kokku teiste kujutistega. Lasse Juhani Alander on Soomest pärit kunstnik. Ta hakkas varakult tööle ning on omanud palju erinevaid ameteid näiteks on ta olnud postiljon. Maalimist alustas Alander 17-aastaselt. Ta on väga tagasihoidlik sellest ka põhjus, miks ta alles nüüd oma esimese näituse avas. Alanderi maalimise ajendiks on sisemine vajadus. Töödes taotleb ta ilu ja harmooniat. Lasse Juhani Alander on iseõppija. Eestis käis Alander esimest korda 1997. aastal turistina. Praegusel hetkel elab ta Soomes, kus ta teenib elatist ehitustöödel. Tegemist oli huvitava näitusega, kuid maale oli näitusel üsna vähe.
siiski raskeks (sõnaõigust neil siiski palju ei olnud). Kaasajal tänu demokraatlikule riigivalitsemisele järk-järgult suurenes naiste roll ühiskonnas. Paljudes riikides kus on püsinud stabiilne reiligioon ja poliitline riigijuhtimine pole minu arvates naiste roll ühiskonnas tänapäeval sugui parem, kui muinasaegses Eestis. Naised on neis riikides siiani "kaup" ja naised ei oska ega tahagi muudmoodi elada. Ka turistina rännates tuleb pidevalt arvestada erinevate riikide kommete ja seadustega.Hoobilt muutub tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas kasvanud naise roll kui ta saabub teise riiki, kus valitseb arhailine riigikord.Pole olnud harvad juhused, kus pahaaimamatult hõredalt rõivastatud naised satuvad kohalike võimumeeste huviorbiiti. Põhjuseks meeste ahvatlemine ja liiderlikus. Näite võib tuua mõne aasta tagusest juhusest, kus naise ära vägistanud mehed mõisteti õigeks, kuna naine oli liiga
Ta müüs need Briti Muuseumile, kus need on ka praegu vaatamiseks välja pandud. Kasutatud kirjandus 1. Sirge, S. 2004. Ateena. Tallinn: Ilo 2. Cowan, H., Greenstein, R.,Hanna, B., Haskell, J., Howells, T., Malor, D., Phillips, J., Ranieri, T., Stiles, M., Sweeney, B. 2000.Maailma Arhitektuuri meistriteosed. Tallinn: Karrup 3. Blavatskaja, T., Blavatski, V., Bokastsanin, A, jt. 1965 Vana-Kreeka ajalugu. Tallinn: Eesti Raamat 4. Denti, M. 1999. Turistina minevikus.Klassikalise aja Ateena. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 5. http://web.zone.ee/nothingdoing/ajal%20kreeka%20arhit.ppt/27.03.2009
oska teisi inimesi hinnata. Tõenäoliselt ei näe selline inimene maailma reaalselt, tema vaimsus ei ole kuigi kõrge ja teda võib pidada väikeseks inimeseks: kodanikuks, kes käib tööl, teenib oma perekonnale raha, kuid maailma paremaks muutmisel temast suurt abi pole. Ta elab läbi enda, ei huvitu tulevaste põlvede heaolust ja globaalsed probleemid jäävad nimetatuile kaugeks. Riigi olemuse kujundavad tema kodanikud. Need samad väikesed inimesed ongi ühiskonna peegelpildiks. Turistina võõrriigis käies võrdleme ikka kohalikke oma riigi kodanikega ja kuigi terve reisi vältel suhtleme väga väikese osaga elanikkonnast, anname hinnangu tervele rahvale. On peaaegu võimatu ja isegi kohatu suurt hulka inimesi sel moel ühte patta heita, siiski teeme me seda lakkamatult. Sõnapaaril ,,väike inimene" ei pea alati olema negatiivne alatoon. Leian, et nõnda nimetatud hall mass ei olegi nii värvitu kui tundub. Selle kirevust on lihtsalt esmapilgul keerulisem märgata
