1.Demo laienemine. 1. MS ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid demok. õigusi. naised said valimisõiguse,Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu. 2. Iseloomusta demok. liikumisi: liberalism- uuenduste vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vaba turumaj. Konservadid- vana korra järgi kõik,mitte midagi uut. Sotsid- kaitsesid tööliste huve. 3. Mitte demok.. Kommarid- töölised pidid olema õnneliku homse ehitajad. Fassid ja natsid- hirmuvalitsemine, tappa vaenlased. 4. FRA ja ENG riigikord- FRA vabariik, palju parteisid, poliitiline elu kirev, valitsuse eluiga lühike, asumaadega polnud probleeme. ENG- riigipeks
) tavamaj. - baseerub ühiskondlikel trad., algeline tootmistehnoloogia, põhiliselt käsitöö & põllumaj., leidub Aafrika, Aasia, L-Ameerika, vanim maj.süsteem käsu- e plaanimaj. - kogu riiki maj kontrollib riik; maj on aastaks ette planeeritud; puudusid erafirmad (konkurents), oli riiklik kontroll (määras hinnad), ei arvestatud inimeste huvide/soovidega, defitsiit (nappis esmatarbe kaupu); leidus NSVL, Saksamaa, praegu Valgevene ja P-Korea turumaj. - müüjad, ostjad vahetavad kaupu, teenuseid vabalt kokkulepitud hindadega; on erafirmad, konkurents, riik sekkub võimalikult vähe, loomariiki moodi; leidub Holland, Singapur segamaj. - kõrvuti era- ja tugev riiklik sektor, riik reguleerib suuremal/vähemal määral (maksud, seadused); leidub Eestis (E Energia, E Air, Muuga Sadam) Valdkonnad, mis ei tooda kasumit on teedeehtus, haridus, ühistransport Turutõke on olukord, kus ei teenita kasumit. Riik sekkub maj. 4 viisil:
Eesmärgiks on prakt maj pol tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemaks, parandades otsustusprotsessi, konfl situatsioonide lahendamist jne. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Maj pol teooria ülesandeks on maj teoreetiliste teadmiste alusel püstitada vajalikke rakenduslikke probleeme ja ülesandeid ning töötada välja abinõusid nende lahendamiseks. o Milline on maj pol vajadus turumaj süsteemis? o Milliseid maj pol eesmärke soovitakse saavutada? o Millised instit on tegevad? o Milliste vahendite ja abinõudega püstitatud eesmärgid saavutatakse? o Milline on riigi roll maj pol kavandamisel ja elluviimisel? 3. Majanduspoliitika elluviijad (kandjad, subjektid) Maj pol elluviijateks on instit ja isikud, kes on selleks saanud volitused ühiskonnalt - nt demokraatilike valimiste teel. o Rahvusvah tasand
Berliini müür -Jagas kaheks ida- ja lääne Berliini 1961 Põhjamaad -Rootsi, Taani, Norra + Soome, Skandinaavia, Island Trumani doktriin -USA annab sõjalist abi riikidele keda ähvardab kommunismi oht 1937 Berliini blokaad -NSVL plokeerib lääne berliini muust maailmast 1947-49 Pidurduspoliitika -USA välispoliitika suund kommunismi pidurd. 1950-ndad Uus idapoliitika -SLV poliitika 60-ndad, koostöö NSVL ja SDV Sotsiaalne turumaj. -SLV sisepoliitika pärast II ms Vaba-Euroopa -raadiojaam, mis edastas tõtt NL inimestele 1945-praeguseni Maailmapank -rahvusvaheline rahandus org. (annab laene, IMF) pärast II ms Makartism -1950-ndad Pingelõdvestus -sõmitakse võidurelvastumist vähendavaid kokkuleppeid 60, 80-ndad Põhjamaade Nõuk. -Põhjamaade parlamente ja valitsusi ühendav org. 1950-ndad
