, küttepuud, õli, maagaas, hüdroelektrijaam ja tuumaenergia. Soome energia koosneb 10% hüdroenergiast, 30% soojusenergiast, 20% tuumaenergiast, ülejäänud 40% energiat saadakse maagaasi, puidu ja turba kütmisest, tuuleenergiast, päikeseenergiast ja bioenergiast. 2. Esita riigi energiavarade näitaja. 3. Milliseid energiavarusid riik ekspordib, milliseid impordib? Soomes on puudus kodumaistest fossiilsest energiast. Sellepärast peab importima olulistes kogustes naftat, maagaasi ja teisi energiaressursse, sealhulgas Uraani tuumaenergiat. Kuna Soomes kasutatakse väga palju
Kasutatud materjalid lk 11 2 I. Tutvustuseks Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi
Sissejuhatus Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Tänaseks on spetsialistidele piisavalt selge, et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Fossiilsed kütused
õpetajate palka ja parandada töötingimusi. ( Vähendada töökoormust ja parandada töökeskkonda) 3) Väljakutse: Uute energiaallikate ning tehnoloogiate väljatöötamine. Probleemi olemus: Fossiilsetest kütustest sõltumine läheb meile kalliks maksma tulevikus, päeval mil lõpeb põlevkivi ning seisame probleemi ees, kus sõltume naaberriikide energiast - vene gaasist, norra naftast või leedu tuumaenergiast. Energia saamiseks peaks olema vähemalt paar kolm suuremahulist allikat. Praegused põlevkivil töötavad elektrijaamad ja tuulegeneraatorid meie tulevikuvajadusi katta ei suuda. Kui riik ei mõtle peatselt tuleviku suunas, siis võib juhtuda, et varsti sõltume kellegist teisest. Näiteks Venemaa. Venemaa on mitmeid kordi oma gaasikraane sulgunud ja jätnud paljud Euroopa riigid ilma gaasita, sama võib juhtuda ka meiega.
Pandud filtrid, et ohtlikud gaasid atmosfääri ei pääseks. Mida peaks tegema? Üldiselt peaks energiavõsa kasvatamist levitama ka arengumaadesse ning ehitama sinna ka muid elektrijaamu, et metsi nii palju maha ei võetaks. Gaaside vastu tuleks kasutusele võtta veel paremad filtrid, et atmosfääri mürgistus oleks minimaalne. 5. Tuumaenergia Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi
Püütakse välja töötada ka termotuumareaktorit, mis toodab energiat termotuumasünteesist. Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Uraan kui kõige alus: · Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. · Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. (Kasutatakse peamiselt Uraan-238 isotoopi ja Pu-239 isotoopi. Uraan-238 peab rikastama niipalju et U-235
· Looduslike protsesside tulemusel levimine ülejäänud maailma Suurimad õnnetused Tuumaintsidentide skaala järgi (1-7): · Tsernobõli katastroof 1986 (7) · Fukushima I TEJ katastroof 2011 (7) · Plahvatus Kõstõmi jäätmehoidlas 1957 (6) · Three Miles Islandi katastroof 1979 (5) · Windscale'i katastroof 1957 (5) Ennetamine · Riikidevaheline koostöö (RAA, WHO, Euratom jm) · Tehnoloogia areng · Tuumarelvadest loobumine (Tuumarelvade tõkestamise leping 1968) · Tuumaenergiast loobumine (Sveits, Saksamaa) Eestis 15 radioaktiivsustaset jälgivat seirejaama Huvitavaid fakte · Tsernobõli sarkofaagi ehituse maksumus 2 miljardit eurot, ehitustööde lõpp 2018. aastal · Tammiku hoidla intsident 1994 ainus otsene kiiritussurm Eestis · Rahusümboli algne eesmärk võitlus tuumarelvastumise vastu Kasutatud allikad · Pilt 1. http://www.world-nuclear.org/information- library/safety-and-security/radiation-and-health/nuclear- radiation-and-health-effects
toetamisele, lastetoetustele ning ettevõtluse arendamisele. Kõik see peab muutma saksa majanduse dünaamilisemaks. Statistika ütleb, et majanduskriisi kõige sügavam põhi on Saksamaa jaoks läbitud ning järgmisel aastal on oodata 1,2 % majanduskasvu. Oluliseks probleemiks jääb eelarvedefitsiit, mis on 2009. aasta lõpuks jõudnud 4 % tasemele ning 2010. aastal võib jõuda juba 5 %-le. Samuti otsustati tühistada ka plaan, mis näeb ette tuumaenergiast loobumist 2020. aastaks. Uus koalitsioon lubab küll panustada taastuva energia allikatele, kuid peab tähtsaks ka tuumaenergia kasutamist, mis annab tänapäeval tervelt 23 % Saksamaa elektritoodangust. Saksamaa välispoliitika Uueks välisministriks saab Guido Westerwelle, kellel aga puudub välispoliitiline taust. Samas arvatakse, et liberaalid hakkavad toetuma oma viimasele valitsemiskogemusele. Guido Westerwelle peab tähtsaks
Radioaktiivsus Radioaktiivsus ehk ehk tuumalagunemine on suure massiga aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad "radioaktiivse lagunemise read". Kõik elemendid, mille järjenr on >83 on radioaktiivsed. Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsuse avastas prantsuse füüsik Antoine Henri Becquerel. 1896. aastal avastas ta, et uraan jätab jälje fotoplaadile. Järelikult Uraan kiirgab silmale nähtamatut kiirgust, mis on võimeline läbima mitmesuguste matarjalide üsna pakse kihte. Radioaktiivsuse liigid alfakiirgus liiguvad nagu positiivse laenguga osakesed, väike läbimisvõime, suhteliselt ohutu. Tekib alfalagunemisel, kuid ta võib tekkida ka kergete aatomituumad...