kujunes välja doktor Rieux, kes hakkas ravima epideemia patsiente juba katku algusest peale ning püüdis aidata mingisuguselgi korral linnas säilima jääda. Muidugi mõsta oli peale Rieuxi veel paljusid inimesi, kes tegelesid katku ning tema loodud kaosega. Inimesed olid kohati kurvad ja sealt samast ka rõõmsad, aga ma arvan, et see rõõmsus tuli liigsest alkoholist, mida terve ühiskond tarbis alalõpmata. Alkohol kaotas mured neil isikutel, kellel kadus töökoht, kes oli turistina linnas, kes oli kaotanud oma lähedase. Nad kõik olid vangid linnas, mida ei pruukinud tundagi ning kus igaüks oli potensiaalne haiguse edasikandja, sellepärast uputati oma mured alkoholipudelitesse. Doktor Rieux püüdis end iga patsiendi juures täiesti külmaks jääda ning mitte välja näidata oma tundeid ning hirmu. Enamus patsiendi lähedasi ning patsiente arvasid, et arstid on külmad jõhkardid. Kui nad pidid kellegi perekonnaliikme
Näiteks toodi raadio, mis poes maksab 4 dollarit. Meie jaoks on see muidugi väga odav, kuid kui hakata mõtlema, siis need 4 dollarit isegi ei kata töötajate tervisekindlustuse kulud ning veel enamgi transpordi kulusi (toote kokkupanek võis toimuda mitmes riigis ning juppide kaupa). See pani mõtlema. Minu vanemad reisivad palju ning selletõttu on neil olnud võimalus külastada üht sellist nn ,,Kolmanda maailma riiki“ – Egitust. Turistina ei pane sa halvimat poolt tähele, kuna truitidele mõeldud piirkonnad üritatakse võimalikult puhtana ning ilusana hoida. See ongi põhiline erinevus sellest, mis räägiti filmis. Filmis oli jutt sellest, et tavaliselt on sellised kohad vaesed ja mustad. Läänekultuuri nimetatakse ka tarbimiskultuuriks. See kultuur võimaldab kõigile, kellel leidub raha, ligipääsu mistahes kaubale. Lääneriikides toimuvad igasugused allahindlustepäevad ning enne neid reklameeritakse mõnda aega
Elu savannis Marianna Golovina 8.c · Üks põhjuseks, miks minnakse savannidesse on sealne loomaküllus. Kui oled turistina sinna sattunud, pole ei mingit probleemi minna vaatama ükskõik millist looma. Selleks tuleb ainult teejuhile teatada, millist looma sa tahaksid näha ning üldiselt saab teejuht viia sind just sinna, kus sinunimetatud loom on. Ainuke loom, kelle otsimisega võib kuluda pikemalt aega on lõvi. Need turistid, kellest artiklis juttu on, leiavadki lõvisid- üks emalõvi üksi ja teine koos oma kahe lõvipojaga
seadused leebemaks aga meie praeguses mõistes jäi naiste olukord siiski raskeks (sõnaõigust neil siiski palju ei olnud). Kaasajal tänu demokraatlikule riigivalitsemisele järk-järgult suurenes naiste roll ühiskonnas. Paljudes riikides kus on püsinud stabiilne reiligioon ja poliitline riigijuhtimine pole minu arvates naiste roll ühiskonnas tänapäeval sugui parem, kui muinasaegses Eestis. Naised on neis riikides siiani "kaup" ja naised ei oska ega tahagi muudmoodi elada. Ka turistina rännates tuleb pidevalt arvestada erinevate riikide kommete ja seadustega.Hoobilt muutub tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas kasvanud naise roll kui ta saabub teise riiki, kus valitseb arhailine riigikord.Pole olnud harvad juhused, kus pahaaimamatult hõredalt rõivastatud naised satuvad kohalike võimumeeste huviorbiiti. Põhjuseks meeste ahvatlemine ja liiderlikus. Näite võib tuua mõne aasta tagusest juhusest, kus naise ära vägistanud mehed mõisteti õigeks, kuna naine
