Niit Kristel-Heleri Järvi Niit • Niit on rohumaa.Niidul kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Niidul niidetakse pidevalt heina. Niit on väga liigirikas elukooslus. Elutingimused niidul • Palju valgust • Tuulisem kui metsas • Sademete mõju on karmim kui metsas • Sage niitmine, tallamine • Huumusrikas muld • Tihe rohustu • Inimmõju (väiksem kui aias ja põllul) • Suur temperatuuri kõikumine Niitude jagunemine • Looduslikud niidud ! • aruniidud - liigirikas taimestik • Rannaniidud - mere rannikul • Lamminiidud -jõgede, järvede kallastel • Looniidud - paepealsetel aladel Inimtekkelised niidud • Puisniidud –
2. Ilm- atmosfääri hetkeseisund 3. Liivik- 4. Mõhn- liustikega külgnenud veekogudesse settinud künklik pinnavorm 5. Luide- tuuletekkeline positiivne pinnavorm 6.Ilmastik- atmosfääri mõnede kuude hetkeseisund 7. Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus 8.Voor- madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. 9. Riimveelisus- kihiline veelisus, peal on magedam ja põhjas soolasem vesi Küsimused: 1. Kuidas mõjutab Läänemeri Eestit ? - tuulisem, sademete hulk suurem, jahedamad suved ja pehmemad talved, väiksem temp. Aplituut 2.Läänemeri toob eestile.. ? - pehmemad talved, jahedamad suved, tuulisust, sademeid 3. Läänemere reostusallikad ? - inimeste heitveed, põllumajandus reostus jõega, nafta reostus, transpordi heitgaasid 4. Kliimatekketegurid ? - soojuskiirgus hulk, geograafiline laius, püsivad tuuled, hoovused, pöörlemine ja tiirlemine, lumi ja jää 5. Läänemerre suubuvad suuremad jõed ? - Neeva, 6
· Atmosfääri temperatuur: -235o Kaaslased · Viimane kuu avastati 2013. aastal · 1846. aastal avastati Neptuuni kõige suurem kuu Triton · 1949. aastal leiti Nereid · Suuruselt teine kaaslane Proteus Rõngad Väga tumedad Koostis teadmata Huvitavad faktid · Võib omada tahket tuuma · Külastanud ainult üks kosmoselaev · Nähtav vaid teleskoobis · Koostis sarnane Uraanile Huvitavad faktid · Sinaka varjundi annab metaan · Päikesesüsteemi kõige tuulisem planeet · Scooter · Must Laik Täname tähelepanu eest ! Kasutatud kirjandus · http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/tekst.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun · https://sites.google.com/site/ttgmaailmaruum/uuri-paeikesesuesteemi/ura · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/n · http://web.zone.ee/paikesesysteem/neptuun.html · http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/box01.html · "TÄHISTAEVA ENTSÜKLOPEEDIA" 2009, lk 94-96
Niidutaimed Marju Hanschmidt Kildu Põhikool Mis on niit? Elukooslus, kus Niidul kasvab palju kasvavad erinevaid taimeliike mitmeaastased Peamised taimed niidutaimed on Avatud maastik , kus kõrrelised ja on palju valgust ja liblikõielised tuulisem kui metsas Leidub ka palju kaunite õitega taimi Aas-rebasesaba Aas-rebasesaba võib kohata peaaegu igal niidul. Aas-rebasesaba õisik tundub katsudes pehme ja taim talub hästi niitmist. Aas-seahernes Aas-seahernes kasvab tihti koos hiirehernega. Tema kasvukoht on niiskel niidul. Taime kutsutakse ka mesiherneks tema kollase värvuse pärast. Harilik härghein Härghein on puisniitude ja niiskemate niitude taim.
NIIDUD Niit Elukooslus, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed ja mis enamasti on tekkinud ning säilivad tänu niitmisele või karjatamisele. Avatud maastik, kus ei ole enamasti puid ega põõsaid. Elutingimused niidul: palju valgust, tuulisem kui metsas, sademed mõjuvad karmimalt, loomadel vähem elupaiku, temperatuuri kõikumine, huumusrikas muld, sage niitmine ja tallamine, tugev kamar Tüüpilisi niite võib näha looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Virtsu lähedal Laelatul. Primaarsed ja sekundaarsed niidud PRIMAARSED Rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese osaluseta. Rannaniidud, lamminiidud, looniidud. SEKUNDAARSED Niidud, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Puisniidud, kultuurniidud.
