Sisukord Sissejuhatus Tuuletallaja (ladina keeles Falco tinnunculu) on pistriklaste sugukonda kuuluv röövlind, kes pesitseb ka Eestis. Ta on laialt levinud kogu Euroopas ja suuremas osas Aasias ning Aafrikas, ta leviku idapiiriks on Ohhoota meri ja Jaapan. Pistrikestest on tuuletallaja Põhjamaade, sealhulgas Eesti, levinuim. Tuuletallajat pole raske märgata, sest tihti istub ta telefonipostil või mõnel muul kõrgel kohal keset lagedat. Tuuletallaja on üks väheseid kulliliike, kes esineb ka aedades või parkides ja maal kultuurmaastikul. Ta on võrreldes teiste röövlindudega väiksem, kuid laululindudest mõnevõrra suurem. Tuuletallajatel on pikad tiivad ja iseäralikult pikk saba. Paljudele inimestele Euroopas on tuuletallaja ainus tõeliselt tuttav röövlind. Tuuletallaja on haudelind kelle arvukus on viimase viiekümne aasta jooksul oluliselt vähenenud. Tuuletallaja omadused
August Kitzberg 1855-1927 Lapsepõlv Sündis 1855 Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas. Perekonnanimi Kits, mille Halliste pastor muutis Kitzbergiks. Venna käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. August Kitzbergi tubamuuseum Karksi-Nuias August Kitzbergi tubamuuseum August Kitzbergi tubamuuseum Tegevus Töötas mitmel pool vallakirjutajana Riias kontoristina Tartus "Postimehe" juures ärijuhina Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik Oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Looming Alustas külajuttude avaldamisega ajalehtedes. Esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus "Maimu" . Jutustused kogumikus “Külajutud”. Looming Följetonid (kasutas varjunime Tiibuse Jaak Tiibus) Memuaarid "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused” Kirjutanud ka lastejutte- ja näidendeid. Ühe vana “Tuuletallaja” n...
Kodukakk võib rünnata ka konni ja mardikaidki . Kodukaku pesa tunneb ära eelkõige omapärase sisu järgi. Kakk vooderdab pesa omaenese kuivatatud räppetompude (seedimatud toiduosakesed, mis oksendatakse välja) pulbristatud massi ja kõdunenud puudelt kistud puruga. Kui kaku pesa märjaks saab, näeb see üsna jäle välja ja siis peaks selle üles leidma juba lõhna järgi. Kodukakk on, nagu kõik kakulised, looduskaitse all. 10 Pistrikud Tuuletallaja Tuuletallaja on hakisuurune meil üsna tavaline haudelind. Isaslinnu ja emaslinnu sulestikus on mõningaid erinevusi, kuid üldiselt on nad üsna sarnased. Isalind on emalinnust pisut väiksem ja tema pea ning saba on hallid, kuna emalinnul on nad pruunid. Nii isa- kui emalinnu alakeha ja "püksid" on heledad ja pruunide täppidega kirjatud, selg on helepruun, tiibade tipmised hoosuled tumepruunid. Silmast allpool on tume küllalt lai habetriip. Linnu jalad
Harakas magpie Sookurg crane Harksabakull kite Suitsupääsuke barn swallow Jaanalind ostrich Teder black grouse Jahikull falcon Tedrekana grey-hen Jäälind ice-bird Tedrekukk black-cock Kajakas sea-gull Tihane titmouse Kakaduu cockatoo Tikutaja snipe Kalakotkas osprey Tuttpütt grebe Kaljukotkas goldeneagle Tutttihane crested titmouse Kalkun turkey Tuuletallaja wind-hover Kana hen Tuvi dove Kanaarilind canary Vabakana ptarmigan Kanakull gos hawk Varblane sparrow Kiivitaja lapwing Vares crow Koolibri humming bird Vint finch Kotkas eagle Vutt quail Kukk cock Ööbik nightingale Kuldnokk starling Öökull owl Kurg craue Öölind noeturual bird Käbilind conebird Öösorr nightjar
Kultuurrohumaa (pikaajaline) Anti Samsonov Robin Mõttus Otto Abel Mihkel Treufeldt Definitsioon · Kultuurrohumaa on valdavalt turvasmuldadel paiknev · Kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud ja kultuurkarjamaad Loomad Sead Lambad Veised Loomad Kitsed Hobused Mutt Loomad Uruhiir Vihmauss Putukad Heinaritsikas Mesilane Putukad Pääsusaba Lepatriinu Lehetäi Linnud Kiivitaja Tuuletallaja Nurmkana Taimed Ohakas Tulikas Naistepuna Taimed Lutsern Ristik Timut Koosluse tekke tingimused · Tekib peamiselt inimtegevuse tagajärjel · Külvatakse kultuurtaimed(ristik, timukas) · Jäetakse taimed mitmeks aastaks kasvama · Niidetakse ja väetatakse aeg-ajalt Tingimused koosluse püsimiseks · Tuleb aeg-ajalt niita · Hooldamiseks ei tohi kasutada raskeid masinaid · Mõõdukalt väetama · Valida kõrgem niidutera Tagajärjed tingimuste mitte täitmisel