patsiente juba katku algusest peale ning püüdis aidata mingisuguselgi korral linnas säilima jääda. Muidugi mõsta oli peale Rieuxi veel paljusid inimesi, kes tegelesid katku ning selle loodud kaosega. Inimesed olid kohati kurvad ja sealt samast ka rõõmsad, aga ma arvan, et see rõõmsus tuli liigsest alkoholist, mida terve ühiskond tarbis alalõpmata. Alkohol kaotas mured neil isikutel, kellel kadus töökoht, kes oli turistina linnas, kes oli kaotanud oma lähedase. Nad kõik olid vangid linnas, mida ei pruukinud tundagi ning kus igaüks oli potensiaalne haiguse edasikandja, sellepärast uputati oma mured alkoholipudelitesse. Doktor Rieux püüdis end iga patsiendi juures täiesti külmaks jääda ning mitte välja näidata oma tundeid ning hirmu. Enamus patsiendi lähedasi ning patsiente arvasid, et arstid on külmad jõhkardid. Kui nad
meelitavad inimesi ligi. Turism on riigi jaoks väga olulisel kohal, sest see on riigi jaoks üks suurimaid sissetulekuallikaid. Igaaastaselt riiki külastavad turistid toovad riigile korraliku tulu, ningi teenindava sektori osakaal riigis on tänu sellele väga suur. Alates 1970. aastast on turistide osakaal riigis aina suurenenud, olles preagusel ajal umbes 5 miljoni inimese juures aastas. See on väga suur arv, moodustades peaaegu viiendiku populatsioonist. Küll aga on turistina Austraaliasse tulemine küllaltki keeruline. Esiteks on Austraalial viisanõue, mis nõuab reisile eelnevat asjaajamist. Teine suur probleem on saarele jõudmine – lennupiletid on olenevalt lähtekohast väga kallid ja lennureis kestab küllaltki kaua. Palju turiste saabub riiki Jaapanist, teistest Aasia riikidest, näiteks Hiina ja Vietnam, Euroopast, Uus-Meremaalt, ja USA-st. See näitab, et turiste tuleb riiki sisse nii lähedalt kui kaugemalt ning
strateegiate kohta, mis olid seotud vaba tarkvara, avatud lähtekoodiga tarkvaraga ja eelkõige Linuxiga, ning meedia vastuseid nendele protokollidele. 17. Üks Debian GNU/Linuxi arendajatest sai eelmise sajandi lõpul eduka idufirma ülestöötamise ja mahamüümisega väga rikkaks. Siis asutas ta omaenda Linuxi, mis tänaseks on üks populaarsemaid distrosid. Veel enne seda aga maksis ta Vene kosmoseagentuurile 20 miljonit dollarit ja käis teise "turistina" kosmoses. Kellest on jutt? Mark Shuttleworth 18. Millise omas ajas üsna ennekuulmatu nõudega läks 1982. aastal ajalukku Philadelphias asuv Drexeli Ülikool? Et igal sisseastujal peaks olema ligipääs arvutile. 19. Missuguse omalaadse USA äripraktika rekordi püstitas 1999. aasta 9. detsembril ühena esimestest eelpaigaldatud Linuxiga arvuteid pakkunud VA Linux? VA Linux murdis esimese päeva aktsia hinna tõusu, milleks oli hirmuäratav 698% algsest. 20
Seega väikeriikides tekib hea giidi saamiseks probleeme. Ökoturism suhtub vastutustundega piirkonda, kus loodust vaatamas käiakse. Lisaks loodusele huvitutakse ka kultuuripärandist ja sellest, kuidas elu täna kohapeal käib, milline on kohalike inimeste käekäik. See on üsna uus turismiliik ja väärib kindlasti lähemalt tundmaõppimist. See on üks võimalus proovida aidata lahendada globaalseid probleeme, mis on tänapäeval väga problemaatilise aktuaalsusega. Üllatav, et ka turistina on võimalik keskkonda hoida. Iga vähegi reisihimuline inimene peaks proovima kätt ka ökoturistina. Arvan, et on võrratu tunda puhast loodust ja tegutseda aktiivselt värskes õhus. Vaadates tuleviku suunas, on sellel turismiliigil kindlasti palju võimalusi. Kui vähegi üritada ja tahta, siis on kindlasti võimalik säästvad reisid inimestele kütkestavaks muuta. 3) Ülesanded, mis anti kursuse raames Mis on minu arvates turism ? Turism on tänapäeva inimese jaokselu lahutamatu osa