· Küttesüsteemi lahendaksin ma ahjuga, sest minu jaoks on se kõige odavam ja annab piisavalt soojust. Ventilatsioon Minu unistuste kodu ventilatsiooni ( joonis 1 ) puhul põhineb õhuvahetus temperatuurierinevustest tuleneval välis- ja siseõhu erikaalul ning tuule mõjul. Ilmastikutingumuste muutudes muutuvad ka ventileeritavad õhuhulgad. Selle ventilatsiooni korral tuuakse välisõhk ruumidessesissepuhkeklappide ja piiretes olevate pilude kaudu. Mida külmem ja tuulisem on väljas, seda rohkem õhku voolab läbi hoone. Lisaks on piirete läbivoolukohad ebaühtlaselt jaotunud, mistõttu eri ruumides võivad olla väga erinevad õhuvoolud. Paigaldades klapid neisse ruumidesse, kus ei ole väljatõmbekanaleid, saab õhu juhtida läbi kogu elamu puhastest ruumidest saastunud ruumide poole. Joonis 1: Väikemaja loomuliku ventilatsiooni põhimõte Veevarustus ja kanalisatsioon Vesi tuleb minu unistuste majja kõige odavamal viisil puurkaev
Kõige kuivem periood on kevade lõpus ja suve alguses ning sajab sügiseti. 6.Tuulekiiruse ja pilvisuse iseloomustus Koosta mõlema ilmajaama andmete alusel radiaaldiagrammid Joonis 4. Tuule kiirus m/s kuude lõikes Joonis 5. Pilvisus pallides kuude lõikes Võrdle tuulekiirusi kuude lõikes. Millised kuud on tuulisemad? Kõige tuulisemad kuud on jaanuar , november ja detsember. Talvel on kõige tuulisem ja suvel on kõige väiksem tuulisus .Ristnas on palju tuulisem kui Jõgevas. Talvel seal on 5 m/s ning suvel 3,5 m/s Võrdle pilvisust kuude lõikes. Leia seoseid pilvisuse ja tuulekiiruse vahel. Kõige pilvisem on samuti jaanuaris ,novemberis ja detsembris . Pilvisuse ajal on rohkem suuremaid tuulekiirusi. 7.Kokkuvõte Sise-Eesti kliimavaldkonda iseloomustavad Jõgeva ilmajaama andmed, sest seal on
eksikülalised · Talvel: kirdest Arktiline õhumass ( AÕM)- ilm väga külm, vahel tugevad kirdetuuled · Suvel: kagust või edelast troopiline õhumass ( TÕM)- kuum, esinevad äikesetormid, trombid jne 3. Ookeanid ja nendes olevad hoovused · Kaudselt mõjutab ATLANDI ookean ja Põhja- Atlandi hoovus ( läbi tuulte) · Kohalikud kliimaerinevused on tingitud LÄÄNEMERE mõjust: · Mereäärsetel aladel- kõigub t. vähem, õhk niiskem, tuulisem, rohkem päikesepaistelisi päevi 4. Reljeefi ( aluspinna ) mõju Reljeef mõjutab kohalikke kliimaerinevusi · NT: "mäestikud püüavad sademeid" · Kõrgemale minnes langeb temperatuur 1 km- 6 ehk 100m 0,6 kraadi · Lumikate kauem kõrgustikel ( jahedam, sajab rohkem ja on paksem)
Jõgevas, aga on suurim 73mm ja väikseim 29mm. Vilsandis sajab rohkem. Sise-Eesti kliimavaldkonda iseloomustavad Jõgeva meteoroloogiajaama andmed. Sisemaal kujuneb tavaliselt mandrilisem kliima. Suved on soojad, päiksepaistelised ja kuivad, esineb suur temperatuurikõikumine. Lumikate on talvel paks, kuna sulailmu on harva. Läänemerelist kliimavaldkonda iseloomustab Vilsandi meteoroloogia ja hüdroloogiajaam.Võrreldes mandrilisema kliimaga, on merelisem kliima pehmem, pilvisem, tuulisem,õhutemperatuuri erinevused on aasta jooksul väiksemad kui sisemaal.