Jagunem avalikuks ja erasektoriks. Infoühiskond- tänapäeva Eesti (e-pank, e-kool jne) Kodanikuühiskond- ühiskond, kus tavakodanikud võtavad aktiivselt osa riigis toimuvast Kodanik- riigi elanik, kellel on suuremad õiguseda, kuid ka kogustused riigi ees. Pluralistlik ühiskond- ühiskond kus on lubatud erinevad vaated ja seisukohad. Heaoluühiskond-ühiskond, kus inimesed on piisavalt materiaalselt kindlustatud. Siirdeühiskond- ühiskond, mis on liikumsa ühest faasist teise (käsumaj-> turumaj) Demokraatlik ühiskond- rahvavõim Võim- enese tahte teistele peale surumise võimalus. Erakond- kindla struktuuri ja ideoloogiaga ühendus, mille eesmärgiks on pääseda võimule. Survegrupp on legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Elitaardemokraatia- välja kujunenud poliitiline eliit. Naturalisatsioon- kodakondsuse taotlemine. Tolerantsus- sallivus
3 hilisagraarne tekkis looma ja taimekasvatuse ühendamise tulemusena 2) Industriaalsed TV tekivad industrialiseerimisega, levinud suurtes inimgruppides, toodetakse turule, osaleb maailmamaj. 2.1 iseseisev industrialiseerimine järkjärgult mindi üle järgmisele TVle 2.2 sõltuv industrialiseerimine toimus industriaalriikide poolt, mitmeid maid kolooniateks muutes Varaindustriaalne alates 15.saj tehnoloogia kiire areng, turumaj levik kõigis maj.harudes, suurettevõtluse teatav levik, säilib käsitöö ja väikeettevõtlus Hilisindustriaalne 18.saj.lõpp19.saj.algus üleminek masinalisele suurtootmisele, elatusmaj lõplik väljatõrjumine, aurumasina leiutamine, kivisüsi, sisepõlemismootor, nafta Postindustriaalne tuuma ja kosmosetehnika, arvutid, vaimne töö ja teenused maj alus Koloonia riik, mis poliitiliselt sõltub teisest riigist Emamaa riik, kes on mingi riigi allutanud
20märts alust usa Iraagi pommit.1mai kuulut Bush sõja lõp. pvo-1964Yasser Arafat rühmitus-Iisraeli merrepühk+Palestiina loomine.kasut terrorirün. pärast 6päevastsõda 1967oli Läänekallas ja Gaza Iisraeli valdusse läinud slv-7aug 1949 USA, Sb ja Pr okup tekkis. Pol ülesehitus föde+par demo. Ekstremistlikud v ja p liikum prakt puuduvad.sots turumaj. sdv- 7okt 1949 mitu parteid ühendatud Rahvarindesse. Riigi valitsev partei Sak SotsÜhtsuspartei. Sõjajärgsete piiridega lõigati ära osa tema tagamaadest idas. maj arenenuim sots riik I-Eur. sak üh-3okt, 1990 ühtsus muut võimal prst Berl müüri langemist 1989+ sdv poliitilise süst kokkukuk, 4võitja võimu võimet val Sak ühislt that-lõpp sotsialismi võimule
See mõõdustus Põhja-Vietnam sotsialismi rajamise. oma võimule. 1958. nõudis kujunes edukaks ja ja USA mõju aluseks Sotsialismi alustalad pidid NSV Liit, et lääneriigid 1959.aastal tuli Castro Lõuna-V ietnam. 1957.a paika jääma, kuid neile viiksid oma väed Lääne- võimule. Kehtsestas algas L-Vietnamis listai mõned turumaj Berliisin ära ja hakkaksid omaenda diktatuuri, partisanisõda, , mida toetas elemnedid, nt pidama läbirääkimisi suurmaavaldus likvideeriti, P-Vietnami valitsus. väikeettevõtlus, kaotati Saksa DV alustati pahempoolseid Punapartisane nim tsensuur ja ideoloogiline marionettvalitsusega. ümberkorraldusi, suhted vietkongideks. P-Vietnami järelvalve
vähearenenud,töömeetodid ja toomisvahendid on algelised,vähene kaubavahetus,teadmiste ja oskuste parandamine põlvest põlve toimub traditsioonide järgi;turumaj-nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul määrab ressursside kasutamise, vaba konkurents ressursside kasutamise eesmärgil, riigivõimu vähene sekkumine majandusse;käsumaj-riik otsustab mida,kuidas ja kellele