Juurde loodi uusi pol. Rühm.i 1-pooldasid rahvusühtsust2-vastasid ka jaatavalt pagulusele. Pagulasühisk. sisepoliitilise elu täht. koostisosaks olid Välis-Eesti ajalahed. Saksamaal organiseeriti koos lätlaste ja leedulastele veel Balti Ülikool ja Balti Instituut. 1972. a. toimusid I ülemaailmsed eestlaste päevad Torontos. tegutses ka Eesti Maja ja oli ka väliseesti kirjandus.1950a hakkasid kontaktid Kodu-Eestiga taasutma ehk isiklikud kontaktid.1959 a. avanes pagulastel võimalus turistina E külastada. Selleks oli vaja viisat. 1960 a muutusid tähtsaks kultuurikontaktid. Pagulastele anti välja ajakiri Kodumaa, Seda suunas 1960a loodud Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Komitee(VEKSA)- see oli KGB kontrolli all. Teaduslikud kontaktid- kodueestlasi hakati kutsuma teaduskonverentsidel eettekandeid pidama. Neid vahendas samuti VEKSA. Peale uusvenestamist muutusid suhted taas keeruliseks. E massiline Venem. rändamine sai alguse 19 saj
kurvastavad meid kõiki. Üha enam otsitakse mooduseid kuidas hoida kokku, eriti hotellimajanduses. Praeguseks on ökoturismist kuulnud enamik eestlasi, kuid vaevalt et me sellest ühtviisi aru saame. Üks osa ökoturistidest on erudeeritud idealistlikud looduse- ja kultuurihuvilised, kes põhimõtteliselt ei osta endale autot, vaid kasutavad ühistransporti, panevad telliskivi WC loputuskasti, et veekulusid vähendada, ostavad ökopoest mahetoitu ning mõtlevad ka turistina igal sammul, kuidas keskkonnamõjusid vähendada. (Ökoturism...2012) Ühest küljest on ökoturism mõtteviis. Teisest küljest on turism majandusharu ning ettevõtjad ja poliitikud peavad need idealistlikud põhimõtted muutma reaalseteks reegliteks ja juhtnöörideks. Majandustegevus avaldab tahes-tahtmata mõju nii loodusele kui ka kultuurile. Ökoturism on ettevõtlusvorm, mis teeb kõik selleks, et negatiivsed mõjud oleksid minimaalsed ja positiivsed mõjud maksimaalsed. (Ökoturism..
see minu silmis umbusaldust. Samahästi oleks võinud koristajad oma tööd teha. See ei ole tegelikult esimene apsakas. 2011 aastal avastasid kreeklased, et vähemalt 4500 surnud isikut on saanud aasta jooksul pensioni ühtekokku 16 miljoni euro eest. See näitab, et Kreeka, kui riik, ei oska majandada ja raha lugeda. Mis puudutab riigitöötajaid, siis pensionide maksmisest surnutele järeldub, et töötajatel on mugav elu. Seda näitab tegelikult ka minu kogemus, kui ma Kreekas käisin. Turistina soovisin rohkem linnas ringi käia ja uusi paiku avastada. Kui aga mõnes kohvikus oli plaanis peatuda, siis avatud kohvikuid keset päeva praktiliselt ei olnudki. Inimesed ei jõua lihtsalt sellise palavusega päeval töötada ja see on fakt. Mina käisin Kreekas 2009 aastal, mil riigivõlg ei olnud teab mis aktuaalne teema. Aga ma ei usu, et nad tänaseks päevaks on hakanud päevasel ajal rohkem tööd tegema.