· Maailma koondtabelis paiknes eesti 2008. aasta andmete põhjal 37. kohal, sest Eesti tuulikute poolt toodetava energia koguvõimsus oli sel hetkel 58,1 MW · 2008. aasta Eesti kasvuprotsent oli 76,1%, seega lisati 25,1 MW eest tuulikuid Energiatootmine naaberriikides Tuuleenergeetika Eestis: tuulepotentsiaal · Pikk rannikujoon: intensiivne tsüklonaalne tegevus · Palju saari, Peipsi järve äärne ala · Keskm. tuulekiirus 4...5 m/s · Kõige tuulisem kuu detsember (saartel 7 m/s) Perspektiivsed paigad tuuleparkideks Eestis tegutsevad tuulefarmid Pakri tuulepark 18,4 MW Viru-Nigula tuulepark 24 MW Virtsu I tuulepark 1,2 MW Virtsu II tuulepark 6,9 MW Probleemid · Tuul on vahelduv energiaallikas · Tuuletu ilma korral tarvis varuvõimsusi elektrivõrku · Pikaajalise väga külma ja tuuletu ilma korral vajalik välist varustamist
nurga alt ja nendeni jõuab väiksem päiksekiirgus b) Atlandi ookeani mõju kliimale (soe Põhja- Atlandi hoovus, selle mõju, läänetuuled, tsüklonid) Läänetuuled toovad hoovuselt niiskemat ja soojemat õhku. Talved on niiskemad ja pehmemad, suved on niiskemad ja pilvisemad. c) Kliima kohalikud erinevused, mis tulenevad Läänemere mõjust ja pinnamoest Rannikul kevad hilisem ja sügis pikem, tuulisem ja päikselisem; sisemaal on kevad varasem ja sügis lühem, pilvisem ja nõrgemad tuuled d) Kõrgustikel sademeid rohkem ja lumikate paksem. 2. Läänemere keskmine ja suurim sügavus, keskmine soolsus. Keskmine sügavus 55m. Suurim sügavus 459m. paljudes kohtades on erinev, aga keskmine on umbes 6-8promilli 3. Läänemere veebilanss, peab teadma, mis on peamised vee juurdetuleku ja millised ära mineku allikad, mahtusid peast ei pea teadma)
(Vilsandit võibgi pidada kõige päikesepaistelisemaks paigaks Eestis) · Aastase päikesepaiste kestuse miinimum on aga saadud 1977. aastal Kuusikul, kui päike paistis aasta jooksul ainult 1124 tundi · Ruhnu saarelt 2. novembrist 1969 pärineb suurim mõõdetud tuule kiirus 48 m/s · Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s · Kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s · Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 0,97 meetrit märtsi teise dekaadi keskmisena Pagari külas Maailma vaates on Eesti rekordid küll väga-väga väiksed. Näiteks · Antarktises 3400 meetri kõrgusel näitas termomeeter 89,20 C · Mõnes paigas Siberis on mõõdetud külma veel 67 C. · Liibüas mõõdeti 58º C sooja.
Eesti parasvöötme üleminekuala mereliselt mandrilisele mereline alla 10´C, sademete rikas, tuulisem, mandriline üle 10´C, sademete vaene tuulevaiksem. Kliimat kujundavad tegurid päikesekiirgus (sõltub langemis nurgast 20´-52´, aastaajast suvel 18h talvel 6h, pilvisusest suvel pilves ilmaga jahedam talvel soojem, aluspinna kõrgusest kõrguse kasvades väheneb 1km 6 ´C, kaugus merest rohkem ranniku alad 1850h vähem kõrgustikud 1650h), õhumassid (suured õhukogumid ühesuguste omadustega, sageli läänest parasvöötme mereline suvel niiske jahe, talvel
vähem ning on ühtlasi ka vähem sajupäevi kui Võrus. Võrus sajab kõige rohkem suvel ja sügisel ning kõige vähem kevadel. 6.Tuulekiiruse ja pilvisuse iseloomustus Joonis 4. Tuule kiirus m/s kuude lõikes Joonis 4. Tuule kiirus m/s Joonis 5. Pilvisus pallides kuude lõikes Joonis 5. Pilvisus pallides Nii Võrus kui ka Virtsus on kõige tuulisemad sügis- ja talvekuud. Virtsus on tuulisem , kuid selgem ilm. Võrus on tuule kiirus väiksem, kuid pilvisus suurem. 7.Kokkuvõte Sise-Eesti kliimavaldkonda iseloomustavad Võru ilmajaama andmed, sest Võrus on tuul väiksem, ilm pilvisem, suvel soojem ja talvel külmem. Läänemerelist kliimavaldkonda iseloomustavad Virtsu ilmajaama andmed, sest Virtsus on tuul tugevam, pilvisus väiksem, suvel jahedam ja talvel soojem.
haaravad enda alla tohutult suure maa-ala. 13. Soojade hoovuste kohal liikuv õhk muudab rannikualade kliima soojemaks ja niiskemaks. Külmade hoovustega liikuv õhk muudab maapinnale jõudes kliima jahedamaks ja kuivemaks. 14. Ookeanilt tulev soe ja niiske õhk kerkib mööda mäestiku tuulepealset nõlva kõrgemale ja jahtub. Veeaur kondenseerub, tekivad pilved ja hakkab sadama. Tuulealust nõlva mööda õhk laskub ja soojeneb. Mäestikes on kliima niiskem ja tuulisem. 15. Kliimavöötmed ühtivad suuresti peamiste õhumasside tekkekohtadega - ekvatoriaalne kliimavööde, troopiline kliimavööde parasvööde arktiline kliimavööde antarktiline kliimavööde Sama kliimavöötme piires on soojus- ja niiskustingimused enam-vähem ühesugused. 16. 17. kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.