See ainete grupp sisaldab põhiliselt vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidi ühendeid, mis on moodustunud fossiilsete kütuste põlemisel ja teistes tööstusprotsessides. Vesinikkloriidi vabanedes põhjustab keskkonna happeliseks muutumise. Elektromagnetiline kiirgus Sisaldab nii radioaktiivset kiirgust kui madalsageduslikku kiirgus, mis võib mõjuda eluprotsessidele. Ehitusmaterjalid aitavad kaasa radioaktiivsele reostusele läbi nende tootmiseks vajaliku energia saamisega tuumaenergiast. Mõnede materjalide kasutamisega võib eralduda väike kogus radioaktiivse radoon gaasi. Mõned materjalid on head elektrit juhtivad ained ja võivad tugevdada madalsageduslikke magnetvälju ehitises. Radioaktiivne kiirgus võib põhjustada vähki. Geneetiline reostus Geneetiliselt manipuleeritud taimede liigid on praegu kasutamisel põllunduses ja metsanduses, et suurendada toodangut ning parandada vastupidavust külmale, hallitusele ja putukatele
TUUMAENERGIA KASUTAMINE Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele.Tuumaenergia katab suurima protsendi kogu riigi elektrivajadusest järgmistes riikides: Prantsusmaa (~78%), Slovakkia ja Belgia (~55%), Rootsi (~50%), USA (~20%).Kuigi osades Euroopa riikides, nagu Saksamaa ning Austria[1] , kaldub avalik arvamus tuumaelektrijaamade kasutamise vastu, viitavad arengud üldisele tuumaenergia kasutamise tõusule. Nii on näiteks Hiina ja India seadnud eesmärgiks oluliselt suurendada tuumaenergiast saadava elektrienergia tootlust, sama kehtib Venemaa, Brasiilia, Argentiina kohta. Ühtlasi kaaluvad esimese tuumajaama rajamist ka väga suur uraanimaagi kaevandaja Austraalia ning Põhja-Aafrika riigid. Fossiilsete kütuste hi...
Nii ka Eestis, kus enamus elektrienergiast saadakse põlevkivist. Energeetika vallas on palju ära teha ning uute energiaallikate ning tehnoloogiate väljatöötamine peaks olema meie esmaseks huviks. Fossiilsetest kütustest sõltumine läheb meile kalliks maksma tulevikus, päeval mil lõpeb põlevkivi ning seisame fakti ees, kus sõltume naaberriikide energiast - vene gaasist, norra naftast või leedu tuumaenergiast. Minu arvates on tähtis see, et energeetika vallas oleks me võimalikult mitmekülgsed. Tänapäeval muudmoodi võimalik lihtsalt pole. Energia saamiseks peaks olema vähemalt paar kolm suuremahulist allikat. Praegused põlevkivil töötavad elektrijaamad ja tuulegeneraatorid meie tulevikuvajadusi katta ei suuda. Energeetikal on uskumatult suur võim, mida paljud praeguses maailmas ei taju.Venemaa gaasikraanid on sulgunud mitmeid kordi ning jätnud paljud Euroopa riigid gaasita
Pilet 12 1. Hõõrdejõud hõõrdejõud jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõudu saab mõõta dünamomeetriga. Selleks tuleb keha külge kinnitada dünamomeeter ning vedada seda dünamomeetrist tõmmates ühtlaselt ning paralleelselt laua pinnaga. Dünamomeeter näitab siis jõudu, millega keha veetakse (veojõudu) see on ühtlase liikumise korral võrdne hõõrdejõuga keha ja pinna vahel. 2. . Soojusmasinate töö põhimõte Lühidalt öeldes on soojusmasin seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Masina tööks vajalikku soojust võib saada kütuste põletamisel, päikese- või tuumaenergiast, vulkaanilistes piirkondades kasutatakse ka Maa-sisest (geotermaalset) soojust. Mehaaniline töö tehakse gaaside paisumisel; et aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku suruda 3. Alalisvoolu töö ja võimsus Alalisvool on üks kahest elektrivoolu (ehk laengukandjate suunatud liikumise) ...