1972.aastal toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad (ESTO) Torontos. Olulise kultuurikeskusena tegutseb mitmes riigis Eesti maja. Kodu- ja Välis-Eesti suhted Sõjajärgse külma sõja ajal olid pagulaste ja kodueestlaste kontaktid minimaalsed ning juhuslikud. 1950.aastel hakkasid kontaktis Kodu-Eestiga äärmiselt ettevaatlikult taastuma. Tegemist oli isiklike kontaktidega (kirjavahetused, üksikud käigud kodumaale). 1959.aastast avanes pagulastel käia Eestis turistina, kuid selleks oli vaja NSV Liidu saatkonnast viisat taotleda. 1960.aastatel muutusid isiklike suhete kõrval järjest olulisemaks kultuurikontaktid. Olulist rolli omasid ka teaduslikud kontaktid, mis esialgu piirdusid teadlaste omavahelise kirjavahetusega, raamatute saatmise ja muu sellisega. Uusvenestamise pealetungiga muutusid niigi suhteliselt tagasihoidlikud suhted Välis-Eesti ja Kodu-Eesti vahel taas juhuslikuks. Ka ametlik propaganda muutus järjest agressiivsemaks
Perekonna au hoidmine on üks kõrgemaid väärtusi araabia ühiskonnas. Kõikidesse vanematesse ja auväärsematesse, samuti sugulastesse peavad nooremad moslemid suhtuma suure lugupidamise ja aupaklikusega. Minu arvamus Tegemist on suurepärase ülevaatliku raamatuga, mis avardas, minu kui lugeja, maailmavaadet ning tekitab huvi, et uurimise all olevaid kultuure ise veel lähemalt tundma õppida ehk reisida antud kultuuriruumidesse turistina. Ütlen ausalt, esimesest leheküljest alates on aru saada, et tegemist on kuldaväärt raamatuga idamaade kultuuridest inimesele, kes ei tunne neid kultuure nii detailselt kui seda on kirja pannud Maria Tilk. Äärmiselt värvikalt, informatsioonirohkelt on antud raamatus kirjeldatud uurimise all olevatest kultuuridest. Valisin Islami ja Hiina kultuurid referaadi peamisteks uurimise all olevateks objektideks, kuna nende kultuuriruumi esindajatega on mul endal isiklikult olnud
18 riikidest pärit sportlastele, kellel on Euroopa ühendustega assotsiatsiooni- (kohtuotsus Deutscher Handballbund, 2003) või partnerlusleping (kohtuotsus Simutenkov, 2005). Teenuste vaba osutamine 1989. aasta kohtuotsus teenuste vaba osutamise teemal puudutas Briti turisti, keda Pariisi metroos rünnati ja raskelt vigastati. Vastuseks Prantsuse kohtu küsimusele otsustas Euroopa Kohus, et turistina oli ta väljaspool oma koduriiki teenuste saaja ja talle kehtis ühenduse õigusest tulenev kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõte. Seetõttu oli tal õigus samale hüvitisele, mida oleks saanud nõuda Prantsuse kodanik (kohtuotsus Cowan). Vastuseks Luksemburgi kohtute küsimustele kinnitas Euroopa Kohus, et siseriiklikud õigusnormid, millega kindlustatule keeldutakse hambaravikulude hüvitamisest põhjusel,