1) primaar e. hankivsektor (põllumaj.) 2) sekundaar e. töötlev tööstus (vabrikud,tehased) 3) tertsiaal e. teenindussektor (kõik ametnikud) Postind. viimast etappi on hakatud nim. infoühiskonnaks e. teadmusühiskond.Eriliselt on tõusnud hinda oskusteave.Esile on tõusnud keskklassi kuuluvad spetsialistid, kes tunnevad teatud valdkonda ülihästi. Adam Smith-rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Inimesed on küll egoistlikud, ent turumaj. peavad indiviidid kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupu või tööjõudu. Karl Marx-kapitali pooldaja. Ta tõi välja kapitalistliku tootmise kaks põhijoont- vältimatu vajaduse toota kasumit ja püsida konkurentsis. Max Weber-turumajanduse pooldaja. Oluline oli aeg mööda saata ja hiljem oma töö tulemusi nautida. Heaoluriik Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse
tingimustes. Veel on kolmas majandusssteem Segamajandus nt Hiina ja Kuuba: * Turumajandus mjutab halvasti vaesemat elanikkonda *Riigi sekkumine teatud valdkondades *Riik reguleerib ja suunab turumajandust. KEYNESI TEOORIA- riigi suurem sekkumine, seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel vib riigieelarve tasakaalust vlja lasta ning sallida mdukat inflatsiooni. FRIEDMANI TEOORIA-riigi minimaalne sekkumine(rohkem turumaj.), pooldab vabaturu majandust, et riik ei peaks ldse sekkuma majandusse. KONKURENTS-toimub kikjal, ettevtluses pakkumise ja nudluse taskaal, konkurents on peamine hinna reguleerija. MONOPOL- Ainus teenuse vi kauba pakkuja turul, seda reguleerib riik, teatud valdkondades puudub sellel alternatiiv nt Elron, Viimsis on Viimsi Vesi. IMPORT- kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist. EKSPORT- kaupade vljavedu riigist. INFLATSIOON- kaupade vi teenuste hinnataseme tus, rahavrtuse langus,
Seega konkureerivad müüjad omavahel ostjate pärast ja ostjad omakorda püüavad leida parimat pakkumist. 7. Milles väljendub turumajanduslik paratamatus? (ressursside piiritus) - osad jäävad ilma 8. Isikud(mille poolest erilised?) : Adam Smith (Milton Friedman - monetaristide koolkond, kes väidab, et keinsistlik tarbimisfunktsiooni mudel ei arvesta üldise hinnatasemega ning rahaga.) - rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Inimesed on küll egoistlikud, ent turumaj. peavad indiviidid kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupu või tööjõudu. S. väitel tuleneb jõukuse kasv otseselt kolmest tegurist: Tööjaotusest; Turgude laienemisest ; Kapitali kogumisest ; John Mainor Keyness pakkus majandustegevuse uurimiseks välja uue lähenemise. Erinevalt klassikalise koolkonna esindajatest, kes uskusid, et kapitalistlik majandus on oma olemuselt stabiilne, väitis Keynes et kapitalism on
Käsumajandus süsteem, kus kõrgelseisvad majandusplaneerijad töötavad välja strateegia, mille järgi juhitakse kogu majandustegevust. Üksikiskul pole peaaegu mingeid võimalusi aktiivselt majandustegevusse sekkida Turumajandus- Süsteem, kus inimesed astuvad vabatahtlikult mitmesugustesse lepingulistesse suhetesse ja majandusprotsesse määrab turg. Siin on kõigil võrdsed võimalused eneseteostamisek Segamajandus- süsteem, kus kõrvuti turumaj. Elementidega toimib ka tuegev valitsuse sektor. Arenenud riikides. Riik ja majandus *sotsiaalses kontektis on maj. lahutamatult seotud ühisküved. *Ühishüved- kaubad, teenused, hüved, mida inimesed tarbivad kollektiivselt ilma turu vahenduseta. Nt: julgeolek, haridus, kultuur, tervisehoid, normaalne elukeskkond Valitsuse majanduslikud ülesanded: *seadusandluse tagamine majandustegevuseks *tulude ümberjaotamine ühiskonnas *avalike hüvede pakkumine
