Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TURIST JA TRAKTORIST". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
turist, meene, taskud, jeene, prit, mber, temal, jeeniIsa kodus polnud sellest kigest aga huvitatud, ksis vaid Indreku venna Andrese jrele. Kristi on uuesti otsustanud, et tahab siiski Ameerikasse minna, peale vestlust Indrekuga. Viimane tles et tema arm on ilus ning Kristi arvas, et Indrek naerab ta le. 18. peatkk Kristi isa hoiatab teda Indrekuga suhtlemise eest. Aga isa hoiatusel oli otse vastupidine mju. Indrek ja Kristi vestlevad nuhkidest ning Kristi arvates on need kige jubedamad olevused maa peal. Indrek ritab teda mber veenda, kuid asjatult. 19. peatkk Indrek sattus klla Viljasoole ning selle uuele naisele Mariele, keda ta lubas leval pidada. Nad kll ei teadnud, kas nad ka kokku jvad, kuid Viljasoo lubas igati abiks olla. Inimene on pagana nnetu loom vanajumala tpratallis. (Viljasoo snad) Viljasoo kirub inimesi, kelle sda lheb haledaks nagu temal tol htul, kui nad lapsed koos emaga leidsid. Ta tunnistab Indrekule, et toidab neid lapsi Bstri rahaga, kes oli talle enne surma vlgu andnud
kaks d Ma unustasin karjatada,kuigi vib-olla siiski karjatasin,rgatasin looma kombel kurgu phjast,kuid ise ei kuulnud seda,sest hiljem nis,et ma lihsalt seisin seal,vahtides suu ja silmad prani meest,kelle siluett vast esimest nrka hommikuvalgust llatavalt selgesti taeva taustale joonistus.Ma olin peo haripunktil laevatekile meretuult ahmima koperdanud,ma olin just niipalju purjus,et mind kik hirmsasti naerma ajas,ja ma pdsin vaigistada oma peasisest karuselli,mis kik mu mber ikka kiiremini keerlema pani,ning ega ma seeprast kohe taibanutki,mida ta teha kavatseb.Ma arvasin,et keegi teeb nalja,siis aga oli juba hilja,sest mees,kes oli roninud reelingurele,seisis seal mingi mtmatu ajahetke,pras lpuks pead,just nagu tajuks ta kellegi vaatamist,just nagu oodanukski ta,et keegi ikka vaatab,sest mina ngin otsekui kusagilt tuttavat profiili,sel ajal kui mehe parem ksi tegi midagi,mis mind veelgi rohkem kohustas kui seismine seal rel:tumedast varrukast valgena
aastat. Igal aastal juhtub Harryga mni seiklus, mis vltab enam-vhem kogu aasta. Harry kib Sigatka majas nimega Gryffindor. Mned igas raamatus olevad tegelased: Hermione Granger on mugupritolu. Ta vib olla vga upsakas, aga ta on truu sber. Ta on vga tark ja pib pidevalt ja on enam-vhem kikide petajate lemmik. Kooli judes polnud tal spru, kuid varsti sbrunes ta Harry ja Roniga, kui nood ta trolli kest pstsid. Ronald Weasley on prit vaesest, kuid vana vluripritolu perekonnast. Tal, nagu ka kigil teistel pereliikmetel, on punased juuksed ja tedrethnid. Nende perekonnas on 7 last. Ta on enda perekonnas noorim poeg ja poiss soovib le kige oma vendade varjust vlja saada ja olla teistest erinev ja ka parem. Ta on Harry parim sber. Draco Malfoy on helepruunide juustega upsakas poiss, kes kib Slytherinis. Tema parimad sbrad ja n turvamehed on Crabbe ja Goyle.Harryga kohtusid nad
rahakotti kadumises.Anni ema ritab aidata ja kutsub Ktlini ema ning tdi Keeside(Anni pere)juurde.Jrgmine pev lheb Ann Gregori ukse taha.Gregorit ei ole,kuid ta kasuema tahtis rkida.Ann saab teada,et Gregor on koguaeg valetanud enda kasuvanemate kohta,Reena kohta ja ka kige lejnu kohta.Teisipeval kella kolmeks peab Ann minema politseisse.Ka sealt tuleb vlja,et Gregor on valelik ja et ta on Martsult vlja pressinud ligi 200 tuhat.Peale seda ritas Gregor Anni mber rkida,kuid ta teeb talle haiget,hakkab karjuma ja kui ta avab ukse,et Gregor vlja astuks,tuleb Ants ja ajab Gregori minema. Gregor aka. Greks-16-aastane poiss,kes on prit lastekodunt.ta sattus sinna 4- aastaselt ja kasuvanemad vtsid ta sealt 12-aastasena ra.Gregor arvas et ta vanemad vtsid ta sealt ra,et nidata kui head nad on ja et saada laste rahasid.Gregori kasuema oli kosmeetik ja kasuisa oli projektijuht.ta oli lbe,ennast tis ja ei nidanud teistele oma nrkust vlja. Marten aka