· ehitamine on kallis · tuulevaiksel perioodil ei tööta · lähiümbruses võib esineda müra ja valgussaaste. · ohtlik lindudele Tuuleenergia Eestis · 2011. aasta seisuga töötab Eestis 85 elektrituulikut koguvõimsusega 184MW. · 2011. aastal tootsid tuulikud 365 GWh energiat, mis on peaaegu 5% kogu elektritarbimisest. · Eestis puhuvad enamasti lääne- ja edelatuuled. · Aasta keskmine tuulekiirus on 4-5 m/s. · Kõige tuulisem on detsembrikuu, siis on rannikul tuule kiirus umbes 7 m/s. · 2011. Aastal maksti tuuleparkide toetuseks 14,4 miljonit eurot. Joonis 1. Eestis rajatud tuuleenergia võimsused. http://www.tuuleenergia.ee/wp-content/uploads/Statistics-until- 2011.jpg Joonis 2. Energiatihedus 30 meetri kõrgusel. Näide ühest Eesti tuulepargist: Eesti Energia Aulepa tuulepark käivitati aastal 2009. Algselt oli seal 13 tuulikut võisusega 39 MW
On jääkattega järvi ja ka mittekülmuvaid järvi. Enamus järvi on kristallselged, väiksema fütoplanktoni toodanguga. KLIIMA. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala,kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga.Sademeid on suhteliselt vähe ja on miinuskraadid põhimõtteliselt aastaringselt. Tugevaimaiks tuulteks on mõõdetud 90 m/s. Kõige madalamaks temperatuuriks ajaloos on mõõdetud 89,2 0C. Antarktis on kõige külmem, tuulisem, kuivem ja isoleeritum manner maakeral. Pooluste lähedal on väga külm sellepärast, et päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga alt, peamiselt peegelduvad kiired valgelt lumepinnalt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb pool aastat pilkane pimedus ehk polaaröö, taevast võivad sellal valgustada imeilusad virmalised. Talvekuudel temperatuur üle 20 kraadi ei tõuse, sademeid langeb ainult lumena (aga väga vähe neidki). Aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond ja tuul
potentsiaal moodustab erinevatel hinnangutel ainult 1...1,5% Eesti praegusest elektrijaamades installeeritud võimsusest. Siiski võimaldaks selle võimsuse kasutuselevõtt toota aastas 0,1... 0,2 TWh elektrienergiat ja seega saavutada aastaseks kokkuhoiuks umbes 0,15...0,3 milj. tonni põlevkivi. Eesti Energiale kuulub täna kaks hüdroelektrijaama. Eesti tuulepotentsiaal - Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4...5 m/sek, valdavalt puhuvad lääne- ja kagutuuled ning kõige tuulisem kuu on detsember, kui saartel on tuule keskmine kiirus üle 7 m/sek. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5...6 m/sek, on Eestis palju. Tuulikute potentsiaalsete asukohtadena võib vaadelda järgmiseid kohti: Vormsi, Pakri, Naissaar, Ruhnu, Sõru Hiiumaal, Vilsandi ja Osmussaar. Tahkuna tuulik Hiiumaal - 1997. aasta 19.septembrist töötab Hiiumaal Tahkuna neeme tipus 150 kW tuulik, mille omanik on Biosfääri Kaitseala Hiiumaa Keskus
nad alati koos. Joe ootas alati Alanit järgi, kui Alani käed ära väsisid ja kui ta puhata tahtis. Koos Joega tegi Alan palju. Nad ronisid Turalla mäe kraatrisse, mis sest et Alani põlved olid pärast sinikaid täis ja kriimustatud. Alan käis koos Joega ka kalal, kus Joe läbi õnnetuse oma püksid ära põletas. Joe arvas, et tiigis, kuhu ta oma ema pardid ja haned peale kooli ajas, võis leiduda kõike, kuid Alan nii ei arvanud. Vahel peale kooli, kui oli tuulisem päev panid Alan ja Joe sipelgatest meeskondi tühjadesse kalakonservidesse ja lasid nad tiigile. Poisid proovisid koos ka päästa ühte põua ajal kukkunud hobust. Nad vedasid talle küll vett, kuid Alan väsis ära ning hobune pidi siiski surema. Alani maja juurest möödusid tihti kotimehed, kellega Alanile meeldis väga rääkida. Ühe kotimehe nimi oli Viiuldaja, sest ta hoidis oma pead viltu just nagu mängiks viiulit. Alanile meeldis Viiuldajaga rääkida
Joe elas pris Alani lhedal ja peale kooli olid nad alati koos. Joe ootas alati Alanit jrgi, kui Alani ked ra vsisid ja kui ta puhata tahtis. Koos Joega tegi Alan palju. Nad ronisid Turalla me kraatrisse, mis sest et Alani plved olid prast sinikaid tis ja kriimustatud. Alan kis koos Joega ka kalal, kus Joe lbi nnetuse oma pksid ra pletas. Joe arvas, et tiigis, kuhu ta oma ema pardid ja haned peale kooli ajas, vis leiduda kike, kuid Alan nii ei arvanud. Vahel peale kooli, kui oli tuulisem pev panid Alan ja Joe sipelgatest meeskondi thjadesse kalakonservidesse ja lasid nad tiigile. Poisid proovisid koos ka psta hte pua ajal kukkunud hobust. Nad vedasid talle kll vett, kuid Alan vsis ra ning hobune pidi siiski surema. Alani maja juurest mdusid tihti kotimehed, kellega Alanile meeldis vga rkida. he kotimehe nimi oli Viiuldaja, sest ta hoidis oma pead viltu just nagu mngiks viiulit. Alanile meeldis Viiuldajaga rkida. Paar peva peale