tilder, kanepilind, kivitäks jt. > Selgrootutest näiteks: kiritigu, jooksik, õiesikk, kimalane, lepatriinu, jne. > Imetajatest näiteks: metskits, halljänes, rebane, põlduruhiir, metssiga. Jooksik Põlduruhiir Kiivitaja Kimalane Kaitsealused liigid > niidu-asparhernes > niidukimalane > niidurüdi > käpalised ehk orhideed (kaunis kuldking, valge tolmpea, arukäpp) > niidu-kuremõõk > põõsasmaran > teder > laanepüü > kassikakk > sookurg > tuuletallaja Toiduahelad niitudelt > Kerahein-Rohutirts-Arusisalik-Punarebane > Mägiristik-Uruhiir-Nirk > Kerahein-Rohutirts-Arusisalik-Kanakull > Mägiristik-Taevastiib-Põldlõoke-Lõopistrik > Hobumadar-Halljänes-Kärp-Kaljukotkas > Kerahein-Liblikaröövik-Ämblik-Kiivitaja Looniidud ehk alvarid Looniidud ehk alvarid on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Mullakihi paksus on üldjuhul mõne sentimeetri paksune, kuid huumusrikas
Kaunis kuldking PUHMIKUD Kerahein Maarjahein PUTUKAD NIIDUL PUTUKAD m a r d ik a lis e d r it s i k a li s e d ä m b lik u lis e d lib lik a lis e d s u u r - õ ie s ik k r o h u tir ts p ä e v a p a a b u s i lm jo o k s ik u d r its ik a d s u u r - h a rk sa b a s ita s itik a s LINNUD NIIDUL Kiivitaja Tuuletallaja Nurmkana IMETAJAD NIIDUL Muti käigustik: 1. ,,kindlus" 1 2. pesa 2 3. emamutt 4 4. pindmine käik 3 5. sõber või vaenlane 6. ,,sahver" 6 5 7 7. risti-rästi käigud IMETAJAD NIIDUL Kärp sabaots kogu aasta jooksul must Nirk maailma kõige väiksem kiskja Metskits ELUKOOSLUSED NIIDUL TÄHTSAIM TOIDUAHEL rohttaimed koduloomad TOIDUAHEL LIIKIDE PÕHJAL
SKT: 454,283 mld $ (2007) Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku tihedus: keskmiselt 342 in/km² Regioon: 10 provintsi (Eestis maakonnad) Suuremad linnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi, Liege, Namur Seos EL ga: asutaja riik 1957 aastal SÜMBOOLIKA Lipp: Must kollane punane, võrdsed vertikaalsed triibud (23.01.1831, tegemist on kunagise Brabanti hertsogiriigi värvidega ) Vapp: järgmisel slaidil Hümn: Brabanconne Rahvusloom: lõvi Rahvuslind: tuuletallaja Rahvuslill: kukemagun Iseseisvuspäev: 4.10.1830 Rahvuspüha: 21. juuli (päev, mil belglaste kuningas Leopold I andis ustavusvande riigi põhiseadusele Põhiseadus: 21.07.1831 PILDID SÜMBOOLIKAST k to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Belgia lipp Kukemagun Belgia Vapp
kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu Linnustik-kiivitaja, tuuletallaja, metsvint, salulehe lind, käosulane, siniraag , väänkael , peoleo (Oriolus oriolus), punaselg-õgija, kaelus-kärbsenäpp, väike kirjurähn, must rähn, hallpea rähn Mullakooslus Puisniitude teke Metsa harvendamine, jättes sinna 10-30 protsenti puid ja põõsaid. Loomade karjatamine Heinategu Puisniidult orgaanilise aine väljaviimine Elutingimuste ruumiline mosaiiksus Lääne-Eesti ja saarte muldade lubjarikkus (aluseline pH) soosib üldist taimede
August Kitzberg August Kitzberg oli kuulus näitekirjanik, kes sündis 1857.aastal Pärnumaal, Laatre vallas, Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister (Penuja küla kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused".) Kuni 1863 aastani kandis ta nime August Kits, kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks, seega muutus August Kits, August Kitzbergiks. Kitzberg kasutas vestekirjanikuna varjunime Tiibuse Jaak. Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi valda Pöögle-Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa...