tehnoloogiliselt mitte alati max. kasutatav. Piirkonniti kasutusvõimalused väga erinevad 3) Tertsiaarsed e. kolmandased energiaallikad On tekkinud elusorganismide ladestumisel kauges minevkus. Tehnoloogiliselt osatakse hästi kasutada. Hästi energiarikkad. Nende kasutus saastab keskkonda, kuna nende põletamisel tuuakse atmosfääri gaase. Nad on taastumatud. Millest toodetakse: Toodetakse päikeseenergiast, tuumaenergiast, maa siseenergiast, termotuumaenergiast. Energiaallikade osatähtsuse muutumine: Puidu osatähtsus langeb alates 1850-ndast. Söekasutus kasvas kuni 1900-ndani, nüüd langeb. Nafta kasutus tõusnud alates 1900-ndatest. Gaasi kasutus tõusnud alates 1900-ndatest. Tuumaenergia järsk tõus 1975-ndatel. Energiamajanduse struktuur tänapäeval: Nafta 40% Maagaas 28% Tahked kütused 20% Vee-energia 5%
ümbritsevast negatiivse elektrilaenguga elektronkattest. Kui aatomituuma oleks võimalik suurendada nööpnõelapea suuruseks, siis terve aatom oleks suure staadioni suurune. *Tuumareaktsioon on tuumade ühinemine, ümber korraldumine või lagunemine. Tavaliselt toimub tuumareaktsioon aatomituumade põrkumisel on tuumade ühinemine, ümber korraldumine või lagunemine. Tavaliselt toimub tuumareaktsioon aatomituumade põrkumisel teiste tuumade või elementaarosakestega Arvamused tuumaenergiast: *Eesti jaoks on asi eelkõige selles, et kui me kord tuumaprojektile välja läheme, ei ole meil lähikümnendeil enam materiaalseid võimalusi alternatiivsete komplekslahendustega tegelemiseks. Kui nüüd valitud teele saab kerkida meie endi tahtest sõltumatuid takistusi siis võib sellest teest saada tupik, mis paneb meid riigina lõhkise küna ette. Milleks nii suur risk tundmatutega, kui on olemas võimalus minna kindla peale?
Tulevikus peaks olema ka võimalik rajada ühte tuppa äramahtuvaid seadmeid, kus saaks osakesi kiirendada pea sama suurte energiatasemeteni kui praegustes suurimates osakeste kiirendites. Järgmise põlvkonna laserite abil peaks olema loodetavasti võimalik luua sarnaseid tingimusi, mis valitsevad tähtede tuumades ja tekitada juhitav termotuumareaktsioon, mis annaks inimkonna käsutusse ammendamatu energiaallika. Erinevalt tänapäevastest tuumaenergiast, on termotuumaanergia saastavaba. Lasereid kasutatakse kõikjal meie ümber ja tulevikus muutuvad need arvatavasti veel tähtsamaks. Kasutatud materjalid: Henn Käämbre Füüsika XII klassile www.miksike.ee www.kool.ee en.wikipedia.org postimees.ee
ja pingeta elektrijuhtide vahel. 17. Seade või masin, mis muundab üht liiki energiat teist liiki energiaks või toodab elektrienergiat või ainet. 18. Meie Päikesesüsteemi täht, tänu millele on meil soe. 19. Aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik mehhaaniliselt jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised omadused. 20. Energia, ms koosneb kineetilisest energiast, potentsiaalsest energiast ja tuumaenergiast. 21. Füüsikaline pikkusühik ja meetermõõdustiku pikim ühik. 22. Elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli. 23. Archimedese jõud. 24. Materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi ning mille elektritakistus on seetõttu väike. 25. Seade voolutugevuse mõõtmiseks. 26. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrijuhi võimet voolu läbi lasta ning on võrdne juhi takistusega juhul, kui juhi pikkus ja ristlõikepindala on ühikulised. 27