lennukite tarbeks sisse lülitama spetsiaalsed hoiatustuled, mis võivad samuti kohalikke elanikke häirida. Mõned tuuleparkide juures elavad inimesed on kurtnud "varjuvõbelemise" üle, mis juthub siis kui vari ja päikesepaiste pidevalt labade liikumise tõttu vahelduvad. 6 3. Tuuleenergia eestis ja mujal maailmas Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4...5 m/sek, valdavalt puhuvad lääne- ja kagutuuled ning kõige tuulisem kuu on detsember, kui saartel on tuule keskmine 7 kiirus üle 7 m/sek. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5...6 m/sek, on Eestis palju. 2004. aasta lõpuks oli kogu maailmas installeeritud 47 912 MW võimsuse eest tuulegeneraatoreid. Need andsid küll alla protsendi maailma energiavajadusest, kuid kasv jätkub kiirelt. 2020. aastaks peaks Maailma Tuuleenergia Nõukogu andmeil
järgmised 42 aastat loojunud. Neptuun Andmed. · Keskmine kaugus Päikesest:4 497 miljonit kilomeetrit · Ligikaudne läbimõõt: 49 528 kilomeetrit · Atmosfääri temperatuur:-21 C · Ööpäev:16 tundi ja 7minutit · Aasta pikkus:164,8 Maa aastat · Kuude hulk:8 Neptuun on sinine ühe gaasi tõttu, mida nimetatakse metaaniks. Metaan annab ka Uraanile tema värvi. Neptuun on meie Päikesesüsteemi kõige tuulisem planeet. Tuuled puhuvad idast läände üle planeedi kiirusega üle 2 200 km tunnis. Voyager2 jälgis nelja hägust rõngast Neptuuni ümber. Ta avastas ka uued kuud. Neptuunil on kaheksa kuud. Triiton, kõige suurem neist, tiirleb kõigi teistega vastupidises suunas. Pluuto Andmed. · Keskmine kaugus Päikesest: 2 310 miljonit km · Ligikaudne läbimõõt:2 284 km · Ööpäev:6 Maa päeva ja 6 tundi · Aasta pikkus: 248,5 Maa aastat · Kuude hulk:1
Läänemeri muudab Eesti kliima merelisemaks ning põhjustab teravaid ilmastikukontraste üksteisele suhteliselt lähedal paiknevate alade vahel. Mudeleksperiment, mille käigus see meri „kaotati”, näitas, et Läänemeri mõjutab meil eelkõige rannikualade kliimat. Ilma temata oleks siiski kogu Eesti kliima talvel külmem ning sademeid ja tuult märksa vähem. Läänemere mõju meie kliimale avaldub üsna mitmeti: rannikul on enamasti tuulisem kui sisemaal, öökülmaoht on rannikualadel aga tunduvalt väiksem, sügisel püsib õhk mere ääres kaua soe, kevadel seevastu ebameeldivalt jahe, saartel sajab tavaliselt vähem kui mandril jne. Selliseid piirkondlikke erinevusi võib igaüks Eestimaal ringi liikudes ise märgata. Läänemeri jaotab Eesti mereliseks ja mandriliseks kliimavaldkonnaks. Meremõju ulatub kuni 60km; nt sademete hulk suureneb rannikust 30-60 km kaugusele, temperatuuri kõikumine algab 20 km juures.
ilmajaamad, meremärgid jne). Kui kasutada autonoomset elektrisüsteemi ka talvel, siis meie kliimas on hea lahendus päikese- ja tuuleenergia kombinatsioon: * Seadmete üldmaksumus on odavam kui talveperioodil kompenseerida PV paneelide väiksemat tootlikkust tuulegeneraatori abil. * Talvel on Eestis tuulenergiat enam kui suvel, päikeseenergiaga jälle vastupidi. * Üldjuhul on pilves ja sajune ilm, kui päikeseenergiat vähe, tuulisem; päikesepaisteline päev seevastu jälle tihti tuulevaikne. Joonis 3.Päikesekollektori uuem versioon 9 KASUTATUD ALLIKAD http://www.efipa.ee/index.php?lang=est&main_id=134 http://www.taastuvenergia.ee/paikeseenergia-eestis.html Tallinna Keskraamatukogu 10
ruumides akende avamise teel, on oht, et õhuvahetus jääb liiga väikeseks. Seda eriti suvel, mil õhu niiskusesisaldus võib tõusta liiga kõrgeks. See võib omakorda põhjustada ehitus-ja viimistlusmaterjalide hällitamist ning mädanemist. Õhk võib loomuliku ventilatsiooni kanalis liikuda ka vales suunas ja põhjustada hügieeniprobleeme. Loomuliku ventilatsiooni korral tuuakse välisõhk ruumidesse sissepuhkeklappide ja piiretes olevate pilude kaudu. Mida külmem ja tuulisem on väljas, seda rohkem õhku voolab läbi hoone. Piirete läbivoolukohad on ebaühtlaselt jaotunud, seetõttu eri ruumides võivad olla väga erinevad õhuvoolud. Mida õhutihedamad on hoone piirded, seda enam õhku tuleb sisse sissepuhkeklappide kaudu. Paigaldades klapid neisse ruumidesse, kus ei ole väljatõmbekanaleid, saab õhu juhtida läbi kogu elamu puhastest ruumidest saastunud ruumide poole, kui piirded on piisavalt tihedad.