August Kitzberg 29. detsember 1855 10. oktoober 1927 August Kitzberg elas lapsena (18571871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli Kits. Kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Kuid Jaan Kitzberg oli rahul: ega nimi meest riku. Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi valda Pöögle- Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa tüübid ja olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele. August Kitzbergi monument as...
Päevaevaliblikadä- tiiva muster on kirkavärniline.Neile meeldib lennata päikse paistelistel päevadel. Hämarikuliblikate- tiivamuster on harilikult tuhmimates toonides kui päevaliblikal.Nende keha on töntsakas.Päeval on nad liikumatud, aga nad lähevad toitu otsima alles hämariku saabudes. Ämblike ei peeta putukateks kuna neilon 8 jalga ag aputukatel on 6 jalga. ----------------------------------------------------------------- Tüüpilised linnuliigid on :kiivitaja, nurmkana ja tuuletallaja. Kiivitaja sööb :putukad, vihmaussid ja muud pisiloomad. Metskitse tallon sellepärast tähniline kuna kui ta ema jätab ta niidule lebama siis ta sulandub niiduga ühte.
Kirjanduslik ekskursioon August Kitzberg 24.september 2009 aastal me käisime August Kitzbergi kooli elu ja kodu uurimas. Me käisime vaatamas Maimu koobast, ja meile tehti ekskursioon, kus elas Kitzberg ja millega ta tegeles. See kool kus käis A.Kitzberg, pidi 4aastaga ära õppima mõistusega lugemist, korratabel pidi peas olema, usu õpetus. Nad pidid oskama teretama ja Jumalaga suhelda. Kui sa kuulsid mingit uut uudist või õpetust, tuli seda teadet kohe teistega jagada. 1864 aastal ehitati see kooli maja, kus käis Kitzberg. Kooli maja ja kohtumaja oli koos ühes majas. Kõik mis toimus kohtu ruumis, oli kuulda kooli klassi. AUGUST KITZBERG August Kitzberg elas lapsena (18571871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja"noorpõlve mälestused". Nen...
SUUREMÕISA PÕHIKOOL 9. klass Maria Paat August Kitzberg Referaat Juhendaja: Marika Mägi Suuremõisa,2006 SISUKORD AUGUST KITZBERG.................................................................................................4 LAPSEPÕLV...............................................................................................................4 VALIK TEOSEID:...................................................................................................... 7 DRAAMALOOMING:................................................................................................7 PROOSALOOMING:..................................................................................................9 ELULUGU.........................................................................................
VANAAJA MUUSIKA Esimesed kõrgkultuuriga maad arenesid Euroopast idapool Mesopotaamias ja Egiptuses suurte jõgede ääres. Juba 3000 aastat eKr. Olid seal linnad, tegeldi käsitööga, arendati välja piltkiri. Vanad kultuurrahvad omistasid muusikale suurt tähtsust. See kõlas nii jumalatele pühendatud pidustustel kui ka igapäevaelus. Sumerid. Mesopotaamias elas rohkem kui 3000 aastat eKr. rahvas, keda nimetati sumeriteks. Keegi ei tea, kuskohast ja millal nad sinna tulid. Sumerite kultuur on üks iidsemaid. Neil oli oma keel, kiilkiri, templi- ja paleemuusika. Väljakaevamistelt on leitud umbes 4500 aastat vana sumeri lüüra, mis on valmistatud sõnnikoljust. Sarvede vahele tõmmati sillus ja keeled. Selline pillikuju jäi püsima pikaks ajaks. Kuninglik pill lüüra oli mitte ainult muusikariist, vaid ka püha ese, mida kanti pidulikel rongkäikudel. Pillidest o...