energiavajadusest Mullu kattis Soome elektritarbimisest sisetootmise abil 80 protsenti ja 20 protsendi ulatuses imporditi seda Põhjamaadest, Venemaalt ja Eestist. Energia puhasimport kasvas Soome statistikaameti andmetel aastaga 26 protsenti tänu soodsatele veeoludele Põhjamaade hüdroelektrijaamades. 1 protsenti elektritootmisest tuli taastuvatest energiaallikatest, pool sellest moodustas hüdroenergia ja teine pool puit, 33 protsenti tootmisest tuli tuumaenergiast, 21 protsenti fossiilsetest kütustest ja 5 protsenti turbast. Mullu toodeti Soomes ühtekokku 67,7 teravatt- tundi energiat ehk 4 protsenti vähem kui aasta varem, tarbimine kasvas samal ajal ühe protsendi 85,1 teravatt-tunnini. Siinset majandust puudutab see sellega, et Eesti saab energia ekspordiga riigile kasumit. Pika perioodi tagajärg võib olla miinimumpalga tõus. 6.Swedbank: Eesti majanduskasv aeglustub sellel aastal 1,6%-ni
rauasulamite ja kemikaalide tootmiseks. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku annavad need kaks riiki ligi neljandiku maailma veejõujaamade elektritoodangust. Kiiresti on vee-energia kasutus kasvanud Hiinas. Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Skandinaaviamaades, Islandil, Alpi riikides ja Venemaal. Elektrienergiat ekspordivad, sedagi kaudselt, Norra ja Island. 5.Tuumaenegia Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses. Tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki SA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad 3/5 maailma tuumaenergiast
käsitlemise käigus ei teki üleliigset süsinikdioksiidi. Paraku on arvestamata jäetud ohtlike heitmete teke. Ümbertöötamise käigus eraldatakse kasutamata kütus ja militaarne tooraine ning osa jäätmeid leiab kasutust meditsiinis ning metallurgias, kuid järele jääb ikkagi veel arvestatav kogus tuumaprügi. Loodetakse, et tulevikus leiab suurt kütteväärtust omav praht siiski kasutust. Tuumajäätmete teke häälestab suure osa inimestest juba tuumaenergiast kuuldes ennatlikult negatiivsele lainele. Seetõttu peame kaaluma ka teistsuguseid võimalusi. Kindlasti on alternatiivsete energiate otsimine vajalik, sest ühele lahendusele panustamine ei ole otstarbekas. Rajades Eestisse tuumaelektrijaama, peame võimalikult palju kasutama meil hetkel olemasolevaid tehnoloogiaid. Soodsaim on jätkata põlevkiviga kütmist. Õnnetuseks on Euroopa Liidu normid ja ka Kyoto protokolli direktiivid sellele variandile piirangud seadnud. Samuti
ENERGIAMAJANDUS ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijaile. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Fossiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaas ja muud heitmed on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Industrialiseerumise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele, mis viis metsade raiumiseni. Puidunappuse tõttu võeti 17. saj. kasutusele kivisüsi. Jne... Kaasaegne energiamajandus Peamiselt 5 energiaallikat. Nafta ja naftasaadus...