Tervitamise ajal võib hiinlane sageli silmavaatamist vältida. Kergelt mahalöödud silmi peetakse austuse märgiks. Vältida tuleks pikemat otsavaatamist, sest see võib olla hiinlastele ebamugav ja ühtlasi tunduda ebaviisakas. 13 3 KOHANEMINE VÕÕRAS KULTUURIS JA KULTUURIDEVAHELISED SUHTLEMISTÕKKED Enamasti räägitakse kultuuride kohtumisest siis, kui inimene satub uude kultuuriümbrusse kas turistina, tööle, õppima või elama. Tavaliselt on selline teise kultuuri minek planeeritud ning inimene teeb selleks ka mingeid ettevalmistusi: loeb üht-teist kultuuri kohta, räägib tuttavatega, kes on selle kultuuriga kokku puutunud, õpib keelt jne. Ometigi võib olla olukordi, kus inimene on juba tükk aega elanud teise kultuuri sees, enne kui märkab kohanemisraskusi. Olenemata sellest, kuidas võõrasse kultuuri satutakse, elavad tulijad läbi
alane kaitse tuleb töökoha riigis; 1) kui on vaja teenust (on vaja arsti juurde minna) saada töökoha riigis, siis saan täies ulatuses; 2) nädalavahetusel ei tee tööd, Eestis tagasi ja on vaja arsti juurde minna (nt trauma), saan arsti juurde minna, kes maksab? Kui Eesti on minu elukoht ja see on tõendatud, siis on õigus saada arsti teenust ja maksab Läti, kuna olen seal kindlustatud või maksan ise ja pärast Lätis kompenseeritakse; 3) viibin kusagil turistina (puhkus) õigus saada tasuta erakorralist hädavajaliku abi, kaasas peab olema Euroopa ravikindlustuskaart, arve suunatakse raviasutusse riiki, kus inimene on kindlustatud; kõik, mis on üle, peate ise maksma; kohalik arst otsustab mis on hädavajalik ja mis ei ole; Eesti haigekassa maksab ainult ravikindlustused (v.a. toit, helikopteri arve); 4) ravi sooritamine välismaal on vaja eelnev luba, siis hüvitatakse, kui luba ei ole, siis pead ise maksma.
Muuseas hoiatab van Brooklyn, nagu hoiatasid Sinuhe vanemad õieti küll need, kes lapse vanuigi otsekui Jumala kingitusena leidsid lootsikus Niiluse kõrkjastikust , et ,,see on ohtlik maa, härra. Siin maal on palju nõidust. Tunded tumestavad uurija pilku ja siis vangistavad deemonid ta igaveseks''. Muidugi ei käinud ei van Brooklyni ega ka Sinuhe vanemate hoiatus ainult selle konkreetse maa kohta, vaid elu enda kohta. Ja kui van Brooklyn õhutab minajutustajat tundma end pigem turistina, ,,kes täna tuleb ja homme läheb'', pigem suvitajana, keda on palju ja kellele meri ja liiv ei tee halba, siis kõlab selles soovituses eksistentsiaalses elutundes nii tähtis ,,igavese ränduri, teelolija'' motiiv, mille olemasolu ju Sinuhu ka enda puhul tunnistab. .