Leedus on 42 metskonda ja üks rahvuspark. Suurim loom Leedu metsades on piison, nende populatsiooni taastamine algas 1969. aastal. Tänaseks on kokku umbes 45 piisonit. Jahiulukidest on Leedu metsades ja avamaastikel levinud peamiselt metskitsed, kuid Leedus on levinud ka teisi loomaliike: punahirv, hunt, metssiga, mäger, põder. Leedu on pesitsuskohaks ka mitmetele haruldasetele linnuliikidele: must toonekurg, väike-konnakotkas, merikotkas, kalakotkas ja tuuletallaja. Leedu lipuks on horisontaalsete väljadega trikoloor, mille värvideks on kollane, punane ja roheline. Kollane kujutab küpseid viljapõlde ja heaolu, roheline tähistab Leedu taimestikku ja lootust ning punane sümboliseerib õitsevaid aasu, vaprust ja iseseisvuse eest valatud verd. See pärineb Leedu vürstiriigi lipult ja vapilt. Leedus on kahetasandiline haldusjaotus, 1. järgu haldusüksused on 60 linna- ja rajooniomavalitsust, mis omakorda jagunevad 2. järgu haldusüksusteks.
20) valge-toonekurg Ciconia ciconia; 21) valgepõsk-lagle Branta leucopsis; 22) punakael-lagle Branta ruficollis; 23) ristpart Tadorna tadorna; 24) tõmmuvaeras Melanitta fusca; 25) herilaseviu Pernis apivorus; 26) must-harksaba Milvus migrans; 27) roo-loorkull Circus aeroginosus; 28) välja-loorkull Circus cyaneus; 29) soo-loorkull Circus pygargus; 30) raudkull Accipiter nisus; 31) hiireviu Buteo buteo; 32) karvasjalg-viu Buteo lagopus; 33) tuuletallaja Falco tinnunculus; 34) punajalg-pistrik Falco vespertinus; 35) lõopistrik Falco subbuteo; 36) laanepüü Bonasa bonasia; 37) teder Tetrao tetrix; 38) rooruik Rallus aquaticus; 39) täpikhuik Porzana porzana; 40) rukkirääk Crex crex; 41) tait Gallinula chloropus; 42) sookurg Grus grus; 43) liivatüll Charadrius hiaticula; 44) väiketüll Charadrius dubius; 45) rüüt Pluvialis aprcaria; 46) meririsla Calidris maritima;
Valga Gümnaasium August Kitzberg (29.12.1855 10.10.1927) Referaat Koostas: Liisi Eelsaar 2 Valga 2009 Sisukord............................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 Lapsepõlv...................................................................... 4-5 Elulugu..............................................................................6 Looming.......................................................................7-10 Kirjanduslik tegevus.............................................................7 Draamalooming..................................................................8-9 I Draamaloomingu algus...
Tavalised laululinnud on punarind, käblik, võsaraat, metskiur, must- ja laulurästas, mustpea-põõsalind, käosulane, mets-, väike- ja salu-lehelind, mets- ja rohevint, leevike jt. Rannalähedastel lagendikel on kuulda ka soo-roolindu ja ööbikut. Mõistagi ei puudu siit ka laanepüü, kaelustuvi, kägu, pasknäär, hallvares, harakas ega ronk. Öösiti saab kuulda öösorri "nurrumist" ning kevadõhtuti jälgida metskurvitsa mängulendu. Röövlindudest on pesitsejatena teada tuuletallaja ja händkakk, nähtud on ka raudkulli, talviti värbkakku. Suurimetajatest on võimalik sattuda põdra, metskitse või metssea tegevusjälgedele. Üsna palju elab siin rebaseid ja kährikuid, samuti metsnugiseid ja oravaid. Samas võib viimaste roheliste koridoride hoonestamine sulgeda suuremate imetajate pääsu kaitsealale või sealt sisemaa poole. 2. Laukesoo maastikukaitseala Laukesoo maastikukaitseala asub Harjumaal Kõue vallas, hõlmates Aela, Nõmmeri, Paunaste,
tunnusjoonest lähtuvalt. Selliste sõnade kohta kasutatakse ka terminit ,,metafoorsed liigisõnad" ning nende kirjeldavad täiendosad võivad viidata omadusele (vedelvorst, kuldsuu), iseloomulikule tegevusele (pigikäpp, pättjalg), välimusele (lokilammas), elukohale (maarott) jne. Süntaktilise teisenduse käigus tekkinud liitnimisõnad. Need on eeskätt verbifraasist moodustunud tegijanimed: keelt kandma keelekandja, tühja tuult tallama tuuletallaja jne. Siia kuuluvad ka verbifraasist moodustatavad teonimed, kuigi 5 need ei ole eesti keeles alati soositud (nt väljendid keelesügamine ja keelekratsimine keelekasutuses tihti ei esine). Mõned fraseoloogilised ja- sufiksiga isikunimetused võivad tõenäoliselt olla ka iseseisvalt tekkinud: pudelipaikaja (pudelit paikama?), kirburautaja (kirpu rautama?) jne. Sellised
LRJ I LIISA DEMANT LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS Puugipask Physaridae Physaraceae Physarales Harilik põisadru põisadru adrulised Fucales Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Keermikvetikas keermikvetikas Zygnemataceae Zygnematales Pabula-sõnnikuhallik sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised nutthallikulised Must täpphallik täpphallik nutthallikulised nutthallikulaadsed Soo-maakeel maakeel maakeelelised tiksikulaadsed Limatünnik limatünnik limatünnikulised liudikulaadsed Kirsiluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Esmasseen esmasseen esmasseenelised esmasseenelaadsed Pirniluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Väike kühmsamblik ...