paigutatud laevadele või allveelaevadele. Tuumaenergia katab suurima protsendi kogu riigi elektrivajadusest järgmistes riikides: Prantsusmaa (~78%), Slovakkia ja Belgia (~55%), Rootsi (~50%), USA (~20%). Kuigi osades Euroopa riikides, nagu Saksamaa ning Austria[], kaldub avalik arvamus tuumaelektrijaamade kasutamise vastu, viitavad arengud üldisele tuumaenergia kasutamise tõusule. Nii on näiteks Hiina ja India seadnud eesmärgiks oluliselt suurendada tuumaenergiast saadava elektrienergia tootlust, sama kehtib Venemaa, Brasiilia, Argentiina kohta. Ühtlasi kaaluvad esimese tuumajaama rajamist ka väga suur uraanimaagi kaevandaja Austraalia ning PõhjaAafrika riigid. Fossiilsete kütuste hinna ning piiratuse tõttu avaldub taoline trend tõenäoliselt teisteski riikides. Tuumaseadmete ohutus Ohutuse tagamise suhtes on tuumaenergia arengu kestel väga palju tehtud ja saavutatud. Euroopa Liidu kui maailma suurima tuumaelektri tootja seadmetes ei ole
Kütuse siseenergia muutmine mehaaniliseks energiaks on tänapäeval üks masinate põhilisi ülesandeid. Kuidas soojusmasin töötab: Soojusmasinas olev aine (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema temperatuuriga reservuaarist, teeb kasulikku tööd ning annab tagasi algolekusse minnes soojust välja. Lühidalt öeldes on soojusmasin seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Masina tööks vajalikku soojust võib saada kütuste põletamisel, päikese- või tuumaenergiast, vulkaanilistes piirkondades kasutatakse ka Maa-sisest (geotermaalset) soojust. Mehaaniline töö tehakse gaaside paisumisel; et aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku suruda. Kuidas seda teha nii, et masin töötaks stabiilselt ja ökonoomselt, on tänaseni üks tähtsamaid tehnoloogilisi probleeme. 95% tänapäeva energeetikast põhineb soojusmasinatel. Soojusmasina tööprintsiip Soojusmasina kasutegur
Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA's ja LAVs. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab suuri kapitalimahutusi. USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad kolm viiendikku maailma tuumaenergiast. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid, kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosvori, lämmastiku ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Jäätmete lõpliku lagunemiseni kulub kümneid tuhandeid aastaid. 3.6 Alternatiivsed energiaallikad
Tuumaenergia katab suurima protsendi kogu riigi elektrivajadusest järgmistes riikides: Prantsusmaa (~78%), Slovakkia ja Belgia (~55%), Rootsi (~50%), USA (~20%). [1] Kuigi osades Euroopa riikides, nagu Saksamaa ning Austria , kaldub avalik arvamus tuumaelektrijaamade kasutamise vastu, viitavad arengud üldisele tuumaenergia kasutamise tõusule. Nii on näiteks Hiina ja India seadnud eesmärgiks oluliselt suurendada tuumaenergiast saadava elektrienergia tootlust, sama kehtib Venemaa, Brasiilia, Argentiina kohta. Ühtlasi kaaluvad esimese tuumajaama rajamist ka väga suur uraanimaagi kaevandaja Austraalia ning Põhja-Aafrika riigid. Fossiilsete kütuste hinna ning piiratuse tõttu avaldub taoline trend tõenäoliselt teisteski riikides. [1] 2.1. Tuumaenergia rahuotstarbeline kasutamine Kõige enam kasutatakse küll tuumaenergiat rahuotstarbeliselt elektri- ja soojusenergia tootmiseks,
Kanadas 57,5% 5. Venemaal 17,2% Tuumaenergia Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi hulga odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju, kui hüdroelektrijaamad. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvad umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, Usas ja Lõuna- Aafrika Vabariigis. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest
ohutussüsteeme. Passiivsed süsteemid võivad ilma välise juhtimise ja elektritoiteta olla ohutult avariiolukorras pikka aega. Kasutamine maailmas Tuumaenergeetika võeti kõige enam kasutusele Prantsusmaal. Tänaseks - 80% elektritoodangust. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad maailma tuumaenergiast. Üle 90% tootmisvõimsustest paiknevad arenenud tööstusriikides. Enam kui pooled täna ehitusjärgus olevast 27 jaamast asuvad kiire majanduskasvuga aasia riikides, samuti Kesk- ja Ida- Euroopas. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud.