Sellel retkel valmis tema esimene romaan Nullpunkt Peategelase iseloomustus: Johannes on tavaline 17 aastane poiss. Tal on ema, isa ja de, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa lks minema ja de elab vlismaal. Johannese elu pole ldse lihtne. Vlimus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Nullpunkt sisu kokkuvte Raamatu peategelane on Johannes. Ta on 17 aastane. Johannese elu on vga keeruline- ta on ta on prit Tallinnast vaesemast ja kehvemast linnaosast Lasnamelt, kus on palju kuritegevust ja halvad elustiilid. Johannes on kmnendasse klassi linud Noarootsi internaatkooli, kuid sealt soovib ta ra tulla. Niisiis pab Johannes sisse saada Tallinna eliitkooli. Imekombel nnestubki tal ilma katseteta sisse saada, kuigi ta ppimine pole just kige parem. Esialgu suhtutakse temasse klassis normaaselt ning ta saab paljudega normaaselt lbi. Mne aja prast aga hakkavad kik teda klassist vihkama ning
Romaani sisuks on 1930. aasta paiku Tallinnas Kalamajas hargnev armastuslugu noore juudi ttarlapse ja keskealise koolipetaja vahel. Teose juhtkujund prit Kreeka mtoloogiast kreeklaste vana tava jrgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal htki surmanuhtlust tide viia. Peategelane Martin Justus on 45-aastane gmnaasiumi ajaloopetaja, ta on prast noorusaastate pinguid Peterburis ning Vabadussjas osalemist mnda aega elanud sna boheemlikku elu, elatudes klaverimngust kinodes ja lokaalides, kuid siis ennast n- ksile vtnud, likooli lpetanud ja abiellunud kena kuid vikekodanliku naisega, kellega tal
,jb auto alla ja saab kohselt surma. Humbert neb aga Charlotte surmas vabat teed Lolitani ning otsustab ta enda hoole alla vtta, lausumata alguses tema ema surmast mitte htegi sna, vites, et Lolita ema on haiglas khuhaiguste prast. Hiljem, kui Lolita tahab helistada emale, peab Humbert les tunnistama, et ta ema on surnud. Ja ta saab Lolita tiesti endale. Humbert tunnetab, et Lolita ja tema suhe vib vlja tulla ning nad alustavad kahekesi reisi mber riigi,bides igal pool erinevates motellides ja hotellides.Oma tahutus kiindumuses hojab ta Lolitat piltlikult keti otsas. Humbert on tielikult alluv Lolita vludele ning lubab talle sel juhul kike mida ta soovib. Nad hakkavad sitma hotelli Niutud Ktid. Kus ta sdab talle sisse unerohtu. Ta heidab Lolita krvale magama ja siis hommikul Lolita vrgutab Humberti.Humbert saab hiljem aga teada, et ta ei olnud esimene armastaja Lolital. Lolita oli varem laagris teinud pahandusi. Millest ta rkis Humbertile
Jrgneval aastal liitus ta Petrie vljakaevajate trupiga Amarnas. 1893 -1899 ttas Carter Navillei ke all joonistajana Deir el-Bahari ekspeditsioonil, mil ta kopeeris kik nhtavad stseenid ja raidkirjad Hatshepsuti templis; tema td avaldati kuues kites. 1899. aastal mrati ta lem-Egiptuse muististe peainspektoriks Egiptuse valitsuse muististe ametkonna poolt. Sir William Garstini ja sir Gaston Maspero abil korraldas ta ametkonna juhtimise mber. 1902. Aastal alustas Carter td Kuningate orus Theodore Davise vljakaevamiste jrelevalvajana ja kaks aastat hiljem sai ta jrelevalvajaks Alam-Egiptuses. Ta ttas Alam-Egiptuse peainspektorina ainult he aasta, sest prast vikest juhtumit huligaanitsevate turistidega Saqqaras viidi ta le Tantasse. Kuid peagi Carter lahkus sellelt tkohalt ja otsustas end phendada maalimisele, mis sisustaski tema aega aastatel 1905-1907. 1907. aastal kohtusid Howard Carter ja Lord Carnarvon omavahel. Alguse sai