tuumareaktsioone. Saturn Saturni ümbritsevad ilusad rõngad, mis koosnevad väikestest tolmu ja jää osakestest. Saturn teeb ühe pöörde ümber oma telje 10 tunniga. Atmosfäär koosneb peamiselt vesiniku ja heeliumi gaasidest ning selles on kahvatud ammoniaagipilved. Neptuun Neptuun on sinine ühe gaasi tõttu, mida nimetatakse metaaniks. Neptuun on meie Päikesesüsteemi kõige tuulisem planeet. Tuuled suund on idast läände ja üle planeedi kiirusega üle 2200 km/h. Triiton, kõige suurem kuu, tiirleb kõigi teiste kuudega vastupidises suunas. Uraan Uraan pöörleb külili. Kui Päike ilmub taevasse ühe pooluse juures, püsib see seal 42 aasta. Algul liigub see ümber silmapiiri ja siis tõuseb mööda spiraali kõrgemale. 21 aasta pärast on see peaaegu pea kohal, siis liigub mööda spiraali allapoole ja on järgmised 42 aastat loojunud. 8
Island asub lähispolaarses kliimavöötmes, rannikupiirkondade kliima on lähisarktiline merekliima. Ilma mõjutab suurel määral Atlandi ookean ning saare vulkaaniline päritolu. Tänu soojale Põhja-Atlandi hoovusele on Islandi keskmised temperatuurid kõrgemad kui tavaliselt sellistel laiuskraadidel. Vaatamata asumisele küllalt kaugel põhjas on Islandi rannik aastaringselt jäävaba. Islandi lõunaranniku kliima on põhjaranniku kliimast soojem, niiskem ja tuulisem. Islandi kõige külmem piirkond asub maa keskosas mägedes. Lõuna-Islandil langeb temperatuur talvel kõige rohkem umbes -10 °C kraadini, Põhja-Islandil ka u -15 °C kraadini, enamasti on aga Islandil talv soojem. Talvel esinevad tugevad tuuled ja vihmad. Suvi on lühike ja jahe. Temperatuur on parimal juhul + 23 °C kraadi lõunas ja + 24,5 °C kraadi põhjas. Enamasti on soojakraade vähem. Sademeid on aastas keskmiselt 850 mm
Siiski tuleb ka nendega arvestada, sest nad on oma asukohaga kindlalt seotud. Tuuliku vundament hõlmab väga väikese ala, peamiseks ohuks kivististele ja taimedele on ehitusperiood. Ka võib juurdepääsuteede rajamisel muutuda veereziim. Korraliku planeeringu ja ehituse korral ei häirita taimi siiski väga palju (Kull 2004). Keerulisem on olukord inimestega. Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4-5 m/sek, valdavalt puhuvad lääne- ja kagutuuled ja kõige tuulisem kuu on detsember, mil saartel ja 3 mereäärsetel aladel on tuule keskmine kiirus üle 7 m/sek. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5-6 m/sek, on Eestis piisavalt (Eesti Energia 2007). Nii tuleks tuuleturbiinidele loodusest ohverdada ainult merevaated. Kõige tuulerikkamad piirkonnad on tihti ilusa avatud maastikuga. Kahjuks ristuvad siin
mil tuule keskmine kiirus rannikualadel ulatub 8 m/s ning sisemaal kuni 5 m/s. Kõige nõrgem on tuul suvel, mil keskmine tuule kiirus jääb rannikul alla 6 m/s, sisemaal aga 2-3 m/s vahemikku. Eesti keskmine tuulekiirus mandril on 3 m/s, rannikualadel aga 5.0-7.0 m/s. Suurim mõõdetud tuulekiirus pärineb Ruhnu saarelt, kus mõõdeti 48 m/s. Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s ning kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s. 2.4. Temperatuur, keskmised ja maksimumid Eestis Temperatuur on keha molekulide soojusliikumise mõõt ja see iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Termodünaamilise temperatuuri definitsioon on, et mida kiiremini liiguvad molekulid, seda kõrgem on keha temperatuur. Temperatuuri mõõdetakse kraadides. Igapäevaelus, tehnikas ja isegi laboratoorses praktikas mõõdetakse temperatuuri Celsiuse skaala järgi (°C)
Eesti oludes talvel vähene tootlikkus. Kui kasutada autonoomset elektrisüsteemi, siis meie kliimas on parim päikese- ja tuuleenergia kombinatsioon: · Seadmete üldmaksumus on odavam kui talveperioodil kompenseerida PV paneelide väiksemat tootlikkust tuulegeneraatori abil. · Talvel on Eestis tuulenergiat enam kui suvel, päikeseenergiaga jälle vastupidi. · Üldjuhul on pilves ja sajune ilm, kui päikeseenergiat vähe, tuulisem; päikesepaisteline päev seevastu jälle tihti tuulevaikne. 8 2.PÄIKESEPANEELIDE KASUTAMINE MUJAL MAAILMAS Maailma suurimaks kristallilisest ränist päikesepaneelide tootja on 2001a asutatud Hiina firma Suntech Power, (pilt 2) Päikesepaneelid katavad laiutava kaheksakorruselise peahoone terve esiseina. Peaaegu 2600 kahe meetri pikkust paneeli moodustavad maailma suurima