viimase ergastatud oleku. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gamma-kiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U-235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat. Nüüd, kui on tekkinud parem arusaam tuumaenergiast, tekkimisest ja kasutamisest, saab hakata rääkima selle headest ja halbadest pooltest tänapäeval, lisaks tuumaenergia mõjudest tulevikule. 3 Tuumaenergia tänapäeval: head ja halvad küljed Viimaste aastate jooksul on palju tuumajaamasid maailma juurde ehitatud. Kuidas me nendega tome tuleme on hoopis teine lugu ning selle üle on põhjust muretseda. Tänapäeval on 30 maailma riigis elektritootmisel
tuumajaamas seitsmeastmelise algselt skaala kuuendale astmele, kuid hiljem tõsteti see maksimaalse seitsme peale kuna radiatsioon levis juba õhus , köögiviljades, vees ja ookeanis. Maavärinad võivad tekitada tohutuid kahjustusi ja purustusi. Kõrgemate magnituudlistele maavärinatele võib tihti järgneda ka tsunamid, mis tekitavad omakordas suurt kahju. Fukushima tuumaõnnetuse tagajärjel otsustas Sveits (2034) ja Saksamaa (aastaks 2022) loobuda tuumaenergiast. Kõige ohtlikumad alad on vaikse ookeani ääre alad nagu Jaapan ja Indoneesia. Pidevate maavärinate tagajärjel korraldataske seal pidevalt õppusid et olla valmistunud maavärina korral, aastakümneid on kehtinud ka hoonete projekteerimist puudutavad karmid seadused. Maavärinad tekitavad veel laviine , maalibisemise ning tulekahjus ,mis pääsevad valla purunenud gaasi- ja elektrivõrkudest Jaapan (2011)
õhusaastevabalt. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Kütusena kasutatakse uraani (varusid umbes 50 aastaks). Rikkaimaid uraanileiukohad Kanada, Usa, LAV. Tuumajaamade rajamine jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele (kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab suurt kapitalimahutusi.) Kolm suurriiki Prantsusmaa, Usa ja Jaapan toodavad 3/5 maailma tuumaenergiast. Tuumajaamades ei teki fosfori, lämmastiku, ega süsihappegaasi saastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed ning nende jäätmete kahjutustamine. Suurimad tuumaenergia tootjad Usa, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa, Lõuna-Korea. 3.6 Alternatiivsed energiaallikad Päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergia. Nende kasutamisega ei kaasne keskkonna saastamist. Samas on see aga suhteliselt kallis.
alla. Sellised masinad tulid edukalt toime vee pumpamise või raskuste tõstmisega, kuid ei suutnud anda tööstusmasinatele vajalikku stabiilse kiirusega pöörlemist. Probleemi lahendas James Watt 1788. aastal, leiutades tänaseni kasutusel oleva aurumasina. Soojusmasin = seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Masina tööks vajalikku soojust võib saada kütuste põletamisel, päikese- või tuumaenergiast, vulkaanilistes piirkondades kasutatakse ka Maa-sisest (geotermaalset) soojust. Mehaaniline töö tehakse gaaside paisumisel; et aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku suruda. Kuidas seda teha nii, et masin töötaks stabiilselt ja ökonoomselt, on tänaseni üks tähtsamaid tehnoloogilisi probleeme. Klassikaline (Newtoni seadustel põhinev) termodünaamika lähtub kolmest aluspostulaadist, mida nimetatakse termodünaamika
Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. Kuigi osades Euroopa riikides, nagu Saksamaa ning Austria , kaldub avalik arvamus tuumaelektrijaamade kasutamise vastu, viitavad arengud üldisele tuumaenergia kasutamise tõusule. Nii on näiteks Hiina ja India seadnud eesmärgiks oluliselt suurendada tuumaenergiast saadava elektrienergia tootlust. 4.1. Tuumaenergia rahuotstarbeline kasutamine Kõige enam kasutatakse küll tuumaenergiat rahuotstarbeliselt elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kuid samuti mitmesuguste transpordivahendite jõuseadmete ajamites ning mitmetes teistes otse või kaudselt rahvamajandusega seotud harudes. Tuumaenergia on kasutamist leidnud ka meditsiinis. [3] Tuumameditsiin jagatakse visuaalmeditsiiniks (röntgenograafia, ultraheli.), mis on meditsiinilise
Siiski ei kasutata põlevkivi USA-s aktiivselt, kuid arvestades kallinevat naftahinda ja ebastabiilsust naftat tootvates riikides, on mitmed naftafirmad arendamas tehnoloogiaid, mis lubaks kasutada USA põlevkivi efektiivselt ja keskkonnasäästlikult. Energeetikasektor USA on maailma suurim energiatootja, tarbija ja importöör. USA energiateabeameti andmetel küündis energiavõimsus 2007. aasta talveperioodil kokku 1031 GW-ni. Sellest 422 GW toodeti maagaasist, 315 GW kivisöest, 102 GW tuumaenergiast, 77 GW hüdroenergiast, 16,5 GW tuuleenergiast ja 422 MW tuuleenergiast. Tööstuse ja linnastumise jätkuva arenguga seoses prognoositakse kuni 2020. aastani elektrienergia nõudluse kasvu ligi 2% aastas, mis hinnanguliselt tähendab söel ja maagaasil töötavate elektrijaamade osakaalu jätkuvat kasvu. Samas on seoses energiasõltumatuse teema tähtsuse tõusuga ja uute tehnoloogiate arendamisega järjest enam kõne all ka uute tuumaelektrijaamade rajamise võimalused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