pistis selle plema. Jrsku li igalt poolt plema ja siis jlle kustus ra. Varsti ples juba ks mis. Peale seda plesid igal pool mned majad. Iga hoone, kus elas taanlane vi sakslane. Prast, kui talupojad olid lpetanud vaatas ks noormees Lodijrve lossi poole ja tundis oma isale kaasa. Nad kavatsesid rnnata Lodijrve lossi ja ksisid Tasuja (Tasuja- Jaanus) kest abi, sest tema tundis lossi mbrust kige paremini. Siis aga kostis laagri hest servast kisa. Seal oli ks vaene inimene ja tema mber suur salk mehi. Nad said teada rtlite tulekust. Tasuja vaigistas rahva maha, sest rtleid polnud lhedal. Nad hakkasid aru pidama. Nende phieesmrk oli, et orjus kaoks. Otsustati videlda. Jrgmisel peval tusis Lodijrve lossis kra. Loss oli sisse piiratud. Tasuja lasi hel mehel valge lipuga lheneda. Siis algas snavitlus Oodo ja kskjala vahel. Kskjalg hvardas, et kui nad ta nudmisega ei rahuldu siis vetakse loss tormijooksuga. sel kui Tasuja oli
mga. Maod sid selle ra ja said surematuks. Gilgame ji surelikuks. INDIA KIRJANDUS Vanim teadaolev kirjandus. Vanuseks hinnatakse kirjalike allikate phjal 4000 aastat. Suurem osa sellest on primuslik kirjandus. Alles 19.sajandist tuleb mngu uusindia kirjandus, mis on mjutatud inglastest kroonijuveelkoloonia ehk kige thtsam koloonia, sest sealt saadi kalliskive, kulda, vrtse. Kik oli ks kirjandus, jaotust polnud. Autorlusele ei pratud thelepanu. Autorite loominguvime pidavat olema taevalt prit. Autor vahendas taevaseid mtteid. Vanim teadaolev kirjutis on veeda Rigveda. Tekste pti endasi anda vimalikult tpselt plvest plve, et silitada algupra. Sellele jrgneb eeposte aeg. Neist mahukaim (maailma mahukaim) on Mahabharata. Hinnanguliselt 106000 paarisvrssi. Edasi tuleb praanade ja tantrate aeg. Praanad on kokkuvte hindude usundist. Tantrad on lhemad ja konkreetsemad ksitlused. Neid kasutati joogirituaalides. Tekkis budism ja Tripitaka. Tekkisid suutrad, millest tuntuim on kamasuutra
Mitte kedagi ei saa hvitada keegi teine peale tema iseenda Millegi prast tundub maailm vgagi tihti ebaiglane Sea endale eesmrk ja pdle selle poole. Vhemalt proovi Hakake vimalusi les korjama. kskik kui halvasti asjad ka tunduvad, tstke pilk ja nhke vimalusi - nhke neid alati, sest need on alati olemas Isegi taevs vib olla vikene - siis, kui sda on suur... Eelarvamused on lollide phjendused Kigi loomade hulgast oskab naerda ainult inimene, kuigi just temal on selleks kige vhem phjust Hirm on julmuse isa Probleemi puudumine on suurim probleem Rikkuse kige vrtuslikum liik on sbrad Elu on liiga lhike, et seda tsiselt vtta Mida vanem sa oled, seda tugevamaks muutub tuul - ja see on alati vastu Muretsemine on nagu kiiktool. See annab sulle tegevust, kuid ei vii kuhugi Maailm on tis lolle. Kuidas neist vabaneda? Jda ksi ja koristada ra ka peegel Kui kik mtlevad htemoodi, thendab see, et keegi ei mtle