1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA's, Taanis, Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulikupank asub Californias, kus töötab ligi 14 000 tuulikut. Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4...5 m/sek, valdavalt puhuvad lääne- ja kagutuuled ning kõige tuulisem kuu on detsember, kui saartel on tuule keskmine kiirus üle 7 m/sek. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5...6 m/sek, on Eestis palju. Probleemid Tuuleenergia õigustab end majanduslikult vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6 m/s. Madalama keskmise tuulekiiruse puhul ei ole tuulikute rajamine otstarbekas. Tuulikud segavad lindude lendu. Eestis rajatud
kõrgustikul. Haanja kõrgustiku kesk-, edela-, lõuna- ja lääneosad on kõige sademerikkam piirkond Eestis, samas kui põhja-, kirde- ja idaosad on sademetevaesed (11). 4.4. Tuul Aasta keskmine tuulekiirus Eesti siseosades on 4 m/s, rannikutel aga see arv on 6 m/s. See erinevus on tingitatud sellega, et sisemaal tormituuled puhuvad ainult mitu korda aastas, rannikutel aga nad esinevad 30-45 päeva aastas. Valitsevad Eestis edela- ja läänetuuled (10). Kõige tuulisem periood on ajavahemik oktoobrist veebruarini, kõige vaiksemad aga kuud maist augustini. 13 4.5. Lumikate Lumikate Eestis on väga territoriaalselt varieeruv. Kõige varem see ilmub Mandri-Eestis ja kõrgustikutel, ja seal see on püsivam, kui rannikutel ja saartel. Lumikatte kestus ulatub keskmiselt 81-st päevast saarte läänerannikul kuni 137 päevani Pandivere kõrgustikul (16).
morsapopulatsioon, pesitsusala üle 100 linnuliigile , kõige viimasena elasid mammutid seal?? · Venemaa , Putorana platoo hõlmab täielikutl arktilise ja subarktiliste ökosüsteemide komplekti ning taiga-alasid, jõgede, järvede süsteeme ning koski. Kõrge liigirikkus, põhjapõtrade tähtsa migratsioonitee osa · Taani, Ilulissat jääfjord Gröönimaa rannikul · Rootsi , Saamide ala ( kultuuri+ looduspärand) Antarktika Kõige külmem, tuulisem manner maa peal · Jäävaba maismaad 2 % · Jääkihi keskmine paksus üle 2000 meetri · Sademeid keskmisel 200- 500 mm /a · Jaguneb kontinentaalseks osaks ning mereliseks · Vetikad, samblikud, samblad, 2 pärismaist soontaimeliiki · Maismaa loomastik : selgrootud algloomad, keriloomad, lülijalgsed, putukad, nematoodid · Mereelustik ja pesitsejad : toiduahela aluseks fütoplankton; toiduahela väga oluline osa
kujuneda kippuvat äärelinnalikku kortermajade piirkonda. Tegemist on kindlasti lasteaiaga, mis ka vanemates võiks tekitada kadedust, et oma lasteaia-aeg ammu möödunud on. (Kimmel, 2006) Lasteaia puhul on verbaalseks seoseks ilmselt hoone tiibade vahele bambusest aia ehitamine, mis peaks seonduma piirkonna kõnekeelse nimetusega Hiinalinn. Esiti oli bambus tuule käes kolisenud, nüüd on ta lõhki kuivanud ja vilistab, kui tuulisem ilm juhtub olevat. Võib-olla on ta lakitud madala päikesega peegeldub valgus kumeralt pinnalt nii, et lahutub spektriks ja aed paistab nõrgalt vikerkaare värvides. Loodetavalt pole bambuse ootamatud etteasted veel lõppenud. Objektina on lasteaed kahtlemata hõrk. Rohkem või vähem salaja tahame, et arhitektuur pakuks midagi intellektile ja kogemusele, et ta oleks huvitav ning paneks meid imestama. Siseruumi olukorrad on korraga paindlikud ja