Konservatiivne, püüab hoiduda Eesmärk luua täiesti uus ühiskond muutustest, rahvast ei kaasata revolutsioon; rahval suur roll Ei põhine selgel maailmavaatel Üks lubatud maailmavaade (komunism, fasisim, natsism) Parteid puuduvad Ainuparteisüsteem Puudub kõikehõlmav kontroll, Üksikisik allutatud riigikontrollile eraelu on vaba Säilib turumaj, eraomand Riik kontrollib maj. elu 10. Selgita lähemalt totalitaarse riigi tunnuseid (poliitikas, ühiskonnaelus, majanduses jne) Majandus 1. Põhijooned. Valitsus kontrollib võtmeküsimusi, nt. hinnad, palgad, investeeringud. Riigi suur osakaal majanduses. 2. Võimalikud ilmingud. Majandus teenib valitsuse ideoloogilisi eesmärke, nt. autarkia, sõjatööstuse arendamine. Ühiskond 1. Põhijooned. Valitsus jälgib ka elanike igapäevaelu
Institutsioone Peaassamblee, Sekretariaat vt. allapoole Julgeoleku- nõukogu Liikmena täidab Eesti talle antud kohustusi, maksab liikmemaksu, omab esindajat, osaleb ettevõtmistes, otsustusprotsessides, saab ettenähtud materiaalseid hüvesid, õigusi, rahvusvahelise tunnustuse, on pildil, tagab turvalisuse. Kopenhaageni kriteeriumid- EL ühinemise tingimused. (dem., IÕ, turumaj., seadusandlus) Maastrichti kriteeriumid- Eurole ülemineku tingimused (madal inflatsioonimäär, kroon ei tohi olla viimase 2 aasta jooksul devalveeritud, valitsussektori eelarve defitsiit alla 3% SKP- st, valitsussektori võlakoormus alla 60% SKP-st) Schengeni ruum- viisavaba ruum. Eesti ühines dets. 2007 eurotsoon- riigid, kus on kesutusel euro Lissaboni leping- Dokument, millega tõhustatakse EL tegevust, tugevdatakse rahvusvahelist
1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74. 1974 – Gerald Ford, ilmetu president 1977 – Jimmy Carter, ebakindel president 1981 – Ronald Reagan, majpol aluseks oli arusaam, et sotsprobleemide lahendamine vaid tulude ümberjaotamise abil pidurdab maj arengut. Kärpis sotsprogramme, makse. Tugines rohkem eraalgatusele ja turumaj- algul suur tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. 84 valiti tagasi. külma sõja olemus - kujutas end Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastuseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. „Külm“ kuna otsest sõjategevust ei toimunud. Avaldus: võidurelvastumine, luuramine, kriisid, propaganda, võistlemine pea igas eluvaldkonnas raudne eesriie - Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala
Mao Zedong. Hiina valitsusväed (Guomindang e Rahvuslik Rahvapartei) said abi USA-lt. Kommunistide võit, riigi lõhenemine. Hiina mandriosa – Hiina Rahvavabariik (KP) Taiwan – Hiina vabariik (Guomindang) Mao Zedong KOREA SÕDA 1950-1953 1910-1945 Korea Jaapani võimu all. Pärast II MS põhi – NSVL, lõuna – USA. 1948 – Põhja-Koreas Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KP) 1948 – Lõuna-Koreas Korea Vabariik (demokr, turumaj) 1950.a tungisid Põhja-Korea (juht – Kim II Sung) väed Korea Vabariiki. Põhja-Korea abi: NSVL, Kom.Hiina “vabatahtlikud”. Lõuna-Korea abi: ÜRO abi, USA väeüksused. 1953.a – sõlmiti vaheru, Korea p-saar ja rahvas jäi jagatuks. Kim Il Sung http://www.flickr.com/photos/mytripsmypics/2461623176/ SUESSI KRIIS - 1956 1952 - võimule tuli NL-meelne valitsus eesotsas Gamal Abdel Nasser`iga.