2Milliseid energiavarusid riik ekspordib ja impordib ? Jaapan ei ekspordi energiavarusid, kuna need tal puuduvad. Ta impordib naftat ja kivisütt. Sest riik vajab sellegi poolest energiat. 7.3Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Jaapan toodab elektrit põhiliselt tuumaelektrijaamades kuid ka hüdroelektrijaamades ja soojuselektrijaamades. Hüdroelektrijaamu kasutab Jaapan vähem, sest selleks on vaja jõgesid, mis oleks väga kiire vooluga. Kuna Jaapan on väike saar siis ei ole temal küllalt pikki jõgesid hüdroelekterjaamade ehitamiseks. Kuigi Jaapani jõed on enamasti kiirevoolulised, sest Jaapan on mägine maa. Jaapan kasutab palju tuumaelektrijaamu, sest tal enesel ei ole energiavarusid. Selle kasutamine on Jaapanile odavam, kui muude energiavarudega energia tootmine. . 7.4 Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengu taset? Jaapan kasutas 2004 aastal kokku 243,5 gigavati elektri energiat. Inimene tootetakse
(Lase ta majja.) NEAR: Our house is near the postoffice. (Meie maja on postkontori ligidal.) OF: He bought a bar of chocolate. (Ta ostis tahvli okolaadi.) OFF: Dick fell off the ladder. (Dick kukkus redeli pealt maha.) ON: Put it on the table. (Pane see lauale.) OUT OF: She took her purse out of her pocket. (Ta vttis taskust rahakoti.) OVER: He climbed over the fence. (Ta ronis le aia.) PAST: He went past the house. (Ta lks majast mda.) ROUND: The earth turns round the sun. (Maa tiirleb mber pikese.) SINCE: I haven't seen her since Monday. (Ma pole teda esmaspevast saadik ninud.) THROUGH: The river flows through the town. (Jgi voolab lbi linna.) TILL (UNTIL): We'll wait for you till 2 o'clock. (Me ootame sind kella kaheni.) TO: Have you been to Spain? (Oled sa Hispaanias kinud?) TOWARDS: The plane flew towards the north. (Lennuk lendas phja poole.) UNDER: She sat under the tree. (Ta istus puu all.) UP: He ran up the stairs. (Ta jooksis trepist les.) WITH: Come with me. (Tule minuga
rgita. Ts on eraldi vlja toodud Kurt Cobaini elulugu, sest oli ju tema kige thtsam liige bndis. Tema kirjutas ja laulis enamus laule. Cobani mttemaailma tutvustab tema suitsiidkiri, mis on samuti lisatud kesolevasse aastatsse. Kiri on vga sgava-mtteline ning raskesti arusaadav. Veel on vlja toodud faktid, mis tundusid huvitavad. Lisana on juurde pandud pildid Nirvanast, Cobainist ja tema perekonnast. Nirvana Kurt Cobain ja Krist Novoselic kohtusid 1986. aastal . Mlemad olid prit Seattlei lhedalt Aberdeenist. Sbrad moodustasid ansambli Fecal Matter, mille nimi aga thiti muutus. Bndiga, mille nimeks siis oli juba Nirvana, liitus trummar Aaron Burckhard. 1988. aastal 24. aprillil olevat Nirvana Seattleis (Washington) andnud oma esimese kontserdi. Samal aastal lahkus bndist Aaron Burckhard ning teda asendas mned kuud Dave Foster, kelle vahetas vlja Chad Channing. (M. Appleton, Nirvana Timeline, http://www.kurt-cobain.com/) 1989. aasta juunis ilmus nende esimene album Bleach
.. just let me be happy. *Armastus on nagu lke, paar keppi ja ta leegitseb jlle. *Sigaret lhendab elu kaks tundi, pudel viina kolm. Tpev teeb elu kaheksa tundi lhemaks. *Ma ei unusta kunagi ngusid, aga sinu puhul teen ma erandi. *Kui leiad, et Sind ei ole enam kellelegi vaja, siis tea, et kusagil kaugel on inimene, kes kindlasti mtleb sinu peale. *Armastus on pikk, magus uni... Ja pulmad on ratuskell. *Elu Maal on pris kallis, kuid sisaldab tasuta reise mber Pikese. *Pole hirmsamat krbe kui elu ilma spradeta *ksindus on nagu dieet - lhiajaliselt kasulik,kestma jdes aga eluohtlik. *Asjad, mida keegi meilt kunagi vtta ei saa, on pisarad ja naer *Elu on lill krvenges *Kui see paistab liiga hea, et olla tsi, see tenoliselt on. *Tegelikult olen ma ingel, aga ndalavahetusel panen tiivad kotti. *Keegi tark tles kunagi, et juua tuleb mistuse piires. Einstein tles kunagi, et mistus on piiritu. *Sa oled ainulaadne, just nagu kik teisedki! *Lksin hulluks ..