TASMAANIA Tasmaanias võib kogeda nelja erinevat hooaega. Suvi kestab detsembrist veebruarini, kus keskmine ookeani temperatuur on 21C ja sisemaal kuni 24C. Sügis on märtsist maini. Talvekuud on juunist juulini ning tavaliselt on kõige märjemad kuud aastas, kus isegi vahest võib lund sadada. Talve maksimum võib olla 12C, kus rannikualal on see 3C. Kevad on muutuste aeg, kus talve muster hakkab võtma üle suve mustrit. Kuigi lumesadu võib olla tavaline kuni oktoobrini. Kevad on ka kõige tuulisem aeg. Vihmasadu Tasmaanias võib olla sisemaal 1,458mm ning rannikualal kuni 2,690mm. Talvel on maksimum sademete hulk: jaanuaris ja veebruaris varieerub 30-40%, mis tuleb juunis ning juulis, kuigi kõige kuivematel kuudel sajab iga paari päeva tagant natukenegi ning vihmasaju päevad kokku on rohkem kui mandri vihmasaju päevad aasta ringselt kokku. Linn Min. Temp oC Max. Temp. oC Nr. selged päevad Sademed (mm)
- Jaanuarikuu sula on nälja ema. - Kui jaanuaris pakane paugub ja sajud puuduvad, siis juulis põud kõrvetab. - Mida tuulevaiksem jaanuaris, seda kenam kevad. - Kui jaanuaris palju udu, siis kevad vesine. - Külm näärikuu toob kuiva sügise ja suve. - Kui näärikuul sula teeb, on küünlakuu külm. - Tormine ja sügava lumega näärikuu kuulutab ette vihmast suve. - Küünlakuu külm toob sooja suve. - Mida tuulisem veebruar, seda vaiksem märts ja aprill. - Kui veebruari lõpul tuiskab, siis tuleb varajane kevad. - Kust 1. märtsil tuul puhub, sealt puhub ta ka suurema osa suvest. - On esimesel märtsikuu ööl taevas näha heledaid tähti, tuleb pikk kevad. - On märts vihmane, on ka suvi vihmane. - Märtsikuu udu ennustab kolmandal päeval vihma. - Müristab märtsikuul, puistab lund lehekuul. - Kui märts on vihmane, on ka september vihmane.
Kui kasutada autonoomset elektrisüsteemi, siis meie kliimas on parim päikese- ja tuuleenergia kombinatsioon. Seadmete üldmaksumus on odavam kui talveperioodil kompenseerida päikesepaneelide väiksemat tootlikkust tuulegeneraatori abil. Talvel on Eestis tuulenergiat enam kui suvel, päikeseenergiaga jälle vastupidi. Üldjuhul on pilves ja sajune ilm, kui päikeseenergiat vähe, tuulisem; päikesepaisteline päev seevastu jälle 14 tihti tuulevaikne. [17] 1.5.3.4. Kuidas päikesepaneel toodab elektrit füüsikaline pool Päikesepaneelis toimub valgusenergia muundamine elektrienergiaks fotogalvaanilise efekti abil, milles elektromagnetkiirguse osakesed tabavad päikesepaneeli ja neelduvad pooljuhtmaterjalis, näiteks ränis
nullilähedaseks, sest nii kaetakse umbrohujuured uuesti mullaga. Seepärast on targem kultivaatori järele paigutada kerge pulk- või piiäke. Kuivade ilmade korral kaotavad risoomid eluvõime 6-8 päevaga, kui aga ilm on pilvisem, siis kulub selleks 12-14 päeva. Selle asemel, et kuivanud risoomid ära põletada, tuleks neist teha kompost. Kuid ettevaatust. Paljudele taimedele (eriti teraviljadele) on orasheina risoomide laguproduktid toksilised. Mida kuivem, tuulisem ja päikesepaistelisem on ilm, seda mõjuvamad on orasheina tõrjel mullaharimisvõtted. Pikk vahe külvist tärkamiseni on kahjulik: suureneb oht, et umbrohud suruvad kultuurtaime alla. Sageli nähakse orasheina väljaäestamisega palju vaeva. Seejuures püütakse (risoomide peamassi asetsussügavuselt) mitmekordse äestamisega orasheina risoome pinnale tuua. On küll saadud häid tulemusi, aga sageli on ka tühja tööd tehtud, sest kõiki risoome see meetod pinnale ei too.
Taastunud metsakooslused aga erinevad põlistest metsaaladest. Liikide arv on suurem põlismetsades. NIIT- Niidud on elukooslused, kus kasvavad mitmeaastase rohttaimed. Enamasti on nende teke ja säilimine seotud inimtegevusega. Niidu iseloomulikuks tunnuseks on kamara teke. Kamara moodustavad tihedalt omavahel läbipõimunud rohttaimede juured ja nende maa-alused varred. Keskkonnatingimused niidul: avatud maastik palju valgust huumusrikas muld tuulisem kui metsas temperatuuri kõikumised suuremad kui metsas varjepaikade vähesus suurematele loomadele Niit võib olla loodusliku päritoluga või inimese poolt tekitatud. Loodusliku päritoluga niidud: Lammi- ehk luhaniidud jõgede ja järvede kallastel on suurvee ajal üleujutatud mahajäänud setted muudavad mulla viljakaks lopsakas taimestik Rannaniidud madalatel rannikualadel, mis ajuti on merevee poolt üleujutatud
annaabi.ee 