Maj poliitiliste eesmärkide hierarhia: 1) hindade stabiilsus 2) maj areng VALUUTAKOMITEE SÜSTEEM- Rahapoliitika aluseks. Fikseeritud rahakurss ankurvaluuta suhtes, käibelolev raha tagatud välisvaluutaga, raha võimalik vabalt vahetada igal ajahektel välisvaluuta vastu. Riigi keskpanga võimalust teostada rahapoliitikat (raha hulga maj määrab välisvaluutareserv) FISKAALPOLIITIKA- Riik püüab toetada maj arengust ja vähendada tööpuudust. Vahendid eelarvelised kulutused ja maksud. TURUMAJ TOIMIMINE- MAKSUKOORMUS- maksude osatähtsus riigi maj elus, väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-s RIIKLIKUD MAKSUD- juriidlise isiku tulumaks (21%), füüsilise isiku tulumaks (21%), käibemaks (20%), sots maks (33%), aktsiisimaks, hasartmängumaks, tollimaks, raskeveokimaks, maamaks (laekub kohaliku ov arvele).Vajalik rahaliste vahendite olemasoluks või sots/maj poliitika kujundamiseks. -MIINIMUMPALK- 278.02 eurot kuus -TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKS- kindlustatul 2,8 %, tööandjal 1,4 %
1. IMPERALISMIAJASTU JA ÜHISKOND Imperalismiajastu (19. Saj lõpp): · Rahvusluse levik · Mõjukate rahvusriikide teke (nt saksa, itaalia) · Sovinism (oma rahvuse teistest paremaks pidamine) · Püüti saavutada võimalikult suur mõju kogu maailmas · Majandusliku mõju laiendamine · Oma pol, põhjendati vajadusega hoolitseda vähemarenenud riikide eest · Euroopa tsiv. (isikuvabadus, eraomand, demokraatia, turumaj, võrdsus) · Sisemised vastuolud, ei tahetud kuulda mõne enda ter lahkulöömisest · Erand: Norra eraldus rahumeelselt Roorsist (1905) · Saks, Vene-ümberrahvastamispol, ing-ralvajõud, aust-ung-piiratud anutonoomia Kolooniaimpeeriumide teke: · 20. Saj alguseks hakkasid vabad kolooniavallutusteks sobivad maad otsa saama · Viis katseteni valdused ümber jaotada · Huviorbiidis oli aafrika · 1914
arendus ja tagatisfond- investeeringud ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks ja elukeskkonna parandamiseks. Eelstruktuurifondid: ISPA- viia E li nõuetele, saavutada hea transpordiühendus kandidaat- ja liikmesriikide vahel, tegeleb soovitavalt vaid transpordi ja keskkonnaga. PHARE- liitumispartnerluslepingu saavutamine kandidaatriikide ettevalmistamiseks Elga liitumiseks, stabiilsete institutsioonide olemasolu, inimõiguste kaitse, demokraatia, turumaj konkurentsivõimelisus Els, liitumiseks vajalike nõudmiste täitmine. SAPARD- kesk ja ida eur maade põllumaj ja maaelu antava liitumiseelse abi programm 2000-2006a-ks.Eesti saab 3 viimase käest raha. 41) Eur integratsiooni edasised võimalikud suunad. Laienemine-liit säilitab praeguse integratsiooni taseme kuid kaasab uusi liikmeid ,stagnatsioon- seisak, süvenemine- eesmärk liikuda pol liidu poole, üldine edasiminek nii laienemise kui süvenemise alal
Kriitiline teooria, mis toetub RV poliitilisele majandusele. Keskkonna probleemid: mitte soovitatud, hargamised, pikaajalised. Nõuab läbirääkimisi ning koostööd paljude erinevate tegelastega Normatiivne haru: keskkonna õigsus, demokraatia, kodakonsus, keskkond: allavoolu probleem; tunnusta kõiki, keda on keskkonna riskid mõjutanud; rohkem osalust ja kompensatsiooni neile, eks kannatavad kk probleemide all. Poliitiline majandus (riigi, majanduse ja keskkonna omavaheline suhe) Vaba turumaj. Ei akiste keskkonda. Tehnoloogia areng ei alanda kogu tarbimise taset Teooria: Kriitiline probleemikeskne. Alati kellegi/millegi jaoks; positivism, uusrealism ei selgita piisavalt; fooksuses sots struktuurid, kes/mis takistavad kk arengut. Ületab riigikeskset raamistikku. MLRS teooria- Mis on RS teooria reaalsuse lihtsustamine; positivism, postpositivism,normatiivne teooria. -Miks ei ole ML RST (enamus põhinevad lääne filosoofial; ajalugu mõistetud