Semantiliste muutuste tulemused sõltuvad suuresti nende olukordade iseloomulikest tunnustest, mis on fraseoloogilise abstraktsiooni aluseks. Seega ei ole metafoorsed liitsõnad ühesuguse ülekantuse astmega. (Õim 2001a: 555556) 2. Süntaktilise teisenduse käigus tekkinud liitnimisõnad Need on eelkõige verbifraasist moodustatud tegijanimed: keelt kandma keelekandja, kintsu kaapima kintsukaapija, tühja tuult tallama tuuletallaja, siidi vedama siidivedaja, kaela kandma kaelakandja. Nende väljendite hulka kuuluvad veel verbifraasist moodustatavad teonimed (nt väljendid keelesügamine ja keelekratsimine, mis aga ei ole keelekasutuses kuigi sagedased). Mõned fraseoloogilised ja-sufiksiga isikunimetused võivad olla ka iseseisvalt tekkinud: pudelipaikaja (pudelit paikama?), kirburautaja (kirpu rautama?) jne. (Õim 2001a: 556557) 3. Fraseoloogilised liitumid
Neil ei ole palju temperatuurierinevusi kuid temperatuur on erinev ja jahedam hoopis saare keskel kui rannikualadel. Saarel on kaitseall rahvusvaheliselt märkimisväärsed ja ohustatud liigid. Nende seas leidub ka maailmas ainulaadseid linde - sealhulgas tuuletallaja keda saab näha ainult seal. Samuti väga harva nähtav roosa tuvi, rohelised gekod ja Aldabra hiigel kilpkonnad. Koos pealinna Port Louisiga on Mauritiuse pindalaks 2040 km2. Teised tähtsad linnad on Rose-Hill, Beau- Bassin, Curepipe, Vacoas, Phoenix, Quatre Bornes. Tegemist on parlamentaarse vabariigiga
Loomad on: Põder, metskits, metssiga, rebane, kährik, metsnugis, nirk, valgejänes, halljänes, orav, siil, mutt, karihiired, vesimutt ning mitmed nahkhiireliigid. Kalad on: Ahven, luukarits, ogalik, koger, angerjas, haug, särg, kiisk, latikas, koha Linnustik: Harku linnustik on väga mitmekesine. Lisaks igapäevasele 40-50 laululinnuliigile või 20 rannikuliigile on tavalised haudelinnud läheduses ka sookurg, händkakk, musträhn, väike-kärbsenäpp, tuuletallaja, hiireviu jpt. Loodushariduskeskuseks plaanitava hoone akendest saab jälgida valge-toonekure pesa ja talilindude söögipaika, mida külastab kuni 24 liiki linde. Mõisapargi tiikidel pesitsevad sinikael-pardid ja rääkspardid. Palju on paigaldatud pesakaste. Harku järvele iseloomulik ahven 2. Rahvastik 2.1 Rahvaarv ja selle muutumine Seisuga 01.01.2012 on Harku valla rahvaarv 12 820. See rahvaarv püsib
sajandil. (vaata Lisa 3) Kilpi ümbritsev hermeliinmantel ja selle kohal olev kroon sümboliseerivad monarhiat. Hermeliinmantli kohal on üheksa algse provintsi lipud. Vapikilpi ümbritseb kuningas Leopold I kuningliku ordu kett ja toetavad kaks lõvi. Vapi all on rahvuslik deviis ,,L'union fai la force" (ühtsuses peitub jõud). Hümni ,,La Brabaconne" algsed sõnad kirjutas 1830. aasta revolutsiooniaegne näitleja Jenneval, hilisemad lõi 1860 Charles Rogier. Rahvuslind on tuuletallaja (Falco tinnunculus), rahvuslill kukemagun (Papaver rhoeas). Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 11 LOODUS Belgia jaotub maastikuliselt kolmeks loodusest kagusse kõrgenevaks piirkonnaks Alam-, Kesk- ja Kõrg-Belgiaks. Alam-Belgia hõlmab Flandria madaliku lääne- ja lõunaosa. Põhjamere rannikut ääristab peaaegu katkematu vööndina kuni 30 meetri kõrguste luidete
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. 2. Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale? Mets reguleerib ja m...