Karl Ristikivi ^Tuli ja Raud ^ I peatükk 1885 (1-2 ptk. vahel on 14 aastat., Neil on 2 last, tütar sureb tulekahjus( Anni),poeg Mart on siis 6 aastane. )kolivad tihti ja Jüri vahetab palju töökohti. Sepa juures tööl, ehitusel , vabrikus, sulase töö jne. Eeva käib salaja linnas kohtamas ühe segase saksa härraga, kes temasse armunud on.( Reeberg). Eeva on alguses hästi labane ja maatüdruku moodi. Usub kõike head ja kardab palju, palub palju jumalat. Otsib Jüri üles ja räägib lapsest, jäi ootamatult rasedaks. Jüri võtab kõrtsist aga uusi naisi koguaeg, paari kuuga, mis ta Kallismaal on olnud tööl, on tal kõik kõrtsi tüdrukud läbi proovitud. Jürile ei meeldi, kui tema ülemus on üleolev ja kamandab ja vingub ta kallal, ta oli aus tubli töömees. Jüri tahab vabadust, ta tahab rännata ja leida seda üht ja ainsat õiget töökohta, mis oleks hea. Tahab oma maja ja valdusi, selleks vaja head tööd. Abielluvad. Elavad kusagil hurt
et kõik oleks neil käepärast ja nad ootavad kõrgtasemelist teenindust. Eesti on tubli turismiriik, väliskülastajaid on üle kahe korra rohkem, kui püsielanikke. Eesti ja eestlased on uhked ona rikkaliku kultuuripärandi üle- meil on laulupeod, pärismusmuusika festivalid, arhitektuurimälestised, rikkalikku ekspositsiooniga muuseumid, rahvuspargid, mõisa- ja talupojakultuur, setud, vene vanausulised 8, erinevad saared-erinevad kultuurid. Ei ole ju vahet, kas turist külastab muuseumi, kultuuriüritust või mõnda saart, oluline on, missuguse emotsiooni ta kaasa saab ning kas tal tekib soov tagasi tulla või soovitada oma tuttavatele 9. Külaline ostab elamuse, kuid koju viib mälestuse. Tõeline pärimusturismi toode on elamus. Turist otsib erinevat sellest, mida ta näeb iga päev ja selleks pakub Eesti rikkalikke võimalusi- luksuslikust mõisahotellist suitsusaunani. Ja turismi elamus _______________________ 6 www.maaturism.ee 7,8,9
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii
läheb on jäämäeteooria mis me ise juurde mõtleme. Tõlgendus: Poiss/Manolin nägi Santiago käsi ja hakkas nutma, ta oli juba enne kala luukere näinud.. Kelner hakkas rääkima lugu, alustas juttu sõnaga haikala, siis turistid enam ei kuulanud teda, takistasid teda. Kelner ei saanud oma juttu edasi rääkida. Turistidele jäi mulje, et tegu on haikalaga, kuigi polnud. Kalale andsid hinnangu kolm gruppi: Manolin ja kohalikud (tunnevad valu); turist (ilu); vanamees (eneseväärikus/au). Saba oli alles, sest haid ei tahtnud seda, kohalikud ei tahtnud seda (pea sai rahaks teha), saba oli seal küljes alles, sest oli kõige väärtusetum element seal küljes. Ilu on seal sellepärast alles, et see on ainuke asi, mis seal alles on. Hemingway andis meile 2 lugu, 2 vaataja silmeläbi. See oleneb kuidas meie tõlgendame. Tegu metatekstiga tekst tekstis, tekst tekstikohta. Küsib kuidas sain lugesid, kas sa nägid selle teksti valu
,,Wikmani poisid" (J.Kross) · Tegevus toimub Wikmani Gümnaasiumis. 10 klass! · Kooli direktor teatas, et õpilane Pukspuu on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis ta kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. · Tegelikult ei olnud Pukspuu üksi huligaansuses süüdi, vaid terve klass. Otsustati usuõpetuse tunnis paberkorvi magneesiumi visata ja see põlema panna, et tekiks plahvatus. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida
"Wikmani poisid" Jaan Kross Kokkuvõte TEGEVUSPAIK: WIKMANI GÜMNAASIUM TALLINNAS Tähtsamad tegelased(koolipoisid ja nende lähedased): • Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud • · härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki • · Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik • · Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust • · Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud • · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne • · Kristjan Koorman - klassivend • · Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju • · Juss Pukspuu - rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga) • · Jauram - pahandusetegija, sôjaväelase poeg, paneb kôige kiiremini relva kokku
Pärt leidis kraavi äärest Karina koti üles ja läks nüüd abi järele. Ta silmas üht väga uhket maja, mis oli üksikult metsa sees. Pärt koputas uksele ning üks pikka kasvu mees kutsus ta sisse, seal olid veel kaks meest. Pärt kahetses kohe, et oli majja tulnud, kuna siin tundus kõik kahtlane. Mehed tahtsid teada mis mustas kotis on, Pärt ütles, et siin on vaid tema sõbranna asjad. Mehed ei uskunud. Nad lukustasid Pärdi kööki ja läksid ise aru pidama. Pärt toppis kõik taskud toitu täis, et viia seda ka Karinale ja 9 Aabule ja põgenes akna kaudu. Ta oli teel juba Karina juurde, kui tuli must auto kust väjusid kolm meest, peksid ta läbi ja võtsid musta koti kaasa. Samal ajal arvas Karina, et Pärt on lihtsalt põgenenud ja ei tulegi enam tagasi. Järgmisel päeval tuli jalgrattur nimega Marius majja kus olid Karina ja Aap, ta tuli lihtsalt vett küsima. Karina ja Marius tutvuvad ja Karina armub Mariusesse. Marius
oli tark ning auväärne mees ja alati väga enesekindel. 2. Autori remargid on sisukad ja üksikasjalikud ning annavad edasi nii tegevust, olemust, kui ka tegelaste isikupära. Enamjaolt siiski on kirjeldatud tegevust näiteks Piibeleht(hammustades) või (kätt kuuetasku pistes). Kohati on kirjeldatud ka tegelase välimust näiteks Piibeleht- kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud; välja veninud taskud. On ka kirjeldusi ja tähelepanekuid tegelase harjumuste kohta, et moodustada tast parem üldpilt lugejale, nagu näiteks: Piibeleht näkisb alati vestlemise ajal päevalilleseemneid. 3. Vestmann- Uhke ning võimukas ärimees, kes oli harjunud saama, mida tahab. Teistest üleolev ning auahne. Ta kõnelaad oli üpriski jäik, kuid kindel. Suhtus teistesse kriitiliselt, eriti Sanderi vastu, sest Vestmann pidas õige mehe tööks ehitus- ja äritegevust, mitte aga kirjanikuks olemist
Ja sina arvad, et ta on väärt ainult 30 põtra. Mina ütlen, et Ekke peab saama 50 põtra." Kui pulmad läbi tuleb Uutsö jälle Ekke juurde. Tegi talle sellise ettepaneku, et Ekke vöiks oma 50 põtra maha müüa, sest ta nagunii ei hakka karja pidama. Seda Ekke teebki. Ühel päeval lähevad kõik koos mingisugusele träni laadale müüma ja ostma. Kui läheb kauba krabamiseks ei tee keegi Ekkest välja ja ta mõtleb edasi rännata. XXIV Tal on taskud dollareid täis ja ta läheb hotelli, võtab seal toa, laseb boyl oma saapaid ja riideid puhastada. Istudes baaris ajab ta baaridaamiga juttu. Ekke laseb boyl talle proneerida pilet rongile lõpppeatusesse, viia kohvrid rongijaama. Ta jõuab Ingelandi (kohta, kus elab ta ema ja kunagi enne reisimist ta ise ka). Seal ta kogub julgust, et minna koju ema juurde, kuna kardab , et saab ema käest rihma. Ta ei taha koju minna öösel ja seepärast läheb ta sinna hommikul