reforme. 1948 a. algatasid vabadel valimistel valitud liidumaade esindusorganid uue, 3 läänepoolselt okupats. hõlmava põhiseaduse väljatöötamise; põhiseadus jõustus 1949a. Saksa Liidupäeva valimistel saavutasid võidu parempoolsed kristlikud dem. , kantsleriks sai Konrad Adenauer. Maj. olukord äärmiselt raske: raha oli kaotanud väärtuse ning must turg õitses. Okupats. võimude vastuseisust hoolimata alustas kristlik-dem. valitsus radikaalset maj.reformi, sots. turumaj. Selle eestvedaja Ludwig Erhard leidis, et riik ei pea maj. vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida ettevõtted peavad jälgima. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas igati ettevõtjate vaba konkurentsi, millega avatud turg, eraomand ja stabiilne raha. 1948 a. rahareform, Saksa mark Lääne-S.-l. Maj. hakkas kiiresti arenema, kuigi rahvale uued muutused ei meeldinud. Saksamaa kiiret arengut hakati nim. Saksa maj.imeks. 8. Kommunistlik maailm
Revansistlik kättemaksu taotlev SA natside rünnakrühmlased SD natside luure ja julgeolek SDV Saksa Dem. Vabariik 1949 Separaatrahu salajane rahu, mis sõlmiti liitlastest eraldi Separatism liikumine, mis soovib eralduda emamaast Sionism juutide riigi rajamise poliitika SLV Saksamaa Liit Vabariik 1949 Sotsiaalne turumaj. SLV sisepoliitika pärast II ms Sotsialism kord, mis pooldab riigi või tööliste kontrolli tootmise ja turustamise üle kogu riigi huvies Spekuleerimine odavalt ostmise ja kallimalt müümise kaudu vaheltkasu teen. SRÜ Sõltumatute Riikide Ühendus SS Hitleri ihukaitse Sõjakommunism Nõukogude Venemaa majandus poliitika kodusõja ajal
Lisaks veel järelvalveinstitutsioonid · Riigiasutuse tunnused · Kindel struktuur ja hierarhia · Moodustatakse õigusakti alusel kindlate ül. täitmiseks 3 · Toimimisraha tuleb riigieelarvest · Töötajateks on avalikud teenistujad Palju avalikõiguslikud asutused alluvad mõnele ministeeriumile mitte otseselt riigile Erasektor · Ülesehitatud turumaj. põhimõttel Turumajandus · Vältida turutõrkeid · Täieliku konkurentsi puudumine · Tegeletakse ainult kasumlikuga · Maj. ebavõrdsuse teke/suurenemine Tarbjakaitse ühishüvise tagamine Stratifikatsioon kihistumine mingi tunnuse alusel (sünnipärand, varandus) Stratifikatsioon on vajalik, sest siis on inimesel identiteedi kriteeriumid · Jagada inimesed klassidesse Marx · Resursside alusel Weber · Elulaadi, päritolu, jms alusel
Eesmärgiks kom.süsteemi kehtestamine kogu maailmas. Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal. Saksa saatus ei olnud selge. Saksa LV ja kogu dem.maailm keeldus tunnustamast Saksa DV-d, NSVL taotles jätkuvalt Lääne- Berliini allutamist oma võimule. 1958.a hakkas NSVL nõudma, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära pidas läbirääkimisi Saksa DV marionettvalitsusega. Lääne-Berliin oli kuj veidraks dem.vabaduste ja turumaj saareks keset üha enam sovetsieeruvat Ida- Saksamaad. L-Berliin ei kuulnud L-Saksamaa kooseseisu, vaid jäi vastavalt Berliini blokaadi lõpetamisel 1949.a sõlmitud kokkulepetel omaette haldusüksuseks vabalinnaks. Vastaseis lääs ei suutnud päästa idatsooni, NSVL ei suutnud alla neelata L-Berliini. 1961.a otsustas Hrustsov sulgeda värava, mille kaudu idasakslased läände vajusid. 13.aug rajasid NK väed peaaegu ühe ööga Berliini müüri, mis L-Berliini tihedalt sulges