toituvad kahjurputukatest ja närilistest. Suurt kasu toovad rähnid, kes söövad puukoore all pesitsevaid ürasklasi ja siklasi, samas võivad nad kahju teha sipelgate (ja puuseemnete) söömisega. Palju kahjurputukaid hävitavad tihased, puukoristajad, pöialpoiss, porr, öösorr, pääsuke jt. Suvel on eriti kasulik kägu, kes sööb ka karvaseid putukaid, mida teised linnud tavaliselt ei taha. Röövlinnud hävitavad närilisi, eriti hiireviu, karvasjalg-viu, tuuletallaja ja kakulised. Röövlinnud toituvad ka teistest lindudest, kuid peamiselt haigetest ja vigastatutest, olles seega metsasanitarideks ja loodusliku valiku mõjutajateks. Metsakahjuritena linnud enamasti arvesse ei tule, väga harvadel juhtudel on taimlates kahjustusi põhjustanud metsvint, kes sööb külvatud seemneid ja noori tõusmeid, kuid pesitsemise ajal sööb ta putukaid. Puude seemnetest toituvad veel näiteks käbilinnud ja suur- kirjurähn
Selts hanelised – keskmise suurusega, jässaka kerega, madalate jalgadega.. Eesmised varbad ujulestadega. Lai lame nokk. Veelinnud või veekogudega seotud linnud. N.laululuik, kühmnokk-luik, lagle, hallhani, aul, jääkoskel, pardid, haned. Selts kullilised – röövlinnud, nokk lühike, ülanokk konksja tipuga. Võimsad jalad, vastandatav tagavarvas, teravad kõverad küünised. Tiivad tugevad. Osavad lendajad. N. kanakull, hiireviu, kaljukotkas, kondor, rabapistrik, tuuletallaja. Selts kanalised – jässaka kehaga, nokk lühike ja tugev. enamuses paigalinnud. Lendavad raskepäraselt, kuna tiivad lühikesed. N. põldvutt, põldpüü, , metsis, teder, laanepüü, rabapüü, nurmkana, paabulind, jahifaasan Selts kurelised – tiivad nõrgalt arenenud, jalad enamikul pikad, nokk lühikesevõitu ja tugev. Enamasti halvad lendajad, v.a. kured. N. vesikana, rukkirääk, sookurg, suurtrapp, kroonkurg. Selts kurvitsalised – sulestik tihe ja veekindel N
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Selts hanelised keskmise suurusega, jässaka kerega, madalate jalgadega.. Eesmised varbad ujulestadega. Lai lame nokk. Veelinnud või veekogudega seotud linnud. N.laululuik, kühmnokk-luik, lagle, hallhani, aul, jääkoskel, pardid, haned. Selts kullilised röövlinnud, nokk lühike, ülanokk konksja tipuga. Võimsad jalad, vastandatav tagavarvas, teravad kõverad küünised. Tiivad tugevad. Osavad lendajad. N. kanakull, hiireviu, kaljukotkas, kondor, rabapistrik, tuuletallaja. Selts kanalised jässaka kehaga, nokk lühike ja tugev. enamuses paigalinnud. Lendavad raskepäraselt, kuna tiivad lühikesed. N. põldvutt, põldpüü, , metsis, teder, laanepüü, rabapüü, nurmkana, paabulind, jahifaasan Selts kurelised tiivad nõrgalt arenenud, jalad enamikul pikad, nokk lühikesevõitu ja tugev. Enamasti halvad lendajad, v.a. kured. N. vesikana, rukkirääk, sookurg, suurtrapp, kroonkurg. Selts kurvitsalised sulestik tihe ja veekindel N
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