rahvustele omaseid kultuurisümboleid. Vahepeal on teinud turism suure pöörde. Sihtkohta ei külastata enam niivõrd sooja päikese, vaatamisväärsuste vaid hoopis kultuurikogemuste pärast. Artiklis oli toodud näide, et põhjamaalaste jaoks on esimene kokkupuude araabia tänavakaubitsejaga tunduvalt ilmekam kultuurinäide kui vanalinna kitsikuses kõrguv mosee Kultuuriturismi all peetakse silmas olevikus eksisteeriva kogukonna eluviisi jälgimist ja tundmaõppimist. Ei ole vahet, kas turist külastab muuseumi, kultuuriüritust või rahvusparki, oluline on, missuguse emotsiooni ta kaasa saab ning kas tal tekib soov tulla tagasi. Artiklis oli mainitud, et lisaks turistide ootuste täitmisele peab arvestama ning jätkusuutlikult arendama ka kohalikku kultuurikeskkonda.Minu arust tõi autor väga hea näite selle kohta, kuidas turismisihtkoha elanikke puhtalt turismiärisel eesmärgil ära kasutatakse. Kareni
Kindlasti oli ta tark ja abivalmis, abistas oma ema. Aino Pukspuu ilus, enesekindel tüdruk. Julge rüht ja uhke kastanivärvi pea. Kohati väga uhke ja ei soovinud eriti midagi teha..Võib öelda, et väga hooliv ja abivalmis siiski, oli medõde Teise maailmasõja aegu. Härra Wikman koolidirektor. Üliviisakas ja ülikorralik. Mõistliku ja kannatliku meelega. Jauram tõmmulokiline, roosa putonäoga ja siniste hasardöörisilmadega poiss. Pahandusetegija. Arvas, et temal on alati õigus. Oli kodumaaline poiss, võitles Eesti sõjaväes. Trull väikese roosaga lapsenäoga. Klassi kõige korralikum poiss. Väga tark. Ta hoolis oma sõpradest, aga ei tahtnud kõiges, mis talle vastumeelt tundus kaasa teha. Lemmikuim karakter oli mul Penno, sest ta alati teadis, mis ta tegi. Tänu oma huumorisoonele sai väga hästi eksamidest läbi. Nuputada sain, et mis keeles ta nüüd räägib ja mida täpsemalt.
1.Kalevipoeg-Sohn 2 lugu. Koerad Irmi, Armi, Mustukene. Lk 38. Talu Taara tammemetsa aares- 3 poega, uks Kalev-lendab kotka seljas Viru randa, sai maa esimeseks valitsejaks. Lesk leidis kanamuna ja tedremuna, kasvatas nad lasteks13. Linda(tedremuna) abiellus Kaleviga11-23.Salme laks tahele naiseks.2. Kp ja Linda said 3 poega36. Kalevipoeg sundis peale isa surma25-26. Sai páranduse110. Kalev suri vanadusse27-28. Linda vedas Kalevi hauale kive-Toompea, nuttis –ulemistejarv29-31. 3.Soome tuuslar roovib jahilkaigu ajal Linda, viib Iru maele, Taevane Taat Uku tahab Lindat pasta aga loi aikse ja tuuletark kukkus teadvusetult maha ja Linda muutus kivikujuks(Iru Ámm).46-47. Otsivad ema, Kp laheb isa hauale, teised magama.4.Kp hakkas ema otsima, ujub some poole, keskool jouab saareni, et magada52-54 aga saarepiiga laul segab 55-56, Kp laulab vastu, nad armuvad, piiga nutu peale tulevad ta vanemad, piiga huppab mere kui saab teada kes on Kp vanemad,piiga oli Kp óde ,laulab, et meri on ta ko
Kui Ekke magama tahab hakata jääma ütleb Pilleriin, et ta ei taha, et Ekke veel magama läheks, et ta tuli lihtsalt niisama hea südamega ta majja ja võib-olla möödub aasta või kaks kui keegi uuesti majja ilmub, et on hea olla koos kellegagi kellega saab vestelda. Nõnda hakkabki Ekke talle rääkima Ingelandist, kodukohast ja Eneken Üüvest. Hommikul lahkub Ekke ja Pilleriin vaatab ta poole läbi aknapilu ja mõtleb, et mõnelt inimeselt petab ta raha, temal pettis aga kogu elu. Kui ekke laadale jõudnud, toetub ta oma letile ja vaatab läbi kaupluseakna Peipsile. Üks habemik Iivan Sirota ja mangub viina. Aga Ekke lülitab end välja, ta ei kuule midagi mida IIvan tahab. Õhtul aga lähevad kõik venelased külla peole, nad on seal kolm päeva ja kolm ööd. Selle ajaga on Ekkel aga kõik liha, leivad ja juust roiskunud. Ta tuleb välja plaaniga, et poisid võiks neid väheke viksida ja korrastada ja kui venelased tagasi tulid siis pakkus ta