· Saksamaa majandus: Moodustub EL majandusesest ~25 % on maailmas suuruselt 3 kohal suurusest. · Maj. struktuur: I kohal tööstuskaubad ja teenused Toorainete ja põl. Maj. kaupade osakaal on siiski väike · Olulisedmad harud autotööstus, keemiatöösus, masinatööstus, elektrotehnika. Keskkonna alased, logistika sektor. · Majanduse kõige tugevamad regioonid asuvad Münhenis, Frakfurt tuntuid majanduslinn. Lähtub sotsiaalse turumaj. Põhimõtetest. · Vaba ja avatud konkurentiga turg, tasakaal ühiskonnas. · 2000-2004 arenes aeglustavad tempos või langemas · Majandus tõusis kuni 2008 ehk siis kuni üldise majanduskriisini. · 2010 nagu fööniks tuhast · 2011 majanduskasv jätkus 3% kasv. · Tuginev tugevale ekspordile, mis on ikkagi mitmekülgne. · Tööturg: 2005 ulatus töötute arv 5miljonile. · Rahvast 84 000 000 kokku
· Lääne-Euroopas lammutas merkantilism feodalismi aga suhteid, sest seal oli (nende arvates) kapitalism välja 4) Mehhanil.töövahend.,energia kasutamine Venemaal sulasid feodalism ja merkantilism kokku.Ven. kasvanud. Ta ei pooldanud vabakauband. Propag. valmistas teed turumaj., kuid samal ajal tugevdas Nats.ökon.=rahvuse majanduslik kasv ja tööstuse 5) Üldine tööviljakus kasvas (kapitali, töö ja maa parem pärisorjust.Ühisk.aeng oli selline,et tugevdas ennast areng.kindlmäär. Kaitsetoll(kui ajut .abi).Klas.polit.ök. kasutus) viga-kosmopolitism (mjanduse arengu rahvuslike läbopärisorj.säilim ja tugev
Suurbitannia oli ainus Eur riik, mis väljus sõjast ühemõtteliselt võitjana, Kuigi pommitusl ülisuuredd oli Suurb infrastruktuur (teed, laevateh, tööstettev) põhiliseltterved, samas sõjavõlad tohutud, finatsilistest raskustest ei saadud üle 25 aasta jooksul, aga Saksa marga seisund oli väga stabiilne. Saksa majandusime taustaks tagasipöördumine 1930.nd aast. Saksamaa. Judt järgi- maj.min L.Erhardi sotsiaalse turumaj juured olid A. Speeri majanduspoliitikas (lk 376). 1957a.raam Heaolu kõigile, eestik tõlge 1998. Erhardi kreedo: tõelist sotsiaalpoliitikat ei saa lahutada pürgimisest rahapoliitilise stabiilsuse suunas. Saksamaaoli piiramatus koguses vaba tööhõudu, s põgenikud Ida-Saksam. S ärikulutused hoiti madalad mõõdukate investeeringutega uudsetesse ja efektiivsetess tootmisviisidesse -autotööst võimas edasiareng konveirtootm. Saksa tööviljakus
esindusorganisse - Rahvasaadikute Kongressi – ja kohalike küsimuste andmise parteikomiteede käest rahvasaadikute nõukogude pädevusse 1989. toimunud Rahvasaadikute Kongressi valimised polnud päris vabad: pol erakonnad keelatud, 1/3 koosseisust määras NLKP, sellele vaatamata pääses liikmeks arvukalt opositsioonilise suuna poliitikuid samal ajal segadus – vana käsumaj lagunes, turumaj-le ei suudetud üle minna, rahva rahulolematus kasvas ka Gorbatšov ise lõi uuenduste ees kartma, hakkas toetama tagurlikke jõude Suhete reguleerimine Läänega: muutused: desarmeerimine e relvastuse vähendamine, regionaalsed suhted, inimõiguste kaitse katkestati keskmaarakettide paigaldamine NSVL Eur osasse ja peatati tuumarelvakatsed – eesmärk meelitada USA välja tähtede sõja programmist, Reagan keeldus sel teemal tõsiselt rääkimast