Kas lapsi on Peres on 2 last jne. 29 15. Heli Timusk (Bailey) - Kanada Millal lõpetasite Lustivere kooli? Lõpetasin Lustivere kooli 1997 Kus täpsemalt elate, asukoht? Kanada, Ontario osariik, Egmodville (linn; riik) Kuidas tuli selline mõte, et Mulle pakuti võimalus hoida lapsi peres keda ma minna välismaale? juba tundsin. Ning näha Kanadat turistina Kuidas on teil teie enda arvates Ma arvan et mul on läinud päris normaalselt, välismaal läinud? püsivalt positiivelt Millega tegelete/olete tegelenud Olen olnud eralapsehoidja enamus mu siin oldud seal? aega. Kui tihti te külastate Eestit? Olen Eestit külastanud üle aasta. Kas teil on plaanis kunagi veel Praegu on plaan et tuleme Eestisse elama aastaks, Eestisse tagasi tulla, elama
"raudne eesriie". Vähesed üksikisikute ja seltside vahelised kontaktid säilisid, kuid muu suhtlemine suruti NL dikteeritud raamidesse. Kummalgi maal hõimurahvast siiski ei unustatud. Eestlased said jälgida Põhja-Eestisse levinud Soome ringhäälingu saateid. Soomes püüti kontakte Eestiga hoida Soome-NL ühingu Eesti-osakonna kaudu või sellest mööda hiilides. Alates 1965. aastast oli soomlastel taasavatud laevaliini tõttu jälle võimalik Eestisse ka turistina saabuda. 1980. aastate lõpuks oli Eestisse saabuvate Soome turistide arv kasvanud juba sadade tuhandeteni. Selle arvu taustal ei ole imelik, et ka eestlaste ja soomlaste mitteametlikud kontaktid olid uut hoogu saamas. Kui Eesti 1991. aastal taasiseseisvus, oli diplomaatiliste suhete taastamine 29. augustil mõlema rahva poolt oodatud sõnum. Soome valitsus leidis, et Eestit ei ole vaja uuesti tunnustada, vaid 1920. aastal antud tunnustuse võib lugeda jõus olevaks. Pärast 1991
ning sai tegeleda vähemat sorti poliitikaga. Välis- ja Kodu-Eesti suhted: Alates 1970. aastatest tekkisid pagulastel sidemed vabadusvõitlejate ehk teisitimõtlejatega kodumaal, ning 1980-ndate lõpus aitasid pagulasorganisatsioonid Eesti poliitikutel luua sidemeid lääneriikide valitsuste ja ühiskondlike organisatsiooniga. "Ameerika Hääle" igapäevased eestikeelsed saated. 1959. aastast avanes võimalus välis-eestlastel külastada Tallinnat turistina, kuid pidi taotlema NSVL viisat, kuid inimesed, kes külastasid ENSV'd olid avalikult häbistatud ning mitmed isikud visati korporatsioonidest välja oma riigi reetmise eest. Väliseestlaste, kultuuritegelaste ja teadlaste kontakt kodumaaga oli suur. Eesti NSV välisministeerium: Eesti NSV ja Soome suhted: Alates 1950ndate II poolest (1957) hakavad Soomega otsekontaktid spordis. Tartusse jõuavad esimesed soomlased 1950ndate II poolel.
Kirjutati ümber huvipakkuvaid ladina ja kreeka tekste. Pealdiskirjad pärit 7-1 ekr. On säilinud linasel riidel- liber linteus- linane raamat. Linasele riidele kirjutati kultuslikke ja tähtsaid tekste, osad kirjutati ümber codex ´ile. Ladina keeles pole säilinud mitte ühtegi. On säilinud 1 liber linteus, etruskide oma, mis leiti egiptuses. Üks muumia oli mähitud liber linteuse sisse. Ei ole teada, miks just etruski käsikiri. Avastas austria-ungari alam, ostis turistina 19. saj., viis endaga kaasa viini. Peale surma kinkis vend zagrebi muuseumile. 150 ekr- 30 ekr. 30 cm lai, pikkus u 14 m. Tekst kantud risti tulpadena. Tekst religioosse sisuga. Ta on mõeldud lugejale, kes teab sellest. Meeldetuletuseks või ära toodud reliogioossed kalendrid. Palju pärisnimesid, mis ei ütle midagi. Ei anna keele kohta palju informatsiooni. Kokku sisaldab 1200 sõna koos pärisnimedega. Tabula Capuana- savist. Leitud capuast. 5-4 saj. ekr. Mõõtmed 62x49 cm
annaabi.ee 