hommikul lahkuda. Kui Ekke magama tahab hakata jääma ütleb Pilleriin, et ta ei taha, et Ekke veel magama läheks, et ta tuli lihtsalt niisama hea südamega ta majja ja võib-olla möödub aasta või kaks kui keegi uuesti majja ilmub, et on hea olla koos kellegagi kellega saab vestelda. Nõnda hakkabki Ekke talle rääkima Ingelandist, kodukohast ja Eneken Üüvest. Hommikul lahkub Ekke ja Pilleriin vaatab ta poole läbi aknapilu ja mõtleb, et mõnelt inimeselt petab ta raha, temal pettis aga kogu elu. Kui ekke laadale jõudnud, toetub ta oma letile ja vaatab läbi kaupluseakna Peipsile. Üks habemik Iivan Sirota ja mangub viina. Aga Ekke lülitab end välja, ta ei kuule midagi mida IIvan tahab. Õhtul aga lähevad kõik venelased külla peole, nad on seal kolm päeva ja kolm ööd. Selle ajaga on Ekkel aga kõik liha, leivad ja juust roiskunud. Ta tuleb välja plaaniga, et poisid võiks neid väheke viksida ja korrastada ja kui venelased tagasi
Kuritöö ja Karistus Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna. (peaaegu põhjenduseta, arvatavasti õigustusega. et kasutuid inimesi võib tappa. vist raha pärast ka.) Ideed oli kuulnud kusagil kõrtsis. Mõrva valmistab hoolega ette. Kuuleb, et Lizaveta on ühel ajal ära. seob kirve kaenla alla ja lööb muti sellega maha. Sel ajal aga kui ta ehteid jne. (muide. rahapataka jätab ta kahe silma vahele) kummutist otsib, saabub Lizaveta ja Raskolnikov tapab ka tema. Kui Raskolnikov valmistub lahkuma, tulevad kaks klienti. Need lähevad alla kojamehe juurde asja klaarima - et miks vanamutt neid sisse ei lase. Raskolnikov peidab end kaks korrust allapoole ühe lahtise ukse taha ja lahkub kui teised on läinud. Peidab saagi ühte hoovi kivi alla. Läheb meeltesegaduses koju, on haigeks jäämas (nälg+vaimne pinge). Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse (perenaine on esitanud kaebuse võla pärast). Raskolnikov aga arvab et
Sisu 10. klass: Poisid koguvad usuôpetuse tunnis magneesiumi ja see pannakse prügikasti, ôpetaja Tooder paneb aga Jussi lärmamise eest nurka (prügikasti juurde) seisma ja Juss viskab sinna pôleva tiku ning ütleb ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt. Asja uuritakse nädal aega, keegi ei tunnista midagi üles ja lôpuks visatakse Juss koolist välja koos vôimalusega sügisel gümnaasiumisse naasta, tingimusel, et ta sooritab igas 10. klassi aines eksami. Teised ôpilased saavad Maria juures kokku ja otsustavad Penni ideel, et Laasik ôpetab Jussi, et ta eksamid ära teeks ja teised maksavad talle 30 krooni kuus. Jaak räägib temaga ja Riks nôustub. Sirkel saadab ta esimesel korral Jussi poole ära ja seal saavad nad tuttavaks Jussi ôdedega - Ainoga käib juba Penn, aga Virvesse armuvad Jaak ja Riks juba esimesel kohtumisel môlemad. Ladina keele tunni
Klmale maale E. Vilde Raamat algab sellega , et Jaan on kirikus ja magab , kuna on vsinud raskest tst ja pikast teest kirikusse . Peale kirikut satub ta kokku Anniga . Ann pakub tae saia . aga Jaan ei taha seda esialgu vastu vtta , kuna hbeneb oma vaesust ja nlga . Ann on rikka mehe ttar , aga tema kigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja dede ja vendadega . Koduteel saab ta kokku Mihkliga . Tee on pikk ja klm ning hanged sgavad . Pidevalt on nad niueteni lumes , kuna tuleb krvale astuda mne kihutava ree eest . Mihkel rgib Jaanile , et talt varastati 40 kopikat ja palub Jaani kest laenu , aga Jaanil pole endalgi . Kodus ootab haige ema poega , kes on selle veti pere toitja . Ema teeb Jaani tulekuks krdi valmis . Mann ja Mikk on olnud terve peva kuidagi vaiksed . Klla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja rgib ,et lapsed on varastamisega vahele jnud . Alguses ei taha Jaan ja ema seda uskuda , aga valel on lhikesed jalad . Jaan lubas lapsi valusasti karistada , aga viha
annaabi.ee 