inflatsioon, maksubilansi puudujääk. Makroökonoomika eraldus 1930nendatel Suure depresiooni ajal. Suuna loojaks oli John Maynard Keynes`i, kes pidas maj nähtuste uurimisel oluliseks käsitleda rahvamaj kui terviku. 3 põhiprobleemi: Mida? Kuidas? Toota Kellele? Need küsimusi peab lahendama sõlutmuta sellest, milline on maj süsteem ja igas süst leiab erinevaid lahendusi. 1. traditsiooniline, tavamaj 2. plaani / käsumaja 3. turumaj ( seoses EL väga palju regulatsioone juures) 4. segamaj Maj agendid on maj osalejad. Maj agentideks majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja uu maailm, kuna maj tegutsevad ainult eelnim 3, on tegemist suletud majandusega. Majapidamise mood in kes elavad kas koos või teevad ühiseid finants otuseid. Majpidamise maj käitumise eesmärgiks on oma heaolu maximeerimine lähtudes nende käsutuses olevatest resurssidest
8 Valitsuse majanduslikud ül-d on: Tagada majtegevuseks seadusandlus riik kehtesta seadused ettevõtluse toimimiseks Jaotada ük-s ümber tulud toetused ja abirahad Pakkuda avalikke hüvesid riigikaitse, kultuur Valitsus viib riigi eesmärke ellu Riigi roll majanduse kujundamises Turumaj toimib võimalikult suure kasumi teenimise eesmärgil. Aeg-ajalt tekib olukordi, kus turumehhanismid ei suuda tagada maj tulemuslikku toimimist. Säärasel juhul peab riik majandusse sekkuma, näiteks: Reguleerima kaupade hindu, kvaliteeti ja kvantiteeti Mõjutama subsiidiumide ja maksudega majkäitumist Tegelema ise tootmisega Tegema rahalisi ülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadustele
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud
algusena ning lahendusena ITA sõjajärgsele nõrkusele ja ebastabiilsusele. Sotsialism Lääne-Euroopas pärast II MS(I): Euroopa pole enam maailmapoliitika keskpunk( Külm sõda, USA mõju),Euroopa suurriigid ei välju sõjast päris suverräänsete valitsejatena. Fakt, et USA poliitikud sekkuvad Euroopa siseasjadesse on Euroopa jaoks määrava tähtsusega. Poliitlise retoorika liberaliseerumine, vasakpoolsed põhimõtted majandusse Liberaalne demokraatia koos sotsiaalse turumaj muutub standardseks valitsemisvormiks. Igasugune äärmuslus muutub peaaegu, et keelatuks . Muutub pol ebakorrektseks ja järk järgult erinevates riikides seadusandluse kaudu vägivallale kutsuvate riigikorda kukutavate parteide loomine keelatakse ära. Euroopa ideoloogiliseks peasuunaks saab tsentri otsimine. Otsitakse lahendust, mis sobiks kogu elanikkonnale. Sots ja lib elementide sümbioosi tekitamine. Vabaduse temaatika hakkab nihkuma üksikisiku privaatsfääri
· linnastunud, ilmalikud. Poliitiline ning maj. süsteem on kõrgelt spetsialiseeritud ja institutsionaliseeritud. Ja erinevused: · demokraatia tase · maj. poliitika tüüp erinev Esimene maailm = lääne demokraatlikud riigid · kogu rahvastik u 675 miljonit · 24 riiki (nüüd küll vist rohkem) · dem.lik poliitika, lai poliitiline ja isiklik vabadus ning võimalus valida valitsejaid paljuse "ehtsate" kandidaatide vahel · maj-s pigem kõrge erasektori kontroll, liikumine segamaj-st turumaj-sse Teine maailm = Nõukogude blokk · kogu rahvastik u 450 miljonit · NL, 7 Ida-Euroopa bloki maad ja Jugoslaavia=9 riiki · üldiselt moderniseeritud, industraliseeritud ja urbaniseeritud · totalitaarne poliitika, limiteeritud isiklik ja poliitiline vabadus ning minimaalne kontroll poliitiliste liidrite valiku või nende tegevuse üle · lähedal käsumaj lõpule (Nuh, seda maailma nüüd põhimõtteliselt enam ei ole...)
annaabi.ee 
